1-16-9946/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

20. detsember 2018

Kriminaalasja number

1-16-9946

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Enefit Kaevandused AS süüdistuses KarS § 13 lg 1 - § 197

lg 3 järgi; Igor Agutin süüdistuses KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 2

järgi ja Vladimir Šalašinski süüdistuses KarS § 13 lg 1 - § 197

lg 2 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Alla Lašmanova

Kohtuistungi toimumise aeg 2. oktoober 2018, Tartu

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Enefit Kaevandused AS (seaduslik esindaja Rein

Kaarlõp) ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv,

süüdistatavad Igor Agutin ja Vladimir Šalašinski ning nende

kaitsja Aleksei Smelov, ringkonnaprokurör Sigrid Nurm

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 7. juuni 2018 otsus

Apellatsiooni esitaja

ringkonnaprokurör Sigrid Nurm

Prokurör

ringkonnaprokurör Sigrid Nurm

Süüdistatavad

Enefit Kaevandused AS (endise nimega Eesti Energia

Kaevandused AS), registrikood: 10032389, asukoht: Jaama

10, Jõhvi linn, Ida-Virumaa; seaduslik esindaja Rein

Kaarlõp; kriminaalkorras karistamata

Igor Agutin, isikukood: 36503232235, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Vladimir Šalašinski, isikukood: 35412182236, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaat Aivar Pilv, jurist Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 7. juuni 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja

mõista

Eesti

Vabariigilt

süüdistatav

Igor

Agutini

kasuks

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 580 (viissada

kaheksakümmend) eurot.

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Vladimir Šalašinski kasuks

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 580 (viissada

kaheksakümmend) eurot.

4. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Enefit Kaevandused AS kasuks

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 1711 (üks tuhat

seitsesada üksteist) eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Arvestades süüdistuse mahtusid märgitakse siinkohale üksnes süüdistuse lõppjäreldused ning

tuuakse tervikuna vaid Enefit Kaevandused AS süüdistus. Enefit Kaevandused AS-le esitati

süüdistus KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 3 järgi; Igor Agutinile esitati süüdistus KarS § 13 lg 1 -

§ 197 lg 2 järgi ning Vladimir Šalašinskile esitati süüdistus KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 2 järgi.

2. Enefit Kaevandused AS süüdistatakse KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 3 järgi selles, et Enefit

Kaevandused AS, tegutsedes läbi oma:

- peainseneri I. Agutini, kelle tööülesanneteks on haldusalas olevate töötajate ja jaoskondade

töö juhtimine ning tehnikavaldkonna töö korraldamine Estonia kaevanduses. Lisaks on

I. Agutin

vastutav

spetsialist

01.03.2013

käskkirja

nr

EK-JUH.2-0038

alusel

kaevandamisseaduse § 14 mõistes ning sama seaduse § 16 alusel kohustatud tagama:

1) tööde tegemise vastavalt projektile;

2) tööde tegemisel ohutusnõuete ja teiste kaevandamisseadusest tulenevate nõuete täitmise;

3) tööde tegemise erialase ettevalmistusega isikute poolt, kelle käsutuses on tööde tegemiseks

vajalik dokumentatsioon ja vahendid ning keda juhendatakse piisavalt ülesannete

nõuetekohaseks täitmiseks;

4) objekti ohutu kasutamise.

I. Agutini ametijuhendi järgi on tema põhikohustusteks kaeveväljadel mäetööde tehniline

juhtimine, tehnilise- ja projekti dokumentatsiooni koostamine ja tehnoloogilise protsessi

korraldamine, ettevõtte ohutu töökeskkonna loomine, töötajate tervisekahjustuste vältimiseks

töökorraldus-

ja

meditsiiniabinõude

rakendamine,

töökeskkonnaspetsialisti

ja

tuulutusjaoskonna töö vahetu juhtimine, abinõude väljatöötamine avariide ja tööõnnetuste

vältimiseks.

- ja töökeskkonna spetsialisti V. Šalašinski, kelle töölepingu kohaselt on tema tööülesanneteks

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuetele vastava ohutu töökeskkonna loomine ja tagamine

ettevõttes.

V. Šalašinski ametijuhendi järgi on tema põhikohustusteks tööohutusalase aruandluse

koostamine ja esitamine, tööohutus- ja tuleohutusnõuete täitmise kontroll, ohutusjuhendite ja

eeskirjade koostamise organiseerimine, riskianalüüsi läbiviimise organiseerimine ja töökohtade

riskianalüüsi kontroll ja riskianalüüsi ülevaatamine. Töökeskkonna riskide väljaselgitamine ja

ennetusprogrammi

väljatöötamise

organiseerimine,

isikukaitsevahendite

tellimise

ja

kohaletoimetamise organiseerimine, kehtiva seadusandluse, normatiivaktide, organisatsiooni

eesmärkide, poliitika ja kordade tundmine ja nende täitmine. Ametijuhendi järgi vastutab

V. Šalašinski töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks abinõude rakendamise eest ning

tagab tehnilise dokumentatsiooni täpse koostamise ja vormistamise ning kontrollib seda. Oma

töökohustuste täitmiseks on V. Šalašinskil õigus taotleda tehnilist-, majanduslikku-, juriidilist,

materiaalset abi ja informatsiooni ning peatada tööd ja toimingud, mis ohustavad inimese tervist

ning mis ei toimu ettenähtud projektdokumentatsiooni nõuete kohaselt. Ametijuhendi järgi peab

töökeskkonna spetsialist omama mäeinseneri kutset ning mäeettevõttes töötamise kogemust.

Šurfi nr 171 tööde ohutu läbiviimise tagamiseks ja vajalike isikukaitsevahendite välja

selgitamiseks pidi Eesti Energia Kaevandused AS läbi oma peainseneri I. Agutini ning

töökeskkonna spetsialisti V. Šalašinski tegevuse lähtuma ettevõtte sisestest dokumentidest,

kaevandusseadusest ja selle seaduse alusel välja antud määrustest nr 172 „Kaevandamise ja

kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 172), määrusest nr 251

„Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule

dokumentatsioonile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 251) ja töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (edaspidi TTOS) sättetest.

Eesti Energia Kaevandused AS rikkus TTOS alljärgnevaid sätteid:

- § 4 lg 2, mille kohaselt kujundab ja sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida

tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu;

- § 4 lg 4¹, mille alusel peavad töökoht ja töövahendid olema tehniliselt heas seisukorras ja

korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised

peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad

mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Kui töökohas on

ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad

märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta

töötajad ega teised isikud.

- § 4 lg 4², mis sätestab, et kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult

erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb

rakendada asjakohaseid abinõusid.

- § 12 lg 1, mille kohaselt tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga

seotud olukorras.

- § 13 lg 1 p 3 alusel on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille

käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende

parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi

iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning

töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi

tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

- § 13 lg 1 p 51, mis sätestab, et tööandja peab tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase

erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;

- § 13 lg 1 p 11, mis sätestab, et tööandja peab oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid,

tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama

töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;

- § 13 lg 1 p 12, mis sätestab, et tööandja peab tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid ning kontrollima nende täitmist;

- § 13 lg 1 p 13 , mis sätestab, et tööandja peab korraldama töötajale enne tööleasumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja

väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat

vahetatakse või uuendatakse;

- § 13 lg 1 p 14 , mis sätestab, et tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava

töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest

hoidumiseks.

Kaevandamisseaduse:

§ 11 p 1 ja 4, mille kohaselt kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamisega tegelev ettevõtja

peab tagama kaevandamisseadusest tulenevate nõuete täitmise, sealhulgas:

- kaevandama või kaeveõõnt teiseselt kasutama kooskõlas nõuetekohase projektiga;

- määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise;

§ 16, mille kohaselt on vastutav spetsialist kohustatud tagama:

- tööde tegemise vastavalt projektile;

- tööde tegemisel ohutusnõuete ja teiste käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise;

- tööde tegemise erialase ettevalmistusega isikute poolt, kelle käsutuses on tööde tegemiseks

vajalik dokumentatsioon ja vahendid ning keda juhendatakse piisavalt ülesannete

nõuetekohaseks täitmiseks;

- objekti ohutu kasutamise;

- tööde dokumenteerimise korraldamise.

Majandus ja kommunikatsiooniministri 01.12.2003 vastu võetud määrust nr 251

„Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule

dokumentatsioonile esitatavad nõuded“

-

§ 3 lg 3 Ettevõtja või vastutava spetsialisti koostatud ja kehtestatud dokument

(tegevuskava, kontrolli- ja arvestusžurnaal, protokoll jt) peab vastama kehtivate õigusaktide

nõuetele ja dokumentatsiooni vormistamise heale tavale.

-

§ 4 Riskianalüüsi puudutav dokument on «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse»

tähenduses tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud ohtude vältimiseks või

vähendamiseks.

Šurfi läbindamine toimus kaldosa läbindamise ee passi alusel, mis oli kinnitatud I. Agutini poolt

23.10.2014. Nimetatud passi punktid 7.2.-7.4. kohustavad inimeste liikumiseks šurfi kaldosas

kasutama kindlate parameetritega teisaldatavat käsipuudega redelit. Eeltoodud nõudeid ei

tagatud ja rikuti KaevS § 11 p, 1, 4, § 16 p 1, 2, 4, TTOS § 4 lg 2, 4¹, 4², § 12 lg 1, § 13 lg 1

p 12, 13 toodud nõudeid, mistõttu töötajate surfi tõusmine nõudis suuremat pingutust ja seeläbi

tekkis olukord, kus läbindajate kopsudesse võis sattuda suuremas koguses mürgiseid gaase ja

aure.

Lisaks tulenes määruse nr 172 § 15 lg 5, et I. Agutini, kui vastutava spetsialisti, määratud isik

peab koristus- ja läbindusesisid kontrollima vähemalt üks kord vahetuse jooksul. Tuulutusšurfi

nr 171 läbindamise passi punkt 7.7. kohaselt võivad järelevalvet teostavad isikud liikuda šurfis

vaid juhul, kui tööde tegemine on peatatud. Seega jättis Eesti Energia Kaevandused AS määruse

172 nõuded tagamata ning sellega asetas töötajad olukorda, kus vahetuse jooksul ükski

mäemeister läbindajaid kontrollimas ei käinud. Kuna mäemeistritel on kohustuslik ka

gaasianalüsaatori olemasolu, millega on võimalik kontrollida gaaside olemasolu esis, ei tagatud

süsteemi, kus vähemalt kord vahetuse jooksul oleks tööde eest vastutav isik kontrollinud ka

töökohas ohtlike gaaside esinemist. Võimaldades töid šurfi 171 passi alusel, mis ei vastanud

nimetatud töid reguleerivale määrusele 172 ning kaevandamisseaduse § 16 p 4, jäeti läbindajate

töökoha ohutus kontrollimata, rikkudes sellega KaevS § 11 p 1, 4, TTOS § 4 lg 2, 4¹, 4², § 12

lg 1, § 13 lg 1 p 12, 13, 5¹, 11, 12, 13, 14 toodud nõudeid.

Määruse 172 § 16 lg 2 sätestab, et kaevanduses peab olema korraldatud õhuproovide võtmine

kaeveõõntes, õhu analüüsimine ja määratud kaevanduse tuulutuse eest vastutav isik. Eesti

Energia Kaevandused AS-is reguleerib kaevandusõhu kontrollimist 06.09.2004 kinnitatud

„Kaevandusõhu koostise kontrollimise ja kulu (õhuhulga) mõõtmise juhend AS Eesti Põlevkivi

kaevandustele“ ning gaasianalüsaatorite väljastamist reguleerib 03.02.2014 I. Agutini poolt

kooskõlastatud käskkiri nr EK-Juh-1/19, mille punkt 1.3 sätestab, et lõhketööde läbiviimise

korral nõrgalt tuulutavates piirkondades ilma vastutava isiku juuresolekuta peab vahetuse

vanemal olema kaasas gaasianalüsaator, mille kasutamine tuleb fikseerida gaasianalüsaatorite

väljastamise žurnaalis. Nimetatud käskkirja täitmise kontrollimine on pandud ülesandeks

I. Agutinile.

Eesti Energia Kaevandused AS jättis tagamata I. Agutini, kui vastutava spetsialisti kohustuste

täitmise kontrollimise ning seeläbi ei loodudud toimivat süsteemi kaevanduse õhu

kontrollimiseks. Lisaks ei olnud kaevanduses loodud süsteemi, mis oleks taganud

gaasianalüsaatorite kohustusliku väljastamise läbindajatele I.S. ile ja N.I. ile, kuigi ettevõtte

ülalnimetatud sisedokumentidest tulenevalt olid need kohustuslikud. Seega Eesti Energia

Kaevandused AS ei kontrollinud tööde ohutut teostamist ning ei taganud isikukaitsevahendite

väljastamist läbindajatele, asetades isikud kontrollimatusse töökeskkonda, kus neil puudus

võimalus ohtlike gaaside või aurude tuvastamiseks. Läbindajatele ei olnud töökeskkonna

ohutus kontrollitav, samuti puudusid võimalikud isikukaitsevahendid, millega ennast ohtlike

gaasside eest kaitsta. Seega jäeti täitmata KaevS § 11 p 1, 4, § 16 p 1, 2, 3, 4 ja TTOS § 4 lg 2,

4¹, 4², § 12 lg 1, § 13 lg 1 p 12, 13, 5¹, 11, 12, 13, 14 tulenevad nõuded.

Tulenevalt KaevS § 16 p 2,4 lasus I. Agutinil vastutava spetsialistina kohustus välja selgitada

riskid, mis konkreetse töö tegemisel võivad töötajaid ohustada. Määruse 251 § 4 alusel on

riskianalüüsi puudutav dokument „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ tähenduses

tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud ohtude vältimiseks või vähendamiseks. TTOS

§ 13 lg 1 p 3 alusel on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus

selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid

ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi,

sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10¹ nimetatud töötajatele ning töökohtade ja

töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused

vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.

I. Agutin jättis Estonia kaevanduse riskianalüüsi vastavusse viimata seaduses (TTOS § 13 lg 1

p 3) ja määruses nr 251 (§ 3 lg 3 ja § 4) toodud nõuetega ning seega jättis ta välja selgitamata

kõik kaevanduses esineda võivad teadaolevad keemilised ohutegurid, mis töötajate elu ja tervist

ohustavad. Eesti Energia Kaevandused AS ei taganud I. Agutini, kui vastutava spetsialisti

kohustuste täitmist ning seega sai võimalikuks, et riskianalüüsi koostades võttis I. Agutin

arvesse ainsa keemilise ohutegurina põlevkivi tolmu ja selle piirmäärasid. Riskianalüüsis on

hindamata jäetud muud kaevandamisel tekkida võivad keemilised ohutegurid, sealhulgas

heitgaasid, plahvatusgaasid ja looduslikud gaasid. Lisaks jättis I. Agutin riskianalüüsi

muutmata ja lubas Estonia kaevandusse tööle kopplaaduri, mille osas oli teada, et nimetatud

masina heitgaaside hulgas võib sisalduda ohtlikke gaase, mida kaevanduses ei mõõdetud.

Tulenevalt TTOS § 13 lg 1 p 14 peab tööandja koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava

töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest

hoidumiseks ning § 13 lg 1 p 13 kohaselt peab tööandja korraldama töötajale enne tööleasumist

või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise

ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat

vahetatakse või uuendatakse.

Estonia kaevanduses 29.01.2015 kehtinud riskianalüüs ei käsitle looduslikke keemilisi

ohutegureid, mille esinemine allmaakaevandustes on üldtuntud.

Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 29.01.2015 Estonia kaevanduse

territooriumil Väike –Pungerja külas, Mäetaguse vallas, Ida-Virumaal läksid 7. jaoskonnas šurfi

nr 171 läbindajad N.I. ja I.S. kell 08.00 tööle rajatava šurfi astangule, mis asus kaevanduse

pinnast 64 m kõrgusel, kus õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikke gaase või aure,

mille tulemusel ajavahemikus 09.30-10.30 saabus N.I. i ja I.S. i surm.

Kui Eesti Energia Kaevandused AS oleks taganud selle, et I. Agutin ja V. Šalašinski oleks

teostanud kaevandusõhu mõõtmisi šurfis 171, kindlustanud I.S. ile ja N.I. ile

gaasianalüsaatorid, taganud šurfi rajamise vastavalt šurfi 171 passile, taganud regulaarse

töökoha ülevaatuse määratud isiku poolt ning korraldanud õhuproovide võtmise läbindatavas

tööesis ning kõigi Eesti Energia Kaevandused AS sisedokumentidest tulenevate gaaside

analüüsi, on tõenäoline, et I.S. i ja N.I. i surm oleks jäänud saabumata.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

3. Viru Maakohtu 07.06.2018 otsusega mõisteti Enefit Kaevandused AS, I. Agutin kui ka

V. Šalašinski õigeks neile esitatud süüdistuses kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Maakohus jättis kannatanute O.S. ja L.I. esitatud tsiviilhagid seoses õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemisega läbi vaatamata.

3.1. Analüüsides süüdistatavatele esitatud süüdistuse tekste süüdistusaktis ja koostades

süüdistuse kokkuvõtte iga süüdistatava kohta, on maakohus tuvastanud, et igale süüdistatavale

on esitatud nii sisu kui ka sõnastuse poolest üks ja sama süüdistus selle erinevusega, et

juriidilisest isikust süüdistatav pani teo toime läbi süüdistatav I. Agutini ning redeli tagamata

jätmise osas tegutsesid süüdistatavad I. Agutin ja V. Šalašinski koos.

Süüdistuse sisuline mõte seisneb selles, et I.S. i ja N.I. i surm tõenäoliselt oleks jäänud

saabumata: kui oleks tagatud vastav redel kaldšurfis; kui oleks tagatud mäemeistri poolt I.S. i

ja N.I. i töökoha külastamine vähemalt üks kord vahetuses; kui oleks tagatud I.S. ile ja N.I. ile

kohustuslike gaasianalüsaatorite väljastamine; kui oleks tagatud riskianalüüsis muude

keemiliste ohutegurite arvestamine peale põlevkivi tolmu, näiteks tehnogeensed ja looduslikud

gaasid ja aurud; kui oleks tagatud kopplaaduri põhjalikum kontroll heitgaaside osas.

3.2. I.S. i ja N.I. i surma fakt on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud – sündmuskoha

vaatlusprotokolli, surnu ekspertiisiaktidega nr 15E-IDS0010/35, ning 15E-IDS0010/36 – ja

selle osas vaidlus puudub.

3.3. Lisaks surma fakti tõendamisele on kriminaalasjas äärmusliku tähendusega küsimus surma

saabumise põhjuse kohta ja sellest tulenevalt surmaga lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanismi

kohta. Juhul, kui surma saabumise põhjust ei ole teada, ei ole kohtul võimalik tuvastada

surmafakti ja isiku teo (tegevuse või tegevusetuse vormis) vahelist seost. Surma saabumise

põhjuse tuvastamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas süüdistuses

formuleeritud juurdemõeldava teo puhul oleks tagajärg (surm) saabumata või tagajärjed oleksid

vähemalt kergemad. Teisisõnu, kui surma põhjus ei ole teada, pole võimalik ette kirjutada ja

juurde mõelda, mida süüdistatav peaks tegema kannatanute surma vältimiseks.

Selleks uuris maakohus surnute ekspertiisiakte ning kuulas kohtuistungil üle eksperdi. Ekspert

on andnud arvamuse surma põhjuse ja surma saabumise aja kohta, samuti vastas küsimusele,

kas surm saabus mürgistuse tagajärjel.

Kannatanute N.I. i ja I.S. i surnukehade vaatlusel ei ole tuvastatud surma põhjustada võivaid

vigastusi. Samuti ei ole tuvastatud krooniliste ja ägedate haiguste tunnuseid, mis võimaldaksid

püstitada surmaga lõppenud haiguse diagnoosi. Ei ole avastatud tundemärke, mis viitaksid

mürkaine organismi sattumisele muul parenteraalsel (soolevälisel) või peroraalsel (suukaudsel)

teel. Ekspert põhjendas, et peroraalselt organismi sattuvad mürgid tekitavad olenevalt

iseloomust soolestiku limaskestale tavaliselt nähtavaid muutusi – keemilised põletused,

limaskesta värvuse muutus, põletik, haavandid ja nekroos. Süstimise tee ei ole mürgi või

narkoaine sattumine organismi sedastatud, sest puuduvad süstimisjäljed. Arvestades

ülalmainitud asjaolusid ja põhjendusi, jõudis ekspert arvamusele, et mõlema kannatanu surma

põhjuseks oli äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga. N.I. i ja I.S. i surma saabumise aeg

on eksperdi arvamuse kohaselt 29.01.2015 kell 09.30-10.30.

N.I. i surnukeha vaatlusel on avastatud pindmised kehavigastused – marrastused, verevalumid

ja pindmised põrutushaavad otsmiku- ja kiirupiirkonnas, samuti verevalum sääre-eespinnal.

Kirjeldatud kehavigastused on tekkinud lühikest aega enne surma, suremise ajal või lühikest

aega peale surma löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid. N.I. il on

avastatud 1-3 päeva enne surma tekkinud kehavigastused - verevalum säärel, mis on tekkinud

vägivalla toimel löögist tömbi piiratud esemega või vastu sarnast.

I.S. i surnukeha vaatlusel on avastatud kehavigastused – marrastused otsmiku-, kiiru- ja

kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumis üla- ja alajäsemel. Kirjeldatud kehavigastused on

tekkinud lühikest aega enne surma, suremise ajal või lühikest aega peale surma löökidest tömbi

piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid (nt kukkumisel). I.S. il on veel avastatud 3-5

päeva enne surma tekkinud kehavigastused – verevalumid õlavarrel, reiel ja säärel ja alakõhus,

mis on tekkinud vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu

sarnaseid.

