2-17-5468/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-5468

Tsiviilasi

EstHus OÜ hagi AS Saku Metall Uksetehas vastu kulude

hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

89 726,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja EstHus OÜ (endine ärinimi Puitpaneel OÜ,

registrikood

11572900),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Kristjan Tamm ja vandeadvokaat Andrus

Kattel (e-post kristjan.tamm@nove.ee)

Kostja

AS

Saku

Metall

Uksetehas

(registrikood

12318492), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-

Kaspar Sepper ja vandeadvokaat Kristel Viru (e-post

menetlus@sirel.com)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.05.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt AS Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks kahjuhüvitis summas

61 329,43 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 9113,72 eurot.

3. Välja mõista kostjalt AS Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 21.12.2018 põhivõlgnevuselt (61 329,43 eurot) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Asjaolud ja nõue

1. EstHus OÜ (endine ärinimi Puitpaneel OÜ (edaspidi hageja; tellija) palub AS-ilt Saku Metall

Uksetehas (edaspidi kostja; töövõtja) välja mõista kahju 82 195,45 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 954,81 eurot ja alates 06.04.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni kahju täieliku tasumiseni.

2. 19.05.2014 tüüptingimustel sõlmitud töövõtulepingu nr 161147 alusel pidi kostja valmistama

hagejale xxxx püstitavate moodulelamute II ehitusetapi välisuste komplektid ehk metallavatäited

MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ning MU 4 (4 tk). Kostja tarnis uksed tähtaegselt 10.06-

27.06.2014 ja hageja tasus uste eest tähtaegselt. Moodulelamud andis hageja lõpptellijale üle

06.10.2014.

3. Suvel 2015 pöördus lõpptellija hageja poole lepingu alusel tarnitud uste veetiheduse

probleemiga. Majade sisse välisuste piirkonda tekkis niiskus ning sajuse ja tuulise ilmaga kogunes

vesi, mis rikkus konstruktsioone ja viimistlust. 09.07.2015 tegi hageja kostjale reklamatsiooni,

pidades põhjuseks ukse metallkonstruktsioonide siseses soones asuvat perforeeringut. 10.07.2015

kinnitas kostja, et uksekonstruktsiooni metall-lehed on augustatud, augustuse peaks katma tihend

ja soovitas hagejal kontrollida uksetihendi paigaldust või paigaldada paksem tihend. Alates

13.07.2015 toimunud hageja ja kostja vahelises suhtluses pakkus kostja välja uksepakkude

augustuse katmise metallist liistuga ja täiendava tihendiga. Kostja keeldus andmast tarnitud uste

nõuetele vastavust tõendavaid dokumente. Lõpptellija keeldus pakutud parandusviisist, kuna

välisuste teised augustatud osad oleks endiselt jäänud vett läbilaskvaks. Kostja pöördus hageja

poole veel 02.10 ja 09.11.2015. 08.01.2015 teatas kostja, et keeldub pretensiooni rahuldamisest.

Kostja väitis, et tegemist võib olla paigaldusveaga ning tarnitud uksed vastavad standardile ja

tootespetsiifikale ning katseprotokollile nr 156SŠF/13 VOA. Hageja pöördus veel kostja poole

vandeadvokaadi vahendusel ning edastas kostjale spetsialistide arvamused, kuid vaatamata sellele

probleemile lahendust ei saadud. 22.01.2016 andis hageja kostjale tähtaja kuni 01.06.2016

puudustega uste asendamiseks lepingutingimustele vastavate toodetega. Kostja keeldus. Hageja

asendas omal kulul kostja toodetud uksed nõuetekohastega ja kandis kulusid 74 735,83 eurot.

Lisaks tegi hageja kulusid puuduste põhjuste kindlakstegemisele 3889,48 eurot, õigusabile 2590

eurot ja valuutakursi vahest tingitud kulud 980,11 eurot. Kokku kulu 82 195,42 eurot, millele

lisandub viivis.

4. Kostja ei tarninud hagejale lepingule vastava kvaliteediga uksekonstruktsioone. Uksed ei sobi

kasutamiseks eluruumi välisustena. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert P P on tuvastanud

19.04.2016 arvamuses, et metallvälisuste lengid ning lävepakud ei ole nõuetekohased veepidavuse

ning õhu läbilaskvuse osas. Lisaks on osa ukselehti kaardunud või viltused ning 20-l uksel on

praod ülemise hinge piirkonnas. Arvamusega selgus ka, et kostja on võrreldes 2011 tarnitud

uksekomplektidega muutnud avatäidete konstruktsiooni. 2014 müüdud uste lengid ja lävepakud on

kostja tihendi aluses soones nn perforeerinud ehk augustanud. Varjatud augustus võimaldab veel ja

niiskusel pääsu läbi väliperimeetri hoone konstruktsioonidesse.

5. Veebruaris 2017 teostatud testide ning katsetega TÜV Eesti OÜ keskkonnakaitselaboris

tuvastati, et uksed ei ole vettpidavad. Vee sattudes ukselengi välispinnale liigub vesi ka ilma

katsetuste teostamiseks ettenähtud surveta läbi lengi hoone konstruktsioonidesse, kahjustades neid.

Selle peamiseks põhjuseks on: vett läbilaskvad pilud lengi ja hingede vahel; luku vastuse korpus

on auke täis, kust vesi satub lengi konstruktsiooni; lengi horisontaal ning vertikaalosade vahelised

liited ei ole veetihedad; lengi ja lävepaku konstruktsioon, so perforeering ehk augustus. TÜV Eesti

OÜ ekspert K P selgitas, et MED073 tüüpi välisuksed ei sobi välisuksena kasutamiseks, sest

sõltumata paigaldamise korrektsusest ei kaitse uste konstruktsioonid hoone sisemust

välitingimustes esineva niiskuse ja vee eest. Ekspert tuvastas, et kostja on MED073 tüüpi

välisustel tootmises kasutanud tehnilisi lahendusi, mille kohaselt ustel on „vett läbi laskev leng“

ning perforeeritud tihendisoon kui tavatu tehniline lahendus tekitab välisukse tavapärasel

kasutamisel väga suure veelekke riski. Uste õhuläbilaskvus on 10m3/h, mis ületab kahekordselt

kostja poolt kohtueelses suhtluses väidetud omadusi. Sellise konstruktsiooniga uste lengides

puudub vee äravool ja seetõttu ei tohiks selliseid uksi kasutada asukohtades, kus leng võib märjaks

saada. Ekspert tuvastas katsetuste käigus 8 leket.

6. Kostja teadis, milleks hageja uksi vajab. Kostja tarnis 2011 hagejale sama objekti tarbeks 81

metallvälisuste komplekti, millised uksed ei olnud perforeeritud, kuid olid veepidavusklassiga 4A

ehk väiksem kui augustatud lengikonstruktsiooniga välisustel. TÜV Eesti OÜ viitab, et

välistingimustes ettenähtud ja veepidavaks mõeldud konstruktsiooni varjatult läbiv augustamine

tekitab veelekkevõimaluse, mille realiseerib välisukse kasutamine: igakordne ukse avamine-

sulgemine „pumpab“ tihenditele sattunud vee edasi hoone sisemusse ja seda sõltumata sellest,

kuidas uks on paigaldatud. Kostja tarnitud välisuks oma varjatud omaduste tõttu ei takista ukse

tavalisel kasutamisel välise niiskuse sattumist elamusse. Rikkumine kujutab endast lepingu

rikkumist võlaõigusseadus (VÕS) § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja ei teavitanud

hagejat potentsiaalsest puudusest, mis on rikkumine VÕS § 14 lg 2 kui ka lepingu punkti 4

tähenduses. Puuduse kõrvaldamata jätmisega rikkus kostja lepingu punktis 10 endale võetud

puuduste omal kulul kõrvaldamise kohustust. Kostja on rikkunud lepingut, mille tulemusena on

hagejale tekkinud kahju uste väljavahetamise, niiskuskahjustuste likvideerimise ja sellega

kaasnenud kulude näol. Tekkinud kahju on otseselt tingitud lepingu rikkumisest.

7. Seoses kostja vastusega märgib hageja, et kostja deklareeris müügilepingu sõlmimisel

vaidlusaluse 76 ukse omadustena, et need on CE-märgisega välisuksed, kasutamiseks elu- ja

ärihoonetel ning välisuste veepidavusklass on 5A (klassifitseerimisstandard EN 12208). EL

Ehitustoodete määruse 305/2011 art 4 p 3 ning art 8 p 2 järgi lisatakse CE-märgis nendele

ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni, millega tootja (kostja)

ühtlasi võtab endale täieliku ainuvastutuse ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele

ning ka kõikidele määruses ja seaduses esitatud nõuetele. Ka vaidlusaluste välisuste

toimivusdeklaratsioon on välja antud kostja ainuvastutusel. CE-märgis kostja tarnitud välisuste

toimivusdeklaratsioonil ja tootespetsifikatsioonil näitab, et antud tüüpi välisuksi võib kasutada

kogu Euroopa Liidus, sh ka xxxx.

8. TÜV Eesti OÜ katseprotokolli ja uste keskkonnakatsete katseeksperdi K P arvamustega on

tõendatud, et ustel puudub üldse kostja tootespetsifikaadis ja toimivusdeklaratsioonis lubatud ja

deklareeritud veepidavusklass. Katsestandardis EN1027 lekkena defineeritud vee läbitungimine

toimub ilma igasuguse välise mõjurita juba pritsmete sattumisel ukselehele. Põhjuseks on uste

konstruktsiooni kostja kavandamis- ja tootmisprotsessis jäetud tehnoloogilised varjatud avad, mis

lasevad uste kaudu vee standardis keelatud pindadele, kust ainus võimalik äravool on hoone seina-

ja põrandakonstruktsiooni sisse. Veepidavusklass 5A tähendab kostja tootespetsifikaadil viidatud

standardi EN 1027 järgi, et antud tüüpi uks peab säilitama veekindluse otsese vee peale

pihustamise olukorras vähemalt 35 minuti kestel rõhu kuni 250Pa juures, st selle rõhu juures ei

tohi lubamatud ukse pinnad (näiteks lengi siseruumi poolne osa ega ka lengi ja lävepaku sisemus)

märguda. Vesi lekib läbi uste nende endi varjatud puuduste tõttu ja seda sõltumata paigaldusest.

TÜV Eesti OÜ protokolliga on tõendatud, et kostja toodetud tüüpuks ei pidanud vett isegi 0 rõhu

juures ehk olukorras, kus mingit rõhku uksele katse käigus ei rakendatud. Seega vastutus lasub

kostjal.

9. Kostja ei ole tõendanud, et ustel on paigaldusvead. Kostja ekspert Ü L on oma arvamuses välja

toonud mitmeid kostja enda sisedokumentidega lubatud-keelatud tolerantse, millele uste paigaldus

väidetavalt ei vasta. Mitmed kostja ekspert Ü L poolt tuginetud dokumendid, millega kostja

väidetavalt on reguleerinud oma toodangu kasutamist, on hagejale edastatud esmakordselt alles Ü

L arvamusega, so välisuste konstruktsiooni ja paigaldusnõudeid käsitlev info. Isegi, kui kostja

väited uste ebaõigest paigaldamisest vastaksid tõele, siis vastutab kostja ka väidetavast ebaõigest

paigaldusest tingitud tagajärgede eest. Uste paigaldust ning kasutust käsitlevate dokumentide üle

andmata jätmine on kostja poolt lepingu oluline rikkumine ning hagejapoolseks paigaldusveaks ei

ole kostja poolt teadmata ajal koostatud sisestes dokumentides toodud andmete väidetav eiramine.

