3-18-1788/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1788

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus XX suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Puudutatud isik – XX, volitatud esindaja Meelis

Krautmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.09.2018 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.09.2018 määrus

haldusasjas nr 3-18-1788 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.09.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda XX-

le tulevikus tehtava vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba kohtulike hüpoteekide seadmiseks XX

omandis olevatele kinnisasjadele.

MTA alustas kohtule esitatava taotlusega OÜ Y juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetlust. On tõenäoline, et MTA teeb tulevikus XX-le

vastutusotsuse, millega nõuab temalt OÜ Y 3 823 807,74 euro suuruse maksuvõla tasumist.

Kõnealune maksuvõlg on 88 676,41 euro ulatuses kindlaks määratud 30.01.2018

maksuotsusega nr 12.2-3/038476-23, mille õiguspärasuse üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-

18-445. Ülejäänud osas on tegemist OÜ Y maksuvõlaga, mis määratakse tõenäoliselt kindlaks

taotluse esitamise ajal veel pooleli olevate maksumenetluste tulemusena tehtavates

maksuotsustes. MTA on koostanud OÜ-le Y 27.08.2018 kontrollaktid nr 12.2-3/041641-38 ja

3-18-1788

2(7)

nr 12.2-3/043455-43, millest nähtub, et MTA kavatseb OÜ-le Y teha maksuotsused, millega

suurendatakse viimase maksukohustust vastavalt 2 092 459,51 ja 1 642 671,82 euro võrra

(kokku 3 735 131,34 euro võrra).

Kohtule esitatud MTA 30.01.2018 maksuotsusest ja 27.08.2018 kontrollaktidest nähtub, et

OÜ Y on arvestanud maksustamisperioodidel 2016. a juuni kuni 2018. a jaanuar OÜ B, OÜ N,

OÜ M, OÜ A ja OÜ O arvete alusel lubamatult sisendkäibemaksu ning kõnealuste arvete alusel

tehtud väljamaksed ei ole seotud OÜ Y ettevõtlusega ja kuuluvad seetõttu arvetel näidatud

käibemaksusummadele vastavas osas tulumaksuga maksustamisele. Kõnealused arved

kajastavad küll kauba (vedelkütuse) soetamist, ent neil näidatud kaupa ei ole soetatud arvel

müüjana nimetatud käibemaksukohustuslaseks olevalt ettevõtjalt ning kaup on saadud

tundmatult kolmandalt isikult. Sellisele seisukohale asumiseks annavad alust eeskätt järgmised

asjaolud: arvel näidatud müüjad ei ole kas kütuse müüki kinnitanud või on selline kinnitus muid

asjaolusid

arvestades

ebausaldusväärne;

müüjatel

ei

saanud

olla

kütust,

mille

vastavussertifikaadi number on kajastatud müügidokumentidel; kütuse peale- ja mahalaadimist

või vedu puudutavad tõendid ja asjassepuutuvate isikute ütlused on vastuolulised ega võimalda

selgelt tuvastada, et OÜ-le Y esitatud arvetel kajastatud kütust oleks OÜ Y väidetu kohaselt

reaalselt veetud; müüjad vastavad variäriühingute tunnustele; OÜ Y seletused tehingute

faktiliste asjaolude ja tehingupartnerite kohta on üldsõnalised ja ebausaldusväärsed; kauba eest

tasumine on toimunud kahtlust äratavaid ja keerukaid skeeme pidi; kaup on erinevate isikute

vahel väidetavalt liikunud kiiremini, kui see oleks teineteisest sõltumatute turuosaliste vahel

eluliselt usutav. Menetlustes tuvastatud asjaoludest nähtub ka see, et OÜ Y teadis, et arvetel

märgitud äriühingud ei ole tegelikud kütuse müüjad. XX tegevuse eesmärgiks on olnud

teadlikult kajastada tema juhitud äriühingu majandustegevuses valeandmeid ning saavutada

riigile maksude tasumata jätmisega maksueelis. Seega on maksuotsuses ja kontrollaktides

kajastatud OÜ Y maksukohustused jäänud täitmata XX kohustuste süülise rikkumise tõttu ning

kohtule esitatud taotlusega algatatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on XX-le

vastutuskohustuse määramine.