Ekspertiisiaktide alusel on eksperdiarvamus kohtule arusaadav ja selle põhjendused on selged,

loogilised ja järjepidevad. Ekspert on tuginenud surnukehade välis- ja sisevaatlusele, samuti

täiendavatele uuringutele, toksikoloogiauuringute katseprotokollid - etanool ei ole avastatud ja

COHb karboksihemoglobiin ehk CO ja verevalgu ühend kehas pole määratav, ekspert selgitas,

et katsetulemus „pole määratav“ tähendab, et katse on ebaõnnestunud, mitte aga seda, et COHb

ei leitud. Ekspertiisiaktidest on tuvastatav, et ekspert on analüüsinud surma põhjustada võivaid

mitmeid aspekte, kasutades erinevate võimaluste välistamise meetodit. Ekspert täpsustas, et

surm võis saabuda ägeda mürgistuse tõttu aine sissehingamise teel, sest teist varianti ta

eksperdina ei näe. Ekspert selgitas, et tavalise sissehingamise teel saadud mürgistuse tõttu on

mürgise aine jäljed ka veres, kuid antud juhul seda tuvastatud ei olnud. Ekspert selgitas, et kui

tegemist on mürgise gaasi ülikõrge kontsentratsiooniga, siis ei pruugi olla, et aine jäljed jäävad

verre. Ta on arvamusel, et antud juhtumil nii toimuski. Väga kiire surma saabumisele osutas

tume vedel veri soontes, siseelundite venoosne liigveresus, samuti täppverevalumid, mis

esinesid neeruvaagnate ja mao limaskestal, siis kopsu ja südamekelme alusel. I.S. il esinesid

veel täppverevalumid mõlema silma üla- ja alalaol. Need on tüüpilised tunnused, mille alusel

võib panna diagnoos äkksurm, kiirsurm.

Maakohus leiab, et eksperdi arvamus, millele ta on jõudnud surma põhjuse võimaluste

välistamise meetodil, tuginedes surnukehade välis- ja siseuuringutele, on piisavalt veenev.

Eksperdi antud vastused ekspertiisiakti täpsustamisel on kinnitanud eksperdi poolt

ekspertiisiaktis väljendatud seisukohti ja selgitanud neid laiemalt.

3.4. Mürgistuse põhjustanud gaasi või auru kindlaksmääramise kohta selgitas ekspert, et ta on

teadlik näiteks sellest, et äkk- või kiirsurma võib esile kutsuda CO ehk vingugaasi ülikõrge

kontsentratsioon ja sel juhul ei esine vingugaasi mürgistusele vastavaid klassikalisi tunnuseid

nagu erepunane värvus siseelundites ja koolnulaikudel ja verest seda ainet ei pruugi leiduda.

Sama pilt võib esineda väikese koguse tsüaniididega mürgistusel, näiteid võib veelgi olla.

Ekspert selgitas, et vesinikusulfiidi ei ole kannatanu organismis tuvastatud, sellega

mürgistamisel esineks siseelunditel omapärane lõhn, seda ei olnud.

Samas märgib maakohus, et ekspert hoidus hinnangu andmisest, et surma põhjustanud aineks

oleks CO ehk vingugaas, nimelt selle ülikõrge kontsentratsioon. Vastupidi, kaitsja küsimusele

vastates, selgitas ekspert, et spetsiifilisi tunnuseid hingamisteedes, mis viitaksid konkreetsele

mürkainele, ei olnud võimalik tuvastada. Samas aga nimetas ta kiirsurma põhjustada võivate

gaasiainete hulgas veel vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi, et need ained jätavad organismis

ainult kiirsurmale vastavad tunnused – punased koolnulaigud, punased siseelundid ja punane

veri soontes.

Ekspert selgitas, et kiirsurma klassikalised tunnused osutavadki gaasidega mürgistusele,

reegliks on gaasiaine tuvastamine verest, sest veri transpordib ainet elunditesse ja toimub

edasine mõju organismile. Kui aga aine loob verevalkudega ühendi, siis veri ise on sihtelund.

Ekspert rõhutas, et kas üldiste või spetsiifiliste uuringute tegemine, eesmärgiga tuvastada, mis

mürgise ainega tegemist on, ei kuulu tema pädevusse, kuid on kohtutoksikoloogi ja

kohtukeemiku pädevuses.

3.5. Maakohus on arvamusel, et vastates menetlusosaliste küsimustele on ekspert põhjalikult ja

veenvalt nii ekspertiisiaktis kui ka kohtuistungil ülekuulamisel selgitanud, miks on tema arvates

välistatud kannatanute surma saabumine muudel põhjustel, näiteks haigus, trauma või

peroraalselt (suu kaudu) mürgise aine võtmine. Eksperdi arvamusel, puudusid kannatanutel

haiguse, trauma või peroraalse mürgistuse (suu kaudu) tunnused. Surmavaid haigusi ja

kehavigastusi ei ole tuvastatud, samuti puuduvad tunnused peroraalse mürgistuse kohta

(limaskestade muutused).

Ka maakohus arvab, et arvestades sise- ja välisuuringute tulemusi ja andmeid

kriminaalmenetluse asjaolude kohta (tegemist on kahe kannatanu kiirsurmaga kaevanduses

maa-alltöödel), jõudis ekspert välistamise meetodit rakendades põhjendatud arvamusele, et

kannatanute surma põhjuseks on äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga.

Maakohtule on veenev eksperdi selgitus, et diagnoosi määramine välistamise meetodiga on

vähemalt kohtumeditsiinis lubatud praktika. Kannatanute surma põhjuse tuvastamisel on

järgitud kohtuekspertiisi seadust, surma põhjustamise tuvastamise seadust ning ekspertiisi

puudutavaid kriminaalmenetluslike sätteid. Ükski ekspertiisi puudutav seadus ei keela

eksperdijärelduse tegemist välistamise meetodil, kui see tugineb uuringute igakülgsusele,

objektiivsusele ja täielikkusele ning eksperdi järeldused on tuletatud teaduslikest põhjendustest.

3.6. Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et

arvestades asjaolusid, oleks kannatanute surma saabumine võimalik muul põhjusel – näiteks

haigestumise, trauma, toidumürgistuse tõttu. Need asjaolud olid kohtueksperdi poolt arvestatud

ekspertiisi tegemisel. Menetlusosalised ei ole maakohtule esitatud tõsiseltvõetavaid andmeid,

mis võiksid seada eksperdi arvamuse kahtluse alla ja asuda seisukohale, et kannatanute surma

saabumine ei ole välistatud ka muude asjaolude tõttu. Maakohus ise selliseid andmeid kohtuliku

arutamise käigus tuvastanud ei ole.

Maakohus märgib, et tegelikult ei ole välistatud äge surma saabumine gaaside või aurude segust

või segudest või ainete ühendist või ühenditest. Aine ise ja selle koostis ei ole tuvastatud ega

käesoleva kriminaalasja raames tuvastatav.

Maakohus märgib, et küsimuse lahendamine, millis(t)e ain(et)ega mürgistuse tõttu saabus

kannatanute surm, ei ole käesoleval asjas võimalik kohtutoksikoloogi ja/või kohtukeemiku

kaasamiseta, millele osutas kohtuekspert ülekuulamise käigus kohtuistungil. Menetleja ise,

olgu see uurija, prokurör või kohus, ei saa hakata lahendama eriteadmisi kasutamist vajavaid

faktilise probleeme, hakata valima, kas üks või teine gaas, aine, ühend sobib või ei sobi oma

mõju poolest lahangu käigus avastatud pildile. Kohtutoksikoloog ja/või kohtukeemik ei olnud

menetluse käigus asjasse kaasatud.

Seega, võib eksperdi arvamusest tuvastada, et välistatud ei ole võimalus, et kannatanute

kiirsurm saabus ajavahemikus 09.30-10.30 29.01.2015 ägeda mürgistuse tõttu tuvastamata

gaasi(de) või auru(de) või nende segu(de)-ühendi(te) tuvastamata kontsentratsiooni

sissehingamisel.

3.7. Järgnevalt analüüsib maakohus tööõnnetuse tekkemehhanismi puudutavaid tõendeid,

tuvastab nende alusel faktilised asjaolud ja annab hinnangu, kas tekkemehhanism on piisava

selgusega kindlaks tehtud, kui jah, milline on tekkemehhanismi skeem, sisu ja kulg.

3.7.1. Tööõnnetuse skeemist nähtub, et kaldšurfi 171 pikkus on 64 m. Paneel 17 koosneb

põhiliselt strekkidest: tuulutusstrekk, konveierstrekk ja veostrekk. Tuulutusstrekis liigub

heitõhujuga, veo- ja konveierstrekis liigub vastassuunas värskeõhujuga, skeemil on see

näidatud punase ja sinise noolega. Värske ja heitõhu eraldihoidmiseks on skeemil tuvastatavad

tuulutustõkked. Ajutine tuulutustõke on paigaldatud tuulutus- ja konveierstrekki vahelisesse

läbikäiku. Konveierstrekki niši kohale on paigaldatud kohalik ventilaator BM6, mille toru viib

läbi ajutine tuulutustõkke kaldšurfi 171. Konveier- ja tuulutusstrekki vahel on püsiv betoonist

tuulutustõke.

Skeemi all olev 17. paneeli maatööde skeem annab ülevaate paneeli mastaapsuse kohta.

Paneelis on garaaž, tankla, mitmed külgstrekid. Skeemist nähtub, et külgstrekki 171 asukohast

kuni punktini P80 on 279 m. Arvestades seda vahemaad, võib teha järelduse, et 17. paneeli

maatööde skeemil näidatud strekkide pikkus on umbes 1,5-2 km. Tööõnnetuse skeemile ei ole

vahemaad näidatud, mille tõttu ei saa selles osas kindlaid järeldusi teha.

Tuulutusjaoskonna juhataja A.M. i ütlustest kohtuistungil nähtub, et kaevanduse maa-alusel

territooriumil on oluline roll ventileerimisel, mis tagab ohutut töökeskkonda. Tunnistaja

selgitas, et kokku on 8 peaventilaatorit, mis võtavad värsket õhku maapinnast ja survega

suunatakse maa-alusele territooriumile, värske ja saastunud õhu eraldamiseks on

tuulutuskrossingud ehk viaduktid; kaevanduses peaaegu ei ole kohti, kus puuduks

ventileerimine, seega võivad gaasid tekkida ainult siis, kui puudub ventileerimine;

ventileerimiseks vajalikud õhu kogused on välja arvutatud teaduslikel alustel, see ei ole kellegi

suvaline otsustus; kontroll ventilaatorite tööoleku üle on kahekordne – vanemdispetšer paneb

kirja peatumised ning elektrooniline arvestus. Maakohtul ei olnud alust kahelda tunnistaja

ütluste usaldusväärsuses, kes on oma ala spetsialist. Ükski menetlusosaline ei ole tunnistaja

A.M. i ütluste sisu kahtluse alla seadnud.

Siinjuures selgitas kohtuistungil ülekuulatud asjatundja V.K. , et kaldšurfis ja ülejäänu

kaevanduse maa-aluse territooriumi töökeskkond ei ole gaaside esinemise mõttes kuidagi

ohtlikum, kuigi kuna kaldšurf on vertikaalne ja pääsu maapinnale ei ole, siis tekib tupik ja seal

võivadki esineda nii looduslikud kui ka tehnogeensed gaasid. Ventileerimise tagamise olulisust

on rõhutanud oma ütlustes ka teised tunnistajad (näiteks tuulutusjaoskonna juhataja abi D.I. i

ütlused), kes rõhutas, et ventileerimisel on strekis õhukogus nii suur, et tööprotsessil tekkinud

gaasidel, isegi, kui nad sattuvad kohalikku ventilaatorisse, ei ole ka teoreetilist mõju, ja

asjatundja, kes selgitaski, et värskeõhu juurdepääsu tagatakse ventileerimisega, kui puurauk

maapinnale ei ole tehtud, ventileerimine, näiteks ventilaatori võimsus, on arvestatud projektis,

mis on koostatud selle ala spetsialistide poolt; ilma ventileerimiseta on maa-alusel territooriumil

olukord ohtlik. Asjatundja andis arvamuse, et Eesti põlevkivikaevandused ei ole looduslike

gaaside poolest ohtlikud, uuringute läbiviimisel puuraukudes neid gaase tuvastatud ei olnud.

Samas andis asjatundja vastused küsimustele, millised on teoreetilised võimalused looduslike

gaaside esinemisel maa-alusel territooriumil. Mäetööde juhataja V.K. rõhutas, et kaevanduses

tekivadki gaasid, tavaliselt lõhkamistöödel või diislimasinate tööst, keevitustöödest, igal juhul

nende eest kaitseb ventileerimine, kui gaasid sattuvad šurfi, siis kohaliku ventileerimise tõttu

väljuvad sealt, kui ventilaator on pidevalt töös.

Tuulutusjaoskonna juhataja A.M. i, juhataja abi D.I. i, mäetööde juhataja V.K. i ja asjatundja

V.K. ütlused ühtivad selles osas, et lähtudes kaevandustööde spetsiifikast võivad maa-alustel

territooriumidel tekkida looduslikud ja tehnogeensed gaasid ja nende väljaviimiseks on

tehniline lahendus ventileerimine. See asjaolu ei ole kellegi poolt vaidlustatud. Nii tunnistajad

kui ka asjatundja selgitasid maakohtule, et gaase kõrvaldatakse ventileerimisega, mis toimib

vastavalt projektile, mis on omakorda koostatud teaduslikel andmetel.

Maakohus märgib, et ka kõrvaltvaatajale ehk keskmiste teadmistega isikule on piisavalt selge,

et kaevandustööde käigus tekivad gaasid (näiteks lõhketöödest gaasid), samuti võivad maa all

esineda looduslikud gaasid (kõrgendatud niiskusega aladel näiteks väävli sisaldusega gaasid

või aurud). Meede, mis välistab kahjulike gaasiliste ühendite mõju töötaja organismile, on

nõuetele vastav ventileerimine.

3.7.2. Maakohus kontrollib ja analüüsib faktilisi asjaolusid oma algatusel, eesmärgiga saada

selgust, kas konkreetse tööõnnetuse tekkemehhanism on kohtus uuritud tõenditega tuvastatav.

Süüdistaja sellist analüüsi maakohtule ei pakkunud.

Kuna mõlema kannatanu surma põhjuseks on äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga, siis

ei ole välistatud, et nõuetele mittevastava ventileerimise puhul, võiksid kannatanute töökohta

tekkida teatud asjaolude esinemisel inimese elule ohtlikud gaasid või aurud. See on võimalik

ka juhul, kui peaventileerimine on nõuetelevastav ja ei katke, kuid kohalik ventilaator ei vasta

nõuetele vajaliku õhu koguse osas või ei tööta. Teisisõnu, kontrollida tuleb nii peaventilaatorite

tööd kui ka konkreetse šurfi 171 kohalikku ventilaatorit.

Värskeõhuvool saabub konveier- ja veostrekki peaventilaatorite abil. Kohalik ventilaator BM6

võtab värske õhu omakorda konveierstrekkist ja suunab selle kaldšurfi 171. Selles asjaolus ei

ole vaidlust.

Ventilaatorite (peaventilaatorid) andmete lehest nähtub, et alates 28.01.2015 kellast 00.00 kuni

kellani 00.00 30.01.2015 töötasid kõik ventilaatorid teatud survega, katkestusi ei olnud ja surves

ei olnud esinenud olulisi kõikumisi. Sama asjaolu on tuvastatav 30.01.2015 kuupäeva osas.

Ajavahemikus fikseeritud näitajad annavad aluse arvata, et peaventilaatorid töötasid ajas

pidevalt ja stabiilselt.

Sellest nähtub, et kohaliku ventilaatori BM6 nõuetekohase funktsioneerimise korral on

värskeõhu sissevool kaldšurfi 171 tagatud. Peaventilaatorite korrapärases töös ei ole maakohtul

alust kahelda.

3.7.3. Maakohus kontrollis asjaolusid ja tuvastab faktid šurfi 171 kohaliku ventilaatori BM6

kohta.

Kaldšurfi 171 passist nähtub, et ventileerimiseks vajalik õhukogus on teaduslikult välja

arvutatud, see on mittespetsialistile nähtav, spetsialistidele peab olema ka sisu poolest

arusaadav (matemaatilised arvestused).

Maakohus märgib, et esitatud süüdistustest ei nähtu, et süüdistatavatele oleks ette heidetud vale

tuulutusskeemi koostamine kaldšurfi passis. Järelikult tuleb lähtuda faktist, et kaldšurfi 171

passis kirjeldatud tuulutusskeem vastab nõuetele ja tagab täielikult ohutut töökeskkonda.

Vähemalt maakohtul ei olnud alust passis näidatud tuulutusskeemi sisulises põhjendatuses

kahelda. Passi punkt 7.6 näeb ette, et kohalik ventilaator peab töötama kogu läbindustööde

kestel. Mõlemad kannatanud on passiga tutvunud.

3.7.4. Maakohus kontrollis andmeid, mis puudutavad kohaliku ventilaatori BMS tööd

tööõnnetusele alates eelmisest vahetuses, kannatanute vahetuse ajal ja ka pärast seda ehk

järgmises vahetuses.

28.01.2015 16.00-24.00 õhtuses vahetuses töötasid läbindajad V.P. ja A.S. .

Tunnistaja V.P. i ütlustest nähtub, et 28.01.2015 vahetuse käigus tegid tema ja A.S. puhastuse,

samuti puurisid. V.P. ei mäleta, kas lõhketööd olid tehtud, selleks on töökäsk ja töödekavas on

sel juhul vastav märge. Puurimise käigus tekkis elektrikatkestus ja puurimismasinast pool

stanget jäi sisse puurituna. Üldventilaatorid töötasid. See oli vahetuse lõpp, mille tõttu

otsustasid šurfist alla minna ja seetõttu elektrikatkestus ei mõjutanud ventilaatorit ja tööd.

Tavaliselt lülitakse vahetuse lõpus kohalik ventilaator välja. Kas 28.01.2015 lülitati ventilaator

välja või see jäi töörežiimile, ta ei mäleta. Elektrikatkestuse korras lülitub kohalik ventilaator

ise välja. See elektrikatkestus toimus võimalik et kl 22 paiku. Ta ei mäleta, kas elekter oli

taastatud ja millal.

Tööde kavast nähtub, et 28.01.2015 vahetuses 16.00-24.00 šurfis 171 on ette nähtud lõhketöid

(kavas on pauk) kl 20, läbindajad V.P. ja A.S. . Öösel 29.01.2015 kl 00.00-08.00 šurfis 171

tööd ei tehta. Alates kl 08.00 29.01.2015 on šurfis tööl läbindajad kannatanud I.S. ja N.I. .

Lõhketööd selles vahetuses ei ole planeeritud.

Tunnistaja A.S. andis ütlusi, et 28.01.2015 õhtuses vahetuses oli teostatud lõhketööd, siis

tuulutamine, puhastamine ja piisavalt oli jõutud ka puurida. Vahetuse lõpus toimus

elektrikatkestus, mille tõttu lülitus kohalik ventilaator välja. See juhtus puurimise ajal. Kuna

elektrit ei olnud, lõpetasid tööd ja läksid alla.

28.01.2015 õhtust vahetust puudutavatest V.P. i ja A.S. i ütlustest nähtub, et kuigi vahetuses

olid teostatud lõhketööd, oli šurf pärast lõhketööde teostamist ventileeritud piisaval määral (20-

30 min, oleneb surfi pikkusest) ja läbindajad said jätkata puurimistöödega. Elektrikatkestus

toimus kl 22 paiku, mille tõttu lülitus kohalik ventilaator välja, läbindajad lahkusid šurfist.

Sellest tuleneb, et šurf oli lõhketöödest tekkivatest gaasidest ventileeritud ja nimetatud

lõhketööd ja elektrikatkestus ei ole asjaolud, mille tõttu saaks tekkida šurfi 171 gaasiliste ainete

elule ohtlik kontsentratsioon.

Samuti ei ole tunnistajate ütlustega tuvastatud, et vahetuse lõpuks oleks nad tundnud gaasiliste

ainete esinemist, mille eest nad peaksid ennest kaitsma või et läbindajate enesetunne oleks halb.

Nimetatud tõendite kogumist nähtub, et 28.01.2015 kl 16.00-24.00 vahetuse käigus ei ole šurfis

171 või selle läheduses tekkinud asjaolusid, mida saaks seostada tööõnnetuse

tekkemehhanismiga.

3.7.5. Töödekavast nähtub veel, et sama vahetuse käigus teostati 17. paneelil lõhketööd ka

muudes kohtades, mille tagajärjel tekkivad gaasilised ained, nimelt konveierstrekis pikett 81,

veostrekis pikett 80, kogumisstrekis 1704 pikett 81 ja lõõr 1903-2 pikett 55.

Paneeli tööõnnetuse skeemist nähtub, et pikett 81 asub ilmselt piisavalt kaugel tööõnnetuse

kohast ja ei ole isegi skeemile näidatud, viimane skeemile näidatud pikett on 80. Pikett 80 ja 81

asuvad kohas, kus üldventilaatoritega suunatav puhas õhuvool liigub kohaliku ventilaatori BM6

asukohast vastassuunaliselt ehk lõhketööde käigus tekkivad gaasilised ained ei liigu kohaliku

ventilaatori BM6 asukoha suunas. Pikett 55 lõõr 1903-2 ventileerimist puudutav info skeemil

puudub, see asjaolu ei olnud uuritud kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus, seega ei ole

asjaolusid, millele hinnangu anda.

Samas peab maakohus jällegi rõhutama, et peaventilaatorite andmete lehest nähtub, et

pea(üld)ventilaatorite stabiilne töö ei olnud ajavahemikus 16.00-24.00 28.01.2015 häiritud,

seega oli nõuetekohane ventileerimine strekkides jätkuvalt tagatud.

3.7.6. Ei ole vaidlust faktilises asjaolus, et ööl 00.00 kuni 08.00 29.01.2015 šurfis 171 tööd ei

toimunud. See on kinnitatud ka tööde kava andmetega. Kohtuliku arutamise käigus ei ole

tuvastatud, kas pärast seda, kui V.P. ja A.S. on 28.01.2015 õhtuse vahetuse lõpus šurfist

lahkunud elektrikatkestuse tõttu, oleks kohalik ventilaator BM6 sisse lülitunud elektri

taastamise juhul, või ventilaator oli kellegi poolt välja lülitatud. Kindel on see fakt, et

ventileerimine strekkides oli tagatud stabiilselt ja seega puhta õhu vajalikud kogused olid kogu

aeg tagatud ka kohaliku ventilaatori BM6 funktsioneerimiseks.

Kannatanute I.S. i ja N.I. i vahetus algas 08.00 29.01.2015.

Kohtuarstliku ekspertiisi aktidest nähtub, et kannatanute surm saabus 29.01.2015 võimalik et

kellaajaliselt 09.30-10.30 ja tegemist on kiir- või äkksurmaga.

3.7.7. Maakohus on seisukohal, et tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemise valguses on

tähtis kontrollida ja tuvastada, kas öise 00.00-08.00 29.01.2015 vahetuse või kl 08.00 29.01

alanud vahetuse kestel on esinenud asjaolud, mis on seostatavad kannatanute surmaga. Prokurör

ei ole selliseid asjaolusid kohtule esitanud. Maakohus kontrollis selliste asjaolude esinemist

oma algatusel.