Hagejale heidetakse ette 2-3 mm erinevusi ukselehe kumeruses. Samas on vaidlusaluse lepingu

punktis 3.5 lubatud ukselehtede ja lengide vahelised kumerused ehk õhuvahed 3-6 mm 500 mm

kohta (so terve 2100 mm kõrguse ukselehe ulatuses koguni 12-24mm). Ekspert P P arvamus

tõendab, et paigaldatud uksed järgisid lepingu punktis 3.5 kostja kehtestatud tolerantse. Kostja

esitatud tõendid ei tõenda, et kõik 76 ust olid valesti paigaldatud või valesti, so kasutusviisile

lubamatult kasutatud. Kostja poolt viidatakse viie ukse lengi vertikaalsusele ja uksepaku ja lengi

vahedele, kuid lävepakud ühendas lengidega kostja oma tehases, mitte hageja; lengi vertikaalsusest

ei sõltu vee liikumine seintesse ja põrandaparketi alla: vesi liigub uksekonstruktsioonide sisemusse

kostja poolt lengi või lävepakku tootmises tehtud, veel/niiskusel puudub väljapääs mujale, kui

varjatult hoone konstruktsioonidesse. Valdav osa kostja vastuväidetest, mis puudutab paigaldust,

ei ole asjakohased. Oluline ei ole vaielda selle üle, millest tingituna lekkis ustega ühendatud hoone

sisekonstruktsioonidesse vesi, vaid tuvastada tuleb, kas ustel olid kokku lepitud omadused. Kokku

lepitud omadused puudusid. Välisuksed ei sobinud otstarbeks, milleks hageja neid vajas, samuti ei

sobinud need otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ja nimetatud välisuksed ei

vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile, mida eluruumi välisukselt oodatakse: need ei paku

eluruumile kaitset ilmastikunähtuste nagu vihm ja tuul eest. Kõik lekkeallikad olid varjatult uste

sees ja pärit tootmisprotsessist. Paigaldusega ei ole ustele ühtegi avaust võrreldes tehasepoolsetega

juurde tehtud.

10. Hageja informeeris kostjat puudustest koheselt, kui selle kohta laekus lõpptellijalt vastav

pretensioon. Niiskuskahjustuste iseloomust võis järeldada, et need on pärit puudulikust ukse

konstruktsioonist. Hageja on teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja vastutab

igal juhul sõltumata puudustest teavitamise ajast, sest kostja oli uste puudustest (avadest lengi- ja

lävepakukonstruktsioonis) teadlik, kuid ei teavitanud neist hagejat, ning selliste vett läbilaskvate

avade tegemist ukse konstruktsiooni tuleb pidada kostja poolt tehtuks vähemalt ka raskest

hooletusest.

11. Vaidlusalused lekked on oma olemuselt varjatud defektid, mis on põhjustatud kostja poolt

toote ja tootmisprotsessi kavandamisel tehtud tehnoloogilistest valikutest. Ekspert P P arvamusega

on tõendatud, et kostja ustel puudusid ka kogenud ehitaja jaoks välised lekkeohu tundemärgid.

Ilmnenud niiskuskahjustused olid olemuselt varjatud. Seinte-põrandasisese niiskuse allika selgitas

välja alles TÜV Eesti OÜ katse. Hageja teavitas kostjat koheselt, kui sai teada, et korterites

ilmnenud niiskuskahjustused võivad olla tingitud ustest, mitte muudest teguritest. Kostja ei

väitnud siis, et hageja on teatamisega hilinenud ja pidanuks kostjalt täielikult komplekteeritud

uksekomplektide vastuvõtmisel leidma avaused, rakendades selleks spetsiifilist surveveega

kontrolli „nagu katselabor.“ Kostja kohustus on igal ajahetkel tingimusteta tagada, et tema

deklareeritud omadused on kõikidel tarnitavatel ustel. Paraku vastavad vormilistele nõuetele

üksnes kostja koostatud paberid.

12. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ei ole uste endi vastavust deklareeritud väärtusele 5A

kontrollinud. Samuti on oluline märkida, et TJA teate koostamise hetkeks ei olnud TÜV Eesti OÜ

vaidlusaluste uste veepidavust katselaboris veel testinud. Ustel ei olnud hageja silmis ühtegi

lekkeohu tundemärki ja ka kostja ei viidanud lepingu sõlmimisel lekkeohule. Kostja etteheited

rajanevad vääral eeldusel, justkui oleks hageja uksekonstruktsioonide kavandaja ning tootjana

pidanud juba kostja poolt komplekteeritud uksekomplektide saamisel nägema läbi terasprofiilist

konstruktsioonide. Uksed komplekteeriti ja lengid ning lävepakud paigaldati ja kinnitati kostja

tehases kostja poolt, mitte hageja poolt. Uste veepidamatus ei ilmnenud kohe pärast paigaldamist.

Niiskuskahjustuste ilmnemiseks on vaja vastavaid ilmaolusid ning aega: vajalik on sademete

sattumine ukselehele (seejuures paigaldas hageja uksed väikeste varikatuste alla, otsese tuule-

vihma eest kaitstult) ning aega, et niiskus avalduks hoone sisestes ehituskonstruktsioonides.

Niiskuse liikumine läbi uksekonstruktsioonide eeldab spetsiifilisi varjatud tootmistehnoloogilisi

„omadusi“, mis tuvastati alles uste standardijärgsel testimisel spetsiaalses katselaboris. Puudused

olid olemas uksekomplektide tarnimise hetkel. Uste valdkonna asjatundlikkuses ei saa hagejat

kostjaga võrdsustada, lisaks ei oleks mõeldav, et hageja pidanuks kahtlema, et 5A

veepidavusklassiga ja CE-märgisega uksed on kuidagi halvemad, kui kostja poolt sama objekti I

etapi

elamutele

tarnitud

4A

veepidavusklassiga

välisuksed.

Tulenevalt

välisuste

keskkonnatingimustele vastavuse tagamise nõuetest ei ole asjakohased kostja tihendite- ja

uksepaku katteliistude teemalised ettekäänded: ust hoone ehituskonstruktsioonidega ühendava

lengi ja lävepaku teraskonstruktsioonide ülesanne on kaitsta hoonet mh väliskeskkonnast pärit

niiskuse eest. Uksekomplekti toimivuse vastavalt toimivusdeklaratsioonile ja tootespetsifikaadile

peab tagama tootja, kellel on kõige rohkem informatsiooni oma toote tegelike omaduste ja

võimalike riskide kohta. Ükski ekspert ei ole tuvastanud, et lekkivad ukselengid oleks tihenditega

lõhutud. Terasprofiilist ukselengi ei saagi kummitihendiga katki teha. Eriteadmiste ja spetsiifilise

info valdajana vastutab seega kostja suhtes hagejaga tarnitud uste varjatud puuduste eest.

13. Välja mõeldud ning faktidele mitterajanevad on kostja väited liigniiskusest või korterite

väändumisest transpordi käigus või paigaldusega lõhutud terasprofiilist. Hageja ehitas moodulid

koos sisemusega valmis Eestis. Kõik korterimoodulid komplekteeriti hageja poolt täielikult Eestis

kõige kasutamiseks vajalikuga: alustades kostja tarnitud välisustest ning teiste tarnijate akendest,

lõpetades siseuste ja siseviimistlusega. Nt duširuumide põrandad-seinad-peeglid ning aknad ja

siseuksed ei „väändunud“, kuigi need ei ole terasprofiilist, nagu kostja tarnitud uksekomplektid,

vaid puidust ja klaasist. Seega ei ole usutav, et transpordi ja paigalduse käigus väändusid või

mulgustusid mingil teadmata põhjusel vaid korterite eelduslikult kõige tugevamad, terasprofiilist

detailid: kostja tarnitud terasprofiilist uksekomplektid. Tegemist on korteritega, mille välisuste ees

on õhuvahedega puitterrass ja mille välisuste kohal on varikatus: kostja peaks tõendama, et

kõikides korterites jäeti ühtmoodi uksed lahti ning tassiti kuidagi üle terrassi jalgadega vett tuppa,

või et niiske õhu eemaldamiseks sundventilatsiooniga korteritesse tekitasid liigniiskuse elanikud,

mitte aga vett läbilaskvad uksekonstruktsioonid või teadmata mõõtmisvahendi ja –metoodikaga

katsetanud kostja. P P arvamusega on tõendatud, et moodulmajade asukohas Jönköpingison

tavapärased ilmaolud.

14. Välisuste suhtes kehtestatud Euroopa harmoniseeritud standardi järgse katsetusega on

tõendatud, et kostja tarnitud uksekonstruktsioonidel on tootmises jäetud spetsiifilised veeleket

võimaldavavad avad, millest vesi jooksis läbi ilma igasugust rõhku avaldamata. Katsetus on läbi

viidud vastavalt välisuste veepidavuse katsete jaoks kehtestatud Euroopa Liidu reeglitele, milles

on määratud nii katsetingimused kui ka lekke definitsioonid. Hageja eeldaski ebaõigesti, et lekked

toimuvad üksnes läbi lävepaku: tegelikkuses on kogu ukselehte ümbritsev uksekonstruktsioon

lekkekohtadega, kuid selleks pidi katselabor uksekonstruktsiooni tervikuna katsetama ja hindama

konstruktsiooni spetsiifiliste, avatäidete veepidavuskatsete teostamiseks vajalike eriteadmiste

alusel. TÜV Eesti OÜ tuvastas, et kostja toodetud uksekonstruktsioonis toimuvad lekked ning

lekked toimuvad üksnes tootmisprotsessis jäetud tehnoloogiliste avade kaudu. Ustel puuduvad

paigaldus- vm defektid ning lekked toimuvad üksnes tootja, so kostja poolt konstruktsioonidesse

jäetud tehnoloogilistest avadest. Uksed olid kahjustusteta. Ustel on tootmisprotsessist pärit

kahjustamata värvkate, kuid värvkate ei hoia teraskonstruktsioone koos ega kata tehnoloogilisi

avasid. Katselaboris vaadeldud ustel olid identsed konstruktsioonid (ja identsed „iseärasused“, so

lekkekohad), mis ei ole omased hoolimatule ehitustööle. Kostja tarnis hagejale uksed, millel on 4

probleemset kohta, kõik on tehtud tehases, mitte käepäraste vahenditega kusagil ehitusobjektil:

Katseprotokolli veelekete kohtade kirjelduse ja fotode järgi olid probleemseteks kohtadeks (1)

perforeeritud tihendisoon, (2) lenginurkade ühendus, (3) hingede ja lengi ühendus ning (4)

lukuvastuse pesa. Hageja ei ole ustele võrreldes kostja toodetuga uusi auke teinud.

15. Kostja ei ole tõendanud, et vesi tungis korteritesse läbi uksetihendite. Kostja enda saatetud

kirjad seda ei tõenda. Ka tihendid on kostja toodang ning nende eest (sh väidetava vale paigalduse

eest) –vastutab kostja, kui ta ei ole paigaldajat piisavalt arusaadavalt ja õigeaegselt informeerinud

võimalike niiskuskahjustuste eest. Pärast uste üleandmist esitatud ettekäänded kostjat vastutusest

lepingule mittevastava asja eest ei vähenda. Kostja vastavad ettekäänded tihendite

ebakvaliteetsusele ja sellega seotud arvamused, et kostja tihenditega seotud problemaatika eest ei

vastuta, on seda kummalisemad, et kostja enda tüüplepingu punkti 3.5 kohaselt lubab kostja tema

toodetud ukselehtede ja lengide vahel kumerusi ehk õhuvahesid 3-6 mm 500 mm kohta (so terve

2100 mm kõrguse ukselehe ulatuses koguni 12-24mm). Selliste õhuvahede lubamise korral ei ole

võimalik väita, et hageja on olnud süüdi vajaduses paigaldada paksemad tihendid.