OÜ Y majandusliku seisundi tõttu ei ole maksuvõla äriühingult sissenõudmine tõenäoliselt

edukas. Maksukohustuse sissenõudmine ei ole võimalik äriühingu majandustegevuse tulemusel

tekkiva tulu arvelt, sest OÜ Y kütuse müügi tegevusluba on peatatud ning vedelkütuse müük

oli OÜ Y ainsaks majandustegevuseks. Seetõttu on maksuhaldur veendunud, et maksuvõla

sundtäitmine ei anna positiivset tulemust ka pärast kolme kuud. XX regulaarsest sissetulekust

ei piisa ilmselgelt võimaliku tulevase vastutuskohustuse täitmiseks. Tõenäoliselt määratava

maksusumma suurus (ligi 4 miljonit eurot) ja maksumenetluses tuvastatud kahtlus maksudest

kõrvalehoidumisest annab aluse põhjendatud kahtluseks, et seda summat ei asuta vabatahtlikult

tasuma ning on oht, et isik muudab ennast pärast menetlusest teada saamist varatuks. XX

varasem käitumine, s.o äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses võltsarvete kajastamine,

iseloomustab isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ning annab alust arvata, et isik

võib sarnaselt suhtuda ka vastutuskohustusse. Lisaks on XX tegevus maksuõigusrikkumiste

toimepanemisel ja OÜ Y nimel majandustegevuseta variettevõtetelt kütuse soetuse kajastamisel

olnud süsteemne ja korduv (äriühingule on 2016. a-l väljastatud maksuotsus sarnastel

asjaoludel).

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid

ei esine ning äriühing ei ole registrist kustutatud. Kuigi kaks maksumenetlust on OÜ Y suhtes

veel pooleli, ei ole kahtlust, et mõlemad lõppevad maksuotsuse väljastamisega.

Maksumenetluste raames teostatud täitetoimingute tulemusel on OÜ Y maksukohustused

(kokku vähemalt 3 823 807,74 eurot) tagatud üksnes ligikaudu 279 261,95 euro ulatuses.

Vastutuskohustuse täitmise tagamiseks tuleb seada hüpoteegid XX-le kuuluvale 1/6

kaasomandi osale kinnisasjast aadressil MMM (10 423 eurot); korteriomandile aadressil KKK

3-18-1788

3(7)

(24 695 eurot) ning korteriomandile aadressil ÄÄÄ (171 074 eurot). Hüpoteekide suuruse

määramisel on arvestatud iga kinnisasja hinnangulist väärtust ja täitekulusid. Maksuhaldur

lõpetab täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise kohustuse tagamiseks,

arvestades, et tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud (7120

eurot). Deposiiti kantava tagatissumma väärtuseks on 3 544 545,79 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.09.2018 määrusega taotluse ning andis MTA-le loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks 1) 10 423 euro suuruse hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale 1/6

suurusele mõttelisele osale kinnisasjast, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr

MMMMMM ja mis asub MMM; 2) 24 695 euro suuruse hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale

korteriomandile, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr KKKKKK ja mis asub

KKK; 3) 171 074 euro suuruse hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale korteriomandile, mille

kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa ÄÄÄÄÄÄÄ ja mis asub Tallinnas ÄÄÄ.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

Kuigi vastutusotsuse tegemine ei ole võimalik enne äriühingu maksuvõla kindlaks määramist,

ei välista seadus sellekohase menetluse alustamist varem ehk äriühingu suhtes maksuotsuse

tegemise menetluse ja vastutusmenetluse paralleelset läbiviimist. MKS § 1361 ei nõua tulevikus

tehtava vastutusotsuse täitmise tagamiseks meetmete võtmisel tingimata seda, et vastutusotsuse

esemeks olev äriühingu maksuvõlg oleks lõplikult ja vaieldamatult kindlaks määratud. MTA