Ööl 00.00-08.00 29.01.2015 töötas laaduriga 7002 läbindaja D.V. , kes andis tunnistajana ütlusi,

et tema ülesandeks oli mäemassi laadimine. Ta alustas tööga 17. konveierstrekis ja töö alguses

ilmus laaduri tabloole viga – karbamiidi andmise ploki viga. Ta katkestas tööd ja vahetas laaduri

7001-le. Rikkes laaduri jättis ta 17. konveieristrekki ventilaatori juurde. Sel hetkel töötasid

konveieri- ja ventilatsioonistreki ventilaatorid, šurfi ventilaator oli välja lülitatud. Ta alustas

oma vahetuse kl 00.40 jõudis tööd teha 10-15 minutit, tundis karbamiidi iseloomulikku lõhna

mõni sekund ja katkestas tööd pärast tabloole ilmunud vea avastamist. Laadur jäi seisma, ei

töötanud. Enesetunne oli normaalne, tal ei olnud peavalu vms. Edasi jätkas ta tööd teise

laaduriga 7002, kogu vahetuse kestel töötasid strekiventilaatorid. Strekis olid teostatud selle

vahetuse käigus ka lõhketööd, siis oli tunda vastavat lõhna, töötas ventilatsioon ja kohale

sõidetakse laaduriga siis, kui koht on ventileeritud. Ventileerimise aeg on 30-40 minutit.

Vastates küsimustele selgitas tunnistaja D.V. , et rikkes laaduri jättis ta strekiventilaatori juurde.

Šurfiventilaator asub sellest kohast 30-40 m kaugusel. Värske õhk liigub strekis ja jõuab

esimesena šurfi ventilaatorini, siis edasi strekiventilaatorini, seega kui laaduri juures tekib gaas,

ei sattu ta šurfi ventilaatori juurde, sest liigub vastassuunas.

Maakohus on seisukohal, et tunnistaja D.V. ütlustest nähtub tõsikindlalt, et ajal, kui D.V.

töötas laaduriga 7002, ei ole laaduri tööst tekkinud aineid, mis oleksid sattunud kohaliku

ventilaatori BM6 alale ja jääksid sinna, kuni kohalik ventilaator on tööle hakanud. Maakohus

kordab, et ka tunnistaja D.V. ütlustest nähtub, et öise vahetuse käigus 29.01.2015 kell 00.00 kl

08.00 oli strekkides tagatud ventileerimine sellisel viisil, et strekkides toimus plaanipärane töö.

Sellest tulenevalt ei näinud maakohus ühtegi ka teoreetilist võimalust, et surma tekitanud

gaasilised ained oleksid kohaliku ventilaatori BM6 kõrvale kogunenud ja konserveerunud kuni

kannatanute tulekuni. Jällegi, ka prokurör ei ole maakohtule oma visiooni pakkunud, millistel

asjaoludel võiksid gaasiliste ainete eluohtlikud kontsentratsioonid laaduri tööst tekkida ja šurfi

sattuda.

Maakohtule ei ole esitatud andmeid, et rikkes oleva laaduriga 7002 oleks töötanud öise vahetuse

käigus muu läbindaja, välja arvatud tunnistaja D.V. .

Järgmisena saatis tunnistajana ülekuulatud mehaanik E.B. rikkes oleva laadurit kontrollima

lukksepad, see oli umbes kl 09.00 29.01.2015. Kell 10.00 oli rikkes laadur toimetatud juba

garaaži. Tablool oli viga, kuid laadur ise töötas ja kõik ülejäänud funktsioonid olid korras. Ta

lubas laaduri tööle kl 12.30. Lukksepp D.L. v pidi vaatama elektripulti ja ventilaatoreid, A.B.

- vaatlema laadurit.

Tähelepanu oleks väärt tunnistaja ütlused, mis puudutavad, konveierstrekis hommikul kell

09.00 29.01.2015 alanud keevitustöid. Tunnistaja selgitas, et keevitustööde teostamisel tekkis

suits, mis oli lae all. Maakohus tõdes, et süüdistuses ei ole ühelegi süüdistatavale tehtud

etteheidet, et nad oleksid jätnud midagi tegemata seoses konveierstrekis teostatud

keevitustöödega, mille tagajärjel tekkis strekki lae alla tuvastamata koostisega „suits“

(tunnistaja E.B. i hinnang). Keevitustööd tehti šurfist 171 200-300 m kaugusel. Ventilaatorid

töötasid ja suits oli ventileeritud aeglaselt. Tunnistaja avaldas, et ta ei ole pädev vastata, kuidas

asetsevad omavahel garaaž, keevitustööd ja šurf. Kuidas liigub värske õhk, ta ei oska vastata.

Ta selgitas, et kaevanduse sissesõidust on algul garaaž, siis koht, kus tehti keevitustööd ja siis

šurf.

Jällegi kordab maakohus, et keevitustöid jätkati ka pärast 09.30-10.30 29.01.2015 ehk pärast

kannatanute surma saabumist. Konveierstrekis ei ole keegi surma ega tervisekahjustuse saanud.

Ühtlasi jäi keevitustöid puudutav küsimus nii kohtueelsel kui ka kohtuliku arutamise käigus

sisuliselt lahendamata, sest ükski keevitustöid teinud isik ega keevitustööde spetsialist või

vastutav isik ei olnud üle kuulatud. Kohus ei saa spekuleerida teemal, mis ainet mõtles

tunnistaja E.B. , kes ise on mehaanik, „suitsu“ all, kas lae all kogunev aur koosneb ainetest,

mis võivad olla seotud inimese kiir- või äkksurmaga. Tunnistaja E.B. ise ei selgitanud, mis

need ained on ja kuidas tekivad.

Süüdistatav V. Šalašinski andis ütlusi, millest nähtub, et ta peab mehaanik E.B. i ütlusi lae all

koguneva aine ja aeglase ventileerimise kohta ebapädevaks. Aine lae all on veeaur.

Keevitustööde ajal on ümbruskonna ja metalli temperatuur 5-6 kraadi, keevitamise ajal tekib

temperatuur 1000 kraadi, niiskus kaevanduses on 90%, nii tekibki kondensaat.

Maakohus leiab, et süüdistatav V. Šalašinski ütlused keevitustööde kohta on ammendavad,

loogilised ja veenvad, mida ei saa öelda tunnistaja E.B. i ütluste kohta puudutavalt keevitustöid.

Samuti selgitas tunnistaja D.L. v, et sel ajal kui tema 17. paneelil tegutsenud, 29.01.2015 kell

09.00-10.00 ei ole seal keevitustöödega alustatud.

Tunnistaja D.T. selgitas, et keevitustööd toimusid ja nende diiselgeneraator töötas 17. paneelil

konveierstrekis peale kella 11.

Tunnistaja D.T. i ja D.L. vi ütlustele tuginedes sedastab maakohus, et keevitustöödes

seostamine kannatanute I.S. i ja N.I. i surmaga on põhjendamatu.

Kuna keevitustöid puudutavad faktid ei ole süüdistuses kajastatud, piirduski maakohus

eelöelduga.

3.7.8. Maakohus jätkas vahetuse kl 00.00-08.00 29.01.2015 asjaolude analüüsimisega.

Mäemeister I.B. andis ütlusi, et 29.01.2915 kl 00.-08.00 vahetuses oli ta tööl. Šurfis 171 ööl

tööd ei olnud. Ta sai teada, et laadur 7002 LH307 on rikkes. Sõites strekkides, nägi ta, et laadur

ei tööta ja seisab. Tunnistaja näitas kollase ristiga asukohta, kus seisis laadur. See on

konveierstrekis nelja ventilaatori juures.

Tunnistaja osutatud koht ühtib tunnistaja D.V. ütlustega selle kohta, kuhu oli rikkes olev laadur

jäetud, samuti ühtib tunnistaja D.V. selgitustega, et ventilaatorid ajasid õhumassi laadurist

mitte šurfi ventilaatori poole vaid vastassuunas.

Tunnistaja I.B. kinnitas, et tema viibimise ajal strekkides töötasid need neli ventilaatorit, šurfi

ventilaator ei töötanud. Menetlusosalised ei täpsustanud, mis ajal on tunnistaja strekkides

viibinud ja kui kaua. Samas kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et šurfi ventilaator BM6 oli

välja lülitatud tema vahetuses.

Tunnistaja I.B. i ütlused kinnitavad tunnistaja D.V. ütluste alusel tehtavat järeldust, et ei ole

alust arvata, et laaduritööst öösel 28.01.-29.01.2015 oleks šurfis tekkinud aine või ained, mis

võiksid osutada kannatanutele surmava mõju.

Asjaolude kontrollimise seisukohalt väärivad tähelepanu tunnistaja ütlused strekkide

tuulutustõkete kohta. Tunnistaja selgitas, et ventilatsioonistrekki saastunud õhumasside

segunemist puhaste õhumassidega strekkides takistavad tuulutustõkked, mis võivad olla

ajutised ja püsivad. Tunnistaja näitas ka skeemile kollase markeriga, kus ajutised

tuulutustõkked asusid. Ta selgitas, et ajutised tõkked asendatakse püsivatega kui kaeveõõs

läheb töödega edasi. Lõhketööd võivad kahjustada püsivat tõket, seega algul on alati ajutine

tuulutustõke, mis hiljem asendatakse.

Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et öise vahetuse kestel oleks ta avastanud katkise tuulutustõkke ja

selle tõttu oleks võimalik saastunud õhumasside sattumine konveierstrekki ja siit kaudu

kohaliku ventilaatori lähedusse ja siis šurfi.

Maakohus kordab, et strekkides oli tagatud stabiilne ventileerimine ja toimusid plaanipärased

tööd, ei ole tuvastatud, et keegi töötajatest oleks sattunud surmava aine mõju alla. Tunnistajate

D.V. ja I.B. i ütlustest nähtub, et mõlemad jätkasid öises vahetuses oma tööd ega tundnud

ennast halvasti. Seega tuulutustõketega seotud asjaolude kontroll ei anna võimalust tuua

tööõnnetuse tekkemehhanismi küsimusse rohkem selgust. Samuti märgib maakohus, et

süüdistatavatele ei ole ette heidetud tegevusetust seoses võimalikult ebapiisavate

tuulutustõketega. Maakohus ei analüüsinud laiemalt tuulutustõkete küsimust.

3.7.9. Järgmisena analüüsis maakohus asjaolusid, mis puudutavad vahetust 29.01.2015 kell

08.00-16.00. Šurfis 171 pidid tööle asuma kannatanu N.I. ja I.S. . Kannatanute surm saabus

kohtuarstist eksperdi arvamusel 29.01.2015 kell 09.30-10.30 ja tegemist on kiir- või

äkksurmaga.

Tunnistaja D.T. , mäemeister, andis ütlusi, et ta nägi kannatanuid hommikul 29.01.2015 maa

all visuaalselt, kellaaeg võis olla 08.30, kannatanud olid konveierstrekis oma masina juures.

Kell 08.30 nägi tunnistaja, et šurfist 15 m kaugusel seisab laadur. 1- 1,5 tunni pärast, kui ta

teostas ringkäiku koos ülemusega, laadurit enam ei olnud. Sellest nähtub, et mõlemad

kannatanud saabusid tööle, liikusid oma autoga konkreetselt šurfi kohale.

Sellest võib teha järelduse, et kannatanud võisid panna tööle kohaliku ventilaatori BM6 pärast

kl 08.30. Sel juhul pidid nad ootama 20-30 minutit kuni šurf on ventileeritud ja siis alustada

šurfi minekut. Vaidlust ei ole faktis, et sel ajal töötasid strekiventilaatorid ja kannatanud ei

saanud surma šurfi juures või sinna mineku ajal. Maakohus kordab, et andmeid ebapiisava

ventileerimise kohta 17. paneeli strekkides ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud.

Tunnistajana ülekuulatud mäemeister S.P. selgitas, et 29.01.2015 kell 16.15 läks ta garaaži ja

kuulis tööle tulnud läbindajate A.S. i ja V.P. i käest, et autot AVM 802, millega sõidetakse

kohale, garaažis ei ole, samuti puuduvad võtmed. Eelmises vahetuses 28.01.2015 kell 08.00-

16.00 olid šurfis tööl I.S. ja N.I. . Koos läbindajatega sõitis tunnistaja 17. paneeli šurfi juurde,

šurfi juures seisis auto AVM 802, millega läbindajad sõidavad kohale ja kus on vajalik varustus.

A.S. ja V.P. läksid šurfi kontrollima ja teatasid, et kannatanud on surnud. Tunnistajal oli kaasas

gaasianalüsaator, mis häiret ei andnud. Kohalik ventilaator BM6 töötas kogu aeg. Auto seisis

kohaliku ventilaatori juures ja mingeid tööd konveierstrekis kohaliku ventilaatori juures ta ei

näinud.

Tunnistaja V.P. selgitas, et kui ta tõusis koos A.S. iga üles šurfi, nägi ta, et tema ja A.S. i

õhtusest 28.01.2015 vahetusest ei ole midagi muutunud. Nii nagu nad lõpetasid töö 28.01.2015

kella 22 paiku seoses elektrikatkestusega ja puur jäi poolenisti sisse, nii see oligi kannatanute

surnukehade avastamisel.

Tunnistaja A.S. kinnitas tunnistaja V.P. i ütlusi. Samuti selgitas tunnistaja A.S. , et šurfi

läbimise kestel ei olnud tähendatud gaaside eraldamist. Ventilaator töötas. Gaasid, mis tekivad

kaevanduses tööde käigus, on rasked ja neid tuleb üles kuidagi suunata (selgitab, kuidas gaasid

võivad sattuda šurfi), ventilaator aga seisab värske õhuvoolu peal, ehk kui ventilaatori juurde

antakse värske õhk, on inimene elus ka šurfis.

Tunnistaja D.V. selgitas, et ta lõpetas vahetuse kell 07.40 29.01.2015, ventilaatorid töötasid

jätkuvalt ja enesetunne oli normaalne. Tunnistaja selgitas, et mäemasse sõidetakse laadima alles

siis, kui koht on ventileeritud.

Hommikul 29.01.2015 saabusid konveierstrekki lukksepad D.L. v ja A.B. .

Tunnistaja D.L. v andis ütlusi, et 29.01.2015 sõitsid nad koos A.B. iga 17. paneelile vaatama

laadurit, kell võis olla 09 paiku. Laadur oli vaadeldud ja A.B. transportis laadurit umbes kl

09.30. Pärast visuaalselt vaatlust, mis kestis võib olla 5 minutit, läks tunnistaja vaatama muid

seadmeid ja kui tunni aja pärast tuli tagasi, siis laadurit enam ei olnud. Seadmete hulka, mida

tunnistaja pidi kontrollima kuulus ka šurfi 171 kohalik ventilaator ja elektripuldid. Kontrolli

ajaks oli šurfi kohalik ventilaator sisse lülitatud.

3.7.10. Ülalnäidatud kohtus tuvastatud faktilised asjaolud annavad maakohtule aluse jõuda

järeldusele, et kl 09.05 paiku, kui tunnistaja D.L. v hakkas kontrollima kohalikku ventilaatorit,

mis oli sisse lülitatud, viibisid mõlemad kannatanud juba šurfis. Tunnistaja D.T. nägi

kannatanuid šurfi jalami vahetuses läheduses auto juures võimalik et kell 08.30.

Sellest nähtub, et šurfi ventileerimine oli tagatud, šurfi kohalik ventilaator BM6 töötas kell

09.05, see nähtub tunnistaja D.L. vi ütlustest. Maakohus märkis, et tunnistaja D.L. v viibis

seoses tööülesannetega just šurfi kohaliku ventilaatori juures alates kl 09.05, jätkas töid ja

enesetunde kohta ei ole tal tekkinud kaebusi. Seega ei olnud maakohtule esitatud andmeid, et

alates kella 09.00 29.01.2015, mil mõlemad kannatanu asusid juba šurfis, oleks ventilaatori

juures tekkinud surmav gaasiline aine, mis oleks suunatud šurfi ventilaatoriga. Kui selline aine

oleks tekkinud ventilaatori juures, oleks suure tõenäosusega selle mõju enda peale tundnud

tunnistaja D.L. v. Samuti, ei ole tunnistaja D.L. v avastanud ventilaatori töös puudusi.

Sellist arutluskäiku kinnitavad maakohtu arvates ka tunnistaja N.R. (2015 läbinduse jaoskonna

juht) ütlused, kes selgitas, et I.S. i ja N.I. i tööõnnetuse päeva hommikul oli ta tööl, nägi

hommikul kannatanuid, andis neile töökäsu, nad pidid puurima kaldšurfis. Hommikul käis

tunnistaja seoses tööülesannetega ka maa-all, muuhulgas viibis ka selle šurfi juures, ta nägi

lambi valgust ja arvas, et läbindajad puhkavad. Kohalik ventilaator töötas. See oli kella 11

paiku. Konveierstrekis toimusid tööd, nimelt sel ajal tuli ära võtta ripikud ja töötas

diiselgeneraator. Generaator asus mitte šurfi juures vaid sellest kohast kaugemal.

Tunnistaja N.R. ütlustest, isegi kui analüüsida neid kogumis teiste tõenditega, ei selgu, kas

„kella 11 paiku“ tähendab kell 10.25 või 10.55 või 11.15 või muu aeg. Samuti fakt, et ta nägi

lambi valgust, et tähenda, kas kaevurid olid elus või juba surnud, ei ole välistatud mõlemad

variandid. Kui tunnistaja käis selles kohas, kus töötasid kannatanud, laadurit seal läheduses ei

olnud. Selle alusel võib teha järelduse, et tunnistaja A.B. on selleks ajaks laaduri garaaži ära

viinud. Tunnistaja D.L. vi ütlustel oli laadur juba ära viidud võimalikult tunni aja jooksul alates

kell 09.05.

Ka tunnistaja N.R. ütlustest nähtub, et 29.01.2015 kella 11 paiku liikus ta seoses tööülesannete

täitmisega tööõnnetuse alal, tunnistajaga ei juhtunud tervise poolest midagi. See jällegi kinnitab

fakti, et konveierstrekis on tagatud piisav ventileerimine. Tunnistaja selgitas, et mäemeistril,

kes liigub maa-all strekkides, on gaasianalüsaator, ja kui mäemeistri gaasianalüsaator ei anna

häiret, siis ka šurfides on sama õhk nagu all kaeveõõnes.

Tunnistaja A.B. andis ütlusi, et rikkes laadur seisis konveierstrekis kohaliku ventilaatori BM6

läheduses umbes 50-100 m (tunnistaja D.V. ütluste järgi jättis ta laaduri šurfist 30-40 m

kaugusel, maakohtu arvates ei ole selline erinevus meetrite arvus oluline, see võib olla tingitud

tunnistajate erinevast võimest anda hinnang vahemaale). Tunnistaja nägi, et laaduri tablool

põleb hoiatuslamp, millel on veanumber. Tema meelest oli mingi mootorrike. Ta üritas laadurit

panna käima, see õnnestus, kuid viga ei kadunud. Ta kontrollis kohapeal kaitseplokki ja käivitas

uuesti, jäi põlema karbamiidi andmise viga. Karbamiidi pakk oli ainet täis. Laadur ise seisis

kahe kohaliku ventilaatori juures, šurfiventilaator oli kaugemal. Kontrollimise ajaks oli need

kaks kohaliku ventilaatorit välja lülitatud, sest müra segab kontrolli. Enesetunne oli normaalne.

Šurfi juures seisis läbindajate auto.

Tunnistajate D.L. vi, A.B. i, ja N.R. ütlused on omavahel kooskõlas ja ülalnäidatud ütlustega

on kindlalt tuvastatud, et 29.01.2015 kella 09.05 paiku ei viibinud kannatanud šurfi jalamil vaid

suure tõenäosusega viibisid juba šurfis, läbindajate auto oli jäetud šurfi juurde, kohalik

ventilaator BM6 töötas ja tagas šurfi pidevat ventileerimist.

Kannatanute surnukehad olid avastatud oma konkreetsel töökohal, kaldšurfis ja nende olek

šurfis varustuse ja tööriistadega annab aluse arvata, et kannatanud valmistusid tööks või alles

alustasid tööd.

3.7.11. Asjaolude analüüsimisel on maakohtu arvates tähtis ka see, mis asendis, kus kohas olid

kannatanute surnukehad avastatud ja milline oli ümbritsev olukord. Nende asjaolude abil on

võimalik määratleda, mis momendil, millise tegevuse ajal on kannatanute surm saabunud ja kas

see moment on seostatav näiteks mingi muu tegevusega, mis toimus strekkides, või muu

sündmusega. See annaks võimaluse vähemalt püüda tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi

(ja selle kaudu jõuda isikuteni, kes oleksid pidanud tegutsema, kuid jätsid oma kohustused

täitmata ja just nende tegevusetuse tõttu saabus kannatanu surm).

Tunnistaja V.K. , mäepäästesalga töötaja, kirjeldab ütlustes, kuidas kannatanud olid avastatud,

kuidas paiknesid ja selgitab muid surnukehade avastamise asjaolusid.

Korrapidajalt oli saabunud teade, et kaevanduses on tööõnnetus ja kannatanud. See oli

29.01.2015 kell 17-38-17.40. Saabusid kohale, tõusid šurfi üles. Üleval šurfis olid mõlemad

kannatanud pikale maas. I.S. oli lähedal ja veidi temast kaugemale N.I. . I.S. oli näoga

ülespool. Kannatanute jalad olid allapoole. N.I. oli rohkem külje peal. N.I. hoidis kotirihmast

kinni ja kõrval olid tangid. Kõrval muid tööriistu näha ei olnud. Tangid oli vaja ilmselt stange

kinnitamiseks. Mõlema kannatanu kiivrid oli maas nende kõrval. Kiivrid on ühendatud akuga,

mis on rihma küljes, seega kui inimene kukub maha, jääb kiiver kõrvale. Kannatanud olid

kõrvuti üks teisest poole meetri kaugusel.

Need ütlused annavad aluse arvata, et mõlemad läbindajad tõusid surfi üles ja olid töid

alustamas hetkel, mil neid tabas surm. Gaasianalüsaator näitas tunnistaja šurfis viibimise ajal

hapnikku üle 20% ehk kõik oli normis.

Tunnistaja V.H. , meditsiiniline töötaja kiirabi koosseisus, andis ütlusi, et tema saabus kutse

peale kaevandusse kella 23.00 paiku. Ühel kannatanu, kes oli šurfis, olid mõned kriimud näol

ja peas, mis ei saanud olla surma põhjuseks. Tema seisukoht on selline, et kannatanu kaotas

teadvuse ja kukkus, kriimud tekkisid suure tõenäosusega just sel viisil. Kannatanu oli näoga

vastu maad ja käed ei ole pea juures. See näitabki, et inimene kaotas teadvuse ja siis kukkus.

