3-17-1072/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Z.T tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1072

Haldusasi

XX kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

24.04.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00644-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa

Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.05.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 20.11.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.05.2018 otsus

haldusasjas nr 3-17-1072 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-17-1072

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Plustend Grupp OÜ (varasem ärinimi Lissom

OÜ) maksude tasumise õigsust perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014 ning määras

30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/22124-16 äriühingule tasumiseks käibe- ja tulumaksu

kokku 67 216,56 eurot.

Kuna maksukohustuslane ei esitanud teavet ja dokumente, viidi kontrollimenetlus läbi

kolmandatelt isikutelt saadud teabe ja maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide põhjal.

Plustend Grupp OÜ-l ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, sest pole teada, kas kaubad

ja teenused on soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Arvelduskontodelt tasutud ja

sularahas väljavõetud summad (v.a töötasu väljamaksed) tuleb maksustada tulumaksuga, sest

raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei saa neid väljamakseid seostada äriühingu

ettevõtlusega. Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada, kui maksukohustuslane

esitab 30 päeva jooksul täiendavad tõendid.

2. MTA kohustas 24.04.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00644-7 XXt tasuma Plustend

Grupp OÜ maksuvõlga 45 212,06 eurot.

XX oli 15.11.2007–24.01.2014 Plustend Grupp OÜ juhatuse liige ning vastustab

maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 alusel äriühingu 30.05.2014 maksuotsusega

kindlaks tehtud, kuid tasumata maksuvõla eest, mida ei ole õnnestunud Plustend Grupp OÜ-lt

sisse nõuda. XX selgitusi arvestades loeb maksuhaldur Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega

seotuks arvelduskontolt tehtud väljamaksed ehituskaupu pakkuvatele äriühingutele ning ei pea

alusetuks ka nende tehingutega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamist. Eeltoodu ei laiene

aga sularahatehingutele, sest selle kohta ei ole ka vastutusmenetluses dokumente esitatud ning

XX selgitused on üldsõnalised ja ebausutavad. Plustend Grupp OÜ maksukontroll algas

12.03.2014. Sel ajal oli juhatuse liige XX laste isa YY, kellele XX oli väidetavalt kõik

raamatupidamisdokumendid üle andnud. Kumbki neist ei võtnud vastu maksuhalduri

korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks, kuigi XX pidi olema maksumenetlusest ja MTA

korraldustest teadlik ning oleks saanud teavitada ka YY. See tähendab, et nimetatud isikud

hoidsid teadlikult maksumenetlusest kõrvale ja soovisid tehingute asjaolusid maksuhalduri

eest varjata.

XX on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat käibe- ja tulumaksu deklareerimise ning tasumise

kohustust. Maksuhaldur võtab arvesse, et 2014. a jaanuari maksudeklaratsioonide esitamise

tähtajal ei olnud XX enam juhatuse liige. XX süü vormiks on tahtlus. XX oli Plustend Grupp

OÜ ainuke juhatuse liige ja juhtis äriühingu tegevust. Kuigi maksudeklaratsioone

allkirjastasid ja esitasid raamatupidajad, esitas raamatupidamise algdokumente XX ning

maksudeklaratsioonide koostamine toimus tema teadmisel ja osavõtul. XX oli teadlik

äriühingu juhtimisega kaasnevatest kohustustest ja tegutses eesmärgiga vähendada Plustend

2(10)

3-17-1072

Grupp OÜ maksukohustust. Juhatuse liikme tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel

on põhjuslik seos. Kui XX oleks juhatuse liikmena täitnud oma kohustust deklareerida makse

õigesti ja tasunud maksud õigeaegselt, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. 3. XX palus

Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada.

Vastutusmenetluse algatamine oli ebaõiglane ja õigusvastane. MTA on rikkunud

uurimispõhimõtet ning jõudnud seetõttu valele järeldusele. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku

ajal olid kõik maksukohustused nõuetekohaselt täidetud. Maksu määramine Plustend Grupp

OÜ-le sai võimalikuks selle tõttu, et uus juhatuse liige jättis maksuhaldurile tõendid esitamata.