poolt välja toodud asjaolusid arvestades on usutav, et XX-le tehakse tulevikus vastutusotsus

ning vastutuskohustuse tekkimist ei saa välistada. Maksuotsuses ja kontrollaktides esitatud

järeldused on üldjoontes loogilised ja lubavad järeldada, et OÜ Y on XX juhtimisel arvestanud

lubamatu maksueelise saamise eesmärgil sisendkäibemaksu käibemaksukohustuslaseks olevate

isikute arvete alusel nende isikutega tegelikult tehinguid tegemata. Sellist seisukohta ei saa

pidada ilmselgelt vääraks. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud OÜ Y tehingupartnerite

tausta, vaidlusaluse kütuse liikumisega ja seda saatvate vastavussertifikaatidega seotud

asjaolusid ning põhjendanud loogiliselt oma seisukohta, et tegemist ei saanud olla juhusliku

eksimusega, vaid OÜ Y teadliku osalemisega tegevuses, mille eesmärk oli lubamatu

maksueelise saamine. OÜ Y selgitused maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud tehingute

faktiliste üksikasjade kohta on olnud üldsõnalised ning saadud teave ei ole võimaldanud

maksuhalduril tuvastada konkreetseid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebaja soetas kütuse

tõepoolest arvetel näidatud isikutelt (või vähemalt arvas nõnda heas usus) ning arvete

väljastajad olid iseseisvad ja OÜ-st Y sõltumatud reaalse tegevusega ettevõtjad. OÜ Y on ka

varem sarnasel viisil maksukohustusi rikkunud (haldusasi nr 3-16-1646). Puuduvad XX-le

õiguspärase vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavad asjaolud.

Maksuhalduri põhjendused maksuvõla sissenõudmise tõenäolisest võimatusest on veenvad.

OÜ Y 2017. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu varade maht oli 31.12.2017 seisuga

ligi 530 000 eurot (sh põhivara 35 000 eurot ja raha ligi 114 000 eurot). Müügiloa kehtivuse

peatamise tõttu on äriühingu vara suurenemine ebatõenäoline. Arvestades tõenäoliselt

kindlaksmääratava maksuvõla suurust, ei ole usutav, et äriühing oleks võimeline maksuvõlga

tasuma. Loogiline on MTA seisukoht, et sedavõrd suure vastutuskohustuse sundtäitmine ei

pruugi XX edasise regulaarse sissetuleku (palga-, ettevõtlus- või muu tulu) arvelt olla võimalik.

Samuti ei saa isiku puhul, keda on alust kahtlustada äriühingu juhina maksupettuses osalemises,

välistada, et ta asub oma tulu varjama. XX-le kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide seadmine

on tulevase maksuvõla täitmise tagamiseks sobiv, mõõdukas ja proportsionaalne meede. Isikul

oleks kinnisasjade võõrandamisel saadavat tulu lihtne varjata, samas kui kinnisasjade väärtuse

arvel on võla sundtäitmine teostatav. Avalik huvi kaitsta riigi maksutulusid on kaalukam XX

omandiõiguse riivest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-1788

4(7)

3. XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 18.09.2018 määrus tühistada.

MTA 30.01.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038476-23 täitmine on peatatud Tallinna Halduskohtu

09.03.2018 määrusega nr 3-18-445. Kehtiva esialgse õiguskaitse tõttu ei saa maksuhaldur

tugineda 30.01.2018 maksuotsuse täitmata jätmise riskile ning teha vastutusotsust

maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmiseks. Lisaks on määruskaebuse esitajale

kavandatava vastutusotsusega sissenõutavad summad osaliselt veel maksuotsusega kindlaks

määramata. MKS § 96 lg 6 p 1 piirab vastutusmenetluse alustamist maksuvõla puudumisel, sest

selline vastutusmenetlus ei saa lõppeda vastutusotsuse andmisega. MTA ei ole kohtule piisavalt

veenvalt põhjendanud, et tal on tõendeid juhatuse liikme süülise teo kohta OÜ Y juhtimisel ja

maksukohustuse täitmisel. Pelgalt seadusest tulenev võimalus anda määruskaebuse esitajat