Tavaliselt püüab inimene ennast kaitsta kukkumisel ja hoiab kätega näost kinni, kui ta on

teadvusel.

Tunnistajate V.K. i ja V.H. i ütlused on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamuse sisuga, et

esinevad kiir- või äkksurma tunnused. Tunnistajate ütlused ja kohtuarst-eksperdi arvamus kiir-

või äkksurma saabumise kohta annavad aluse arvata, et ajavahemikul 09.30-10.30 29.01.2015

võisid šurfis viibinud kannatanud sattuda gaasilise aine mõju alla, mille tagajärjel võisid

kaotada teadvuse ja seejärel maha kukkuda.

Politsei saabus kohale juba 30.01.2015 ja sündmuskoha vaatlusega alustati kell 01.15.

Maakohus märgib, et ka sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduv informatsioon kinnitab

tunnistajate V.K. i ja V.H. i ütlusi ja on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamusega.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et šurfi 171 viib painduv lae alla kinnitatud

ventilatsioonitoru, selle läbimõõt on 300 mm, samast materjalist tuulutustõke konveieri- ja

ventilatsioonistrekkide vahel on olemas. Ventilaator töötab.

Šurfi pikkus on 64 m, šurfi platvormi ees on kannatanu N.I. i surnukeha näoga allapoole, rihmal

on töökott, milles on tööriistad, käsi pigistab rihma. Vasaku käe juures on kiiver. Keha all on

kaevanduslambi juhtmed. Vasaku õla tagumisel pinnal on kirka. Vasakul pool on kaks

töökinnast.

Kannatanu surnukeha laugude pinnal on peened täpilised verevalumid.

Tööpaigas on veel üks kirka, samuti puuriots. Vasakul on puurpink käsipuuriga ja puurlatiga

puurimiseks. Latt on pooleldi augus. Kivisel pinnal lebavad puuripead ja näpitsad. Seinal ripub

riidest kott, milles on tööriistad ja kaks tolmukaitse maski.

All konveierstreki ventilaatori BM6 ja ventilatsioonistreki ühenduskäigu vahel seisab auto BM

802, mis veab töötajaid. Auto kabiinis on kaks enesekaitsevahendit KA60.

Kannatanu I.S. i surnukeha on vaatluse ajaks toimetatud garaaži. Ka kannatanu I.S. il on

laugude nahapinnal avastatud täpilised verevalumid.

Mõlema kannatanu puhul on sedastatud nahamarrastused peal, N.I. i puhul ka näol.

Laibakangestus on teravalt väljendunud kannatanute ülemistes ja alumistes jäsemetes.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamusega, et mõlema

kannatanu puhul esinevad sarnased leiud, mis annavad aluse arvata, et mõlemat kannatanut on

šurfis viibimise ajal (või vahetult enne seda) mõjutanud gaasiline aine samaaegselt

ajavahemikul 09.30-10.30 29.01.2015, mille tagajärjel saabus äkk- või kiirsurm. Sellele

osutavad täpilised verevalumid laugude nahal (millele osutas ekspert), samuti kannatanute

surnukehade laibakangestuse sama tase, teravalt väljendunud ülemistes ja alumistes jäsemetes.

Maakohus tõdeb, et andmed surnukehade avastamise kohta, samuti avastamise ajal fikseeritud

olustik (V.P. i ja A.S. i, päästesalga töötaja, kiirabi töötaja ütlused) ei anna maakohtule

informatsiooni, mille alusel saaks tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi asjaolusid. Nende

andmetega kinnitatakse kohtuarst-eksperdi arvamuse surma saabumise aja, fakti kohta, samuti

surma põhjuse kohta.

3.7.12. Võttes kokku uuritud tõendid, mis puudutasid šurfi 171 ventileerimist, 17. paneelis

konveierstrekis teostatud töid, samuti kannatanute surnukehade avastamist ja sellele kaasnenud

olustikku kannatanute vahetusele eelnenud vahetuses 16.00-24.00 28.01.2015, öises vahetuses

00.00-08.00 29.01.2015 ja kannatanute vahetuses alates 08.00 29.01.2015, jõuab maakohus

järeldusele, et nii eelnenud vahetuses, öises vahetuses või kannatanute vahetuse alguses ei olnud

avastatud ühtki fakti, mis annaks selguse tööõnnetuse tekkemehhanismi küsimuses.

Asjassepuutuvaid tõendeid ei olnud saadud kohtueelse uurimisel käigus ja neid ei ole tekkinud

ka kohtulikus menetluses.

Maakohus on omaalgatuslikult kontrollinud kõiki faktilisi asjaolusid, eesmärgiga tuvastada

tööõnnetuse tekkemehhanismi ja jõudnud järeldusele, et kohtuliku uurimise käigus ei ole

tuvastatud, mis juhtus, miks kaks läbindajat said 29.01.2015 surma.

3.7.13. Tunnistaja V.M. andis ütlusi, et kaevanduses on loodud automaatne süsteem, mille abil

jälgib vanemdispetšer olukorda kaevanduses. Ekraanil on mäetööde plaan. Sellel on näidatud

termokaablite asukohad. Samuti on kaevanduses paigaldatud anemomeetrid ja CO andurid. CO

andurid

on

paigaldatud

kogumisstrekkides,

konveierstrekkides,

konveierijuhtmetel,

külgstrekkides. Süsteem näitab õhuvoolu kiirust ja külgstrekkides ka õhukogust. Samuti näeb

dispetšer ka temperatuuri ja CO-näitu. Normidest kõrvalekaldumise puhul annab süsteem

signaali. Süsteem teeb ka diagnostikat ja näitab normist kõrvalekaldumise põhjust. Kontroll

toimub reaalajas ja andmeid arhiveeritakse.

Tähelepanuväärt on asjaolu, et kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei tundnud menetleja

ega prokurör huvi, kas selle süsteemi fikseeritud andmetes oli 28.01.2015-29.01.2015

täheldatud kaevanduses, konkreetsemalt tööõnnetuse alal, normidest kõrvalekadumisi õhu

temperatuurus, õhukoguses, õhuvoolu kiiruses, CO näitudes. Maakohtu arvates võiks nende

andmete kontrollimine ja analüüsimine anda täiendavat informatsiooni, kas CO näidu ületamine

oli kuskil mingil ajal ületatud järsult ja oluliselt. Oleks huvitav teada saada, mis kaugusel šurfist

ja kohalikult ventilaatorist asuvad need andurid. Kohtuarst-ekspert on osutanud CO suurele

kontsentratsioonile kui ühele võimalikule ainele, mis võis põhjustada kannatanute surma.

3.8. Kui tööõnnetuse tekkemehhanism on kindlaks tegemata, jäävad süüdistaja süüdistuses

toodud konstruktsioonid – kui oleks tagatud mäemeistri poolt I.S. i ja N.I. i töökoha külastamine

vähemalt üks kord vahetuses; kui oleks tagatud I.S. ile ja N.I. ile kohustuslike

gaasianalüsaatorite väljastamine; kui oleks tagatud riskianalüüsis muude keemiliste ohutegurite

arvestamine peale põlevkivi tolmu, näiteks tehnogeensed ja looduslikud gaasid ja aurud; kui

oleks tagatud kopplaaduri põhjalikum kontroll heitgaaside osas – oletuste ja versioonide

tasemele.

Ülal on maakohus näidanud, millised tõendid kogu uurimismaterjalist (kirjalikud tõendid ja

tunnistajate ütlused) olid kohtule esitatud ja analüüsinud neid eesmärgiga tuvastada

tööõnnetuse tekkemehhanism.

Kirjalikest tõenditest oli maakohtule veel esitatud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud

dokumendid, mis ei omanud tähtsust tööõnnetuse tekkemehhanismi tuvastamisel. Nendes

sisalduv informatsioon on kohati mahukas, kuid ei anna informatsiooni tähtsust omavate

asjaolude tuvastamiseks. Maakohus osutab nendele tõenditele ja annab neile kokkuvõtliku

hinnangu, näidates sellega, et maakohus ei uurinud tõendeid valikuliselt, vaid kontrollile oli

allutatud kogu kohtule esitatud tõendusmaterjal. Need tõendid tõendavad asjaolusid, mille

kohta ei ole kohtuliku arutamise käigus tekkinud ühtki vaidlust, nimelt, et süüdistatavad ja

kannatanud oli tööl kaevanduses, koostatud oli riskianalüüs, milles keemilise ohuna oli

arvestatud tolm; läbindajate instruktsioonis oli tähelepanu juhitud kahjulikule faktorile, nimelt

lõhketöödel ja diiselmasinatega tööl tekkivatele gaasidele.

Dokumentide tõenduslik tähendus seisneb osaliselt ka selles, et ettevõttes oli loodud

ettevõttesisene dokumentatsioon, mis puudutas töökeskkonda ja milles oli eriline tähelepanu

juhitud just gaasidest tulenevatele ohtudele ja rõhutatud ventileerimise tähtsust. Sellistes

asjaoludes ei ole samuti kohtuliku arutamise käigus vaidlusi tekkinud.

3.9. Maakohus on selgitanud, et juhul, kui ei ole tuvastatud, milline oli tööõnnetuse

tekkemehhanism, mis juhtus kannatanutega ja kuidas ja miks nad hukkusid, ei ole võimalik

analüüsida asjaolusid edasi ja jõuda teadmiseni, millise teo ja kes jättis tegemata, et kannatanute

surm ei saabuks. Igasuguste rikkumiste otsimine ja fikseerimine ei tähenda veel, et need

rikkumised on kannatanute surmaga põhjuslikus seoses. Tuleks tuvastada, uurida ja kontrollida

just selliseid töökeskkonna ohutuse nõuete rikkumisi ja seda põhjalikult, vajadusel ka tehnilise

ekspertiisi abil, mis võiksid viia menetlejat lahendusele, miks kannatanud hukkusid.

Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes, mille on koostanud tööinspektsioon, on antud soovitus, šurfi

passi koostamise käigus teostada edaspidi uuringud, mille käigus selgitatakse välja võimalike

looduslike või muude gaaside aurude teke kaevõõntes, mis ei ole seotud maa-alal

tootmisprotsessis tekkivate gaasidega. Sellest soovitusest on võimalik aru saada, et

tööinspektsiooni kaldub pigem versioonile, et oht võib esineda šurfis endas ja seal tekkida

võivates gaasides ja aurudes, mis ei ole seotud tootmisega. Kas tööinspektsioon kahtlustab

looduslike gaaside surmavat mõju kannatanutele ja mille alusel, jääb välja selgitamata, sest

kokkuvõtte koostajad ei ole üle kuulatud.

Tööinspektsiooni soovitus kinnitab veel korra, et erinevatele isikutele, kes lähtudes oma

ülesannetest andsid seisukohad tööõnnetuse kohta, ei olnudki tööõnnetuse tekkemehhanism

selge. Tehnilise järelevalve amet osutab „ tegurite koosmõjule“, jättes selgitamata, mis need

tegurid on, mis mõjusid kaasa ja lõplikult tingisid kannatanute surma, tööinspektsioon soovitab

uurida, millised võisid olla gaasid ja aurud šurfis endas, mis ei ole tootmisega seotud (kas

tööinspektsioon peab silmas looduslikke gaase, ei ole selge).

Prokurör on tõendina esitanud ka süüdistatav Enefit Kaevandused AS-i poolt läbiviidud

erijuurdluse. Ka see süüdistaja poolt esitatud tõend ei anna informatsiooni, mille alusel oleks

võimalik jõuda süüdimõistva kohtuotsuseni. Vastupidi, esitatud kokkuvõttest nähtub, et

ettevõttes koostati seoses tööõnnetusega komisjon, kuhu kuulusid praegune süüdistatav

I. Agutin, mõned menetluses tunnistajatena ülekuulatud isikud ja muud isikud. Komisjon

teostas sündmuskoha vaatlust 29.01.2015 kl 20.05 kuni 21.10 ehk neli tundi enne menetleja

saabumist kohale. Fikseeritud andmetest pakub huvi fakt, et hapniku sisaldus 20,9% ja CO

sisaldus 20 ppm; šurfi nišist vasakul pool asub kohalik ventilaator BM8, mis ei tööta, kohalik

ventilaator BM6 (mis tagab šurfi 171 ventileerimist) töötab. Ülejäänud osas vastavad andmed

menetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile. Komisjon kontrollis kolme versiooni,

nimelt võimalik mürgistus lõhketööde gaasidest või diiselmasinate töös tekkivatest gaasidest;

kopplaaduri gaaside imemine ventilaatorisse BM6 ja edasi šurfi; sinihappe gaaside mürgistus

ehk kopplaaduri mootori töö käigus võimalikult eralduva sinihappe gaasi mõju õhule. Ettevõte

ise teostas eksperimente, mille sisu on kokkuvõttes kirjeldatud ja tulemused olid negatiivsed.

Seega on prokurör esitanud süüdistatavaid õigustava tõendi, sest nimetatud tõend annab aluse

arvata, et laaduri töö ei olnud seotud kannatanute surmaga, samuti ei olnud tuvastatud kahjulike

gaaside esinemist šurfis ja ventileerimise korral on šurf tagatud hapniku piisava kogusega.

Muid süütõendeid ei ole süüdistaja poolt maakohtule esitatud.

3.10. Maakohus käsitles kaitsjate poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid.

Maakohus märgib, et kaitsjate poolt oli kohtule esitatud hulk ettevõttesiseseid dokumendid

nagu töökeskkonna sisekontrolli korraldus, määrustik töökäsusüsteemi kohta, mis ei oma antud

kriminaalasjas tõenduslikku tähendust, maakohus ei vaja neid kohtuotsuse tegemiseks.

3.11. Kohtuliku arutamise käigus ei ole süüdistaja esitanud kohtule tõendeid, mille alusel oleks

kohtul võimalik tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi ehk miks ja mis asjaoludel saabus

kahe kannatanu surm. Kuna need asjaolud ei ole kohtule teada, puudus kohtul võimalus

edasisele analüüsile, mis tähendab, et kohus ei saa kontrollida ja tuvastada, kas vähemalt üks

või mitu või kõik süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegemata jäetud tegevusaktid oleksid,

nende realiseerimise korral taganud kannatanute elu ehk kannatanute surm ei oleks saabunud.

Kuna kohtuliku arutamise käigus ei esitanud prokurör kohtule ühtki vähemalt mõistlikku

varianti, mis toimus šurfis 171, miks kaks kannatanut said surma, ei olnud kohtul võimalik

analüüsida, kas kannatanute surm oleks jäänud saabumata.

Arvestades maakohtule kaitsjate ja prokuröri esitatud tõendeid, millele on kohus oma hinnangu

andnud, jõuab maakohus lõplikule järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei leidnud

kohtus kinnitamist ja kõik süüdistatavad Enefit Kaevandused AS, V. Šalašinski ja I. Agutin

kuuluvad õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu.

3.12. Tsiviilhagide osas märgib maakohus järgmist.

Kohtuistungil on kannatanud oma nõudeid täpsustanud, selgitades, et Enefit Kaevandused AS

on rahuldanud kannatanute nõuded osaliselt, mõlemad kannatanud loobusid esitatud

tsiviilhagist osaliselt (maakohus on hagist osalise loobumise vastu võtnud) ja jäid tsiviilhagide

juurde järgmiselt. Kannatanu O.S. esitas lõplikult tsiviilhagi igakuine summa 900 eurot alates

01.01.2017 kui laste täisealiseks saamiseni või kuni nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kannatanu L.I. esitas lõplikult tsiviilhagi igakuine summa

450 eurot alates 01.01.2017 kui laste täisealiseks saamiseni või kuni nende õpingute

lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

I. Agutin ja V. Šalašinski ei tunnistanud tsiviilhagisid. Enefit Kaevandused AS tunnistas

tsiviilhagi täielikult.

Käesoleva kohtuotsusega mõistis maakohus kolm süüdistatavat – Enefit Kaevandused AS, V.

Šalašinski ja I. Agutin – õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu.

Ei ole välistatud, et kannatanud ja nende esindaja on valinud ebaõige õiguskatsevahendi.

Kannatanute tööandja, Enefit Kaevandused AS, on kollektiivlepingust tuleneva nõudega nõus.

Sel juhul ei näe maakohus loogikat, miks oli vaja nõude kaitseks valida aeganõudev ja

ettearvamatu kriminaal-üldmenetlus, seda enam, et süüdistatavad ei tunnistanud ennast kuriteos

süüdi.

Kannatanute esitatud tsiviilhagid tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kriminaalasjas on tehtud

õigeksmõistev kohtuotsus.

Apellatsioon ja vastused apellatsioonile

4. Viru Maakohtu 07.06.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Sigrid Nurm,

kes palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega:

- tunnistada I. Agutin KarS § 13 lg 1-§ 197 lg 2 alusel süüdi ja mõista talle 2 aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta I. Agutinile mõistetud karistus 2 aastat vangistust täielikult

täitmisele pööramata, kui I. Agutin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu;

- mõista V. Šalašinski KarS § 13 lg 1-§ 197 lg 2 alusel süüdi ja mõista talle 2 aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta V. Šalašinskile mõistetud karistus 2 aastat vangistust täielikult

täitmisele pööramata, kui V. Šalašinski ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu;

- mõista Enefit Kaevandused AS (endine Eesti Energia Kaevandused AS) KarS § 13 lg 1- § 197

lg 3 alusel süüdi ja mõista talle rahaline karistus 8 002 000 eurot;

- tühistada otsus kriminaalmenetluse kulude osas ning mõista süüdistatavatelt välja

menetluskulud;

- võtta kohtutoimiku juurde tõendina Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabori

akrediteerimistunnistus koos lisadega (6-l lehel).

4.1. Maakohus on tõendeid refereerides jätnud analüüsimata olulised tõendid ja ütlused, mida

kohtuistungil uuriti. Selliselt käitudes on maakohus toime pannud kriminaalmenetluse olulise

rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna kohtu valikuline tõendite hindamine on kaasa toonud

ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Samuti on maakohus jätnud vastu võtmata

prokuröri poolt esitatud dokumentaalsed tõendid Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabori

pädevuse osas, selgitades, et kohus ei pea nimetatud tõendeid asjakohasteks. Seega ei ole

maakohus kohtuotsuse põhistamisel tuginenud kõigile kohtus uuritud tõenditele, vaid on

valikuliselt tuginenud ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele, mis tugevdavad kaitsjate poolt

püstitatud versiooni sellest, et süüdistatavatele etteheidetava teo puhul on tuvastamata õnnetuse

tekkemehhanism.

Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta muid kogutud tõendeid usaldusväärseks ei pea või

miks ta nimetatud tõendite analüüsimisest loobub, lugedes tõendid lihtsalt loeteluna üles ja

tõdedes, et antud asjas ei oma need tõenduslikku väärtust. Tõendite valikuline hindamine on

kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kuna kohus on õigustamatult asunud

seisukohale, et tööõnnetuse tekkemehhanism ei ole tuvastatud ja seega ei saa deliktistruktuuris

analüüsiga edasi liikuda. Nimetatud rikkumised on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

4.2. Maakohus luges tuvastatuks ekspertiisiaktides toodud surma põhjuse – mürgistus

tuvastamata gaasi või auruga ning ka selle, et kannatanutel esinesid kiire surma tunnused. Seega

on maakohus otsuse alguses tõdenud, et kannatanute surm saabus äkksurma tagajärjel

ekspertiisiaktis toodud ajavahemikul.

Otsuse leheküljel 11 on aga maakohus asunud seisukohale, et ei ole kindlaks tehtud mis ajal,

millistel asjaoludel, kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju, kas see juhtus kaldšurfi

sees või hakkas aine mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus kohas.

Maakohtu sellised seisukohad on vastuolulised ja näitavad, et maakohus on ekspert M.V. i juttu

ja teisi asjas kogutud tõendeid analüüsinud valikuliselt. Kohtus ülekuulamise käigus selgitas

M.V. , et kannatanute surm saabus sekundite või minutite jooksul. Lisaks on kohtuarst kaitsja

küsimusele gaasi omaduste osas, mis kannatanute surma põhjustanud selgitanud, et gaas oli

lõhnata, värvita, tapab kiiresti, kui kontsentratsioonid või gaasi omadused on sellised, et

inimene väga kiiresti kaotab teadvuse, sureb ära.

Kui M.V. i ütlustele lisada D.T. i ütlused, mille kohaselt nägi ta kannatanuid konveierstrekis

8.30 oma auto juures ja kannatanud olid elus, siis saab nimetatud tõenditest tuletada, et gaas,

mis põhjustab teadvuse kaotuse ja surma paari minuti jooksul ei saanud kannatanutega kokku

puutuda kuskil mujal kui šurfi astangul, kust avastati kannatanute surnukehad. Maakohtu

teistsugused järeldused on arusaamatud ja vastuolus kohtu enda poolt tõendatuks loetuga.

Kannatanute hukkumisele šurfi astangul viitas ka kiirabitöötaja V.H. , kelle hinnangul teadvuse

kaotusele viitas hukkunute asend, mis on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis. V.H.

i kinnitusel lebas kannatanu N.I. näoga vastu maad ning tema käed ei olnud näo ees, mis viitab,

et kukkumisel kannatanu ei kaitsnud nägu, mida inimene instinktiivselt teadvusel olles

tavapäraselt teeb.

Kui maakohus otsuse leheküljel 11 heidab ette, et ei ole tuvastatud, kus kannatanud gaasilise

ainega kokku puutusid, siis leheküljel 21 tunnistaja V.H. i ütluseid analüüsides tõdeb:

„Tunnistajate K. i ja H. ütlused on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamuse sisuga, et esinevad

kiir- või äkksurma tunnused. Tunnistajate ütlused ja kohtuarst-eksperdi arvamus kiir- või

äkksurma saabumise kohta annavad aluse arvata, et ajavahemikul 09.30-10.30 29.01.2015

võisid šurfis viibinud kannatanud sattuda gaasilise aine mõju alla, mille tagajärjel võisid

kaotada teadvuse ja seejärel maha kukkuda.“ Seega on maakohus ise asunud seisukohale, et

gaasiline aine esines šurfi astangul. Selle seisukohaga on nõus ka prokurör ning see tuleneb nii

süüdistusaktist kui kohtus uuritud tõenditest.

4.3. Maakohtu etteheite osas toksikoloogi kaasamata jätmisele, märgitakse apellatsioonis

järgmist. Prokurör on maakohtus selgitanud, miks toksikoloogi antud kriminaalasjas ei

kaasatud ning miks ei tehtud täiendavaid ekspertiise Eestis ning välismaal.

Maakohus on tõendina vastu võtnud päringu, mis on tehtud 30.03.2015 Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti just nimelt täiendavate toksikoloogiliste uuringute tegemise võimaluste kohta.

