3-18-2170/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2170

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus XX suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Miiko Vainer

Puudutatud

isik

–

XX,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Gerly Kask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.11.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.11.2018 määrus

haldusasjas nr 3-18-2170 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.11.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks XX võimaliku tulevikus tekkiva

vastutuskohustuse täitmise tagamiseks XX ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule ja

korteriomandile käsutamise keelumärgete seadmiseks selliselt, et XX-l keelatakse kinnisasju

käsutada.

MTA alustas kohtule esitatud taotlusega maksumenetlust, mille võimalikuks tulemuseks on

praeguse Y OÜ ja endise R OÜ juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamine. Y OÜ

maksuvõlg koosneb aprillis ja mais 2017 deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusest

52 645,82 eurot, mis on tekkinud maksukontrolli nr 12.2-3/041504 tulemusel tehtud

käibedeklaratsioonide (KMD) parandustest, ja põhivõlale lisanduvatest intressidest

13 229,39 eurot. MTA 16.10.2017 korralduse 12.2-3/041504-1 (MTA 16.11.2018 taotluse

3-18-2170

2(6)

lisa 2) alusel läbi viidud maksumenetluse raames tuvastati, et R OÜ, mille maksukohustused

võttis 19.09.2017 toimunud ühinemise tulemusel üle Y OÜ, on korteriomandite soetamisel

(26.10.2016 soetatud korteriomandid nr 31 ja 72 aadressil ÜÜÜ, Tallinn ning 17.11.2016

soetatud korteriomandid nr 2/1-6 ja 2/1-P6 aadressil RRR, Tallinn) saanud 2016. a oktoobri ja

novembri KMD-de alusel riigilt tagasi sisendkäibemaksu kokku 35 250 eurot, kuid

korteriomandite müümisel (vastavalt 12.05.2017 ja 21.04.2017) ei lisatud müügihinnale

käibemaksu. Müügilt tasumisele kuuluva käibemakse deklareerimise asemel deklareeris R OÜ

2017. a aprilli ja mai KMD-del nimetatud korteriomandite müügi maksuvaba käibena.

Maksukontrollist tingituna esitas Y OÜ juhatuse liige 11.01.2018 deklaratsioonide parandused,

millega suurendas 2017. a aprilli KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 27 666,67 euro võrra

ja 2017. a mai KMD-l tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 750 euro võrra. Y OÜ ei ole KMD

parandustest

tekkinud

maksusummat

tasunud.

MTA

on

asunud

maksukohustust

täitmistoimingute abil sisse nõudma, kuid see ei ole õnnestunud. Äriühing ei tegutse enam ning

tal puuduvad nii registervara kui raha, mille arvelt oleks võimalik nõuet rahuldada.

Maksuhaldurile teadaolevalt oli R OÜ pangakontol 01.06.2017 seisuga 279 522,93 eurot. Kui

ka arvestada seda, et äriühing tagastas selle arvelt korteriomandite soetamiseks Venemaa

ettevõttelt võetud laenu 206 700 euro ulatuses, oleks ülejäänud rahast piisanud maksuvõla

tasumiseks. MTA-le on arusaamatu, kuhu on ettevõtte kontolt kadunud üle 70 000 euro.

Y OÜ maksukohustus tekkis äriühingu juhatuse liikme XX süülise tegevuse tulemusena.

Arvestades XX käitumist Y OÜ ja R OÜ juhtimisel (korteriomandite müügi deklareerimine

alles pärast maksuhalduri poolt kontrolli alustamist ning deklareeritud käibemaksu tasumata

jätmine), on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et isik võib end pärast menetlusest

teada saamist varatuks muuta. Tõenäoliselt ei piisa XX sissetulekust maksukohustuse

täitmiseks ning tekib vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. XX on saanud alates 2015. aastast

palka vaid neljal kuul (2015. a jaanuar kuni aprill). Lisaks on ta saanud dividende 2016. a-l

1 euro, 2017. a-l 2 eurot ning 2018. a-l 3 eurot. XX-le kuulub TT-ga ühisomandis olev

elamumaa aadressil TTT, mille väärtus on Maa-ameti registri andmetele tuginedes hinnatav

1606,5 eurole. Lisaks kuulub XX-le TT-ga ühisomandis olev korteriomand aadressil ÕÕÕ,

mille väärtuseks hindab MTA 88 679,36 eurot. XX-le kuulub viis sõiduvahendit, kuid nende

väheväärtuslikkuse tõttu ei ole neile keelumärgete seadmine otstarbekas. XX-l ei ole

16.11.2018 seisuga väärtpabereid. Arvestades võimaliku vastutusotsusega sissenõutava

maksuvõla suurust koos intressidega, on kõige sobivamaks täitetoiminguks keelumärgete

seadmine XX ühisomandis olevatele kinnistutele. Sundtäitmise kulude hinnanguline suurus on

10,3% nõude summast. MTA lõpetab XX vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja §

121 kohase tagatise. Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi

väärtuseks 41 416,43 eurot.