koormav haldusakt ei tohiks anda õigustust seada piiranguid tema omandiõigusele. Kõikide

maksumenetlustes välja toodud tehingupartnerite puhul olid täidetud järgmised tingimused:

kütuse müünud äriühingud olid tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena; kaup

on soetatud; tegelikud müüjad on teada, sest kõik müüjad omasid kütuse müügiks nõutavat

tegevusluba; kõik arved vastasid käibemaksuseaduse § 37 nõuetele; MTA on tuvastanud, et

kütuse üleandmine ja vastuvõtmine toimus kommertsladudes ning selles osales laopidaja;

arvete väljastamine pärast omanikuvahetust kommertslaos oli nõuetekohane; tegemist ei olnud

näilike tehingutega, sest vaidlus kauba olemasolu üle puudub ning tuvastatud on kütuse

omaniku vahetus kommertslaos. OÜ Y on oma varasemad maksukohustused, sh haldusasja

nr 3-16-1646 esemeks olnud maksunõude, täies ulatuses täitnud, mistõttu ei ole sellele

tuginemine põhjendatud. XX on olnud äriühingu juhtimisel veendunud, et tegutseb

seaduslikult, ning on astunud samme maksuvõlgade tasumiseks, mitte põhjustanud äriühingu

maksejõetust. Alusetu on arvata, et XX tegutseks äriühingu maksuvõla sundtäitmise võimatuks

osutumise eesmärgil. Äriühingu rahaliste kohustuste täitmine on häiritud põhjusel, et MTA on

arestinud äriühingu pangakontod ja rahade liikumine on reaalselt takistatud.

4. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastuse koostamise ajaks on MTA väljastanud OÜ-le Y 27.08.2018 kontrollaktides tuvastatud

asjaoludel 05.11.2018 maksuotsused nr 12.2-3/041641-41 (maksusumma 2 092 459,53 eurot)

ja nr 12.2-3/043455-46 (maksusumma 1 645 216,74 eurot). Kuigi vaidlustatud määruse

tegemise ajal ei olnud neid maksuotsuseid väljastatud, olid maksukohustuse kindlaksmääramise

asjaolud tuvastatud 27.08.2018 kontrollaktides nr 12.2-3/041641-38 ja nr 12.2-3/043455-43

ning halduskohus on neid asjaolusid loa andmisel arvestanud. Samuti on kohus uurinud

kontrollaktide põhjal maksu määramise tõenäosust ja hinnanud vastutusotsuse võimalike

eelduste täidetust tavapärasest põhjalikumalt. MTA 30.01.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038476-

23 täitmise peatamine ei takista tugineda täitmist tagavate meetmete rakendamise vajaduse

kaalumisel maksuotsuse täitmata jätmise riskile tulevikus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 18.09.2018 määruse tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. MTA on halduskohtule 13.09.2018 esitatud taotluses palunud anda luba XX-le kuuluvatele

kinnisasjadele hüpoteekide seadmiseks kokku 206 192 euro ulatuses (10 423 + 24 695 +

171 074), tagamaks XX suhtes kavandatava vastutusotsuse täitmist, millega võidakse talle

määrata maksukohustus 3 823 807,74 eurot, mille eest ta vastutab solidaarselt tema poolt

juhitud äriühinguga. Võimaliku vastutuskohustuse summa kujuneb OÜ-le Y maksumenetlustes

nr 12.2-3/038476, nr 12.2-3/041641 ja nr 12.2-3/043455 määratud maksusummadest. Esimeses

neist on MTA teinud 30.01.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038476-23, mille OÜ Y on

halduskohtus vaidlustanud ja mille täitmine on Tallinna Halduskohtu 09.03.2018 määrusega nr

3-18-1788

5(7)

3-18-445 peatatud selliselt, et maksuhalduril ei ole lubatud maksuotsuse täitmiseks arestida

äriühingu pangakontosid ning teostada võib üksnes MKS § 130 lg 1 p-des 1‒2 ja 4‒5 sätestatud

täitetoiminguid. Maksumenetlustes nr 12.2-3/041641 ja nr 12.2-3/043455 ei olnud MTA