Päringule on vastanud keemiaosakonna juhataja A.R. ja selgitanud, et lämmastikoksiidide,

vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi ning vesiniktsüaniidhapet ja selle ühendite määramine ei oma

praktilist otstarvet, kuna kõik need ühendid muutuvad organismis pärast surma. Isegi kui oleks

võimalik neid määrata, ei ole võimalik saadud tulemusi tõlgendada. Seetõttu puudub nende

ainete määramise võimalus. Samuti ei ole nimetatud ainete määramist võimalik eelpool toodud

põhjustel ka teistest toksikoloogia laboritest tellida.

Nimetatud tõendi on jätnud maakohus tõendite kogumist üldse välja, andmata sellele ka

kohtuotsuses mingisugust hinnangut. Vaatamata esitatud tõendile on maakohus asunud

seisukohale, et süüdistaja ei ole ka ise õnnetuse tekkemehhnanismis kindel ja seetõttu ei oska

ka seda kohtule selgitada, esitades kõigile süüdistatavatele sama sisuga süüdistuse. Sarnaste

süüdistuste osas tuleb selgitada, et nii V. Šalašinski kui ka I. Agutin vastutasid mõlemad

kaevanduses ohutu töökeskkonna loomise ja tagamise eest, seega tegutsedes samas valdkonnas

ei saagi neile ette heita erinevaid rikkumisi. Süüdistuses on arvestatud I. Agutini kui vastutava

spetsialisti rolli kaevandusseaduse alusel ning V. Šalašinski kohustusi tööõhutusspetsialistina.

Kuid kokkuvõtvalt hukkunute surma põhjusteni viivad asjaolud ongi samasugused ja ette

heidetavad võrdselt kõigile süüdistatavatele.

4.4. Vastupidiselt maakohtu hinnangule on prokurör nii avakõnes kui süüdistuskõnes selgitanud

nii õnnetuse põhjuseid kui ka asjaolusid, mida oleks pidanud süüdistatavad tegema, kuid mida

nad ei teinud.

Prokurör oli maakohtuga vastupidisel seisukohal ja leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu lahend

1-10-8604 ei ole antud asjas kohaldatav ja seda seetõttu, et antud kriminaalasjas on õnnetuse

tekkemehhanism kohtus uuritud tõenditega tuvastatud. Kui Tallinna Ringkonnakohtu

menetluses olevas kaasuses jäi ebaselgeks kannatanu tellingutelt kukkumise põhjus, siis antud

juhul on tõendatud kannatanute surma aeg, põhjus, nende viibimine šurfi 171 astangul surma

saabumise momendil ja ka see, et surm saabus kiiresti.

Tuleb tähelepanu pöörata kaevandusele, kui töökeskkonnale, mis oma olemuselt ei ole

tavapärane. Süüdistuskõnes tõi prokurör välja nii tavapärase õhu koostise valemi (kuivas

atmosfääri õhus umbes 79% lämmastikku, 20,96% hapnikku ja 0,04% süsihappegaasi), kui ka

üldtuntud asjaoluna fakti, et kaevanduse atmosfääris leidub tervisele ohtlikke gaase. I.S. i ja

N.I. i surm saabus seetõttu, et nende töökohas šurfi 171 astangul oli inimesele sellises

kontsentratsioonis ohtlikke gaase või aure, mis põhjustasid kannatanute äkksurma.

Lisaks on vajalik arvestada ka kannatanute surma aja ja nende surnukehade leidmise vahele

jäänud väga pikka perioodi. Kui ekspertiisiakti kohaselt saabus kannatanute surm 9.30-.10.30,

siis surnukehad avastati kella 17.30 paiku. Arvestades, et kohaliku tuulutuse ventilaator, mis

varustas šurfi värske õhuga töötas kogu selle ajavahemiku, siis ei oleks sellise ajanihkega

võetud õhuproovid andnud tulemust ja need tulemused ei oleks olnud ülekantavad kannatanute

hukkumise ajale. Samuti ei oma tööõnnetuse tekkimise seisukohalt mitte mingit olulisust

asjaolu, et ei ole tõsikindlat tuvastatud, millise konkreetse gaasi või auruga oli tegu. Oluline on

hinnata, kas ohtlikke gaaside levik kaevanduses on tavapärane ja kas süüdistatavad pidid ette

nägema, et gaaside kontsentratsioon võib muutuda surmavaks. Kui nimetatud küsimustele

vastata jaatavalt, tuleb edasi vaadata, mida oli kaevandus ja tema juhtivtöötajad teinud selleks,

et töötajate ohutus tagada. Kas gaas tuli ülevalt või alt, ühe pahvakuga või vaikselt ei oma

tähtsust. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kontsentratsioon pidi olema nii suur, et tekitas

mõlemal kannatanul teadvuse kaotuse ning äkksurma töökohal.

4.5. Apellatsioonis leitakse, et uuritud tõendid, eelkõige kaevanduse sisedokumentatsioon,

tunnistajate ja asjatundja ütlused ja kaevandusõhule teostatud proovid näitavad üheselt, et

kaevanduses levivad inimese tervisele ohtlikud gaasid, mis teatud kontsentratsioonis võivad

põhjustada ka inimeste surma, seda teadvustasid endale ja andsid sellekohaseid ütluseid ka

maakohtus kõik süüdistatavad.

Seega ei ole süüdistatavate tegevusetuse hindamiseks vajalik välja selgitada, kas gaas sattus

šurfi keevitustööde tagajärjel, katkisest kopplaadurist, plahvatuste heitgaasidest või

looduslikest gaasidest.

Kõigi kohtus uuritud tõenditega soovib prokurör näidata, et sellel päeval tehtud tööd mäemassi

laadimisel, keevitamine, kopplaaduri LH-307 rike ja selle korduv käivitamine šurfi vahetus

läheduses, lõhketööd, jne põhjustasid kaevanduses gaase, mille esinemist said ja oleksid

pidanud süüdistatavad ette nägema. Sama ülesannet täitis ka Tööinspektsiooni ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kokkuvõtetes toodu ja nende kohtule esitamine. Eeltoodud tõenditest tuleneb

üheselt, et Eesti Energia Kaevandused on oma sisedokumentatsioonis ette näinud erinevate

ohtlike gaaside mõõtmist, kuid ometi ettenähtud gaase nõuetekohaselt ei mõõdetud.

Siinkohal on oluliseks tõendiks ka maakohtu poolt vastu võtmata jäetud akrediteerimistunnistus

koos lisadega, millest nähtub, et Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabor omab

akrediteeringut kõigi ohtlike gaaside mõõtmiseks, mis kaevanduskeskkonnas esineda võivad

(CO, O2, NO2, CH4,H2S). Ometi mõõdeti kaevanduses gaasidest reaalselt iga kolme kuu

tagant NO2 ja CO sisaldust ja ka seda töötavate masinate juurest.

Üle kuulatud mäemeistrid D.T. ja S.P. kinnitasid, et vahetuse jooksul nad šurfi ei tõusnud,

kuid gaasianalüsaatorid olid neil alati kaasas. Seega on tõendatud, et kannatanud saadeti tööle

täielikult kontrollimata töökeskkonda, milles ohtlike gaaside kontsentratsioone ei mõõdetud

ning neil puudusid igasugused isikukaitsevahendid enda kaitsmiseks.

Kannatanutele väljastatud isepäästetorbikud KA-60 ilma gaasianalüsaatoriteta ei oleks

kannatanuid päästnud. Kui maakohus leidis, et KA-60 kasutamise juhendil puudub igasugune

tähtsus, siis prokurör leiab, et ka antud isikukaitsevahendi kasutamise juhend viitab sellele, et

kaevanduse töötajaid oli juhendatud nimetatud torbikut kasutama ainult tulekahju ning nähtava

gaasi/auru korral. Kaitsjate poolt tõendina esitatud käskkiri 19.03.2014 nr EK-Juh-1/56 p 4.1

sätestab üheselt, et isoleeriv hingamisteede kaitsevahend peab olema töötajal kaasas, kuid lause

teine pool näeb ette, et seda tuleb kasutada ainult tulekahju korral. Töötjatest V.P. kinnitas, et

enne õnnetust kasutatud isepäästjad aitasid CO vastu, nüüd on kasutusel isoleerivad torbikud,

mis kaitsevad kõikide gaaside eest, sama kinnitas ka A.S. , kes ütles, et päästetorbikut kasutaks

ta siis, kui oleks näha tossu või tunda mingit gaasi. Ka D.V. selgitas, et isepäästja aitab CO

vastu ja seda tuli kasutada, kui kuskil oli näha suitsu. Seega nii käskkiri kui ka tööliste ütlused

viitavad sellele, et töötajaid oli juhendatud isepäästjat kasutama nähtavate ohtude korral,

eelkõige tulekahju puhul. Hinnates kohtuarsti vastuseid, mille kohaselt surmav gaas oli lõhnatu

ja värvitu saab väita, et isegi kui isepäästjad oleksid N.I. il ja I.S. il kaasas olnud ei oleks midagi

neile märku andnud nende kasutamise vajadusest. Seega tuleb järjekordselt tõdeda, et

töökeskkonnas oleva eluks vajaliku hapnikusisalduse tuvastamiseks puudus hukkunutel

võimalus ja vahendid. Gaasianalüsaatorid ja järjepidav töökoha kontroll gaaside suhtes

mäemeistrite poolt aga oleks võinud õnnetuse ära hoida.

4.6. Kuna õhu koostis on suhteliselt püsiv, siis igasuguse gaasi tekke korral peab õhus

tavapäraselt esinevate gaaside kontsentratsioon vähenema. Tegemist on üldtuntud asjaoluga

ning seetõttu ohtude tuvastamiseks oleks piisanud töökeskkonna gaaside mõõtmisest, eelkõige

hapnikusisalduse tuvastamisest. Siinkohal vajab märkimist asjaolu, et I. Agutin esitas

maakohtus tunnistaja A.M. ile täpsustamiseks küsimuse kaevanduse pindala kohta pärides, et

millise linnaga kaevandust tavapäraselt võrreldakse ja sai vastuseks, et kaevanduse pindala on

võrdne Tallinnaga. Kui nüüd piltlikult väljendada, siis Nõmmel mõõdetud gaasi

kontsentratsiooni sisaldus ei anna mitte mingisugust teavet Lasnamäe õhupuhtuse osas. Samas

on süüdistatavad just nimelt seda väitnud, et kaevanduse õhukvaliteedi kontrolli teostati

töötavate masinate läheduses ja mäemeistrite poolt, kes liikusid mööda kaevandust (käimata

seejuures šurfi astangul). Kuna töökeskkond oma olemuselt on nii mastaapne, siis tulnuks selle

asjaoluga ka arvestada ja seda juba riskianalüüsi tasemel. Kui tavapärasel läbindamisel on

töötajad ühes piirkonnas koos ja seal saabki põhjendada gaasianalüsaatori puudumist teatud

töötajatel sellega, et tema kõrval töötaval isikul on gaasianalüsaator olemas, siis I.S. ja N.I.

olid teistest töötajatest täielikult eraldatud tupikkaeveõõnes, kus oli eraldi ventilatsioon. Juba

nende tööpaiga spetsiifika tingib tööandja suuremat tähelepanu nende ohutuse tagamisele.

4.7. Kuna maakohus leidis tõendeid valikuliselt hinnates, et puudub võimalus teha kindlaks

õnnetuse tekkemehhanism, siis ei analüüsinud maakohus ka edasisi deliktistruktuuri astmeid.

Nagu süüdistuskõnes avaldatud, leiab süüdistaja, et elule ohtlike gaaside või aurude tekkimine

kaevanduses on üldtuntud asjaolu ning seega ka süüdistatavatele ette nähtav. Hinnates nüüd

süüdistuses tehtud etteheiteid on üheselt mõistetav, et tegemist on õnnetuse põhjusega vahetult

põhjuslikus seoses olevate tegemata jätmistega ja seetõttu ka süüdistatavatele etteheidetavad,

kuna nimetatud tegutsemiskohustus tulenes kaevandamis- ja töötervishoiu ja tööohutuse

seadustest ja ettevõtte sisedokumentidest.

Nii saab väita, et I. Agutin ja V. Šalašinski, jättes välja selgitamata kaevanduses esineda võivad

riskid (seda tõendab puudulik riskianalüüs) ja jättes kannatanutele väljastamata

gaasianalüsaatorid, panid isikud olukorda, kus neil ei olnud võimalik end ümbritsevat

töökeskkonda kontrollida. Maakohus on riskianalüüsi puhul märkinud, et seda ei ole koostanud

V. Šalašinski ja uuritud tõenditega on tuvastatud, et kaevanduses uuriti teatud gaaside esinemist

(kohus peab silmas CO-d) perioodiliselt.

V. Šalašinski ja I. Agutini ülesanne oli tööohutust puudutava dokumentatsiooni korrashoid ning

perioodiline ülevaatus, riskianalüüsi on viimati üle vaadatud aastal 2012. Juba antud asjas üle

kuulatud tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et gaaside levik allmaakaevandustes on üldtuntud

asjaolu ja teada on ka gaasid, mis kaevanduses levivad, ometi on riskianalüüsis ainsa keemilise

ohutegurina nimetatud põlevkivitolm. Kaevanduse juhtivtöötajad ning juhatus ei ole enam kui

kolme aasta jooksul antud puudustele tähelepanu juhtinud.

I. Agutin oma ristküsitluse käigus selgitas, et kui hukkunutel oleksid olnud gaasianalüsaatorid,

siis oleks neil olnud paremad võimalused ohtlike olukordade tuvastamiseks, kuna nende

gaaside osas, mida analüsaatorid mõõtsid oleks olnud ka teave. Mäemeistrid selgitasid, et

šurfide läbindajatele gaasianalüsaatoreid ette ei nähtud ning analüsaatorite väljastaja V.M.

selgitas, et õnnetuse hetkel said gaasianalüsaatorid kõik mäemeistrid, kuid said ka töötajad,

keda määras jaoskonna ülemus. Oli kahte tüüpi analüsaatoreid. Neid, mis näitasid CO taset ja

vähem oli neid, mis näitasid ka NO2 ja hapnikku. V. Šalašinski selgitas, et 35 analüsaatorit

mõõtsid CO-d ja 5 O2. Nende viimaste väljastamise otsustasid V.M. i sõnul I. Agutin ja V.

Šalašinski. Enne õnnetust ei käinud keegi šurfide läbindajatest V.M. ilt gaasianalüsaatoreid

küsimas.

Seega saab väita, et nimetatud analüsaatorid, mis oleks näidanud ohtlike gaaside tekkimist ja

hapniku vähenemist olid olemas, aga nende väljastamist šurfi läbindajatele ei peetud juhtide

poolt vajalikus. Küsimus ei ole selles, et kas neil oleksid olnud analüsaatorid, mis oleks

mõõtnud ainult CO taset nagu tegid enamus kaevanduse analüsaatoritest või oleks pidanud neil

kaasas olema teistsugused analüsaatorid, mida kaevanduses oli 5 ja mis mõõtsid lisaks CO-le

ka hapniku ja NO2 taset. Kuna I. Agutin ja V. Šalašinski jätsid riskianalüüsi konkreetse šurfi

osas tegemata ei tuvastatud ka vajadust gaasianalüsaatorite järgi. Nii kaevanduse

sisedokumentatsioon kui ka tuvastatud olukord viitab üheselt gaasianalüsaatorite kui

isikukaitsevahendite vajadusele.

Samuti ei tagatud vahetut töökoha kontrolli, kuna šurfis ei käinud vahetuse jooksul mäemeistrid

ning kord kvartalis võetud õhuproove ei võetud šurfi astangult. Seega puuduvad kaevandusel

igasugused andmed konkreetses töökohas levivatest kahjulikest gaasidest ja aurudest.

Arvestades, et šurf asus ventilatsioonistrekis, mida mööda liikus saastunud õhk kaevandusest

maapeale, siis iseenesest on nimetatud töökohas riskitase ohtlike gaasidega kokkupuutumiseks

suurem kui muus kaevanduses, seda kinnitas ka kohtus üle kuulatud asjatundja V.K. . Ka

kaevandusse tööle lubatud uusi masinaid mis kasutasid töötamiseks erinevalt vanadest uuemat

tehnoloogiat (AdBlue komponenti) ei kontrollitud ning uute masinate tööle võtmisel ei hinnatud

nendega kaasnevaid riske.

4.8. Mis puudutab šurfis šurfi passi kohaselt olema pidanud redelit, siis ka selles osas on kohtus

uuritud tõenditega tuvastatud, et tööde aluseks olevasse dokumentatsiooni suhtuti

pealiskaudselt. I. Agutin ise tunnistas, et šurfi passid koostati tüüpprojekti kohaselt ning redel

oli mõeldud hilisemaks lisamiseks, mitte tööde ajal tööliste liikumiseks. Nii sündmuskoha

vaatlusest kui ka kriminaalasjale lisatud videomaterjalist on näha šurfi tõusmise väga rasked

tingimused. Seega on ka põhjendatud järeldus, et redeli puudumisel nõudis töökohale tõus

isikutelt suuremat füüsilist pingutust ning seetõttu sattus nende kopsudesse ka suuremal määral

mürgist gaasi või auru, mis võis tingida ka kannatanute teadvuse kiirema kaotamise. Redeli

paigaldamise ühe tööohutust tagava abinõuna oli ette näinud kaevandus ise ja selle projekti oli

allkirjastanud I. Agutin.

4.9. Apellatsioonis leitakse, et antud õnnetuse tekkemehhanism on tuvastatud. I.S. i ja N.I. i

töökoha kontrollimatuse tõttu sattusid nad ilma isikukaitsevahenditeta töökeskkonda, kus

esinenud surmavas koguses gaasid või aurud põhjustasid nende äkksurma. Kohtus kogutud

tõenditega on selgunud, et töökeskkonna ohutuse tagamine, riskianalüüsi koostamine ja

isikukaitsevahendite väljastamise ülesanne oli kohustuseks pandud I. Agutinile ja V.

Šalašinskile, kes jätsid oma seadusest, töölepingust ja ametijuhendist tulenevad kohustused

täitmata ja asetasid tegevusetuks jäädes kannatanud olukorda, kus neil puudus võimalus ennast

kaitsta. Seeläbi on tõendatud I. Agutini ja V. Šalašinski tegevusetus ja tegevusetuse ning

toimunud tööõnnetuse vaheline põhjuslik seos.

4.10. Juriidiline isik saab seaduse alusel vastutada ainult juhul, kui kuritegu on toime pandud

tema huvides. Seega tuleb küsida, kas ettevõtte juhtivtöötajate tegevusetus teenis juriidilise

isiku huve. Ilmselgelt seondub kõik, mis puudutab tööohutust ka väga suurel määral

ressurssidega. Kõik isikukaitsevahendid, mis töötajatele väljastatakse tähendavad ettevõttele

väljaminekute tegemist. Sama kehtib ka riskianalüüsi teostamise puhul. Kui teostada ennetavat

riskide väljaselgitamist tähendaks see kaevandusele täiendavate uuringute tellimist ja rahaliste

vahendite kulu. Siinkohal tuleb rõhutada, et kaevandusõhu uuringuid teostab Eesti Energia

Kaevandused AS Kesklabor, kellel on ka vajalikud akrediteeringud nagu nähtub katsetulemuste

protokollidelt, mis tõenditena kohtule esitati. Seega ei oleks vajalik õhu testimiseks pöörduda

eraettevõtete poole, vaid sisuliselt saab testid tellida sama kontserni teiselt tütarettevõttelt, mis

turutingimustes on vaieldamatult soodsam, kui teenuse ostmine vabaturult.

Seega puhtalt majandusnäitajate poolest on ettevõttele kasulik, kui riskianalüüsid ja

ohutusjuhendid on aastast 2000, ei arvestata uue tehnikaga kaasnevaid ohte ning seeläbi puudub

ka vajadus tagada täiendavaid isikukaitsevahendeid. Just nimelt seetõttu on I. Agutini ja

V. Šalašinski poolt toime pandud tegu omistatav ka ettevõttele. Äriühingu struktuuri vaadates

ei saa ilma äriühingu juhatuseta langetada ettevõttele olulisi otsuseid, sh otsuseid, mis toovad

kaasa täiendavaid väljaminekuid. Lõppastmes on eelkõige tööandja see, kes seaduse kohaselt

peab tagama ohutu töökeskkonna ja töötajatele töötamiseks vajalikud isikukaitsevahendid.

Vastutuse jagamine allüksuste juhtidele või vastutavale spetsialistile ei saa vabastada ettevõtet

igasugusest süüst.

Kui N.I. ja I.S. oleks šurfi tõusmisel kasutanud gaasianalüsaatorit, mis oleks andnud märku

hapnikusisalduse vähenemisest, oleks neil olnud võimalus võimalikult varakult tekkinud

olukorrale reageerida. Arvestades I.S. i asendit šurfis saab väita, et ta oli tõusnud šurfi

astangule, jõudnud ennast ümber pöörata ja istuda ning seejärel kukkunud selili. Kõik see viitab,

et analüsaatori olemasolul ja häire saamisel oleks tõenäosus, et ta ei oleks šurfi edasi tõusnud

või alustanud koheselt laskumist, teavitades ka enda järel tulevat N.I. i piisav, et väita, et antud

tagajärg oleks jäänud saabumata.

Käesolevas kaasuses on tõendatud, et kõigi tegemata jäetud tegude tegemisel oleks kannatanute

pääsemisvõimalus olnud reaalne. Lõppkokkuvõttes taandub antud kaasuse põhiline küsimus

sellele, et kui kaugele laieneb töötaja enda vastutus keskkonna eest, kus ta tööd peab tegema.

Juhul, kui töökeskkonnas esinevate gaaside levik on tööandjale teada, kuid töötajatele ei

väljastata ühtegi vahendit, millega töötaja saaks olustikku enda ümber kontrollida, saab

järeldada ainult üht –tööandja on arvestanud igasuguste õnnetuste saabumise riskiga ning

seetõttu ka vastutab saabunud tagajärje eest.

5. Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018 teatisega anti menetlusosalistele aega teatada oma

seisukohad esitatud apellatsiooni osas ning kas nad soovivad asjas suulist menetlust.

6. Tähtaegselt esitas oma seisukohad prokuratuuri apellatsiooni osas süüdistatavate I. Agutini

ja V. Šalašinski kaitsja Aleksei Smelov, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning

taotleb menetluskulude hüvitamist.

6.1. Kaitsja ei nõustu apellatsioonis toodud põhjendustega ning leiab, et Viru Maakohtu

07.06.2018 otsus on seaduslik ning igati põhjendatud. Käesolevas vastuses apellatsioonile

põhjendab kaitsja täiendavalt lisaks esimese astme kohtus esitatule I. Agutini ja V. Šalašinski

suhtes tehtud kohtuotsuse seaduslikkust.