16. Kostja eiras kõiki hageja teateid ja pöördumisi. Veeleke ukselengist ilma igasuguse rõhuta läbi

tootja protsessidest pärinevate avade on konkreetne ning kontrollitud-mõõdetud fakt. Selliseid

avasid ei tohi uksel olla, kuid sellise äratundmiseni jõudis hageja alles TÜV Eesti OÜ

katseprotokolli ja K P selgituste saamisel veebruaris 2017. Kostja eiras tuvastatud fakte. Selliseid

ukselenge ei saa parandada. Seega hageja valitud õiguskaitsevahend on kohane ja kostja kui tootja

kohustusi ning kohtuvälist käitumist arvestades proportsionaalne. Hageja nõudis kostjalt puuduste

parandamist, kostja keeldus. Hageja korraldas hanke paranduslahenduste saamiseks, saates kutse

osalemiseks lisaks kaheksale muule uksetootjale ka kostjale. Kostja oli seega teadlik, et hageja

kavatseb uksed välja vahetada ning vastavad uksed ning tööd tellida. Kosja vastuse lisas 1 esitatud

e-kirjadest järeldub nende võrdlemisel TÜV Eesti OÜ katselabori katseprotokolli ning K P, P P

ning Ü L arvamustega, et kostja võinuks juba alates 2014 septembrist oma spetsiifiliste

uksetootmise ja -hooldamise ning -remondi kutseoskuste ja ning veepidavuse alaste eriteadmiste

rakendamisega vältida hageja kulude tekkimist ja suurenemist. Ehitustoodete määruse järgi peab

kostja sarnane tootja tagama katkematult toodetud uksekomplektide vastavuse deklareeritud

omadustele. EL ehitusmääruse 305/2011 mõte ja eesmärk on, et toote kasutusala ja

funktsioneerimise, toimivuse lubadusega kaasneb tootjatele kõrgendatud vastutus tagada, et kõik

tooted kogu tootmisprotsessi vältel väljuvad tootmisest deklareeritud toimivusomadustega (mitte

ainult üks näidis- või testeksemplar). Hageja on valinud kohase õiguskaitsevahendi. Ka siin tuleb

ehitustoodete määrusest tulenevalt eelistada hagejat kostjale, kelle kavandatud tüüptootel (selle

konstruktsioonis) on varjatud tüüpvead. Üldtuntud on nt autotootjate poolt kogu tootepartii

väljavahetamine,

kui

ilmneb

mõni

sarnaste

joontega

puudus.

Teraskonstruktsioonist

uksekomplekte ei ole hagejal võimalik kuidagi ehitusobjektil parandada (selleks puuduvad hagejal

tootmisliinid, lisaks peaks paranduslahendused ja nende teostamisprotsess olema kontrollitud

ehitusmäärusest tulenevalt vastavas katselaboris – mis tähendaks, et kortereid ei saaks selleks

kuluval ajal kasutada), vaid avatäidete komplektid tuleb tootja kulul välja vahetada selliste vastu,

mis ka tegelikult välisuksena toimivad ja vett peavad, mitte ainult kostja koostatud paberite järgi.

17. TÜV Eesti OÜ on teavitatud asutus EL Ehitustoodete määruse 305/2011 (EL määrus) artikkel

43 tähenduses. Seda tõendavad märge vaidlusaluste uste katseprotokollil „Notified Body 1526“

(ehk „teavitatud asutus 1526“) koos vastava registreeringuga Euroopa Liidu „Nando“

andmebaasis. K P on tunnustatud ja kogenud välisuste veepidavuskatsete teostamise alaste

eriteadmistega isik, mida tõendab Baltikumi suurima metalluste tootja xxxx OÜ vastav selgitus,

kes on nii K P kui ka TÜV Eesti OÜ-ga pikalt koostööd teinud. TÜV Eesti OÜ on toote nõuetele

vastavuse tõendamise seaduse (TNVS) § 4 lg 1 p 12-13 tähenduses vastavushindamisasutus, mis

on pädev teostama välisuste vastavushindamist. Tegemist on menetlusega, mille eesmärk on

tõendada toote vastavust määratletud nõuetele. Vastavushindamisasutuse toiminguks on ka

välisuste keskkonnakatsete tegemine. Seda tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse antud TÜV Eesti

OÜ akrediteerimistunnistus nr 20. EL Määruse art 43 lg 4 sätestab, et Teavitatud asutus tagab, et

tema filiaalide või allhankijate tegevus ei mõjuta tema hindamis- ja/või kontrollitegevuse

konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. Seega ei sõltu katsetulemused ja nende

tõendikõlblikkus EL määruse (ega ka TsMS-i) järgi sellest, kas katseekspert on TÜV Eesti OÜ

esindaja, töötaja või allhankija. TÜV Eesti OÜ katseprotokoll (hagi lisa 10) 002-17KP-1027

vastab katsestanardi nõuetele ning selles on vastavushindamisasutus ja teavitatud asutus

kajastanud objektiivselt andmed, mis ukse katsetamise käigus ilmnesid: nimelt uksel puudub

deklareeritud veepidavuse klass. Järelikult kostja uksed ei vasta hagejaga kokkulepitud omadusele:

veepidavusklass 5A, mida tõendabki TÜV Eesti OÜ katseprotokolli 002-17KP-1027 märge

veepidavuse osas: „no classification“ (ehk: veepidavusklass puudub). Tallinna Tehnikaülikooli

Inseneriteaduskonna Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusprotsessi uurimisrühma lektor T T

08.01.2018 arvamusega on tõendatud, et K P on pädev arvamust andma.

18. Kas toode vastab tootja/müüja lubatud omadustele, selgub toote reaalse kasutamise käigus

ning kasutajale peab olema tagatud õigus esitada ka tõendeid toote tegelike omaduste kohta. EL

määruse art 11 p 7 paneb juhul, kui toote suhtes on alust arvata omaduste muutumist, just

tootjale/müüjale kohustuse välja selgitada konkreetse kaebuse aluseks oleva toote tegelikud

omadused (Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust arvata, et nende poolt turule lastud

ehitustoode ei vasta toimivusdeklaratsioonile või muudele käesoleva määruse kohaldatavatele

nõuetele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse ehitustoote vastavusse

viimiseks või turult kõrvaldamiseks või vajaduse korral tagasivõtmiseks.). Kostja seda käesoleval

juhul ei teinud. Kostja ei peaks oma tegevusetusest saama eeliseid, kuivõrd ainuvastutus välisuste

toimivuse eest lasub tootjana kostjal, kes määras ise uste toimivusomadused ja pidi tagama, et

need säiliksid kogu uste kasutusaja. Hageja ei pea kohtuvaidluse lõpuni hoidma 78 korteri ees

vihmasajuga lekkivaid uksi ainuüksi seepärast, et kostja mõtleb välja järjest uusi vastuväiteid. See

oleks ebamõistlik.

19. Kaunase KTU raport on koostatud 27.11.2013 ning selles esitatud andmed kehtivad raporti

järgi vaid selleks esitatud katseukse kohta. Kostja poolt hagejale alles juunis 2014 valmistama

hakatud uksi üheski vastavushindamiseks pädevas laboris reaalselt testitud ei ole. Protokollidest ei

nähtu Kaunases katsetatud lengi nurgaliidete tüüp, keevisliidete tüüp ega luku vastuse

konstruktsioon.

20. Inspecta Estonia OÜ ei saanud 15.02.2013 kontrollida uksi, mida kostja alles hagejaga

19.05.2014 lepingu sõlmimise ja ettemaksu tasumise järel juunis 2014 tootma hakkas. See, et ühte

kostja ukse näidiseksemplari 2013 testiti, ei tõenda, et kostja tootmisest 2014 juunis tulnud ja

hagejale tarnitud uksed oleks tegelikult nõuetekohased ja vastaksid varem testitud uste andmetele.

EL määruse preambuli lõike 15 kohaselt Ehitustoote toimivuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka

tervise- ja ohutusaspekte, mis on seotud toote kasutamisega kogu selle olelusringi kestel.

Ehitustoodete määruse art 2 lg 1 järgi: „ehitustoode” – toode või komplekt, mis on toodetud ja

turule lastud püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osadesse ja mille toimivus mõjutab ehitise

toimivust ehitisele esitatavate põhinõuete seisukohalt. Vaidlust ei ole selles, et välisuks on

ehitustoode. Välisuks võib saada märjaks, kuna tegu on ilmanähtustele, sh sademetele avatud

ehitustootega. Kui välisuks ei pea vett, võivad ehitise teised osad või pinnad niiskuda. Vett

läbilaskev välisuks ei võimalda täita ehitisele esitatud põhinõuet kaitsta ehitist ilmastikumõjude

ees.

21. Toimivusdeklaratsioon on selle andmete järgi pärit vaidlusaluste uste tootmise eelsest ajast ega

tõenda kostja väiteid. Vaidluse sisuks ongi hageja etteheide, et kostja deklareeritud

toimivusomadused hagejale tarnitud ustel puudusid (v.a. neli tuletõkke välisust, millel on teistest

erinev

konstruktsioon

ja

mille

veepidavusega

probleeme

ei

ole).

Kostja

esitatud

toimivusdeklaratsioonis esitatud andmed on ümber lükatud pädeva, akrediteeritud asutuse TÜV

Eesti OÜ katseprotokollis 002-17KP-1027 kajastatud katsestandardi nõuetele vastavalt teostatud

veepidavuskatse käigus fikseeritud objektiivsete andmetega. TÜV Eesti OÜ keskkonnakatsete

laboris katsestandardi nõuete kohaselt testiti konkreetset ust.

22. 19.05.2014 sõlmitud leping on kostja tüüptingimustel. Lepingu punki 10.3 kohaselt katkeb

garantii ainult juhul, kui hageja jätab uste hinna tasumata. Kui kostja kui uksetootmise ja

paigaldamise professionaal pakkus ukselehe kõverustest tingitud vahede sulgemiseks kostja enda

valikul suurema tihendi ega hoiatanud, et sellest võivad tekkida niiskuskahjustused, siis see on

kostjapoolseks lepingu rikkumiseks ja vastutuse aluseks. Uks ei hakanud lekkima tihendite vahelt,

vaid läbi lengi konstruktsiooni.

23. Kostja ei andnud hagejale uste paigaldusjuhendit enne uste paigaldamist ja kasutusse võtmist.

Ka poolte vahe sõlmitud lepingus ei ole viidet kasutus- ega paigaldusjuhendile. Hageja paigaldas

uksed kooskõlas kostja tarne tüüptingimuste punktides 3.2 ja 3.5 lubatud tolerantsidega.

Kostja vastus

24. Kostja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

25. Poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud, kuhu metallavatäited hiljem

paigaldatakse. Puudus viide ning hageja ei teavitanud kostjat, et uksed paigaldatakse xxxx

püstitavatele moodulelamutele, kus nende tingimused kasutamisel on erinevad. Lepingu kohaselt

asus objekt xxxx ja kostja pidi tooted tarnima xxxx. Vajalikku ja kokkulepitud

projektdokumentatsiooni hageja kostjale üle ei andnud. Kostja täitis lepingulise kohustuse 10-

27.07.2014. Pretensioone valmistatud ja tarnitud toodete kvaliteedi kohta ei esitatud. Kostjale

teadaolevalt on hageja uksed moodulelamute moodulelementidele paigaldanud xxxx ja sealt

valmis elemendid tarninud xxxx. Hageja tellis üksnes uksed, kuid paigaldas uksed ise.