13.09.2018 taotluse esitamise ajal veel maksuotsuseid tehtud ning halduskohtule esitati vaid

nendes menetlustes tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi sisaldavad 27.08.2018

kontrollaktid. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga ei

olnud taotluse esitamise ajal osaliselt veel fikseeritud ning MTA ei olnud asunud kõnealuseid

maksusummasid sisse nõudma (MKS § 96 lg 5 lause 2 ja lg 6 p 1), ei olnud täidetud eeldused

MTA-le tema suhtes kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks täitetoimingute

tegemiseks loa andmiseks. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu.

7. MKS § 96 sätestab eeldused maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse

alusel vastutab maksumaksja kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohus on oma varasemas

praktikas leidnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud

vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse

tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018

määrus nr 3-18-1082, p 6; 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p-d 8; 14.03.2013 otsus

nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8).

Nendel põhjustel ei ole ringkonnakohus pidanud välistatuks vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluses MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamist ka olukorras, kus

tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel, kuid selle tegelikku

olemasolu saab pidada tõenäoliseks. Kohus on rõhutanud ka seda, et sellises olukorras on

maksuhalduril ulatuslik põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel

(Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6; 25.06.2014 määrus

nr 3-14-50383, p 9). Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.

8. MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud

(sh seada MKS § 130 lg 1 p 2 alusel kinnisasjale hüpoteek). Ka olukorras, kus maksu

määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava

maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne

vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla fikseerimist maksuotsuses ja selle sissenõudmise

alustamist, peab maksuhalduril olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse

täitmist. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute tegemiseks loa andmine sellistel

asjaoludel ei saa toimuda kergekäeliselt. Samas ei ole täitetoimingute sooritamine selle sätte

eesmärgiga vastuolus, kui kohtule esitatud asjaolude pinnalt saab pidada tõenäoliseks

koostamisel oleva maksuotsusega äriühingule õiguspäraselt maksu määramist, selle hilisemat

sissenõudmise võimatust ning MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimuste täidetust hiljemalt

vastutusotsuse tegemise ajal.

9. Halduskohus on piisava põhjalikkusega hinnanud ja selgitanud, miks sai OÜ-le Y

maksukohustuste määramist pidada kontrollaktides tuvastatud asjaolude pinnalt tõenäoliseks.

Ka ringkonnakohtu hinnangul on 27.08.2018 kontrollaktides piisavalt põhistatud seda, et OÜ

Y on arvestanud ajavahemikul märts 2017 kuni jaanuar 2018 OÜ N, OÜ M, OÜ A ja OÜ O

arvete alusel lubamatult sisendkäibemaksu, sest arvetel näidatud kaupa ei soetatud tegelikult

nimetatud äriühingutelt ja kaup saadi tundmatult kolmandalt isikult. Neid järeldusi on

maksuhaldur selgitanud kontrollakti nr 12.2-3/041641-38 p-des 1.1.2.2 (tehingud OÜ-ga N) ja

1.2.2.2 (tehingud M OÜ-ga) ning kontrollakti nr 12.2-3/043455-43 p-des 1.1.2.2 (tehingud M

OÜ-ga), 1.2.2.2 (tehingud A OÜ-ga) ja 1.3.2.2 (tehingud O OÜ-ga). Pärast halduskohtu

3-18-1788

6(7)

määruse tegemist on MTA määranud nendes kontrollaktides tuvastatud asjaolude pinnalt

tekkinud maksukohustused kindlaks 05.11.2018 maksuotsustega nr 12.2-3/041641-41 ja

nr 12.2-3/043455-46. Määruskaebuses toodud väiteid maksuhalduri järelduste ebaõigsusest

saab põhjalikumalt hinnata maksuotsuste sisulise õiguspärasuse kontrollimisel, mitte täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses.