6.2. Kaitsja on Viru Maakohtu argumentatsiooniga nõus, kuigi leiab, et ka surma tegelik põhjus

pole usaldusväärselt kindlaks tehtud (mis on ka süüdistaja ülesanne/kohustus ja selline kohustus

on täitmata jäänud).

Kuna kaitsja osales selles asjas algusest peale, on tutvunud kohtueelses menetluses kogutud

materjalidega ning vahetult osales kohtuistungitel, kus toimus tõendite uurimine, siis prokuröri

süüdistusaktis ja kohtukõnes oli liiga palju oletusi ja juhtlauseid, kuid liiga vähe konkreetsust.

Sama olukord on prokuröri poolt esitatud apellatsiooniga.

6.3. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ei I. Agutin ega V. Šalašinski ei ole ennast

süüdi tunnistanud, järelikult pidi antud juhul süüdistaja nende süü vastavate tõenditega

tõendama. Käesoleva kaasuse põhiküsimuseks on ka küsimus kas I. Agutini ja V. Šalašinski

tegevuses ja/või tegevusetuses on üldse KarS § 13 lg 1 ja § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivse koosseisu tunnused olemas.

Vastuses tuuakse välja apellatsioonis maakohtule tehtud etteheited ning leitakse, et need ei ole

millegagi põhjendatud.

Viru Maakohus selgitas oma otsuses, et osa kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistest

asjaoludest ei oma tähtsust süüdistatavatele esitatud süüdistuse kontrollimisel, kuna

kohtuotsuse tegemiseks tuleb tuvastada ja kontrollida ainult sellised faktilised asjaolud, millega

on võimalik sisustada KarS § 197 lg 2 ja lg 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu. Viru Maakohus

on märkinud, et kohtuotsus ei saa tugineda versioonidele ja oletustele (millega on kaitsja nõus).

Kohus on näidanud, millised tõendid kogu uurimismaterjalist (kirjalikud tõendid ja tunnistajate

ütlused) olid kohtule esitatud ja analüüsinud neid eesmärgiga tuvastada tööõnnetuse

tekkemehhanism.

Lisaks leitakse vastuses, et süüdistaja moonutab maakohtu järeldusi ja seisukohti. Tegelikult

kohtu järeldused ja seletused on loogilised ning järjepidavad. Nõustuda saab kohtu seisukohaga,

et vaatamata sellele, et isegi kui on tuvastatud surma põhjus – mürgistus tuvastamata gaasi või

auruga, siis on jäänud tuvastamata surma saabumise tekkemehhanism. Ja selles osas võttis

süüdistaja kohtu põhjendused lihtsalt kontekstist välja. Kaitsja aga rõhutab eraldi asjaolule, et

tulenevalt ekspertiisiaktist oli tegemist tuvastamata jäänud gaasi või auruga. Olukorras kus gaas

või aur on jäänud tuvastamata ei ole õige ja õiglane spekuleerida kas ja millised gaasid

sisalduvad kaevanduse õhus, kuna gaasi olemasolu õhus ei tähenda automaatselt, et just nimelt

selline gaas on mürgistuse põhjustanud.

6.4. Kõik süüdistaja poolt pakutud õnnetuse põhjused olid teoreetilised ja otsitud. Süüdistaja

poolt ei olnud esitatud ühtegi veenvat ja kontrollitud õnnetuse põhjust, millele viitas ka Viru

Maakohus oma otsuses. Süüdistaja on püüdnud oma süüdistuse välja ehitada üldtuntud

asjaoludele, et kaevanduses võivad olla kahjulikud gaasid, kuid süüdistaja ei ole isegi püüdnud

selgitada kuidas on siis võimalik, et enam kui 40 aasta jooksul ei olnud kaevanduses ühtegi

analoogset juhtumit (vaatamata sellele, et kaevanduse tööprotsessides ei ole midagi muutunud).

Tuletame meelde, et 10 aastat tagasi kaevanduses pole üldse gaasianalüsaatoreid kasutuses

olnud ja keegi pole surnud.

6.5. Kaitsja jätkuvalt leiab, et I. Agutini ja V. Šalašinski tegevuses ja/või tegevusetuses puudub

KarS § 13 lg 1 ja § 197 lg-s 2 süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, Kaevandamiseseaduses ega ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministri määruses nr 172, milledele viitab süüdistaja oma süüdistuses, ei ole

sätestatud mitu korda vahetuse jooksul peab tööde eest vastutav isik kontrollima töökohas

ohtlike gaaside esinemist; ei ole sätestatud, et igal läbindajal igal ajal peab gaasianalüsaator

kaasas olema; ei ole ka sätestatud, et surfi tõusmiseks peab redelit kasutama.

I. Agutinile ja V. Šalašinskile esitatud süüdistus on üldsõnaline ja oletuslik. Süüdistusest ei

nähtu, milline on tööõnnetuse tekkemehhanism ja milles väljendub põhjuslik seos I. Agutini ja

V. Šalašinski väidetava tegevusetuse ja kannatanute surma saabumise vahel.

Kaitsja on seisukohal, et süüdistaja katse üles ehitada süüdistus selle alusel, et igal läbindajal

peab igal ajal gaasianalüsaator kaasas olema on puhas spekulatsioon üldtuntud andmete alusel.

Nii prokuröri loogika kohaselt, kui on üldteada, et sõiduautod eritavad heitgaase ja CO-d ja on

olemas tervisele kahjulikke heidised tehaste töötamisel, siis igal autojuhil ning igal

linnaelanikul peab gaasianalüsaator alati kaasas olema.

6.6. Süüdistaja on palju tähelepanu pühendatud gaasianalüsaatoritele, kuid kaitsja juhib

tähelepanu olulisele asjaolule, et gaasianalüsaatori puhul on tegemist programmeeritava

seadmega (see on ühelt poolt üldteada ja samas kinnitavad seda toimikus olevad

dokumentaalsed tõendid ja muu hulgas tunnistajate ja süüdistatavate ütlused). See tähendab, et

gaasianalüsaator ei saa ise tuvastada millise gaasi ja millise kontsentratsiooniga tegemist on.

Vastavalt ekspertiisiaktile on läbindajate surma põhjuseks mürgistamine tuvastamata gaasi või

aruga. Kui gaas või aur on tuvastamata, siis millisele gaasile või aurule peaks gaasianalüsaator

programmeeritud olema?

Analoogne spekulatsioon on seotud redeli puudumisega surfis, kuigi see oli surfi projektis

ettenähtud. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, et just nimelt redeli puudumine oli I.S. i

ja N.I. i surma põhjuseks ja kohtumenetluse käigus selgus (kui rääkida just nimelt surfi projekti

kohta), et hiljem oli see redel projektist eemaldatud ning mitte keegi järelevalve organitest pole

selles osas vastuväiteid esitanud.

6.7. Süüdistuses esitatud väide, mille kohaselt seisneb I. Agutini ja V. Šalašinski tegevusetus

selles, et nad pole välja selgitanud kõiki esineda võivaid, kuid „teadaolevaid riske“. Kaitsjale

jääb arusaamatuks, kuidas üldse saab olla tegu olukorraga, kus väidetavalt on kõik esineda

võivad riskid teada. Sel juhul võib iga tööõnnetuse toimumise järgselt esitada alati etteheite, et

kui oleks kõigi töökeskkonnast tulenevate riskidega arvestanud, siis poleks tööõnnetust

juhtunud.

Riskianalüüsi koostamist ja vastavust kontrollis pidevalt Tehnilise Järelevalve Amet. Kui riskid

ei oleks välja selgitatud, siis sellele oleks juba enne õnnetusjuhtumit tähelepanu pööratud.

Kohtumenetluse käigus oli tuvastatud, et tegelikult TJA poolt ei olnud selle suhtes mis tahes

pretensioone.

6.8. Samuti on ebaloogiline ja põhjendamatu süüdistaja etteheide, et vahetuse jooksul ükski

mäemeister läbindajaid kontrollimas ei käinud. Esiteks, on tuvastatud ja tunnistajate ütlustega

tõendatud, et selline kontroll oli ettenähtud (võib küll vaielda selle üle mis moel ja kui tihti

selline kontroll toimus vahetuse jooksul, kuid ei saa vaielda selle üle, et selline kontroll oli

olemas). Teiseks, vastavalt kohtueksperdi M.V. i ütlustele tegemist oli kiire surma tunnustega,

st tegemist oli sekunditega, üksikute minutitega. Järelikult läbindajate kontroll mäemeistri

poolt, isegi kui see toimuks tihedamini, ei oleks hukkunutele kaasa aidanud.

Kuna kogu kohtumenetluse käigus olid peaaegu kõik põhiküsimused seotud kaevanduses

tööohutuse korraldamise ja ohutegurite (eelkõige gaaside osas) väljaselgitamisega, siis selles

osas on hädavajalik tähelepanu pöörata just nimelt tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele.

Kaitsja arvamusel tunnistajate ja süüdistatavate ütlused on käesolevas asjas kõige

usaldusväärsem ja objektiivsem tõendite allikas, kuna tegemist on kogenud töötajate ja

spetsialistidega kaevanduse töös. Kaitsja hinnangul tuleb pöörata tähelepanu sellele, millised

olid tunnistajate vastused konkreetsetele küsimustele.

Kokkuvõtvalt on tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega tuvastatud ja tõendatud järgmist: kõik

kaevanduse töötajad, sh läbindajad I.S. ja N.I. olid tutvustatud tööohutusnõuetega ja varustatud

isikukaitsevahenditega; kaevanduses on välja töötatud juhend, et peale lõhkamistöid tuleb

oodata 30-40 minutit ja alles siis võib surfi minna. Tegemist on teadlaste poolt tehtud

arvestustega; kohalik šurfi ventilaator viib välja ükskõik millise gaasi. Kohalik ventilatsioon

toimib selliselt, et kui antakse tupikusse värske õhk, see lükkab ülejäänud kaevaõõnest välja,

seega toimub kogu aeg kaeveõõne (sh Šurfi) atmosfääri uuendamine; redel ei ole ettenähtud

selle šurfi läbindamiseks, see on mõeldud juba hilisemale ajale. Selline redel on nagu

varuväljapääs kaevandusest; šurfide läbindamiseks on riskianalüüs tehtud; kaevandust

kontrollib regulaarselt TJA. Peale šurfi kontrollimist (enne õnnetusjuhtumit) ei olnud TJA poolt

tehtud mingisuguseid nõudeid ja märkusi; tehtud eksperimentide tulemus oli selline, et ei

suutnudki tekitada ohtlikku vingugaasi kontsentratsiooni, ei avastanud ka heitgaasi ja

sinihappegaasi ohtlikku kontsentratsiooni. Eksperimentide tulemused näitasid, et šurfi sisse ei

saa gaasid elule ohtlikus kontsentratsioonis sattuda; analoogseid juhtumeid ei ole kaevanduses

kunagi olnud.

6.9. Toimiku materjalide juurde on lisatud ka CD-toorik videofailidega. Tegemist on

videosalvestusega, mis on tehtud vahetult sündmuskohalt surfis 29.01.2015. Videost on hästi

näha kui vabalt, ilma mingisuguste kaitsevahenditeta liiguvad surfis inimesed. See viitab

sellele, et ei olnud isegi vihjet sellele, et surfis ja surfi lähedal võiksid olla kahjulike gaaside

kogumised.

Algusest peale kerkis ning kerkib siiamaani kaitsjal tunnistajate ütlustest lähtudes käesoleva

kaasuse peaküsimus: miks ja mille alusel tuli süüdistaja järeldusele, et šurfis, kus olid leitud

hukkunud I.S. ja N.I. olid üldse tervisele kahjulikud gaasid või aurud olemas. Kohtumenetluse

käigus ei olnud esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks ühetähenduslikult väita, et selles surfis

oli, või võiks olla mingisugune tervisele kahjulik gaas või aur olemas, seda enam elule ohtlikus

kontsentratsioonis. Ainuke, millest lähtub süüdistaja, on kohtuarstliku ekspertiisi järeldus,

milles on kajastatud I.S. i ja N.I. i surma põhjus.

6.10. Süüdistaja üsna palju rääkis sellest millised gaasid tema andmetel võivad kaevanduses

olla, viitas isegi 1960 aastast kirjandusele, milles pakuti hingamisele ohutut keskkonda avastada

hiirte ja teiste loomade abil, kuid unustas, et esimene ja peamine kaitsevahend kaevanduses on

tuulutamine. See on kinnitatud nii tunnistajate, süüdistavate kui ka asjatundja seletustega. On

tähtis, et kohtueelses ning ka vahetult kohtumenetluse käigus oli tuvastatud ja tõendatud, et

ventilatsiooni süsteem oli töökorras, kõik ventilaatorid korralikult töötasid.

Seega vastates süüdistaja märkusele, et süüdistatavad olid teadlikud millised gaasid võiksid

kaevanduse õhus sisalduda, peab rõhutama, et süüdistatavad olid ka teadlikud sellest, et tänu

tuulutamisele ei ole gaaside kontsentratsioonid elule ja isegi tervisele ohtlikud. Selline asjaolu

ei ole süüdistaja poolt ümber lükatud.

Võib pikalt arutleda teemal, kas mingid töötavalt tõstukilt pärinevad gaasid võisid šurfi sattuda,

kuid see on vaid hüpoteetiline oletus, mis pole millegagi põhjendatud ega tõendatud, kuna pole

tuvastatud, millise gaasi (kui üldse gaasi) mürgituse I.S. ja N.I. said. Peale selle, hilisemad

läbiviidud eksperimendid näitasid, et isegi kui spetsiaalselt suunata töötava ventilaatori kaudu

šurfi gaasi, pole gaasi kontsentratsioon surfis eluohtlik ning seda enam ei võimalda saada

hetkega letaalselt mürgitust. Samas tuleb märkida, et laadur LH307, millel viitas prokurör oma

kohtukõnes on spetsiaalselt konstrueeritus kaevanduses töötamiseks.

6.11. Süüdistaja tugines muu hulgas TJA etteheidele, mis seisnesid selles, et riskianalüüsi

kohaselt ei ole analüüsitud kõigi võimalike gaaside esinemist kaevanduses ja ei teostata kõigi

võimalike esineda võivate gaaside mõõtmisi. Esiteks, on tähtis, et need etteheited tekkisid alles

pärast õnnetusjuhtumit ja juba kohtueksperdi akti alusel. Antud juhul olid sellised TJA

etteheited ka spekulatiivsed ja oletuslikud, sest siiamaani pole tuvastatud konkreetses šurfis

ühegi riskianalüüsis arvestamata jäetud gaasi olemasolu sellises koguses, mis võiks kujutada

endast ohtu inimese elule ja tervisele. Sellise mürgise gaasi või auru olemasolu, lühiajalist

esinemist pole tuvastatud ka eelnevas ja õnnetusele järgnenud pikaajalises tööprotsessis, samuti

õnnetuse järgselt läbi viidud uuringute käigus.

6.12. Kaitsja pöörab kohtu tähelepanu ka sellele, et süüdistatavad pole kohustatud oma süütust

tõendama. Kuid antud juhul ei püüdnud süüdistatavad vastutusest pääseda, vaid isegi vastupidi:

Enefit Kaevandused ning vahetult I. Agutin ja V. Šalašinski tegid kõik endast sõltuva, et

abistada uurimist läbindajate surma põhjuste kindlakstegemisel. Sel eesmärgil viidi läbi

kõikvõimalikud uuringud ja katsed, mille eesmärgiks oli teha kindlaks, millised gaasid ja mis

koguses võisid sattuda sellesse kohta, kust leiti I.S. ja N.I. . Nende uuringute tulemused on

esitatud dokumentaalsete tõendite hulgas. Uuringud ei selgitanud välja mingeid põhjusi ega

faktoreid, mille tulemusena oleks läbindajate asukohas võinud tekkida gaasid inimese jaoks

surmavas kontsentratsioonis. Olukorras, kui pole teada õnnetuse tekkemehhanism ega selle

põhjused, pole võimalik ka tuvastada põhjusliku seose olemasolu I. Agutini ja V. Šalašinski

väidetava tegevusetuse ja tagajärje (s.o õnnetuse) vahel.

Õnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamine on käesolevas asjas hädavajalik väga lihtsal

põhjusel: tööandja ning tema poolt tööohutuse eest vastutavad isikud kannavad vastutust

tööõnnetuse eest üksnes juhul, kui tööõnnetus toimus töökohal, tööprotsessi ehk töökohustuste

täitmisel, mida saavad ja peavad tööandja mõjutada. Süüdistatavad ei saa ega pea kandma

vastutust selle eest, mis toimub küll töökohal, kuid ei ole vahetult tööprotsessiga,

töökohustustega seotud (näiteks: kaklus, keelatud ainete kaasavõtmine, tahtlik mürgitamine

jne). Kuna õnnetuse tekkemehhanism pole teada, siis ei saa me isegi analüüsida, kas seda saaks

ja peaks süüdistatavad mõjutama.

Kaitsja hinnangul oli ja on tegemist kõrvaldamata kahtlustega, mille kõrvaldamine pole

õnnestunud ka käesoleva kohtumenetluse käigus.

6.13. Kaitsja hinnangul ei saa I. Agutini ja V. Šalašinski käitumises esineda mingil juhul

kaudset tahtlust KarS § 16 lg 4 mõttes, sest see eeldab, et isikud pidid möönma oma väidetava

tegevusetuse kaudu tööõnnetuse kaasnemise tõenäosust.

I. Agutin ja V. Šalašinski ei saanud mõistlikult ette näha tööõnnetuse saabumist, mille

tekkemehhanismi pole õnnestunud välja selgitada ka peale õnnetuse toimumist. Olukorras, kus

pole tuvastatud, millistel asjaoludel tööõnnetus juhtus ei saa süüdistatavatel mõistlikult eeldada,

et nad pidid möönma teatud asjaoludel õnnetuse juhtumist (saabumist). I. Agutin ja

V. Šalašinski on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku tööohutuse tagamiseks ja

tööõnnetuste vältimiseks, mis välistab igal juhul kaudse tahtluse esinemise nende tegevuses.

Samadel põhjustel on kaitsja hinnangul ka välistatud I. Agutin ja V. Šalašinski poolt KarS § 13

lg 1 ja § 197 lg 2 järgi karistatava kuriteo toimepanemine kergemeelusest või hooletusest

(millest räägib KarS § 18 lg 1).

7. Tähtaegselt esitas oma seisukohad ka süüdistatav Enefit Kaevandused AS kaitsja

vandeadvokaat Aivar Pilv, kes leiab, et prokuröri taotlus võtta asja materjalide juurde tõendida

Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabori akrediteerimistunnistus koos lisadega tuleb jätta

rahuldata, vaadata asi läbi suulises menetluses, jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kulud riigi

kanda.

7.1. Enefit Kaevandused AS-i kaitsja leiab, et kaevatav otsus on põhjendatud ja seaduslik ning

tugineb asjas olulist tähtsust omavate asjaolude ja tõendite igakülgsel analüüsil ja hindamisel.

Maakohus on põhjalikult, jälgitavalt ja mõistetavalt põhjendanud kohtu poolt toodud järeldusi

ja tuvastatud asjaoludele antud hinnanguid. Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et kohus on

hinnanud tõendeid valikuliselt ja vasturääkivalt. Kaitsja arvates puudub Enefit Kaevandused

AS-i tegevuses inkrimineeritud süütegude koosseis, millega on nõustunud ka maakohus.

Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetluse nõudeid KrMS § 339 lg 2 tähenduses ega

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

7.2. Maakohus on kaitsja arvates põhjendatult otsuses viidanud sellele, et kohtuotsuse

tegemiseks tuleb tuvastada ja kontrollida ainult sellised faktilised asjaolusid, millega on

võimalik sisustada KarS § 197 lg 2 ja lg 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu.

Kohus on mahukaid tõendeid analüüsides ka selgitanud, et otsus ei saa tugineda versioonidele

ja oletustele. Kohus on näidanud, millised tõendid kogu uurimismaterjalist olid kohtule esitatud

ja analüüsinud neid, eesmärgiga tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanism. Kirjalikest tõenditest

oli kohtule veel esitatud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud dokumendid, mis ei omanud

tähtsust tööõnnetuse tekkemehhanismi tuvastamisel. Nendes sisalduv informatsioon on kohati

mahukas, kuid ei anna informatsiooni tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks.

Kohtu poolt riikliku süüdistaja esitatud tõenditele antud erinevad tõenduslikud ja õiguslikud

hinnangud ei anna alust järelduseks, et kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, olulisi

asjaolusid mittearvestavalt või kohtu enda järeldustele vasturääkivalt.

7.3. Vaidlust ei ole selles, et kannatanute surma põhjusena on tuvastatud äkki tekkinud

tundmatu tugeva mürgise gaasi või auru olemasolu surfis, mida polnud seal eelmise töö

vahetuse lõppedes ja mida polnud võimalik tuvastada ei õnnetusjuhtumi tuvastamise käigus ega

ka selle järgselt korduvalt tehtud erinevate katsete ja uuringute tulemusena. Maakohus on surma

põhjuste tuvastamisel juhindunud asjas esitatud ekspertarvamusest ja ekspert M.V. i poolt

kohtuistungil teostatud põhjaliku küsitluse käigus antud ütlustest.

Eeltoodu alusel on ebaõige apellandi etteheide, mille kohaselt on kohtu seisukohad

ekspertarvamuse osas teineteisele vasturääkivad. Kohus on õigesti tuvastanud nii faktiliste

asjaolude tõendamise ja hindamise kaudu, et kindlaks ei ole tehtud mis ajal, millistel asjaoludel,

kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju, kas see juhtus kaldšurfi sees või hakkas aine

mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus kohas. Nendele küsimustele ei saanud ka

ekspert anda mingeid vastuseid. Kohus on tõendite kogumi alusel õigesti järeldanud, et kogutud

tõendite alusel on jäänud tõendamata õnnetuse tekkemehhanism.

7.4. Vaidlust pole ka selles, et tegemist oli tuvastamata tundmatu gaasi või auruga, mida ei

esinenud kaevandusõõnes (eelkõige surfis) ja –käikudes varasemalt ega ka peale õnnetust kuni

käesoleva ajani. Seetõttu ei saa nõustuda prokuröri käsitlusega, mille kohaselt on õnnetuse

põhjustanud just kaevandusõhus tavapäraselt tekkida võiv gaas või aur. Tegemist on oletusliku

väitega, mis ei haaku tõenditega, eelkõige korduvalt läbiviidud erinevate mõõtmistulemustega.