26. 09.09.2014 saatis hageja kostjale e-kirja, kus teavitas, et kui uksed on suletud asendis, siis

tihend ei sulge vahet ja valgus paistab ning leidis, et kasutatud on vale läbimõõduga tihendit.

Samuti märkis hageja esindaja, et uste lehed on lengist väljas kuni 4 mm, mõned uste lehed on 2-3

mm lengi sees. Kostja esindaja selgitas, et tootmises stenditi igat ust ning, et uste paigaldamisel on

ilmselgelt tehtud olulisi vigu, näiteks ei ole kasutatud kiile. 18.09.2014 teavitas kostja hagejat

veelkord kirjalikult, et uksed on valesti paigaldatud ehk lengid on loodist välja keeratud. Lahendus

oleks uste reguleerimine või uuesti paigaldamine või suurema tihendi ostmine. Uksi kontrolliti

loodiga, uste osas lõpptellijal pretensioone ei olnud. Pooled leppisid kokku, et hageja kulul

paigaldatakse suuremad tihendid ehk algsed tihendid asendatakse teistega, pooled said aru, et

tegemist ei ole garantiitöödega ning kostja ei vastuta ustel esinevate puuduste eest. 19.09.2014

edastas kostja hagejale uute tihendite ettemaksu teatise. Kostja informeeris hagejat, et tihendite

asendamine ei lahenda tegelikult probleemi ja kõige õigem oleks paigaldada uksed õigesti ette.

Kostja hoiatas, et kui tihendid ustel vahetatakse, siis kaotavad uksed sertifikaadile märgitud

tulemused. Tihendi asendamine oli üksnes ajutine probleemi lahendus, mille puhul võis juba

eelnevalt eeldada, et see pikaajaliselt ei toimi, kuid hageja otsustas seda siiski teha. Septembris

2014 ei märkinud hageja kordagi, et uksed lasevad vett läbi. Alles suvel 2015 tõi hageja esile selle,

et uksed lasevad vett läbi. 09.07.2015 edastas hageja kostjale pretensiooni, milles tõi esile, et

lävepakud on tihendi tagant perforeeritud ning vihmaga tungib vesi läbi lävepaku hoone sisemusse

ja paluti lävepakk välja vahetada. 12.07.2015 teavitas kostja, et probleem ei saa olla testitud ja

nõuetele vastavates ustes, vaid selles, et tihend ei ole korralikult soonde paigaldatud ja uks ei ulatu

vastu tihendit. Kui tihend oleks õiges asendis, siis ulatuks uks vastu tihendit ja vesi ei pääseks läbi.

Seega põhjustas probleemi ka seekord uste vale paigaldus, mitte kvaliteet. Kui ukse vahelt paistab

valgus, siis tuleb sellest vahest läbi ka vesi, mis võib imbuda seinakonstruktsiooni, põrandale jne.

Seega ei saanud kostja enam vastutada puuduste eest, kuna uksed olid juba algselt valesti

paigaldatud, hageja oli asendanud originaaltihendid uutega ning hageja jätkas valesti paigaldatud

ja mitteoriginaaltihenditega uste kasutamist. Kostja pakkus lahenduseks suurema läbimõõduga

tihendi paigaldamist ja ka uksepaku peale katteprofiili valmistamist, aga hageja lahendusi ei

aktsepteerinud. 08.01.2016 kinnitas kostja hagejale, et uksed vastavad kvaliteedinõuetele ja kui

uste kasutamisel on probleeme, siis tuleneb see asjaolus, et uksed on valesti paigaldatud.

22.01.2016 edastas hageja kostjale pretensiooni, kus heitis ette, et uste lävepakud on defektsed,

kuna lävepakkudel olev tihend ei pea vett kinni ning ukse avamine ja sulgemine toimib pumbana,

mis pumpab ukse lävepaku kaudu vett maja sisekonstruktsioonidesse. 01.02.2016 teavitas kostja,

et uksed on kvaliteetsed ning probleem on uste paigaldamises. Pooltevaheline kirjavahetus jätkus.

21.04.2016 esitas hageja kosjale täiendatud nõudeavalduse koos eksperthinnanguga. 02.05.2015

teavitas kostja, et hageja on teadlikult eiranud kostja palvet viibida ekspertiisi läbiviimise juures

ning selliselt on välistatud võimaluse olukord kahepoolselt fikseerida ning välja selgitada

pretensioonide aluseks olevad tegelikud põhjused. 04.05.2016 teatas kostja, et ei nõustu P P

koostatud välisuste auditiga. Kostja tellis ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt Ü L, kes oma

30.06.2016 auditis tuvastas, et uksepaigaldustööd on olnud mittenõuetekohased. Samuti on auditis

viidatud mitmele hageja tellitud auditis esinenud puudusele, mistõttu ei ole hageja tellitud audit

usaldusväärne. Vaidlusaluste uste suhtes on põhjaliku kontrollmenetluse läbi viinud ka Tehnilise

Järelevalve Amet 21.10.2016, milles leidis, et järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kuna kostja

poolt toodetud metallvälisuste RYA vastavus nõuetele on kontrollitud täies ulatuse.

27. Hageja ei ole tõendanud puuduse olemasolu ning, et lepingutingimusele mittevastavus oli

olemas juba uste hagejale üleandmise ajal. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagis toodud

asjaolude vahel. Selleks, et tuvastada, kas hageja rikkus lepingut ja, kas uksed olid nõuetekohased,

tuleb vaadelda uksi sellises seisundis nagu need olid hagejale üleandmisel.

28. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud P P 19.04.2016 koostatud auditit. Aktis on vaadeldud enam

kui poolteist aastat kasutatud, deformeerunud, korduvalt paigaldatud uksi, millel ei olnud selliseid

omadusi nagu kostja poolt müügilepingu täitmisel. Uste ühenduskohad olid väändunud ja nende

peal puudus värvkate, mis omakorda takistas vee läbijooksu. Auditi läbiviimisel on lähtutud

eeldusest, et lävepakkudest tuleb vesi läbi, kuid samas ei ole seda fakti kontrollitud, puuduvad

tõendid, et vesi tegelikkuses ka läbi tuli. Auditi lähte ülesandeks peaks olema tuvastada, kas ja

millisel põhjusel on vesi või liigniiskus sattunud moodulmajadesse. Arvestada tuleks ka seda, et

uksed on paigaldatud ehitistele, mis asuvad suure järve kõrgel kaldal, mis tähendab, et antud

piirkonnas on tavapärasest enam niiskust ja sadu. Tõendamata on, et vesi ei pääsenud

moodulmajadesse uste kõrvalt konstruktsiooni vahelt, seda ei ole ekspert kontrollinud.

Kontrollitud ega tõestatud ei ole, et Tartus toodetud moodulmajad ei saanud vigastusi/väändumisi

Eestist xxxx transpordi või kohapeal paigalduse käigus. Märkimisväärne on, et auditis on

märgitud, et alusdokumendina on kasutatud tootespetsiifikat MED 067, kuid selliseid uksi ei ole

kostja hagejale müünud. Uksed müüdi spetsiifikaga MED073 ja MED015. Auditis ei ole

kirjeldatud iga konkreetse ukse puudusi ja on tehtud üldistusi. Auditis on viidatud, et defektsed on

20 ust, s.t puudusi kõikidel ustel ei tuvastatud. Jälgitav ei ole, millised uksed olid puudustega ja,

milliste puudustega. Usutav ei ole, et kõikidel ustel olid identsed puudused. Selliselt koostatud

üldistav eksperdiarvamus ei ole usaldusväärne. Auditis keskendub ekspert toimivusdeklaratsiooni

ja katseprotokolli väidetavatele formaalsetele puudustele, jättes tahaplaanile, kas vaidlusalused

uksed on nõuetekohased või mitte. Veepidavusklass 5A viitab ilmselgelt sellele, et uksed on

vettpidavad. Auditis on ekspert oletanud, et katseprotokollis kirjeldatud hingede kinnitusplaadid

arvatavasti puuduvad või need on teistlaadsed kui katseprotokolli joonistel või on olemasolev

kinnitus aladimensioneeritud. Tõendid puuduvad. Ekspert on jätnud tuvastamata, kas hagejale

müüdud uksed olid üleandmise hetkel puudustega või mitte. Ekspert on leidnud, et uste

toimivusdeklaratsioon ning katseprotokoll ei ole omavahel seotavad ja pole tõendatud, et

toimivusdeklaratsioon on väljastatud katseprotokolli alusel ning samuti ei saa nõustuda sellega, et

puudub info, mis võimaldaks konkreetset välisust tuvastada ja et käsitletavad välisuksed on varem

valmistatud välisustest kvaliteedi osas halvemad. Metallist välisuste RYA MED073 20.05.2014

toimivusdeklaratsioonis on märgitud, et tunnustatud asutusena on nimetatud uksetüüpi katsetanud

Kaunase Arhitektuuri ja Ehituse Instituut, Ehitusliku Tehnilise Füüsika Laboratoorium. Katsetaja

on seejuures 28.11.2013 koostanud katseprotokolli nr 156SŠF/13 VOA en, milles on märgitud, et

katsetatud on metallust R52-RYA, ehk uksetüüpi, milline tarniti hageja poolt kostjale. Kuna 2013

hakati metallist välisuksi tootma tüübina R52-RYA, milles on kasutusele võetud perforeeritud

lengide ja lävepakuga variant, mille juures ukselehe ja hingede osas muudatusi ei tehtud, siis

kehtivad selles osas endised tüübikatsetused. Seega omavad kostja tarnitud uksed vajalikke

toimivusdeklaratsioone ning kokku on uksetüüpi katsetatud 11-le eri omadusele, sh.

veepidavusele, õhu läbilaskvusele, vastupanu korduvale avamisele ja sulgemisele, mehaanilisele

tugevusele jne. Kõik toodetud ukse komplektid markeeritakse tootmisprotsessis kostja poolt ukse

tootmistellimuse numbri viimase viie numbriga. Numbrid lüüakse numbriraudadega ülemisele

hingele ja lengi pinnale ülemise hinge juures. Iga konkreetse ukse toomistellimuse number on

seotud lepingus määratud tellimuse numbriga ja tellimuse kinnituses oleva ukse seerianumbriga.

Sellega on iga uks objektil tuvastatav ja lepinguga seotav, mida kinnitas ka ekspert. Ebaõiged on

eksperdi järeldused, et metallist välisuste lengid on vertikaalsed, lävepakud horisontaalsed ning

lengide ja lävepakkude läbipainet ei esine, lengide nurgad on täisnurksed. Õige on OÜ Park

Projekt auditis märgitu, et osa ukselehti on lengis viltu, ukselehe ja lengi vahel on vahe, mille

tulemusel pääseb kontrollimatu õhuvool siseruumidesse. Selle tulemusel tekib ukselehe nurkades

veeks kondenseerunud õhuniiskus. Uste paigaldusnõuete kohaselt lengi ja ukselehe vahelised pilud

peavad olema võrdsed ja pinnad paralleelsed. Mõõtmised näitasid, et moodulmajadesse

paigaldatud ustel nimetatud pilud ei ole võrdsed ja pinnad ei ole paralleelsed. Uste monteerimisel

tehases moodulitesse ei ole kinni peetud nende paigaldusnõuetest ja töö on teostatud

ebaprofessionaalselt. Oluliseks teguriks täiendava õhuvoolu pääsemisel siseruumidesse on

sulguri/-te mittenõuetekohane paigaldamine ustele, mis on tekitanud paigaldatud metallustele

mittelubatud deformatsioone ja võimalust täiendava õhuvoolu pääsemiseks moodulmajadesse.