2. Tallinna Halduskohus andis 20.11.2018 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi

(MTA

kaudu)

kasuks

käsutuskeeldu

nähtavaks

tegeva

keelumärke

kandmist

kinnistusraamatusse ühisomaniku XX suhtes tema ja TT ühisomandis olevale korteriomandile

aadressil ÕÕÕ, registriosa numbriga ÕÕÕÕÕÕ, ning jättis rahuldamata MTA taotluse

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks XX ja TT ühisomandis olevale

kinnisasjale asukohaga aadressil TTT, registriosa numbriga TTTTTTTT.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on kinnitanud, et on alustanud XX suhtes maksumenetlust, mille eesmärgiks on

isikule MKS §-de 40 ja 96 alusel vastutusotsuse koostamine 54 645,82 euro ulatuses. Taotluses

toodud asjaolude pinnalt ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud ega ilmselgelt võimatu.

Kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse

tõttu oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisele kahtlusele viitab XX tegevus Y OÜ ja R

3-18-2170

3(6)

OÜ juhtimisel, mis seisnes korteriomandi müügi algses deklareerimata jätmises ning müügi

deklareerimises alles pärast maksuhalduri kontrolli alustamist, samas deklareeritud käibemaksu

tasumata jätmises. Eelnevast tulenevalt võib XX ka tulevikus maksude tasumisest kõrvale

hoida, mistõttu on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Y OÜ

maksuvõlga ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui

kolm kuud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei

esine. XX vastutab Y OÜ maksuvõla eest, kuna oli R OÜ ainus juhatuse liige alates 13.10.2016

kuni 20.09.2017 ning Y OÜ ainus juhatuse liige alates 25.07.2013, seega ka maksuvõla

tekkimise ja parandusdeklaratsioonide esitamise ajal. Maksusumma määramise aegumistähtaeg

ei ole möödunud (MKS § 98) ning Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksukohustuse tagamiseks on vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas seada käsutamise

keelumärge üksnes XX ja tema abikaasa ühisomandis olevale korteriomandile aadressil ÕÕÕ,

mille väärtus on ligikaudu 88 679,36 eurot. Käsutamise keelumärke seadmine tagab kinnisasja

jäämise kaebaja omandisse, et vajaduse korral oleks võimalik pöörata tulevikus kindlaks

määratav maksukohustus selle arvelt sundtäitmisele. Kui XX soovib oma kinnistu võõrandada,

on käsutamise keelumärkest vabanemiseks vajalik anda maksuhaldurile võimalikku rahalist

kohustust ja selle sissenõudmise kulusid kattev tagatis (näiteks hoiustada vastav summa

maksuhalduri deposiitkontol). Summa, mille tagamiseks XX kinnisasjadele käsutamise

keelumärgete seadmist taotletakse, on koos täitekuludega 60 269,82 eurot, mistõttu puudub

vajadus XX-le määratava võimaliku rahalise nõude täiendavaks tagamiseks XX ühisomandis

olevale teisele kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmise näol.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 11.12.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.11.2018

määrus, millega anti MTA-le luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutuskeelu seadmist XX ja

TT ühisomandis olevale korteriomandile, ning jätta MTA taotlus rahuldamata.

Maksukontrolli menetluse olemasolu, mille käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase

tulevase võimaliku käitumise suhtes, ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Olukorras, kus

maksumenetluse esimene menetlustoiming on halduskohtule loataotluse esitamine, ei ole

MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. MTA taotluse lisas 3 sisalduv seletuste

protokoll ei kvalifitseeru tõendina, sest sellest ei nähtu, kes, millal ja mille kohta on selle

koostanud. Samuti on MTA kohut eksitanud sellega, et tegelikkuses esitas XX MTA-le

parandatud deklaratsiooni juba 15.12.2017, mida MTA ettepanekul 12.01.2018 parandati.

MTA taotluses viidatud asjaolud ja tõendid ei viita XX tegevuse pahatahtlikkusele.

Arusaamatuks jääb, millel tugineb halduskohtu seisukoht, et XX on jätnud korteriomandi

müügi algselt deklareerimata, sest korteriomandite müük deklareeriti maksuvaba käibena.

2016. a majandustegevuse kontroll Y OÜ suhtes, mille tulemusel esitas Y OÜ vabatahtlikult

kustutamisavalduse, leidis aset enne R OÜ ja Y OÜ ühendamist. Seega ei saa see kinnitada

ohtu, et äriühingu juhatuse liige muudab end pärast menetlusest teadasaamist varatuks.