Järelikult pole ka võimalik nõustuda apellandi oletusliku väitega, et õnnetusjuhtumi põhjustas

gaas või aur, mida oleks olnud võimalik eelnevalt tuvastada enesekaitsevahenditega.

Siinkohal ei nõustu kaitsja ka apellandi käsitlusega, mille kohaselt polnud ettevõtte poolt

läbindajatele tagatud vajalike enesekaitsevahendite olemasolu ja nende kohustuslik kasutamine.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et töötajad (kannatanud) olid läbinud suures mahus vajalikke

instrueerimisi ja koolitusi ning kaitsevahendid olid neile kättesaadavaks tehtud. Asjaolu, et nad

neid kõnesoleval päeval ei kasutanud, ei saa olla etteheidetav ettevõttele. Samas mõõtsid ka

kaitsevahendid vaid kaevanduses üldteadaolevate gaaside/aurude olemasolu ning pole

tuvastatud ega tõendatud, et kaitsevahendite kasutamine kannatanute poolt oleks traagilise

tagajärje välistanud. Märkimisväärne on siinjuures ka ettevõtte kaevandustööde ajalugu ca 40

aastase perioodi vältel, mil pole sellisel põhjusel õnnetusi juhtunud ka olukorras, kus veel

gaasianalüsaatoreid kaitsevahenditena ei kasutatud.

7.5. Asjas kogutud tõenditega on ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et õnnetusjuhtumi

päeval töötasid nõuetekohaselt kõik ventilatsiooni- ja tuulutusseadmed. Teadaolevalt oli nende

töövõimsus kordades suurem esitatud nõuetest, mistõttu ei saanud õnnetusjuhtum olla tingitud

tööandaja poolt tööohutusnõuete tagamata või järgimata jätmisest. Samuti on kõik tunnistajad

kinnitanud, et enne kannatanute vahetuse algust tuulutati kaevanduskäike tavapärases korras ja

kaevandusõhus mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastatud.

Eeltoodu alusel on ka põhjendamatu apellandi väide, mille kohaselt tuleb hinnata, kas ohtlike

gaaside levik kaevanduses on tavapärane ja kas süüdistatavad pidid ette nägema surmavate

gaaside sellise kontsentratsiooni tekkimise võimalust.

Kogutud tõendid ja ka kaevandustööde eelnev ajalugu viitavad selgelt asjaolule, et ettevõte ja

töötajad arvestasid võimalike riskide ja ohtudega ning selleks olid tagatud ka nõuetekohased

töötingimused. Seda nii kaevandusõhu vajaliku koostise tagamiseks ning selle kontrollimiseks

kui ka vajalike kaitsevahendite näol. Kohtumenetluses on kogutud ka tõendeid, mis viitavad

TJA poolt regulaarsele kontrollile kaevanduses valitsevate töötingimuste ja ohutusnõuete

kontrollimiseks ning mingeid märkimisväärseid või olulisi puuduseid pole tuvastatud enne ega

ka peale kõnesolevat õnnetusjuhtumit.

7.6. Apellatsioonis on üldistavalt ja paljasõnaliselt viidatud sellele, et süüdistatavate tegevuse

hindamiseks tuleb välja selgitada, kas gaas sattus surfi keevitustööde, katkise kopplaaduri,

plahvatuse heitgaaside vms tagajärjel. Kaitsja arvates on tegemist põhjendamatu ja tuvastatud

asjaoludega mittehaakuva argumendiga. Nimelt on kogutud tõendite alusel põhjalikult

kontrollitud kõigi nende tööde ja tegurite võimalikku mõju kaevandusõhule õnnetusjuhtumi

päeval. Ebaõige on apellandi väide, et Enefit Kaevandus AS poolt oli siseregulatsioonis küll

ettenähtud erinevate ohtlike gaaside mõõtmine, kuid töö protsessis neid nõudeid ei järgitud.

Kogutud tõenditest nähtub, et nii tundmatut mürgist gaasi/auru kui ka tavapäraselt esineda

võivaid gaase, mis võivad tekkida õhkamistöödest, keevitustöödest, aga ka konkreetsest

kopplaadurist, sellel päeval terve tööpäeva jooksul ega ka eelnevas vahetuses ei tuvastatud.

Ühelgi teisel töötajal, kes otseselt konkreetsete töödega vahetult kokku puutusid, ei esinenud

ka mingeid kaebusi või tervisehäireid, mis võiksid olla põhjustatud nimetatud teguritest.

Seetõttu ei saa ka nõustuda apellandi spekulatiivse väitega, mille kohaselt võisid

õnnetusjuhtumi põhjused olla tingitud viidatud asjaoludest ning sisustaksid KarS § 197

süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid tegevusetuse näol.

7.7. Kogutud tõenditest ja kohtu poolt kontrollitud asjaoludest nähtub, et enesekaitsevahendina

ette nähtud gaasianalüsaator oli programmeeritav seade ja ei saanudki tuvastada tundmatut

gaasi või auru vaid ainult neid, milleks ta kaevandusõhu kontrollimiseks oli ette nähtud. Need

gaasid olid määratletud Eesti kaevandustes ajalooliselt esineda võivate ja esinevate gaaside

kontrollimiseks. Apellant küll viitab asjatundja V.K. ütlustele, kuid jätab kõrvale olulisema

tema pool avaldatust.

7.8. Kõnesoleva õnnetusjuhtumi seisukohalt on ka ebaoluline (ja põhjuslikku seost ning ka

soodustavat mõju mitteomav) küsimus redeli puudumisest šurfis. Nii süüdistatavad I. Agutin,

V. Šalašinski, EK seaduslik esindaja R.K. kui ka erinevad tunnistajad on kohtus selgitanud, et

redel on tööjuhendisse ajalooliselt märgitud, kuid faktiliselt seda paigaldada ja tööprotsessis

ohutult kasutada pole võimalik põhjusel, et šurfis teostatavate tööde käigus muutuks see liikuval

pinnasel just töötajatele ohtlikuks ning eeldaks pidevalt selle eemaldamist ja uuesti

paigaldamist. Seetõttu on šurfis liikumiseks kasutatud köiskäsipuud. Siiski on ilmne, et redeli

puudumine või selle mittekasutamine ei ole põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumi põhjuse ja

tagajärgedega.

Kaitsja rõhutab siinkohal veel kord, et süüdistuses Enefit Kaevandused AS-le esitatud etteheide

(inkrimineeritud tegevusetus) on vastuolus Riigikohtu praktikas rõhutatud põhimõttega, mille

kohaselt ei saa tagajärjest (s.o surma saabumisest) automaatselt tuletada põhjusliku seose

olemasolu. Vajalik on viidata konkreetsele tööandjapoolsele rikkumisele, mis oli õnnetuse

toimumisega põhjuslikus seoses. Mistahes põhjusliku seose puudumine EK väidetava

tegevusetuse ja kannatanute surma vahel on üheselt tõendamist leidnud ka kriminaalasja

kohtulikul arutamisel.

Karistusõiguslikku vastutust ei saa sisustada läbi oletusliku ja paljasõnalise etteheite, et

tööõnnetus oleks jäänud toimumata juhul, kui äriühing oleks järginud kõiki TTOS nõudeid

(mille rikkumine või eiramine on antud juhul vaieldav ja surma põhjustamisega mitteseonduv).

Kaitsja hinnangul puuduvad eeltoodud põhimõtete ning kogutud tõendite ja tuvastatud faktiliste

asjaolude alusel Enefit Kaevandused AS tegevuses KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 3 järgi karistatava

kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

7.9. Ebaõige on apellandi järeldus Enefit Kaevandused AS kui juriidilise isiku süü ja vastutuse

kohta. Enefit Kaevandused AS ei saa nõustuda väitega, et süütegu on toime pandud tema

huvides (seejuures oma süüd jätkuvalt mitte tunnistades). Apellant on püüdnud kunstlikult ja

paljasõnaliselt luua muljet, et Enefit Kaevandused AS oli huvitatud tööohtusnõuete

mittejärgimisest ja sellest tulenevast rahaliste vahendite kokkuhoiust.

Esiteks on selline väide täiesti absurdne ja asjakohatu ainuüksi seetõttu, et tegemist on täielikult

tõendamata ja asjakohatu väitega, mis ei haaku asjas kontrollitud tõenditega. Enefit

Kaevandused AS poolt eelnevas menetluses esitatud ja riikliku süüdistaja poolt kogutud

tõenditest nähtub, millises ulatuses ja järjepidevusega töötervishoiu- ja ohutustingimusi

kaevandustes järgiti ja ka ametkondade poolt regulaarselt kontrolliti. Ainuüksi need tõendid ja

faktid kogumis kinnitavad apellandi väite asjakohatust ja põhjendamatust.

Teiseks ei nähtu ühestki asjaolust, et Enefit Kaevandused AS oleks teadlikult või

eesmärgipäraselt, aga ka hooletusest tulenevalt kokku hoidnud rahalisi vahendeid

töötervishoiu- ja ohutusnõuetele vastavate töötingimuste tagamiseks ja kontrollimiseks. Seda

kinnitavad nii õnnetuse eelsed kui ka järgsed toimingud ja faktid. Lisaks sellele ei ole Enefit

Kaevandused AS -l esinenud mingeid rahalisi probleeme või majandusraskusi, mis oleksid ka

objektiivselt tinginud sellise olukorra ja suhtumise ettevõtte poolt.

Kolmandaks ei ole apellandi poolt väidetud Enefit Kaevandused AS lähtumist oma

majandushuvidest (raha säästmiseks) tuvastatud ka töötajate ütlustega.

Kokkuvõttes on ebaõige apellandi lõppjäreldus, et Enefit Kaevandused AS tööandjana arvestas

teadlikult riskiga tööõnnetuse saabumisest, sest ei järginud teadlikult ohutusnõudeid.

7.10. Kaitsja hinnangul puudub ka alus apellandi poolt taotletud tõendi (Eesti Energia

Kaevandused AS Kesklabori akrediteerimistunnistus) võtmiseks asja materjalide juurde ning

see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks eeltoodule pole apellant põhjendanud, millistel

objektiivsetel põhjustel ta nimetatud tõendit kohtueelses menetluses ei kogunud ega esitanud

ka maakohtus.

8. Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2018 määrusega võeti esitatud apellatsioon menetlusse ning

märgiti, et käesolevat kriminaalasja arutatakse avalikul kohtuistungil 02.10.2018.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde ning süüdistatavad ja

nende kaitsjad esitatud vastuväidete juurde.

Prokurör taotles apellatsioonis võtta kohtutoimiku juurde tõendina Eesti Energia Kaevandused

AS Kesklabori akrediteerimistunnistus koos lisadega. Kaitsjad vaidlesid taotlusele jätkuvalt

vastu. Ringkonnakohus leidis, et prokuröri taotlus Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabori

akrediteerimistunnistuse asja materjalide juurde võtmiseks jääb rahuldamata ja see tagastati

koos lisadega esitajale.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjalik ning seaduslik ja selle tühistamiseks

apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus.

Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse

kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2,

mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning

missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo nr 3-

1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis

toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega

ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).

Apellatsioonis esitatud väidetele on maakohus suures osas juba otsuses vastanud. Tulenevalt

sellest, märgib ringkonnakohus vastuseks apellatsioonile järgmist.

11. Prokuratuur leiab, et maakohus on jätnud analüüsimata olulised tõendeid ja ütlused, mis on

toonud kaasa KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise. Maakohus

ei ole kohtuotsuse põhistamisel tuginenud kõigile kohtus uuritud tõenditele, vaid on teinud seda

valikuliselt osas, mis toetavad kaitsja versiooni. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta muid

kogutud tõendeid usaldusväärseks ei pea või miks ta nimetatud tõendite analüüsimisest loobub,

lugedes tõendid lihtsalt loeteluna üles ja tõdedes, et antud asjas ei oma need tõenduslikku

väärtust. Tõendite valikuline hindamine on kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise,

kuna

kohus

on

õigustamatult

asunud

seisukohale,

et

tööõnnetuse

tekkemehhanism ei ole tuvastatud ja seega ei saa deliktistruktuuris analüüsiga edasi liikuda.

Ringkonnakohus maakohtule esitatud etteheidetega ei nõustu. Maakohus ei ole valikuliselt

hinnanud tõendeid, vaid on andnud tõenditele omapoolse hinnangu ning kujundanud seisukoha,

kas tõend on lubatav või mitte ning kas nimetatud tõend on käesoleval ajal asjakohane või mitte.

Nagu märgib üks süüdistatavate kaitsjatest, maakohus on jätnud kõrvale esitatud tõendid, mis

küll sisaldavad mahukalt informatsiooni, kuid ei anna vajalikku teavet asjas tähtsust omavate

asjaolude tuvastamiseks. Asjaolu, et prokuratuur kohtuotsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda

otsuses põhjenduste puudumist või maakohtu poolt süüdistuse aluseks olevate tõenditega

arvestamata jätmist (RKKKo nr 3-1-1-100-12).

Ringkonnakohus, olles läbi töötanud maakohtu otsuse, ei leia, et maakohus oleks olnud liigselt

kallutatud süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohtade suunas, vaid on hinnanud

kriminaalasjas olevad tõendeid tulenevalt KrMS § 61, s.o maakohus on arvestanud, et ühelgi

tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning maakohus hindas tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 esindab prokuratuur riikliku süüdistust

kohtus, seega on prokuratuuri ülesanne esitada tõendid, mis tõendavad süüdistatavate süüd.

Süüdistatavatel ei ole kohustust tõendada oma süütust – KrMS § 7 lg 2. Kogutud tõenditega

kogumis jääb aga süüdistatavate süü tõendamata.

12. KarS § 197 lg 2 kohaselt töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on

ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

Süüteokooseisu objektiivsed tunnused seisnevad töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellises

rikkumises, mille tagajärjel põhjustati inimese surm. Töötervishoiu- või tööohutusnõuete

eiramine võib seisneda kohustusliku käitumisviisi järgimise eiramise või kehtestatud nõuete

ebatäpses täitmises, s.o nii tegevuses kui ka tegevusetuses.

Kui töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumine seisneb tegevusetuses, tuleb põhjuslikuse

seose olemasolu üle otsustamisel vastata küsimusele, kas süüdlase tegutsemise korral oleks

tagajärg jäänud saabumata (RKKKo nr 3-1-1-61-03, p 13; nr 3-1-1-60-09, p 8).

Koosseisupärase teo esinemine tegevusetusdelikti puhul eeldab esimese tõendamisele kuuluva

asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist. Juhul kui on kindlaks tegemata, miks

kannatanu tellingutelt alla kukkus, ei ole võimalik ainult saabunud tagajärjest lähtudes tõendada

põhjuslikku seost garandile etteheidetava tegevuse ja tööõnnetuse vahel (Tallinna RKK otsus

nr 1-10-8604), (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2015, § 197, lk 517-518).

Seega on esmatähtis tuvastada õnnetuse tekkemehhanism.

13. Maakohus on leidnud, et I.S. i ja N.I. i surma fakt on kohtuliku uurimise käigus tõendamist

leidnud ja ka käesoleval ajal ei ole nimetatu osas vaidlust. I. Agutini ja V. Šalašinski kaitsja

seab oma kirjalikus vastuses prokuröri apellatsioonile kahtluse alla küll välistamismeetodiga

tuvastatud surma põhjuse, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei lükka kaitsja esitatud argumendid

ümber maakohtu järeldusi ning ekspertiisitulemusi. Vaidlusalune küsimus on jätkuvalt surmaga

lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanism.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul, kui surma saabumise tekkepõhjus ei ole teada,

ei ole kohtul võimalik surmafakti ja isiku teo, olgu see siis tegevuse või tegevusetuse vormis,

vahelist seost tuvastada. Kuna surma tekkepõhjus ei ole teada, ei ole võimalik ette kujutada ega

juurde mõelda, mida süüdistatavad oleksid pidanud tegema kannatanute surma vältimiseks.

Süüdistusest jääb kohati mulje, et kõiki n-ö etteheidetud rikkumisi, mis pikema analüüsi käigus

ei pruugi olla rikkumised, seoses seaduste ja määrustega, on üritatud välja tuua kui põhjuseid,

mille tegemata jätmise tõttu on saabunud I.S. i ja N.I. i surm. Sisuliselt on oletuslikult hakatud

pakkuma variante, mis oleksid võinud kaasa tuua surma. Süüdimõistvat kohtuotsust ei saa

rajada oletustele. Süüdistuse sisu on ka oletuslik, näiteks väited redeli puudumise osas:

„Eeltoodud nõudeid ei tagatud ja rikuti KaevS § 11 p, 1, 4, § 16 p 1, 2,4, TTOS § 4 lg 2, 4¹, 4²,

§ 12 lg 1, § 13 lg 1 p 12, 13 toodud nõudeid, mistõttu töötajate surfi tõusmine nõudis suuremat

pingutust ja seeläbi tekkis olukord, kus läbindajate kopsudesse võis sattuda suuremas koguses

mürgiseid gaase ja aure.“

13.1. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust surma põhjuses – äge mürgistus (mürgise gaasi

ülikõrge kontsentratsioon) aine sissehingamise teel. Maakohus selles ekspertiisi järelduses ei

kahelnud. Siinjuures on ringkonnakohtu hinnangul etteruttavalt vajalik märkida, et ekspert on

kohtus vastates märkinud, et kannatanutel spetsiifilisi tunnuseid hingamisteedes ei olnud

võimalik tuvastada, mis viitaksid konkreetsele mürkainele. Ekspert on teinud viiteid nii

vingugaasi ülikõrgele kontsentratsioonile, tsüaniididele, vesiniksulfiidile, vääveldioksiidile ja

lämmastidioksiidile, analüüsides nende mürgistuse puhul esinevaid tagajärgi, jättes need

seostamata käesolevas asjas olevate kannatanutega. Oletades üksnes võimalike gaaside mõju

üle. Vaidlust ei ole käesolevaks hetkeks enam selles, et maakohus on põhjendatult asunud

seisukohale, et ekspert jõudis välistamise meetodit rakendades põhjendatult arvamusele, et

kannatanute surma põhjuseks oli äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga.

Maakohus ei ole ette heitnud süüdistusele niivõrd seda, et tuvastatud ei ole konkreetne gaas,

aine või ühend, mille tagajärjel surm tekkis, kuivõrd seda, milline võis oli eelnimetatute mõju

õnnetuse tekkemehhanismis.

13.2. Prokuratuur heidab maakohtule ette järgmist. Maakohus luges tuvastatuks

ekspertiisiaktides toodud surma põhjuse – mürgistuse tuvastamata gaasi või auruga ning ka

selle, et kannatanutel esinesid kiire surma tunnused. Seega on prokuratuuri hinnangul maakohus

otsuse alguses tõdenud, et kannatanute surm saabus äkksurma tagajärjel ekspertiisiaktis toodud

ajavahemikul. Tulenevalt sellest leiab prokuratuur aga, et seejärel on maakohus leidnud, et ei

ole kindlaks tehtud mis ajal, millistel asjaoludel, kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju,

kas see juhtus kaldšurfi sees või hakkas aine mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus

kohas. Nimetatud asjaolude pinnalt leitakse apellatsioonis, et maakohtu järeldused on

vastuolulised ning maakohus on tõendeid analüüsinud valikuliselt. Prokuratuur ilmestab oma

seisukohta asjaoludega, et kannatanute surma osas on tuvastatud, et see saabus sekundite või

minutite jooksul, gaas oli lõhnatu, surma aega kinnitavad ka tunnistaja D.T. i ütlused ning

sündmuse toimumise kohale viitavat ka kiirabitöötaja, tunnistaja V.H. .

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole prokuratuuri viidatud asjaolud need, mis näitaksid ära

õnnetuse tekkemehhanismi. Maakohus on oma otsuses leheküljel 11 märkinud järgmist:

„Kriminaalmenetluse käigus ei olnud kindlaks tehtud, milline oli tööõnnetuse tekkemehhanism

– kuidas, millal, millised gaasid, ained-ühendid liikusid (kui üldse liikusid) šurfis ja strekkides

enne kannatanute kaldšurfi saabumist, sinna saabumisel, seal oleku ajal. Mõju osutanud aine

ei ole tuvastatud, samuti ei ole kindlaks tehtud, mis ajal, millistel asjaoludel, kus kohas osutas

aine kannatanutele oma mõju, kas see juhtus kaldšurfi sees või aine hakkas mõjuma kaldšurfi

jalami juures või hoopis muus kohas ehk kannatanud said aine sisse hingata juba varem muus

kohas, kas kohe töökohale saabumisel või teatud aja möödudes, kas aine õhku sattumine toimus

portsuga ehk ühe korraga või vähestes kogumis ja millise ajavahemiku käigus.“

Seega nagu viitab üks kaitsjatest, on prokuratuur hinnanud maakohtu järeldusi valikuliselt,

jättes maakohtu seisukoha tervikuna käsitlemata. Vastuses apellatsioonile on põhjendatult

asutud seisukohale, et vaidlust ei ole selles, et kannatanute surma põhjusena on tuvastatud äkki

tekkinud tundmatu tugeva mürgise gaasi või auru olemasolu šurfis, mida polnud seal eelmise

töövahetuse lõppedes ja mida polnud võimalik tuvastada ei õnnetusjuhtumi tuvastamise käigus

ega ka selle järgselt korduvalt tehtud erinevate katsete ja uuringute tulemusena. Maakohus on

õigesti tuvastanud nii faktiliste asjaolude tõendamise ja hindamise kaudu (eelkõige tunnistajate

ütlused ning kaevanduses igapäevaselt toimivate tingimuste ning nõuete ja mõõtmiste alusel),

et kindlaks ei ole tehtud mis ajal, millistel asjaoludel, kus kohas osutas aine kannatanutele oma

mõju, kas see juhtus kaldšurfi sees või hakkas aine mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis

muus kohas. Nendele küsimustele ei saanud ka ekspert anda mingeid vastuseid.

Kannatanute eeldatav surmaaeg, millele viitab ekspert kui ka tunnistaja D.T. i ütlused, näitab

surma saabumise aega, millest võib küll kaudselt tuvastada aine mõju aja, kuid seda ei saa

samas tõsikindlalt väita. Gaasi, auru või aine osas on kohus juba ülal seisukoha võtnud. Teada

on, et kannatanud leiti šurfist, kuid ei ole teada, kuidas see olukord täpselt tekkis. Mis kõige

olulisem, ei ole tuvastatud, millistel asjaoludel väidetavalt teadmata aine kannatanutele mõju

avaldas.

Tekkemehhanism ei ole üksnes aeg ja koht, vaid ka tekkimise viis ja asjaolud. Praegusel juhul

on süüdistuses välja pakutud mitmeid oletuslikke versioone, millele kohtuotsus tugineda ei saa.