Kõik see koos ruumide sisekliima (õhuniiskus ja -vahetus) kõrvalekalletega tekitab võimaluse

kondensvee tekkeks ukse pindadel. Ustele on kostja poolt paigaldatud vahetatavad tihendid,

milliste veepidavust ja õhu läbilaskvust ning nõuetele vastavust on katsetatud. P P poolt koostatud

auditis on märgitud, et tihendiga kaetud lävepakust pääseb vesi siseruumidesse ja

konstruktsioonidesse, põhjustades hallituse. OÜ Ehitusekspert ekspertarvamus lükkab selle ümber.

Vesi

ei

satu

moodulmajade

konstruktsioonidesse

väidetavate

uste

valmistamis-

ja

konstruktsioonivigade tõttu, vaid põhjusel, et uksed ja sulgurid on mittenõuetekohaselt

paigaldatud. Samal ajal on P P koostatud auditis esitatud märkused uste kvaliteedi kohta

üldsõnalised ja sidumata konkreetse ruumiga või uksega, seetõttu puudub võimalus esitatu

kontrollimiseks ning nende väidete õigust ei ole võimalik eeldada. Lisaks ei ole P P tuvastanud,

kas vee pääsemine lävepakule on tingitud ukse konstruktsiooni- või paigaldusveast.

29. Uste paigalduses on olnud olulisi puudujääke. Uste esmakordsel paigaldamisel on hageja

lisaks ukselengid tõmmanud ehitusavasse kõveraks nii, et pilud lengi ja lehe vahel on liiga suureks

läinud. Hageja ei ole uste paigaldamisel veendunud lengi ja ukselehe pilude võrdsuses ja pindade

paralleelsuses, mis on toonud kaasa ebaõige paigalduse ja hilisemad tagajärjed. Nimetatud on

kinnitanud riiklikult tunnustatud ekspert Ü L. Lisaks tuvastas ekspert vead lävepakkude

paigaldusel, ukselehtede ja –lengide vahelistes piludes ja paralleelsuses. Suurimaks veaks on

metallist välisuste juures neile sulgurite paigaldamisel tehtud vead. Sulguri vars peab ukse suletud

asendis olema risti ukselehe pinnaga, kuid antud juhul see nii ei ole. Sulgurite mittenõuetekohase

asetuse tõttu tekitab sulguri vars ukse maksimaalse avatuse juures ukse konstruktsioonis

mittelubatavaid ja -ettenähtud deformatsioone, mis põhjustavad uste kattepleki purunemise ning

kogu ukselehe kuju muutuse. Olgugi, et uksed asuvad tugevate tuulte vallas, puuduvad uste

välimised piirajad kui olulised elemendid vähendamaks tuule mõju ukselehele tema avatud

asendis. Paigaldatud sulgurid ei saa asendada piiraja funktsiooni.

30. TÜV Eesti OÜ raportiga ei ole tõendatud, et kostja poolt hagejale müüdud uksed olid

ebakvaliteetsed hagejale üleandmisel. TÜV Eesti OÜ on teostanud testi 01.02.2017 ehk ligi 2,5

aastat pärast uste üleandmist hagejale. Ebamõistlik on testida üle kahe aasta tagasi valesti

paigaldatud ja selliselt kasutatud uksi ja nende veepidavust ning teha selle põhjal järeldusi uste

kvaliteedi kohta nende üleandmisel. Hageja on lisanud hagile Eesti Akrediteerimiskeskuse

akrediteerimistunnistuse TÜV Maardus asuva labori kohta, katsetus on tehtud xxxx.

Eksperdiarvamuse koostamisel on eraisik K P tuginenud TÜV katsetustele, kuid K P ei ole TÜV

töötaja. K P ei saa anda arvamust TÜV nimel. K P ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja ei

ole tõendanud, et K Pl on pädevus anda arvamust eksperdina. K P arvamus põhineb kahel

veekahjustust saanud uksel. Arvesse on võetud ka nõudekirju ja hageja tellitud auditit. Ü L

arvamust K Ple ei tutvustatud. Kahe juba kahjustada saanud ukse testimise põhjal ei saa teha

järeldusi kostja poolt hagejale tarnitud 76 ukse kohta. Tõendamata on, et OÜ Park Projekt poolt

katsetatud uksed olid uutega samaväärsed. K P arvamus ei ole usaldusväärne. Lisaks on Ü L

27.11.2017 ümber lükanud OÜ Park Projekt tuvastatud asjaolud.

31. Kostja on vaidlusaluseid uksi ka eelnevalt hagejale müünud ning 2014 hagejale tarnitud uste

osas pretensioonid puudusid. Vaidlusalused uksed on hageja tellinud 20.05.2014 tellimuse alusel.

Samas 14.02.2014 tellimuse alusel MED073 tüüpi uksi tellinud kokku 16 ning mitte ühegi uksega

seoses hagejal pretensiooni ei ole. Riiklikult tunnustatud ekspert Ü L vaatas üle kõik uksed,

vaatluse juures viibis ka hageja esindaja Üllar Soom, millest detailsemalt vaadeldi 21 ust 76-st.

Ekspert on tuvastanud, et hageja ei ole kostjal uste tellimisel esitanud konkreetseid nõudeid ning

tingimusi, mistõttu ekspert on viidanud standardile EVS-EN 12400:2003, millest kostja juhindus.

Standard annab üldised juhised, milliseid toimivusklasse vastavata kasutuskategooriate puhul

kasutada ja esitab akende ning välisuste avamise liigituse vastavalt nende toimimisele, kuid neel

allutatakse korduvale avamisele ja sulgemisele. Ekspert, kontrollides nii uksi, kui ka uste

piirkonnas olevaid ehituslikke konstruktsioone, tuvastas vead paigaldusel: 1) uste lengi lubamatud

vertikaalsed hälbed 1,5-3 mm; 2) ukselehe alumise ääre ja lävepaku lubatud vahet 5+/-2 ei oldud

järgitud, ei oldud tagatud, et lävepakk ei vajuks läbi; 3) lävepakkude ühendussõlm moodulmaja

põhikonstruktsiooniga ei olnud kohati õhu- ja veetihe; 4) paigaldatud ukselehtede ja –lengide

vahelised pilud ei olnud võrdsed ning pinnad paralleelsed; 5) ukselehtede katteplekid olid

kahjustunud; ukselehes olevate sisepingete ja tekkinud deformatsioonide tõttu kahjustus ukselehe

välis- ja küljeplekk poole hinge ulatuses, st piirkonnas, kus uksehing kinnitub ukselehe külge; 6)

hageja on paigaldanud omal soovil ustele uksesulgurid, mis on valesti paigaldatud, mistõttu

mõjusid ukse maksimaalse lubatud avanemise puhul ukselehele ja hingedele suured jõud ning

kogu ukselehes kui konstruktsioonilises terviklikus elemendis tekkisid suured deformatsioonid,

mis ülemise uksehinge juures purustas ukselehe metallist kattepleki; 7) informeerimata, et uksed

paigaldatakse

äärmiselt

tugevate

tuultega

piirkonda;

8)

kuna

uksed

paigaldatud

mittenõuetekohaselt ja pilud uste elementide vahel kohati lubatust suuremad ning ka sulgurid on

valesti paigaldatud, või ustel olla sel põhjusel kohatine väiksem õhupidavus; 9) kondensvesi

ukselehe sisepinnal tekkis metallist välisuste paigaldusvigade ning mittenõuetekohase sisekliima

tõttu, kuivõrd ruumides oli liigniiskus.

32. Hageja on esitanud pretensiooni hilinenult. Pretensiooni esitas hageja kostjale alles juulis

2015. Hagejat oli informeeritud, et pärast uste tihendite vahetamist 2014 septembrikuus ei ole

enam võimalik kostjal tagada uste ettenähtud kvaliteeti ja toimimist. Teiseks on oluline see, et

hagejal ei olnud septembris 2014 pretensioone uste kvaliteedi osas ja need ilmnesid alles hiljem,

s.t pärast seda, kui hageja oli ise asendanud uste tihendid ebastandardsetega ning uksi oli kasutatud

üle poole aasta. Kolmandaks on märkimisväärne seegi, et uksi kasutati 2014 sügisel, talvel ja 2015

kevadel. Üldteada, et sügisel ja talvel on sademeid tavapärasest rohkem. Seega, kui eeldada hageja

väidete õigsust, siis on ilmne, et puudused oleks pidanud olemas olema kohe, hiljemalt 2014

sügisel oleks need ka avaldunud, kuid hageja on kostjat puudustest informeerinud alles 2015

juulis.

33. Arusaamatuks jääb, miks hageja nõuab kõigi uste osas kahju hüvitamist. P P auditis käsitatakse

puuduseid 20-l uksel ning TÜV Eesti OÜ ja K P vaatlesid ühte objektilt toodud ust. Hageja peab

tõendama igal uksel puhul, milline puudus esines. Hageja ei ole põhjuslikku seost kahju ja

tegevuse vahel tõendanud 76-l uksel. Tõendamata on, et niiskuskahjustus oli 76 ruumis. Hageja ei

ole põhjendanud, miks on nõutud asja asendamise kulu, mitte parandamise kulu. Uste asendamine

ei ole proportsionaalne meede olukorras, kus hageja väidab, et ukselengid ja lävepakud lasevad

vett läbi. Sellised puudused oleks saanud kõrvaldada oluliselt lihtsamalt ja odavamalt. Tõendamata

on kõikide uste väljavahetamise vajadus. Hageja ei ole viidanud, kus on kostja toodetud ja

moodulmajadelt eemaldatud uksed. Hageja ei ole uksi kostjale tagastanud. Tõendamata on, et

hageja oleks võtnud erinevaud hinnapakkumisi. Hageja on eelistanud kõige koormavamat

õiguskaitsevahendit.

34. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt ebakvaliteetsete uste ja

niiskuskahjustuste vahel. Kostja esitatud ekspertarvamuses on ekspert hinnanud viie ruumi

õhutemperatuuri ja õhuniiskust ning tuvastanud, et õhuniiskus on ruumides liialt kõrge, mis toob

kaasa veeauru kondenseerumist konstruktsioonidel ning põhjustab niiskuskahjustusi ja

mikroorganismide kasvu. Kuivõrd moodulmajades on mittenõuetekohane sisekliima, siis ruumides

olevad niiskuskahjustused sellest ilmselt ka tulenevad. Kuna moodulmajad asuvad väga niiske

kliimaga piirkonnas, siis võib ka see põhjustada ebasobiva ehitise ja vee kondenseerumise korral

liigniiskuse ja niiskuskahjustused. Kostja müüs hagejale 76 MED073 tüüpi uksed hinnaga

18 028,06 + käibemaks + kaubaaluse maksumus 150 eurot + transport 960 eurot. Asjaolu, et

hageja tellis asemele oluliselt kallimad uksed kui need, mis hageja kostjalt tellis, oli hageja vaba

valik ja kostja selle eest ei vastuta. Enamgi veel, kostja on tõendanud, et moodulmajade sisekliima

oli nõuetele mittevastav ja see ei ole kuidagi seotud kostja poolt tellitud ustega. Samuti ei ole

hageja tõendanud millised niiskuskahjustused väidetavalt esinesid ning ei ole tõendatud

põhjuslikku seost kostja poolt müüdud uste ja väidetavate niiskuskahjustuste vahel. Seetõttu ei saa

ka moodulmajade sisekliima tõttu tekkinud niiskuskahjustuste hüvitamist kostjalt nõuda, kuivõrd

tegemist ei ole kostja poolt hagejale põhjustatud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3

tähenduses, kuivõrd hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja kostja tegevuse

vahel.