Y OÜ ei ole maksejõuetu. Äriühing teavitas maksuhaldurit maksejõuetust välistavatest

asjaoludest 2018. a aprillis, selgitades, et äriühing tegeleb võla sissenõudmisega Venemaa

Föderatsiooni ettevõttelt. Maksuhaldur ei uurinud neid asjaolusid lähemalt. Kuna Y OÜ laenas

korteriomandite müügist saadud raha Venemaa ettevõttele (tagastamise tähtajaga 28.09.2019)

enne maksumenetluse alustamist ja parandusdeklaratsioonide esitamist, puudus äriühingul

võimalus maksuvõla tekkimisel võlga kohe tasuda. Kuna laenusaaja ei olnud nõus laenu

ennetähtaegselt tagastama, otsis XX võimalusi maksuvõla tasumiseks ning omandas selleks

nõude Venemaa äriühingust laenusaaja vastu, alustades nõudeõiguse kinnitamiseks Venemaal

3-18-2170

4(6)

kohtumenetlust. Kohus rahuldas 23.05.2018 määrusega Y OÜ avalduse. Seega on väär

maksuhalduri seisukoht, et XX on teinud Y OÜ varatuks ega soovi tekkinud maksuvõlga

vabatahtlikult tasuda. Maksuhaldur oleks pidanud rakendama lisaks pangakonto arestimisele

teisi meetmeid maksuvõla sissenõudmiseks, nt pöörama MKS § 130 lg 1 p 3 alusel sissenõude

muule rahalisele nõudele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida MTA-lt täiendavaid seisukohti ning arvestab tema

poolt varem halduskohtule esitatuga.

5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4,

§ 203 lg 2). Kuna halduskohus on rahuldanud MTA taotluse osaliselt ning halduskohtu määruse

on vaidlustanud üksnes puudutatud isik, saab ringkonnakohus hinnata halduskohtu määruse

seaduslikkust osas, milles kohus taotluse rahuldas.

6. Riigikohus on selgitanud vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks

MKS § 1361 lg 1 alusel tehtavate täitetoimingute tegemiseks loa andmise eeldusi oma

27.11.2012 määruse nr 3-3-3-15-12 p-s 50. Need eeldused on järgmised: a) maksuhaldur

kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus

selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb

maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad

vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel

maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud;

h) maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale välja kuulutatud pankrot;

i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes

soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise

kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud.

7. Halduskohus on õigesti leidnud, et eeltoodud eeldused on täidetud. Maksuhaldur on

alustanud XX suhtes vastutusmenetlust halduskohtule 16.11.2018 esitatud taotlusega.

Tulenevalt MKS-st ei ole üksikjuhtumi kontrollimenetluse ega vastutusotsuse koostamise

menetluse alustamise kohta tarvis vormistada haldusakti. Kuna tegemist on haldusorgani

initsiatiivil algatatud menetlusega, võib menetluse algushetkeks olla haldusmenetluse seaduse

§ 35 lg 1 p 3 kohaselt ka menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamine. Seda,

et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega, on aktsepteeritud ka

kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 14.05.2013 määrus

nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.1). Kuna maksuhaldur on

alustanud maksude tasumise õigsuse kontrolli, ei oma määravat tähtsust määruskaebuses

esitatud väited MTA esitatud tõendi puudulikkusest. Kõnealuse tõendiga (MTA 16.11.2018

taotluse lisa 3) on MTA soovinud näidata, et korteriomandite müügilt käibemaksu

deklareerimata jätmist on äriühingu volitatud esindaja õigustanud XX-l maksualaste teadmiste

puudumisega (MTA 16.11.2018 taotluse lk 2). Käibemaksu deklareerimata jätmise täpsemaid

asjaolusid hinnatakse vastutusmenetluses ning selle tulemusel tehtava vastutusotsuse

3-18-2170

5(6)

õiguspärasuse sisulisel kontrollimisel, mitte täitetoiminguteks loa andmise menetluses. Seega

ei mõjutaks tõendi arvestamata jätmine praeguses asjas tehtavat lahendit.

8. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11, 13;

09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas

äriühingu juhatuse liige vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub

lõplikult vastutusmenetluses. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt ei saa XX-l vastutuskohustuse

tekkimist välistada. Äriregistrist nähtub, et R OÜ (ühendatav ühing) ühines 20.07.2017

ühinemislepingu ja 04.08.2017 ühinemisotsuse kohaselt Y OÜ-ga (ühendav ühing) (kanne

äriregistrisse tehtud 20.09.2017). Puudub vaidlus, et ühinemise tulemusel läksid ühendavale

ühingule üle ka ühendatava ühingu varad ja kohustused, sh maksuseadustest tulenevad

kohustused (äriseadustiku § 391 lg 4, MKS § 35). XX oli 13.10.2016 kuni 20.09.2017 R OÜ

ainus juhatuse liige. Seega oli XX R OÜ ainus juhatuse liige ka kõnealuste korterite

müügitehingute ajal (12.05.2017 ja 21.04.2017) ning tal lasus kohustus deklareerida tehtud

tehingutelt talle teadaolevalt õigeid andmeid (MKS § 85 lg 4). MTA 16.10.2017 korralduse

alusel algatatud kontrolli tulemusel nõustus XX MTA käsitusega korteriomandite

müügitehingutelt käibemaksu nõuetekohaselt deklareerimata jätmisest ning esitas 2017. a

aprilli ja mai deklaratsioonide parandused kontrolli alustamisest mõne kuu möödudes.

Deklaratsioonide parandustest tekkinud maksuvõlga ei ole äriühing aga tasunud.

9. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama

esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et kui XX oleks näidanud juhatuse liikmena üles piisavat hoolsust äriühingu

maksukohustuste deklareerimisel ning arvestanud korteriomandite müügist saadud raha arvelt

ka seadusest tulenevate maksukohustuste tasumisega, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud.

Isegi kui XX tegutseb praegu äriühingu välja laenatud raha tagasi saamise eesmärgil, on

äriühingu maksuvõlg tasumata ning seda ei ole maksuhalduril olnud võimalik sisse nõuda enam

kui kolme kuu jooksul (MKS § 96 lg 5). Seega ei saa välistada, äriühingu juhatuse liikme

tegevuse tulemusel on äriühingul tekkinud maksuvõlg (ja äriühingul puudus vara, mille arvelt

seda tasuda) ning XX võib MKS § 40 alusel vastutada äriühingu maksuvõla eest solidaarselt

äriühinguga.

10. Arvestades kohtule esitatud väiteid ja tõendeid kogumis, saab ringkonnakohtu hinnangul

jaatada põhjendatud kahtlust, et käimasoleva kontrolli tulemusel tehtava vastutusotsuse

täitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse hindamine on

prognoos ning luba täitetoiminguks antakse, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-

3-1-15-12 (p 50 alap c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Määruskaebuse esitaja

ei ole esitanud vastuväiteid maksuhalduri väidetele, et ta ei ole saanud alates 2015. maist palka.

Samuti on maksuhalduri kinnitusel puudunud määruskaebuse esitajal muud arvestatavad

sissetulekud (välja arvatud mõne euro suurused dividendid). Koosmõjus kahtlusega XX

varasemast õigusvastasest käitumisest R OÜ maksude deklareerimisel, annavad need asjaolud

piisavalt alust arvata, et tulevikus võimalikult tehtava vastutusotsuse täitmine võib osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks.

11. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib mh MKS § 40 lg-s 1 nimetatud isikule vastutusotsuse teha

alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul

võlga sisse nõuda. See tähendab, et maksuhaldur peab olema eelnevalt alustanud maksuvõla

sundkorras sissenõudmist, pöörates sissenõude võlgniku rahalistele õigustele, kusjuures piisab

3-18-2170

6(6)

sundtäitmisest MKS-s sätestatud maksuhalduri enda volituste piires (nt pangakonto arestimisest

MKS § 131 alusel; vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-482, p 8, ja

13.10.2016 otsus nr 3-14-50128, p 15). Maksuhaldur on alustanud Y OÜ maksuvõla

sundtäitmist 12.02.2018, kui edastas Swedbank AS-le korralduse äriühingu pangakonto

arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta (MTA 16.11.2018 taotluse lisa 4).

Maksuvõla sissenõudmine ei ole õnnestunud, sest äriühingu Swedbank AS-i kontol puudusid

vabad vahendid ning MTA kinnitusel oli 08.11.2018 seisuga MTA-le Y OÜ maksuvõlgade

katteks laekunud vaid äriühingu ettemaksukontol olnud 0,24 eurot. Ringkonnakohtule esitatud

Venemaa Föderatsioonis tehtud kohtumäärus (tõlge määruskaebuse lisas 7) ei anna eespool

toodut arvestades alust asuda seisukohale, et MTA ei ole maksukohustuse sissenõudmisel

tegutsenud nõuetekohaselt. Kui Venemaa ettevõttelt äriühingule raha saamine peaks õnnestuma

ning maksuvõlg selle arvelt tasutakse, on MTA kohustatud lõpetama XX suhtes halduskohtu

määruse alusel kohaldatud täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul (MKS § 1361 lg 3).

12. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.11.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)