Kui ei ole kindlat põhjust, siis ei saa ka asuda seisukohale, et kellegi tegevusetus tõi kaasa

käesolevas asjas olevad rasked tagajärjed – see on kannatanute surm. Maakohus on põhjendatult

viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-60-09 punktile 8, mille kohaselt tegevusetusdelikti

puhul tuleb tuvastada hüpoteetiline põhjuslikkus, ehk kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks

tagajärg saabumata. Riigikohus on selgitanud, et põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje

vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab

väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda.

Ehk teada on tagajärg ja tagajärje tekkimise aeg ja koht, kuid selle tekkemehhanism on

teadmata. Tekkemehhanismi ei selgitata ka apellatsioonis. Ei ole võimalik öelda, et süüdistustes

toodud nõuete oletuslikult rikkumata jätmine oleks ära hoidnud tekkinud taagajärje. Gaasi või

auru sattumine šurfi ei ole millegagi tõendatud, seega on raske sellise olukorra tekkimist ka ära

hoida. Nagu märgitakse kaitsja vastuses apellatsioonile, siis vaidlust ei ole ka selles, et tegemist

oli tuvastamata tundmatu gaasi või auruga, mida ei esinenud kaevandusõõnes (eelkõige šurfis)

ja käikudes varasemalt ega ka peale õnnetust kuni käesoleva ajani. Seetõttu ei saa nõustuda

prokuröri käsitlusega, mille kohaselt on õnnetuse põhjustanud just kaevandusõhus tavapäraselt

tekkida võiv gaas või aur. Tegemist on oletusliku väitega, mis ei haaku tõenditega, eelkõige

korduvalt läbiviidud erinevate mõõtmistulemustega. Järelikult pole ka võimalik nõustuda

apellandi oletusliku väitega, et õnnetusjuhtumi põhjustas gaas või aur, mida oleks olnud

võimalik eelnevalt tuvastada enesekaitsevahenditega. Jääb arusaamatuks, kuidas saab

programmeeritav analüsaator tuvastada midagi, mida ei ole kohtuliku uurimise käigus

tuvastatud.

13.3. Erinevalt maakohtust leiab prokuratuur, et Tallinna Ringkonnakohtu lahend

kriminaalasjas nr 1-10-8604 ei ole antud kriminaalasjas kohaldatav, kuna käesolevas

kriminaalasjas on õnnetuse tekkemehhanism kohtu uuritud tõenditega tuvastatud, kuid Tallinna

Ringkonnakohtu viidatud lahendis jäi ebaselgeks kannatanu tellingutelt kukkumise põhjus.

Antud juhul on prokuratuuri hinnangul tõendatud kannatanute surma aeg, põhjus, nende

viibimine šurfi 171 astangul surma saabumise momendil ja ka see, et surm saabus kiiresti.

Prokuröri viide tekkemehhanismi tuvastamisele käesolevas asjas ei ole õige – ei ole käesoleva

ajani teada, miks õnnetus tekkis, vaid on teada, et tagajärjeks sellel ajal ja selles kohas mingi

gaasi või auru tulemusena oli kannatanute surm. Ka kaudselt ei viita ükski tõend, miks see surm

tekkis ehk kuidas tekkis surma põhjustanud gaas, aur või ühend. Süüdistuses tuuakse välja küll

rida rikkumisi, mis selle tagajärje võisid kaasa tuua, kuid tegemist on üksnes oletuslike

seisukohtadega, kuna ei ole teada, mille tulemusena õnnetus tekkis, mis tõi kaasa surma. Ka

hüpoteetilise põhjuslikkuse selgitamine ei ole omakorda hüpoteetilise olukorra pinnalt

võimalik. Nagu maakohus on oma lahendis märkinud on Tallinna Ringkonnakohus viidatud

lahendis leidnud, et „Koosseisupärase teo esinemine tegevusetusdelikti puhul eeldaks esimese

tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist.“ (otsuse punkt 10)

Viidatud lahendis oli kindlaks tegemata, miks kannatanu tellingutelt alla kukkus, mistõttu ei

olnud võimalik ainult saabunud tagajärjest lähtudes tõendada põhjuslikku seost süüdistatavale

kui garandile etteheidetava tegevuse ja toimunud tööõnnetuse vahel. Käesolev kriminaalasi ei

erine nimetatud olukorrast, kuna ka I. Agutinile, A. Šalašinskile kui ka Enefit Kaevandused

AS-le esitatud süüdistuses on olemas üksnes tagajärg. Ringkonnakohus nagu maakohuski leiab,

et ei esine põhjust, miks jätta eelpool viidatud kohtupraktika arvestamata. Tagajärjest ei saa

automaatselt tuvastada põhjuslikku seost. Ringkonnakohus, uurides asja materjale ja kogutud

tõendeid ei tuvastanud samuti õnnetuse tekkemehhanismi. Äkksurm tundmatu ühendi

tulemisena võib olla n-ö surma põhjus, kuid see ei anna infot õnnetuse tekkemehhanismi kohta,

kuidas see ühend tekkis.

13.4. Prokurör leiab apellatsioonis, et tööõnnetuse tekkimise seisukohalt ei oma mitte mingit

tähendust asjaolu, et pole tõsikindlalt tuvastatud, millise konkreetse gaasi või auruga oli tegu.

Ringkonnakohus sellise prokuröri seisukohaga täielikult nõustuda ei saa. Ainult faktoloogiliselt

ei olekski probleemi, kas isikute surma põhjustas süsihappegaas, tsüaniid või

lämmastikdioksiid, kuid olukorras, kus jääb tuvastamata, mis konkreetselt põhjustas

tuvastamata gaasi või auru tekkel kannatanute surma ja ei ole ka teada kuidas see gaas tekkis,

siis sellest tulenevalt ei saa ette heita ka kellelegi tegevusetust.

13.5. Veel leiab prokurör, et oluline on hinnata kas ohtlikke gaaside levik kaevanduses on

tavapärane ja kas süüdistatavad pidid ette nägema, et gaaside kontsentratsioon võib muutuda

surmavaks. Kui nimetatud küsimustele vastata jaatavalt, tuleb edasi vaadata, mida oli

kaevandus ja tema juhtivtöötajad teinud selleks, et töötajate ohutus tagada. Kas gaas tuli ülevalt

või alt, ühe pahvakuga või vaikselt, ei oma tähtsust. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et

kontsentratsioon pidi olema nii suur, et tekitas mõlemal kannatanul teadvuse kaotuse ning

äkksurma töökohal.

Ringkonnakohtu hinnangul viimases asjaolus vaidlust ei ole. Ekspertiisiaktiga kui eksperdi

selgitustega maakohtus on tõendamist leidnud, et gaasi kontsentratsioon pidi olema suur, et tõi

endaga kaasa äkksurma töökohal. Gaaside levikut, nende muutumist kui ka ohutuse osa

kaevanduses on maakohus põhjalikult käsitlenud, analüüsides nii süüdistatavate kui ka

tunnistajate ütlusi. Sealjuures on arvestatud ka asjatundja V.K. ütlusi (otsuse lk-d 13-20).

Viidatut ringkonnakohus uuesti üle kordama ei hakka. Maakohus käsitles nii gaaside esinemise

võimalikkust kui ka ventileerimisega seonduvat. Nagu toob välja üks kaitsjatest vastuses

apellatsioonile, siis prokuratuur üritab kõike liigselt rajada üldtuntud asjaoludele, s.o, et õhu

koostis kaevanduses ja sealne gaaside levik on tervisele ohtlik, kuid unustab, et ohtlikud gaasid

ei levi seal lihtsalt niisama, vaid võimalike gaaside olemasolu likvideerib tuulutus läbi

ventilaatorite. Maakohus uuris selles osas detailselt kogutud tõendeid ja tuvastas, et

ventilatsiooni puudulikkus ei leidnud kinnitust ja seda ka peale põhjalikku analüüsi.

13.6. Prokuratuuri väide on veel järgmine – uuritud tõendid, eelkõige kaevanduse

sisedokumentatsioon, tunnistajate ja asjatundja ütlused ning kaevandusõhule teostatud proovid

näitavad üheselt, et kaevanduses levivad inimese tervisele ohtlikud gaasid, mis teatud

kontsentratsioonis võivad põhjustada ka inimeste surma, seda teadvustasid endale ja andsid

sellekohaseid ütluseid maakohtus ka kõik süüdistatavad.

Maakohus ei ole ette heitnud süüdistusele niivõrd seda, et tuvastatud ei ole konkreetne gaas,

aine või ühend, mille tagajärjel surm tekkis, kuid sellel on mõju õnnetuse tekkemehhanismi

väljaselgitamisel. Maakohus ei saa ilma konkreetset gaasi teadmata tuvastada õnnetuse

tekkemehhanismi. Kuna see asjaolu ei ole tõsikindlalt teada, on kõik järeldused üksnes

oletuslikud.

Eelnevalt välja toodud väitele tuginedes leiab veel prokuratuur, et süüdistatavate tegevuse

hindamiseks ei ole vajalik välja selgitada, kas gaas sattus šurfi keevitustööde tagajärjel,

katkisest kopplaadurist, plahvatuse heitgaasidest või looduslikest gaasidest.

Selle väitega loob prokuratuur olukorra, kus isikuid saaks nõuete mittetäitmise eest süüdi

tunnistada kannatanute surmas üksnes asjaolude pinnalt, et kaevanduses võivad esineda

inimesele tervisele ohtlikud gaasid teatud kontsentratsioonis, jättes arvestamata igasugused

vajalikud põhjuslikkuse seosed. Prokurör küll väidab, et kõigi kohtus uuritud tõenditega soovis

ta näidata, et sellel päeval tehtud tööd mäemassi laadimisel, keevitamisel, kopplaaduri LH-307

rike ja selle korduv käivitamine šurfi vahetus läheduses, lõhketööd, jne põhjustasid

kaevanduses gaase, mille esinemist said ja oleksid pidanud süüdistatavad ette nägema.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks selle väitele tuginemise vajadus, sest maakohus on väga

põhjalikult käsitlenud ütlusi ja teinud selle pinnalt järeldused. Erinevate gaaside tekkinud

tagajärgede likvideerimiseks oli välja töötatud ventilatsioonisüsteem ning selle töösüsteemi on

tunnistajad istungitel selgitanud. Samuti ei asunud maakohus seisukohale, et see süsteem oleks

kuidagi vigane olnud ja seda ei heideta ette ka apellatsioonis. Maakohus analüüsis mitmeid

oletuslikke versioone, kuid need ei toetanud süüdistaja seisukohti.

13.7. Asjaolust, et mäemeistrid D.T. ja S.P. kinnitasid, et vahetuse jooksul nad šurfi ei tõusnud,

kuid gaasianalüsaatorid olid neil kaasas, on prokuratuur järeldanud, et on tõendatud, et

kannatanud saadeti tööle täielikult kontrollimata töökeskkonda, milles ohtlike gaaside

kontsentratsioone ei mõõdetud ning neil puudusid igasugused isikukaitsevahendid enda

kaitsmiseks.

Ka sellega ei saa ringkonnakohus nõustuda, sest apellatsioonis jäetakse tähelepanuta, et gaaside

likvideerimiseks on välja töötanud ventilatsioonisüsteem. Lisaks ei ole õige, et kannatanutel

puudusid enda kaitsmiseks igasugused isikukaitsevahendid. See, et prokurör nimetab neid

kasututeks, ei tähenda, et need oleksid kasutud ja/või puudu olnud. Ka tunnistajate

ülekuulamisel on selgitatud, et gaasianalüsaatorid ei olnud tol ajal kohustuslikud (D.T. ), kuid

olid kättesaadavad ning nende saamiseks oleks tulnud pöörduda vahetusevanema poole (V.K.

). Lisaks tuleneb tunnistaja V.K. i ütlustest, mida ei ole kahtluse alla seatud ega millegagi ümber

lükatud, et gaasianalüsaator oli reguleeritud just hapniku ja vingugaasile, seejuures

isepäästjatorbik K60 päästab kõikidest gaasidest. Tunnistaja S.P. i ütlustest tuleneb, et

isepäästetorbikud saadi koos lambiga, gaasianalüsaatorid saadi soovi korral kaevanduse

korrapidajalt. Mis puudutab mäemeistreid, siis ei saa öelda, et nad ei oleks üldse kontrollinud

töökeskkonda, vaatamata sellele, et neil olid gaasianalüsaatorid. Tunnistaja D.T. i ütlustest

avaldub, et tema kontrollis CO sisaldust horisontaalselt strekkides, ventilatsiooni- ja

konveierstrekkides. Ka tunnistaja A.S. i ütlustest tuleneb, et mäemeister käis neid kontrollimas,

kas nad töötavad, vahest tõusis šurfis üles, vajadusel suhtlesid signaalidega. Tunnistaja V.P. i

vastustest prokurörile tuleneb järgmine. Mäemeistril oli alati gaasianalüsaator ning läbindajate

juures šurfis käis ta vahetuse alguses ja vahetuse keskel aga kui läbindajad olid šurfis kõrgemal

siis nad palusid, et ei tuleks, kuna kivid võivad alla veereda. Jaanuaris 2015 käis mäemeister

läbindajate juures vahetuse ajal mõnikord - nad lehvitasid, et ei tuleks ülesse ja kui olid juba

kaugel, siis ei olnud enam näha. Ehk väited, et läbindajad olid igasuguse kontrolli ja

isikukaitsevahenditeta, ei ole õige.

13.8. Prokurör viitab apellatsioonis nii Tööinspektsiooni ja Tehnilise Järelevalve Ameti

kokkuvõtetele, Eesti Energia Kaevandused AS Kesklabori akrediteerimistunnistusele kui ka

kaitsjate poolt esitatud käskkirjale 19.03.2014 nr EK-Juh-1/56, s.o keemilise hapniku

päästeseade KA-60 tüüp. Tehnilise Järelevalve Ameti uurimiskokkuvõtte jättis maakohus

kõrvale, kuna see tõendab ainult seda fakti, et tehnilise järelevalve amet on läbi viinud

järelevalvemenetluse ja koostanud oma kokkuvõtte. Sisuliselt samale seisukohale asub

maakohus ka Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte osas. Akrediteerimistunnistust maakohus ei

arvestanud ning kuigi prokurör taotles selle tõendina vastuvõtmist ringkonnakohus, ei pidanud

kohtukolleegium seda ka apellatsioonimenetluses vajalikuks. Prokurör ei ole välja toonud, miks

peaks kohus nimetatud tõenditega nüüd arvestama, mistõttu jätab ringkonnakohus selles osas

väited tähelepanuta.

Tunnistajate ütlustest tuleneb, et hukkunutel oli võimalus ja vahendid hapnikusisalduse

tuvastamiseks, neil oli võimalus küsida gaasianalüsaatoreid, kuid nad ei kasutanud seda

võimalust, seega ei ole õige prokuratuuri väide, et töökeskkonnas oleva eluks vajaliku

hapnikusisalduse tuvastamiseks puudus hukkunutel võimalus ja vahendid. Väide, et

gaasianalüsaatorite ja järjepidev töökoha kontroll gaaside suhtes mäemeistrite poolt aga oleks

võinud õnnetuse ära hoida, on oletuslik. Tunnistajate ütluste kohaselt olid gaasianalüsaatorid

tollel ajal võimelised tuvastama üksnes hapnikku ja vingugaasi ning olukorras, kus ei ole teada,

millise gaasi, auru või ühendi tulemusena kannatanud surid, ei saa ka oletuslikult öelda, et oleks

olnud võimalik ära hoida kannatanute surm.

13.9. Prokurör leiab, et arvestades, et I.S. ja N.I. töötasid eraldatud tupikkaeveõõnes, siis juba

nende tööpaiga spetsiifika tingib tööandja suuremat tähelepanu nende ohutuse tagamisel.

Arvestades asjatundja V.K. ütlusi, siis kaldšurfis ja ülejäänud kaevanduse maa-aluse

territooriumi töökeskkond ei ole gaaside esinemise mõttes kuidagi ohtlikum. Ventilatsiooni

puhul on ohutus tagatud ja ventilatsiooni osas probleeme maakohus ei tuvastanud.

13.10. Prokurör on jätnud viitamata asjaolule, et kaevanduses on tunnistaja V.M. i ütluste

kohaselt ka CO andurid. CO andurid on paigaldatud kogumisstrekkides, konveierstrekkides,

konveierijuhtmetel, külgstrekkides. Süsteem näitab õhuvoolu kiirust ja külgstrekkides ka

õhukogust. Samuti näeb dispetšer ka temperatuuri ja CO-näitu. Normidest kõrvalekaldumise

puhul annab süsteem signaali. Süsteem teeb ka diagnostikat ja näitab normist kõrvalekaldumise

põhjust. Kontroll toimub reaalajas ja andmeid arhiveeritakse.

Maakohus märkis, et tähelepanuväärt on asjaolu, et kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus

ei tundnud menetleja ega prokurör huvi, kas selle süsteemi fikseeritud andmetes oli 28.01.2015-

29.01.2015

täheldatud

kaevanduses,

konkreetsemalt

tööõnnetuse

alal,

normidest

kõrvalekadumisi õhu temperatuuris, õhukoguses, õhuvoolu kiiruses, CO näitudes. Maakohtu

arvates võiks nende andmete kontrollimine ja analüüsimine anda täiendavat informatsiooni, kas

CO näidu ületamine oli kuskil mingil ajal ületatud järsult ja oluliselt. See oleks ringkonnakohtu

hinnangul aidanud kaasa tuvastamaks, millise gaasiga on tegemist, kuid sellest minnakse ka

apellatsioonis sujuvalt mööda.

13.11. Nagu leidis ka maakohus, siis puuduvad tõendid, mille aluseks oleks kohtul võimalik

tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanism ehk miks ja mis asjaoludel saabus kannatanute surm

ning kuna need asjaolud ei ole teada, siis puudub võimalus ka edasiseks analüüsiks, s.o ei saa

kontrollida ja tuvastada kas või vähemalt üks süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate poolt

tegemata jätmine oleks nende realiseerimise korral päästnud hukkunud. Seetõttu jätab

ringkonnakohus ka analüüsimata prokuratuuri apellatsioonis väljatoodud seisukohad

deliktistruktuuri täidetuse kohta, kuna ei ole võimalik tuvastada juba esimest objektiivse

koosseisu osa, s.o õnnetuse tekkemehhanism.

Kokkuvõttes jääb apellatsioon edutuks.

14. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas.

14.1. Süüdistatavate I. Agutini ja V. Šalašinski kaitsja jurist A. Smelov taotles välja mõista

Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks menetluskulud.

Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

lepinguline

kaitsja

osutanud

teenust

apellatsioonimenetluses 13 tunni ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Tasu koosneb järgmisest:

Viru Maakohtu otsusega tutvumine ja konsultatsioonid klientidega (3 tundi); apellatsiooniga

tutvumine ja vastuse koostamine (6 tundi); 02.10.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine (1

tund); 02.10.2018 kohtuistungil osalemine (3 tundi). Kokku on tekkinud menetluskulusid

summas 1340 eurot. Menetluskulud on kantud võrdsetes osades: I. Agutini osa 50% - 670 eurot

ja V. Šalašinski osa 50% - 670 eurot.

14.2. Samasisulise taotluse on esitanud ka süüdistatav Enefit Kaevandused AS kaitsja

vandeadvokaat A. Pilv.

Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt taotletakse Enefit Kaevandused AS poolt

kriminaalasjas apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude summas 1711,00 eurot Eesti

Vabariigi kanda jätmist.

Taotlusele on lisatud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i arved ja spetsifikatsioon.

Arvest nr 20181036 koos spetsifikatsiooniga tuleneb, et Enefit Kaevandused AS-le on

väljastatud arve õigusabi osutamise eest 8 tunni 8 minuti eest, tunnihinnaga 120 eurot, summas

976 eurot (ilma käibemaksuta). Spetsifikatsiooni kohaselt on toimunud prokuröri apellatsiooni

esmane analüüs (44 minutit); prokuröri apellatsiooni ja kohtuotsuse analüüs apellatsioonile

vastuse koostamiseks (1 tund 21 minutit); teiste süüdistatavate vastusega tutvumine (57

minutit); prokuröri apellatsioonile vastuse koostamine (5 tundi 6 minutit).

Arvest nr 20181467 koos spetsifikatsiooniga tuleneb, et Enefit Kaevandused AS-le on

väljastatud arve õigusabi osutamise eest 3 tundi 30 tunni eest ja sõidukulude eest 4 tunni 30

minuti eest. Õigusabi kulu 120 eurot/tund ja sõidukulud 70 eurot/tund. Kokku summas 735

eurot (ilma käibemaksuta). Spetsifikatsiooni kohaselt on toimunud kohtuistungiks

ettevalmistamine (2 tundi) ja istungil osalemine (1 tund 30 minutit). Lisaks on sõidukulud

marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn (4 tundi 30 minutit).

Taotluses märgitakse muuhulgas, et kuna süüdistatav on käibemaksukohuslane, taotleb kaitsja

TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

14.3. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120

eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 3-1-1-37-14, p 26.3; RKTKm 3-2-1-115-14,

p 14). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta

arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte

(RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15)

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle

otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud

õigusteenuse

vajalikkust.

Seejuures

on

kohtul

kaalutlusruum,

hindamaks

tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele

kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks

liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12;

3-1-1-60-14, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate töötunni hinnad on põhjendatud ning kaitsjate

apellatsioonimenetluses osutatud õigusteenused on olnud vajalikud. Süüdistatav Enefit

Kaevandused AS kaitsja kaitsjatasu kuulub tervikuna rahuldamisele.

Küll ei saa ringkonnakohus nõustuda süüdistavate I. Agutini ja V. Šalašinski kaitsja

õigusteenuse osutamisega seoses 02.10.2018 kohtuistungil osalemise osas. Ringkonnakohtu

istung algas 10.29 ja kestis kuni 12.06, seega on istungil osalemiseks kulunud aeg 1 tund 37

minutit. Seetõttu tuleb istungil osalemise eest hüvitada kaitsjale 1,5 tunni eest (1,5 h x 120

eurot) 180 eurot. Kokku kuulub A. Smelovi kaitsjatasust rahuldamisele 1160 eurot, s.o võrdselt

mõlemate süüdistatavate puhul 580 eurot.

14.4. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kuigi ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis

kuna apellatsiooni esitaja on käesolevas ajas prokuratuur, kannab menetluskulud riik ning Eesti

Vabariigilt tuleb välja mõista süüdistatav I. Agutini kasuks kaitsjatasu summas 580 eurot,

süüdistatav I. Šalašinski kasuks 580 eurot ning süüdistatav Enefit Kaevandused AS kasuks

summas 1711 eurot.

15. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus

Viru Maakohtu 7. juuni 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/