35. Kostja ei pea põhjendatuks hageja kahju hüvitamise nõudele lisatud kohtueelse õigusabikulude

hüvitamist 2590 eurot. Muu hulgas sisaldab nimetatud õigusteenus tõendite kogumist ja kostja

vastuväidete kontrollimist, milline tegevus on käsitatav hagiavalduse koostamise ettevalmistava

tegevusena ja on käsitatav menetluskuluna TsMS § 162 alusel kannab nimetatud kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti ning TsMS § 173 järgi jaotatakse sellised kulud kohtulahendis. Hagiavalduse

koostamisega seotud kulude hüvitamine hagiavalduse põhinõudena ei ole põhjendatud. Lisaks

lisatud advokaadibüroo arve selgituseks on suures osas märgitud: „Vaidlus Saku Metall

Uksetehasega“. Avetest ei selgu, milliseid konkreetseid toiminguid on tehtud ja, kas need olid ka

vajalikud. Hagiavaldusele on lisatud kaks advokaadibüroo nõudekirja, mille koostamiseks ei ole

põhjendatud õigusteenuse kulu summas 2590 eurot.

36. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et Inspecta Estonia OÜ on 15.02.2013

väljastanud metallvälisuste vastavussertifikaadi, mis tõendab, et kostja metallvälisuksed R52

vastavad ettenähtud nõuetele. Inspecta Estonia OÜ on vastavussertifikaadis andnud kinnituse, et

on teostanud toote esmased tüübikatsetused ning tehase esmaülevaatuse ja tootmisohje hindamise

ning teostab pidevalt tootmisohje järelevalvet ja hindamist. Kostja on 20.05.2014 väljastanud

toimivusdeklaratsiooni, mis kinnitab, et uste toimivus on kooskõlas deklareeritud toimivusega ning

omavad veepidavusklassi 5A. KTU Institute of Architecture and Constructing on 28.11.2013

testinud kostja välisuksi ning testi raport 156 SŠF/13 VOA kinnitab, et ustel on standardist

1027/2004 lähtudes veepidavusklass 5A ning on kinnitanud 24.11.2017, et toote testimisel ei

esinenud märgumist sisemisele pinnale või osadele, mis ei ole ette nähtud märguma olukorras, kus

vesi voolas välispinnale ja vee rõhk oli 250 Pa. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr

305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (edaspidi määrus 305/2011) art 43(3) sätestab, et

teavitatud asutus on kolmas isik, kes on sõltumatu organisatsioonist või ehitustootest, mida ta

hindab. Teavitatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse

püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase

tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest

surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud

nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või hindamise ja/või

kontrolli tulemust (määruse nr 305/2011 art 43(5)). Teavitatud asutuse poolt väljastatud hinnangut

saaks ümber lükata vaid teine teavitatud asutus või samaväärne hindaja, kuid mitte eraisik K P.

Asjaomane hinnang tuleb anda protseduurireegleid järgides, sealjuures, kui hinnangut soovitakse

anda uste kohta, siis peavad need olema uued. Kasutatud uste testimine või vaatlemine ei anna

usaldusväärseid tulemusi ja selline test võib anda ülevaate uste hetkeolukorrast. Määrus nr

305/2011 sätestab, et toimivusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse

ehitustoote vastavuse eest deklareeritud toimivusele. Kui puuduvad vastupidist tõendavad

objektiivsed andmed, eeldavad liikmesriigid, et tootja koostatud toimivusdeklaratsioon on täpne ja

usaldusväärne (artikkel 4 p 3). Nimetatud sätteid järgides on vaidlusalustele ustele väljastatud

toimivusdeklaratsioon. Käesoleval juhul puuduvad teavitatud asutuse poolt koostatud tõendeid,

mis lükkaksid ümber kostja poolt esitatud toote nõuetele vastavust kinnitavaid dokumente.

Ehitustoodete määrus nr 305/2011 sätestab teavitatud asutusele kõrged nõudmised, mistõttu ei ole

vastavushindamisasutuse poolt väljastatud tõendi ümberlükkamiseks piisav eraisiku või riikliku

eksperdi poolt koostatud arvamus.

37. Kostja ei nõustu, et TÜV Eesti OÜ katseprotokolliga on tõendatud, et vaidlusalustel ustel

puudub veepidavusklass. TÜV Eesti OÜ on 18.09.2017 kirjalikult kinnitanud: „TÜV Eesti on

kliendi tellimusel läbi viinud veepidavuskatsed ühele konkreetsele uksekomplektile, mida on

kirjeldatud protokollis 002-17KP-ID. Kuna tegemist ei ole toote tüübikatsetustega, siis on

katseprotokolli lisatud selgitus et katset ei tehta toote klassifitseerimise eesmärgil.“ Sellest

järeldub vähemalt kaks olulist asjaolu: esiteks vaadeldi ainult ühte aastaid kasutuses olnud ust ning

järeldused on kehtivad vaid konkreetse ukse osas ning teiseks ei saa nimetatud dokumendi põhjal

teha järeldusi veepidavusklassi osas, sest klassifitseerimist ei tehtud. TÜV Eesti OÜ on märkinuid,

et protokollis märgitud tulemused kehtivad vaid ühele tootele. TÜV Eesti OÜ ei ole kinnitanud, et

kõik hagejale müüdud uksed ei olnud üleandmise hetkel veepidavusklassiga 5A. TÜV Eesti OÜ

protokollist nähtub ka, et TÜV Eesti OÜ teostas toodud uste osas mitmeid toiminguid, muu hulgas

kasutas uste testimisel tihendit, kuid ei ole teada, millist tihendit kasutati. Samuti on testi lisa 2

leheküljel 1 välja toodud praod ukse ülaservas, kuid TÜV Eesti OÜ ei ole andnud hinnangut selle

kohta, kas praod võisid olla juba olemas tootmisejärgselt, kas need on tekkinud uste valest

paigaldamisest või transportimisest vmt. Eeltoodu kehtib ka uksehingede kohta. Asjaolu, et mitu

aastat pärast kasutamist on ukse ja hinge vahel pragu, ei tähenda automaatselt, et uks oli praoga

ukse üleandmisel. Pragu võib tekkida ukse valest paigaldamisest, kasutamisest vmt. TÜV Eesti

OÜ ei ole kinnitanud ega hinnanud seda, miks pidi uksi tihendama ja puudusi katma. Samuti ei ole

TÜV Eesti OÜ raportis andnud hinnangut selle kohta, milline oli uste üleüldine seisund. TÜV

Eesti OÜ on testiraportis kirjutanud, et mitmed riskid olid enne testimist vähendatud, kuid ei ole

kinnitatud, et kõik ustel esinenud puudused oleksid kõrvaldatud. Samuti ei ole analüüsitud seda, et

kuidas võis veetihedust mõjutada asjaolu, et uksed olid aastaid olnud kasutuses ja hageja väidete

järgi oli nende kaudu vesi tuppa tunginud. Kostja hinnangul on usutav, et kui uks paigaldati ette

valesti, selle ühenduskohtadest, lävepakust või lengist tuli vesi läbi ja sellist ust kasutati edasi, siis

uks oli juba selliste kahjustustega, et selle testimine ei anna võrdväärseid tulemusi uue uksega.

38. K P avamust tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega. Vastuolude korral tuleb eelistada

riiklikult tunnustatud eksperdi poolt esitatud seisukohti. K P ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ja

tema pädevust esineda eksperdina või spetsialistina ei ole seetõttu kontrollitud. K P ei ole testinud

kostja poolt antud ust seisundis nagu see oli üleandmise hetkel. K P on 21.08.2017 dokumendis

märkinud: „Katsekehale jäid avatuks ainult sellised avad ja praod, mis täiesti kindlalt pärinesid

tootja protsessidest ega olnud kindlasti tekkinud hiljem“. Tegemist on tõendamata ja hinnangulise

väitega. K P annab täiesti kindlad seisukohad TÜV Eesti OÜ poolt teostatud katse osas, kuid K P

ei ole TÜV Eesti OÜ esindaja. TÜV Eesti OÜ ei kinnita vastavaid asjaolusid, mistõttu on kostjal

põhjendatud kahtlus K P selgituste usaldusväärsuses, samuti ka tema erialases pädevuses. Kui

TÜV Eesti OÜ on teinud teste ja koostanud testide põhjal raporti, siis saaks asjaomast raportit

selgitada ja testi läbiviimise asjaolusid kirjeldada TÜV Eesti OÜ. Kostja nõustub, et

veepidavusklass 5A tähendab, et uks peab säilitama veekindluse otsese vee peale pihustamise

olukorras teatud rõhul. TÜV Eesti katsetusega ei saa tõendada, millised olid uksed hagejale

üleandmisel. Kostja ei kinnita probleemi olemasolu sellega, et kostja enam kõnealust tüüpi uksi ei

tooda.

39. Hageja väited, et ta näeb esmakordselt mitmeid Ü L ekspertarvamuses toodud dokumente,

võivad küll vastata tõele, kuid hagejal oli olemas uste paigaldusjuhend. Kui hageja oleks juhendit

järginud, oleks hageja uksed õigesti paigaldanud ja ekspert Ü L ei oleks pidanud arvukaid puudusi

tuvastama, tõendama ja kirjeldama. Kostja koostatud uste tolerantsid jm tehnilised dokumendid ei

pidanudki olema hagejale üleantud. Paigaldusjuhendiga sai hageja tutvuda kostja veebilehel.

40. Hageja poolt viidatud kostja tarne tüüptingimustele viidatud „metallukse ukselehe välis- ja

sisekülje lubatud ühtlane pinna kumerus ukselehe vertikaal- ja horisontaalteljel“ ei iseloomusta

ukselehe kontaktpinda tihendiga, mis asub ukselehe servadel. Ukselehe servade tasapinnalisust

iseloomustab ukselehe üldtasapinnalisuse tolerants, mis on antud ukse tüübi korral 3 mm, nii nagu

on tüüptingimuses (ja ka standardis) kirjas. Kolmemillimeetrise tasapinnalisuse hälbega uksed on

suletud olukorras vastu tihendit piisavalt surutud ja tihendid toimivad. Ei ole asjakohane tuletada

uksepinna kumeruse tolerantsist paindes ukse ehk „propelleris“ ukse tolerantsi ja saada selle

tulemusel meelevaldne tasapinnalisuse lubatud hälve. Metallukse paigaldusjuhendi p 15 näeb

sõnaselgelt ette: „Peale ukselehe paigaldamist tuleb kontrollida lengi ja lehe vahelisi pilusid, mis

peavad olema ühtlased. Samuti ukselehe ühtlast kokkupuudet tihenditega, vajadusel reguleeri.“

41. Kostja ei nõustu, et Kaunase AEI laboris ei hinnatud ukse lengi- ja lävepaku konstruktsiooni

veepidavust, mida väidetavalt on kinnitanud ka labor. Kaunases asuv teavitatud asutus on testi

156/SŠF/13 VOA koostamisel viidanud toona kehtinud standardile EN 1027/2004. Oluline, et

Kaunase Tehnikaülikooli labori juht ei väljastanud hagejale kostja ukse kohta koostatud

protokolle, kuivõrd tegemist on kostja ärisaladusega, mida hagejale ei avaldata. Teiseks nähtub

kirjavahetusest, et labor on testid teinud kõikide nõuete kohaselt, sealjuures järgides standardi EN

1027/2004 nõudeid. Nii varem kui ka täna kehtivas standardis on kirjas, et vesi ei tohi sattuda

pinnale, mis pole ette nähtud märguma. Katseprotokollist nähtub, et tellijaks on kostja, kes on ka

testitud ukse tootja ning testitud ukse tüüp on R52-RYA. Ukseraam (ukseleng) on M-R5-YS

külmvaltsitud terasest paksusega 1,5 mm, uksraami lävi (lävepakk) on M-R52-YP35 külmvaltsitud

terasest paksusega 1,5 mm ja lukuvastus on M-R52-L002.02 roostevabast terasest paksusega 1,0

mm. Katseprotokollis on mainitud, et testitud uks oli koos lengiga, millele viitab järgime tähis:

„Ukseraam – M-R52-YS, külmvaltsitud teras 1,5 mm“. Sealjuures R52 on ukselehe paksus ning Y

tähistab perforeeritud soonega lengi ja S tähistab seda, et leng paigaldatakse seina sisepinnast

sügavamale. Täiendavalt nähtub, et ust testiti koos lävepakuga, millele viitab toote kirjelduse teine

lause: „Ukseraami lävi M-R52-YP35 [..]“. Kostja poolt toodetud ust katsetati Leedu laboris 28.

novembril 2013 ning katsetati täpselt samasuguseid uksi, nagu müüdi ka hagejale.