Kaebaja ei olnud maksumenetlusest teadlik ega saa teise isiku tegevusetuse eest vastutada.

Kaebajal ei olnud YY-ga maksumenetluse ajal enam mingeid perekondlikke sidemeid.

Sularahas arveldamine ei ole õigusvastane. Kõik tehingud olid dokumenteeritud, kuid kaebaja

andis kõik raamatupidamisdokumendid üle uuele juhatuse liikmele ega saanud neid ise

seetõttu maksuhaldurile esitada. Kaebaja varale seatud käsutamise keelumärked on

õigusvastased.

4. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse

põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.05.2018 otsusega rahuldamata taotluse kaebuse

muutmiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), nõustudes

HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse põhjendustega.

Kuna raamatupidamisdokumente ei esitatud, oli Plustend Grupp OÜ-le käibe- ja tulumaksu

määramine õige. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaks. Kõik

teised vastutusotsuse tegemise eeldused on samuti täidetud. Kaebaja väide, et

vastutusmenetlust alustati õigusvastaselt, on põhjendamatu (vt jõustunud kohtuotsus

haldusasjas nr 3-16-530). Kui kaebaja leiab, et ta kannab kahju juhatuse teise liikme tegevuse

tõttu ja süül, võib tal olla tsiviilõiguslik nõue viimati nimetatud isiku vastu.

Kaebaja 11.04.2018 taotlust tunnistada kinnistusraamatus kaebaja kinnistutele seatud

käsutamise keelumärked õigusvastaseks ja need kustutada saab käsitada taotlusena kaebuse

muutmiseks. Uue nõude lisamine ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ega

otstarbekas, sest seondub sisuliselt Tallinna Halduskohtu 11.01.2016 määruse nr 3-16-62

vaidlustamisega. Viidatud asjas andis kohus maksuhaldurile loa XX suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

Maksuhaldur ei küsinud Plustend Grupp OÜ maksumenetluses teavet YY-lt, kes oli juhatuse

liige 24.01.2014–25.03.2014. Kaebajalt eeldatakse põhjendamatult, et ta pidi olema teadlik

äriühingu suhtes toimuvast maksumenetlusest ja mõjutama uut juhatuse liiget oma kohustusi

täitma. See oli maksuhalduri kohustus ning pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ei

pidanud kaebaja enam äriühingu suhtes toimuva maksumenetluse vastu huvi tundma. MTA

tugineb sellele, et küllap kaebaja esitas valeandmetega maksudeklaratsioone, sest kui

deklaratsioonide aluseks olevad dokumendid oleks olemas olnud, siis oleks uus juhatuse liige

need ka esitanud. Kõik selles lauses sisalduvad oletused on põhjendamata. Maksuhaldur ei ole

võtnud ka vastutusmenetluses ühendust juhatuse liikmega, kes oleks reaalselt pidanud

3(10)

3-17-1072

dokumente esitama. XX-l polegi esitada muud peale oma seletuse, sest on kõik dokumendid

uuele juhatuse liikmele üle andnud. Kuna MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, ei ole

tõendamiskoormus kaebajale üle läinud.

Kaebaja ja YY perekondlikele sidemetele tuginemine on põhjendamatu, sest nende ühised

lapsed olid maksumenetluse ajal täisealised ning isikute vahel polnud sel ajal enam lähedasi

suhteid ja nad ei elanud koos. Kaebajale tehtud etteheide sularahatehingute kohta antud

seletuste pealiskaudsusest on põhjendamatu, sest tehingute tegemise ja seletuste andmise

vahele jäi üle kahe aasta. MTA oleks saanud teavet küsida äriühingu tehingupartneritelt.

Plustend Grupp OÜ deklareeris kontrolliperioodil käivet kokku 132 656,51 eurot. MTA

aktsepteerib sel perioodil kulutusi 29 720,61 euro ulatuses. Selles suurusjärgus käibe

tekkimine nii väikeste kulude arvelt ei ole loogiline. Tulumaksu määramisel oleks pidanud

läbi viima hindamise.