10. Piisava tõenäosusega saab praegusel juhul järeldada ka seda, et kõigis kolmes kõnealuses

maksumenetluses määratud maksukohustuste sissenõudmine OÜ-lt Y ei pruugi osutuda

võimalikuks. Tallinna Ringkonnakohus on hinnanud OÜ Y võimekust oma maksukohustuste

tasumiseks viimati 13.08.2018 määruses nr 3-18-1333 (maksumenetluses nr 12.2-3/041641

kavandatud maksuotsuse täitmise tagamiseks täitetoimingute sooritamise taotluse menetluses)

ning leidnud, et 27.08.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/041641-38 kirjeldatud asjaoludel maksu

määramise hetkeks ei pruugi äriühingul olla maksukohustuse täitmiseks piisavalt rahalisi

vahendeid (vt määruse p 10). Võttes arvesse ka seda, et MTA 30.08.2018 otsusega

nr 12.2-7/00152-1 (MTA 13.09.2018 taotluse lisa 6) on alates 31.08.2018 täielikult peatatud

OÜ Y kütuse müügi tegevusluba, ning seda, et kütuse müük on OÜ Y ainus tegevusala, ei saa

eeldada, et äriühingul tekiks täiendavat vara maksukohustuste täitmiseks. Seda ei ole väidetud

ka määruskaebuses.

11. Määruskaebuse esitajale vastutusotsuse koostamist saab pidada tõenäoliseks. Täitmist

tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse

tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse

tõendatust. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis

jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud

vormis (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11, 13; 09.06.2014 määrus

nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas äriühingu juhatuse

liige vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult

vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemise menetluses.

12. Praegusel juhul on maksuhaldur asunud kohtule esitatud kontrollaktides seisukohale, et

määruskaebuse esitaja poolt ainuisikuliselt juhitud OÜ Y teadis, et arvetel märgitud äriühingud

ei ole tegelikud müüjad (vt nt B OÜ-ga juuni kuni august 2016 väidetavalt toimunud tehingute

kohta 17.10.2017 kontrollakti nr 12.2-3/038476-22 p 1.1.2.3; OÜ N ja M OÜ-ga märts kuni

august 2017 toimunud tehingute kohta koostatud kontrollakti nr 12.2-3/041641-38 p-d 1.1.2.3

ja 1.2.2.3; ning M OÜ, A OÜ ja O OÜ-ga ajavahemikul september 2017 kuni jaanuar 2018

väidetavalt toimunud tehingute kohta kontrollakti nr 12.2-3/043455-43 p-d 1.1.2.3, 1.2.2.3 ja

1.3.2.3). Ringkonnakohtu hinnangul on kontrollaktides toodud asjaoludega (tehingupartnerid

ei kinnita tehingutes osalemist, lepingute formaalsus, OÜ Y poolt raha kandmine tehingutega

seost mitteomavatele äriühingutele, tehingupartnerite tausta kontrollimata jätmine jne) piisavalt

põhistatud kahtlus, et OÜ Y ainus juhatuse liige XX on pannud teadlikult toime maksupettuse,

kajastades raamatupidamisarvestuses võltsarveid ja viinud seeläbi ettevõtlusest maksuvabalt

raha välja. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul veenev ka MTA seisukoht, et

esines piisava tõenäosusega oht, et määruskaebuse esitaja võis hakata vastutusotsuse

koostamise menetluse alustamisest teada saamisel oma vara kõrvaldama. Selliseks kahtluseks

võivad anda alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele

käitumisele maksuõigussuhetes; kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida

maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt

Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Ka praegusel juhul saab XX varasema

tegevuse pinnalt järeldada, et ta võib asuda vastutusotsuse võimaliku sundtäitmise vältimiseks

oma vara võõrandama või peitma. Arvestades lisaks tema tegevuse korduvust, ei saa pidada

põhjendamatuks maksuhalduri seisukohta, et selline kahtlus ning vajadus tema suhtes

3-18-1788

7(7)

täitetoimingute sooritamiseks nähtus juba enne äriühingu maksukohustuste lõplikku

kindlaksmääramist ning maksusummade äriühingult sissenõudmise ebaõnnestumist.

13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus MTA taotluse õigesti rahuldanud, mistõttu jääb

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.09.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)