Uksekonstruktsiooni (sealhulgas lukku, lävepakku või lengi) vahepeal ei muudetud. Kostja on

tõendanud, et hagejale müüdud uksed on pädeva asutuse poolt testitud ja nende veepidavusklass

on uuena ja õige paigalduse korral 5A.

Kohtuotsuse põhjendused

42. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates

ära tunnistajad, eksperdid ja pooled, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

43. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

44. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust

ei ole:

1. Pooled sõlmisid 19.05.2014 lepingu nr 161147, mille kohaselt kostja pidi valmistama

hagejale metallavatäited MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ja MU 4 (4 tk), millede

eest hageja pidi kostjale tasuma 21 237,18 eurot + käibemaks (I kd tl 9-10);

2. Lepingule kohaldusid kostja tüüptingimused (I kd tl 12-13);

3. Kostja pidi valmistama ja hagejale tarnima metallvälisuksed koos lengide, uksepakkude,

lukkudega (I kd tl 11);

4. Metallvälisuksed pidid vastama veepidavusklassile 5A;

5. Kostja tarnis uksed tähtaegselt 10.06-27.06.2014 ja hageja tasus uste eest tähtaegselt;

6. Hageja poolt tarnitud metallvälisuksed paigutas hageja xxxx püstitatud moodulelamute II

ehitusetapile;

7. Hageja andis moodulelamud xxxx Jönköpingis üle lõpptellijale 06.10.2014.

45. Pooled ei vaidle, et poolte vahel oli kehtiv leping, tööd on kostja poolt teostatud ja üle antud

hagejale ning hageja on tööde eest tasunud.

46. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingut.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud tooted vastavad lepingutingimustele

ning, kas hageja on kostjat puudustest teavitanud tähtaegselt. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja

oli teadlik, et uksed paigaldatakse xxxx.

47. Esmalt märgib kohus, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud

töövõtulepinguna, siis kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping võlaõigusseadus

(VÕS) § 208 lg 1 tähenduses ning käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele müügilepingule

kohaldatavad sätted. Kohus on selgitanud nimetatut pooltele ka 30.11.2017 toimunud korraldaval

kohtuistungil. Pooled on kohtuga nõustunud.

48. VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 208 lg 2 järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa

asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata

lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö

tegemises või muu teenuse osutamises.

49. Eeltoodust tulenevalt on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja

põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Kohus

tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 19.05.2014 lepingu ning 20.05.2015

tellimuse nr 161147-2 alusel valmistas kostja hagejale MU 1 metallvälisuksed RYA MED073 38

tk ja MU 2 metallvälisuksed RYA MED073 38 tk (I kd tl 9-11). Pooled ei vaidle, et uksed on

valmistatud ja tarnitud tähtaegselt ning hageja on uste eest tasunud. Samuti ei vaidle pooled, et

hageja on lõpptellijale mooduleelamud üle andnud 06.10.2014 xxxx.

50. Hageja on kohtule esitanud nõude poolte vahel 19.05.2014 sõlmitud lepingu rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamiseks.

Hageja on seisukohal, et tarnitud uksed ei vastanud kokku lepitud lepingutingimustele, kuna uksed

ei olnud algusest peale veepidavusklassiga 5A. Uksed ei sobi veepidamatuse ja õhu liigse

läbilaskvuse tõttu kasutamiseks eluruumi välisustena. Uste metallkonstruktsioonide siseses soones

asub perforeering ehk uksekonstruktsiooni metall-lehed on augustatud. Hingede piirkonnas

esinesid pragunemised.

Kostja on seisukohal, et uksed vastavad veepidavusklassile 5A ning kahjustused on tekkinud

seoses uste valesti paigaldamisest.

51. Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

olema täidetud järgmised üldised eeldused:

1. kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

2. kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg

1 järgi vabandatav;

3. hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

4. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

5. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

6. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

52. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete

esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme

lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja

vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu

täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 lahend kohtuasjas 3-2-1-5-12, p 27 koos seal

viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1. puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

2. puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

3. ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);

4. sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS

§ 221 lg 2);

5. ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS §

220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või

kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg

1 p 2).

53. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi

vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1

järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

Õiguskirjanduse kohaselt on müügilepingu mittekohase täitmisega tegemist siis, kui müüdud asi ei

vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest, eelkõige kui müügilepingu

täitmise kvaliteet ei vasta lepingust või seadusest tulenevatele nõuetele. Et toimunud „täitmist“ ei

saaks üldse pidada pooltevahelise müügilepingu täitmiseks, peab üleantu seega lepingujärgselt

võlgnetust erinema oluliselt nii tüübi, liigitunnuste kui ka omaduste poolest (Võlaõigusseadus II,

kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2077, lk 31).

54. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale üleantud uksed ei vastanud lepingutingimustele.

55. Puudub vaidlus, et hageja ostis kostjalt metallvälisuksed. Üldteada on, et välisust kasutatakse

tavaliselt hoonesse sisenemiseks-väljumiseks ja samal ajal ka hoone sisekliima tagamiseks, sh

eluruumi ja hoone osade kaitseks väliskeskkonnast pärit niiskuse, temperatuuri jm kahjuliku

mõjutuste eest. Praegusel juhul ei ole pooled lepingus lepingueseme omadusi detailselt kokku

leppinud. Samuti ei nähtu lepingust ega muudest tõenditest kokkuleppeid selle kohta, et uksed ei

peaks mõnele elementaarsele tingimusele vastama. Vastavalt AS Saku Metalli tarne

tüüptingimuste p 3.5 kohaselt töövõtja poolt kasutatud materjalide ja toodete kvaliteet vastab

valmistajatehase toodete nõuetele. Toodete nõuded on täpsustatud tootjatehase „Avatäite toodete

nõuetele mittevastavuse deklaratsioonis.“ Tõendamata on, et vastav deklaratsioon hagejale esitati.

Vastavalt VÕS § 77 lg 1, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Vastavalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri

26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele

vastavuse tõendamise kord” lisa 2 p 2 kohaselt välisustel (EVS-EN 14351-1 kohased tooted) tuleb

määrata ja deklareerida vähemalt järgmised omadused: a. veepidavus; b. vastupanu

tuulekoormusele; c. soojusjuhtivus; d. õhuläbilaskvus.

56. Puudub vaidlus, et kostjal poolt hagejale tarnitud MED073 metallvälisuksed RYA pidid

vastama veepidavusklassile 5A. Puudub vaidlus, et veepidavusklass 5A tähendab, et uks peab

säilitama

veekindluse

(mitte

laskma

vett

uksekonstruktsioonidesse

ning

hoone

konstruktsioonidesse) otsese vee peale pihustamise olukorras vähemalt 35 minuti kestel rõhu kuni

250 paskali juures. Kostja on seisukohal, et tarnitud uksed vastavad standardile EN-14351 ja

tootespetsifikaadile MED073 RYA. Kostja leiab, et asjaolu, et kostja poolt hagejale tarnitud

MED073 metallvälisuksed RYA vastasid veepidavusklassile 5A, tõendab Kaunase Arhitektuuri ja

Ehituse Instituudi 28.11.2013 katsearuanne nr 156 SŠF/13 VOA en (II kd lk 70-73, tõlge II kd lk

120-123). Hageja on kohtule esitanud TÜV Eesti OÜ katseprotokolli (I kd lk 49-51) koos katse

läbiviimise videoga, Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu (II kd lk 164), veepidavuskatse läbi viinud

isiku K P arvamused (I kd lk 52-60, II kd lk 40-42) ja riiklikult tunnustatud eksperdi P P

asjatundjaarvamused (I kd lk 28-34, II kd lk 35-38), mis hageja hinnangul tõendavad, et kostja

poolt hagejale tarnitud uksed ei vastanud veepidavusklassile 5A. Kohus on seisukohal, et TÜV

Eesti OÜ katseprotokollist, uste keskkonnakatsete kaitseekspert K P arvamustega ja kohtuistungil

antud selgitustega ning riiklikult tunnustatud eksperdi P P asjatundjaarvamusega on tõendatud, et

ustel puudub kostja tootespetsifikaadis ja toimivusdeklaratsioonis lubatud ja deklareeritud omadus

ja toimivus ehk veepidavus, kuivõrd katsestandardis EN1027 lekkena defineeritud vee

läbitungimine kostja toodetud uksest toimus TÜV Eesti OÜ poolt läbiviidud katsel juba ilma

välise mõjurita (rõhu 0 paskalit juures) pritsmete sattumisel ukselehele ja lengile juba K P poolt

läbiviidud katse 4. minutil. Lisaks on hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatud, et uste hingede

piirkonnas esinesid pragunemised. TÜV Eesti OÜ poolt koostatud katseprotokollis on tuvastatud 8

erinevat lekkekohta. Samuti on leitud, et nimetatud veelekked on ukse konstruktsiooni eripärast

tulenevad, mitte paigaldusest tingitud. Kuivõrd kostja poolt tarnitud uste metallvälisuste lengid

ning lävepakud ei ole nõuetekohased vettpidavuse osas (need ei pea vett, nt vihma ning õuest pärit

niiskust, sademed satuvad metallkonstruktsioonides olevate tihendiga varjatud avade kaudu hoone

konstruktsioonidesse) ning õhu läbilaskvuse osas (välisõhk pääseb suletud ukse vahelt sisse), siis

ei sobi kostja poolt tarnitud uksed välisustena kasutamiseks, mistõttu ei vasta kostja poolt hagejale

tarnitud uksed lepingutingimustele. Kohus leiab, et tõendamata on, et vaidlusalustel ustel tekkisid

puudused mittenõuetekohase paigaldamise tõttu.

57. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele

mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja

paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige

paigaldamine tulenes müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. EL

Ehitustoodete määrus nr 305/2011 artikkel 11 lg 6 sätestab, et tootjad peavad tagama ehitustoote

turul kättesaadavaks tegemisel, et tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase

liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav. Kohus analüüsib kas

vaidlusalused uksed ei vasta lepingutingimustel tulenevalt nende ebaõigest paigaldamisest. Kostja

on leidnud, et ustel ilmnesid puudused, kuivõrd hageja ei järginud uste paigaldamisel

paigaldusjuhendit. Hageja on 30.11.2017 toimunud kohtuistungil (II kd lk 88 pöördel) kinnitanud,

et ei ole kostjalt enne uste paigaldamist uste paigaldusjuhendit saanud. Poolte vahel puudub

vaidlus, et kostja tarnis hagejale vaidlusalused uksed juuni 2014. Aivar Kase poolt saadetud e-

kirjast nähtuvalt on kostja edastanud hagejale uste paigaldusjuhendi alles 06.08.2015 (I kd lk 18).

