4-08-5401/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-08-5401

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2009. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5401 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.06.2009. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Kevel (ik: 38608240236, viibib eelvangistuses Tallinna Vanglas), apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Mihhail Keveli apellatsioon Harju Maakohtu 11.06.2009. a otsusele väärteoasjas nr 4- 08-5401 jätta läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11.06.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-5401 mõisteti M. Kevel süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja teda karistati arestiga 5 päeva, mille kandmise alguseks loeti tema poolt reaalselt aresti kandmisele asumise või tema kinnipidamise päev. Kohtuotsusega kohustati M. Kevelit asuma aresti kandma pärast tema vangistusest vabanemist arvestades karistusseadustiku §

82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaega. Samuti mõisteti kohtuotsusega M. Kevelilt välja riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest summas 570 krooni.

2. Harju Maakohtu 11.06.2009. a otsuse peale esitas M. Kevel apellatsiooni, milles ta vaidlustab kohtuotsust osas, millega kohus mõistis temalt välja riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest summas 570 krooni. Apellant leiab, et temalt 570 krooni väljamõistmisega on kohus teda sama väärteo eest lisaks arestile teistkordselt karistanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ning seda järgmisel põhjendusel.

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 11.06.2009. a, seega oli antud väärteoasjas apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja viimane päev 18.06.2009. a. M. Kevel nimetatud kuupäevaks apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule ei teatanud, mistõttu maakohus märkis kohtuotsuses VTMS § 113 lg 6 alusel üksnes VTMS §-des 109 ja 111 esitatud andmed. Kohtuotsuse motiveeriva osa puudumisel ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsiooni läbi vaadata. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.

5. VTMS § 137 lg 3 kohaselt esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise tähtaja viimane päev oli 26.06.2009. a, M. Kevel esitas apellatsiooni 10.11.2009. a, seega pärast VTMS § 137 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist. VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast sama seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Ehkki käesolevas asjas ei ole apellant apellatsioonitähtaja ennistamist taotlenud, märgib ringkonnakohus, et vastavalt VTMS § 137 lg-le 5 võib kohus apellandi taotlusel apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. M. Kevelil ühtegi niisugust takistust ei esinenud, apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ringkonnakohus ei tuvastanud.

6. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt sai vaidlustatud kohtuotsuse lõpposa M. Kevel allkirja vastu kätte 11.06.2009. a (tlk 26 pöördel) ja loobus kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida ta on kinnitanud ka oma allkirjaga (tlk 26 pöördel). Riigikohus on oma 01.06.2005. a määruses nr 3-1-1-58-05 asunud seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1). Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna M. Kevel loobus käsitletavas väärteoasjas tema suhtes tehtud kohtuotsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb teda käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada.

7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-dest 1, 2 ja 31 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Kohtunik Malle Preimer