Kostja on väitnud, et hagejal oli võimalik tutvuda ukse paigaldusjuhendiga kostja veebilehel.

Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu tõendamata. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja

veebilehel olev paigaldusjuhend loodud 2015 aastal (II kd lk 126), mistõttu leiab kohus, et kostja

ei ole tõendanud, et uste paigaldusjuhend oli hagejale kättesaadav kostja veebilehel ka juuni 2014.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et isegi kui eeldada, et vaidlusalused uksed ei vastanud

lepingutingimustele tulenevalt nende ebaõigest paigaldamisest, mida käesoleval juhul kohus ei ole

tuvastanud, siis tuleb lähtuvalt VÕS § 215 lg-st 5 lugeda kostja poolt hagejale tarnitud uksed

lepingutingimustega mittevastavaks ka seetõttu, et kostja ei edastanud hagejale uste

paigaldusjuhendit enne uste paigaldamist.

58. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on kostjat puudustest teavitanud tähtaegselt. VÕS §

220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lisaks nr 1 oleva AS Saku Metalli tarne tüüptingimused p

3.12 kohaselt kui tarnitud kaubal ilmnevad puudused, mida ei olnud võimalik kauba üleandmisel

Tellijale tuvastada, on Tellija kohustatud sellest koheselt, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul

arvates kauba üleandmisest, Töövõtjat kirjalikult teavitama. Hageja on leidnud, et tegemist on

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus on tühine, kui

see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid

ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust

ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kuivõrd tüüptingimusega

nähakse tellijale ette ebamõistlikult lühike tähtaeg kaubal ilmnevatest puudustest teavitamiseks.

Käesoleval juhul on kostja tarninud uksed hagejale 10-27.06.2014. Hagiavalduse kohaselt sai

hageja kostja poolt tarnitud ustel esinevatest puudustest teada suvel 2015, mil hageja poole

pöördus lõpptellija, kes teatas, et majade sisse välisuste piirkonda tekkis niiskus ning sajuse ja

tuulise ilmaga koguni vesi. Hageja informeeris kostjat puudustest koheselt, kui niiskuskahjustuste

iseloomust võis järeldada, et need on pärit puudulikust ukse konstruktsioonist. Hageja on teinud

kostjale sellekohase reklamatsiooni 09.07.2015 (I kd lk 14 pöördel ja 15). Kohus on seisukohal, et

hageja on teatanud kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja

on hagejale varasemalt tarninud samasuguseid uksi, mistõttu ei olnud hagejal põhjust eeldada, et

kostja poolt 2014 aastal tarnitud uksed ei vastanud lepingutingimustele. Kuivõrd ustel esinenud

puudused ei olnud sellised, mida võis uste ülevaatamisel koheselt avastada, siis on arvestatav, et

nende ilmnemine võttis aega ning neid ei oleks olnud võimalik tuvastada 5 tööpäeva jooksul

arvates kauba üleandmisest.

59. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja oli teadlik, et uksed paigaldatakse xxxx. Poolte vahel

sõlmitud lepingu punkt 2.1 sätestab, et lepingu objektiks on Tartu, rajamiseks tehtavad tööd, mis

on määratletud Lepingu punkti 4. Kostja ekspert Ü L on oma 30.06.2016 Ehitise erakorralises

auditis (I kd lk 141-163) märkinud, et hageja ei esitanud kostjale tööks vajalikku ja kokkulepitud

projektdokumentatsiooni. Kostja poolt tarnitavate uste objektiks oli märgitud Tartu, kuid tegelikult

on neid kasutatud moodulmajadesse paigaldatuna xxxx, kus tingimused nende kasutamisel

(näiteks klimaatilised tingimused ja koormus tuulest) on Eestist erinevad. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul ei oma kostja poolt tarnitud uste kasutamise lõppsihtkoht tähtsust, kuivõrd

vaidlusaluste uste toimivusdeklaratsiooni (I kd lk 35) kohaselt on ustel CE tähis. CE tähis kinnitab,

et toodet on hinnatud ning see vastab Euroopa Liidu keskkonnakaitse-, tervise- ja ohutusnõuetele

ning neid võib müüa Euroopa majanduspiirkonnas. CE-märgis kostja tarnitud välisuste

toimivusdeklaratsioonil ja tootspetsifikatsioonil näitab, et antud tüüpi välisuksi võib kasutada kogu

Euroopa Liidus, s.h ka xxxx, mistõttu ei ole asjakohane kostja väide, et hageja oleks pidanud

kostjat uste lõppsihtkohast eraldi teavitama, kuivõrd xxxx on teised tingimused. Samuti ei ole

kohtu hinnangul usutav kostja väide, et kostja ei olnud teadlik, et hageja transpordib vaidlusalused

uksed xxxx, kuivõrd hageja oli varasemalt tellinud kostjalt samade moodulmajade I etapi tarbeks

81 metallvälisuste komplekti 2011. aastal.

60. Järgmisena analüüsib kohus millises ulatuses on hageja kahjunõue põhjendatud. VÕS § 127 lg

1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 3 ja 4 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

61. VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja

võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Sama paragrahvi lõike 5

kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul,

võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et on pöördunud korduvalt kostja

poolt puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kohtu hinnangul on uste

väljavahetamise kulud (uued uksed ja uste vahetamine) otseses seoses asjaoluga, millel kostja

vastutus põhineb. Hagejal oleks jäänud see kulu olemata, kui kostja poolt tarnitud uksed oleks

vastanud

lepingutingimustele,

veepidavusklassile

5A.

Kui

uksed

oleks

vastanud

lepingutingimustele, oleks puudunud vajadus nende väljavahetamiseks. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud

uste

väljavahetamisega

seotud

kulud

kogusummas

59 734,49

eurot

(33 316,01+18326,72+8091,34 – hagiavalduse lisa 14 arved nr 16017, 16021 ja 16022 – I kd lk 67

pöördel ning lk 68 ja pöördel). Samuti on põhjendatud nimetatud arvetega seotud

valuutakursikahjum arveldusest ostjate ja tarnijatega kogusummas 844,94 eurot (743,06+103,67-

1,79 – I kd lk 79 pöördel ja 80). Kostja vastuväide, et uste väljavahetamise kulu on

ebaproportsionaalselt suur võrreldes kostja poolt hagejale müüdud uste maksumusega ning hageja

oleks saanud olemasolevad praod silikooniga täita, ei ole põhjendatud. Hageja on edastanud

kostjale kutse osalemaks uste asendamise ja sellega seonduvate tööde teostamise hankel (II kd lk

52). Juhul, kui kostja oleks leidnud, et nimetatud töid oleks olnud võimalik teostada väiksemate

kuludega, oleks kostja saanud antud hankel osaleda. Samuti on kostja leidnud, et ei ole

põhjendatud kõikide uste väljavahetamine, kuna puudused on tuvastatud ainult 22-l ukse. Kohus

on käesolevas lahendis tuvastanud, et kostja poolt tarnitud ustel puudus veepidavusklass 5A ning

need ei sobinud kasutamiseks välisustena. Ü L ütlustega (III kd lk 29-42) on ka tõendatud, et uste

plekikahjustused olid ajas jätkuvad ja progresseeruvad, mistõttu leiab kohus, et tuleb lugeda

põhjendatuks hageja poolt kõikide uste väljavahetamine.

62. Kohus leiab, et tõendamata on hageja kulutused niiskuskahju likvideerimisele. Hageja on küll

esitanud arve niiskuskahju likvideerimise kohta summas 15 001,76 eurot (I kd lk 69), kuid kohtu

hinnangul on tõendamata, milles täpselt ning kus niiskuskahju esines. Hageja poolt kohtule

esitatud piltidelt ei ole võimalik aru saada, millal ning kus on nimetatud fotod tehtud. Samuti pole

aru saada mitmes ruumis ning kus täpsemalt niiskuskahju esines. Kohus on seisukohal, et hageja ei

ole tõendanud, milles täpselt niiskuskahju likvideerimine seisnes. Eeltoodust tulenevalt hageja

nõue kostja vastu niiskuskahjude likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kogusummas

15 001,76 eurot ja nimetatud arve tasumisest tingitud valuutakursikahjum arveldustest ostja ja

tarnijaga summas 135,17 eurot rahuldamisele ei kuulu.

63. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja puuduste kindlakstegemisega seotud kulud summas

3889,48 eurot (I kd lk 70-73). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi

kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on

seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus hagejale tarnitud uste

lepingutingimustele vastavuse osas ning kostja on keeldunud kohtueelses menetluses kahju

hüvitamisest, siis on hageja nõue puuduste kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamiseks

põhjendatud.

64. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 2590 eurot. Kohus

on seisukohal, et nimetatud kulud on põhjendatud osaliselt. Kohtule esitatud advokaadibüroo

arvete (I kd lk 73 pöördel – 79) selgituseks on suures osas märgitud „Vaidlus Saku Metall

Uksetehasega“. Arvetest ei selgu, milliseid konkreetseid toiminguid on tehtud ja kas need olid ka

vajalikud. Kohus nõustub kostja seisukohaga et hagiavaldusele lisatud kolme nõudekirja (I kd lk

21-27) koostamiseks, ei saa lugeda põhjendatuks õigusteenuse kulu summas 2 590 eurot. Kuivõrd

kostja on kohtueelselt korduvalt keeldunud hageja nõude rahuldamisest, siis ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud hageja poolt kostjale kolme nõudeavalduse saatmine. Olukorras, kus vastaspool on

keeldunud

kahju

hüvitamisest,

suurendab

korduvate

nõudeavalduste

saatmine

üksnes

menetlusosaliste kohtueelseid õigusabikulusid ning ei saa olla seega põhjendatud. Kohus leiab, et

põhjendatuks tuleb lugeda hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 750 eurot. Kohus märgib, et

muu hulgas sisaldab hagejale osutatud õigusteenus tõendite kogumist ja kostja vastuväidete

kontrollimist, milline tegevus on käsitletav hagiavalduse koostamise ettevalmistava tegevusena ja

on käsitletav menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes.

65. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja kahjunõue summas

61 329,43 eurot (59 734,49+844,94+750).

66. TsMS § 442 lg 8 kohaselt kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Kohus märgib, et käesoleval juhul kohus ei arvesta Aivar Kase poolt kohtuistungil

antud selgitusi. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad

olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või

menetlusosalise esindaja. TsMS § 260 lg 1 sätestab, et tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi.

Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Käesolevas menetluses on

Aivar Kask olnud esimesel kohtuistungil, s.o 30.11.2017, kostja volitatud esindaja, mistõttu leiab

kohus, et Aivar Kase poolt menetluses antud selgitused tuleb jätta arvestamata.

67. Hageja on esitanud kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise ja kuni võlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt viivise väljamõistmise nõude. VÕS §

113 lg 3 kohaselt kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist

alates kulutuste tegemisest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust

rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

68. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuselt 61 329,43 eurot. Hageja on

palunud kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

11.02.2017, ehk hageja poolt viimase uste puudusega seotud kulutuste kandmise järgsest päevast

alates (Advokaadibüroo LMP arve 170099, mis tasuti hageja poolt 10.02.2017) kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 11.02.2017-20.12.2018 eest

summas 9 113,72 eurot (Viivisekalkulaatori http://www.viivisekalkulaator.ee kohaselt on viivis

alates 11.02.2017 kuni otsuse tegemise kuupäevani (20.12.2018) 9 113,72 eurot.) Lisaks tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt (61 329,43 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni.

69. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on

seisukohal, et kuigi kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, tuleb 06.04.2017 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus

70. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte

endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

71. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 lahendiga.