Maksuhaldur eksis põhjusliku seose tuvastamisel. Kuna raamatupidamisdokumendid jättis

esitamata YY, on maksuvõlg põhjuslikus seoses tema, mitte kaebaja tegevusega.

Vastutusotsuses tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada kaebaja tahtlust ning vastutusotsuse

tegemine on seega aegunud.

7. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Vastustaja jääb varasemalt öeldu juurde ja märgib täiendavalt järgmist.

Jääb selgusetuks, miks MTA oleks pidanud tegema YY-le eraldi korralduse ja kuidas see oleks

mõjutanud Plustend Grupp OÜ maksukohustust. YY oli maksumenetlusest teadlik.

Maksuhaldur on teinud piisavalt, et äriühingult selgitusi saada ega ole pannud enda ülesandeid

kaebajale. Kaebaja oli nende kinnistute omanik, mis olid märgitud Plustend Grupp OÜ

äriregistri järgseks aadressiks ja maksuhaldurile esitatud aadressiks. Üks neist oli ka kaebaja

elukoht. Seega oli kaebaja teadlik, et maksuhaldur on teinud äriühingule korralduse ning oleks

saanud sellest teavitada ka YY. Ei ole usutav, et ühiste laste vanematel, kes olid üksteisele

järgnevalt juhatuse liikmeks, puudus igasugune kontakt. Hindamise läbiviimine tulumaksu

määramiseks ei olnud vajalik ega oleks olnud tulemuslik, sest äriühingu pangakontodelt võeti

välja sularaha ning selle ettevõtluses kasutamise kohta puudub igasugune teave. Kaebaja ei

ole tõendanud, et andis Plustend Grupp OÜ raamatupidamisdokumendid uuele juhatuse

liikmele üle.

Kaebaja vastutuse seisukohalt ei ole järgmise juhatuse liikme tegevusel tähtsust. Põhjuslik

seos on õigesti tuvastatud, sest kaebaja ei kajastanud maksudeklaratsioonidel õigeid andmeid

ning jättis maksukohustuse tähtaegselt täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse

liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on

tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust tagada

MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 19.12.2013

otsus nr 3-3-137-13, p 12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12). MKS § 96 lg 6 kohaselt ei

tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud

või maksuvõlg on kustutatud. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest

4(10)

3-17-1072

vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (Riigikohtu 27.11.2012

otsus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap h; MKS § 96 lg 5).

9. Eelnevast tuleneb, et vastutusotsuse tegemise esmane tingimus on maksuvõla

olemasolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusteks on muu hulgas nõuetekohane arve ja

kulutuse seos äriühingu maksustatava käibega (käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1).

Väljamakse, mille kohta maksukohustuslasel puudub nõuetekohane raamatupidamise

algdokument, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada tulumaksuga

(tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3). Puudub vaidlus, et maksuhaldurile ei esitatud

maksumenetluses ega ka pärast muutva tingimusega maksuotsuse tegemist dokumente, mille

põhjal oleks saanud hinnata

Plustend Grupp OÜ poolt sisendkäibemaksu mahaarvamise põhjendatust ning äriühingu

pangakontolt tasutud ja sularahas väljavõetud summade seotust äriühingu ettevõtlusega

perioodil juuli 2013 kuni veebruar 2014. Seega oli Plustend Grupp OÜ maksumenetluses

tuvastatud asjaolusid arvestades äriühingule 30.05.2014 maksuotsusega käibe- ja tulumaksu

määramine (kokku 67 216,56 eurot) põhjendatud.

10. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse üksnes osa äriühingu maksuvõlast, s.o käibe-

ja tulumaksuvõlga, mis tekkis perioodil juuli 2013 kuni detsember 2014 tehtud

sularahatehingutest (kokku 45 212,06 eurot). Puudub vaidlus, et ka vastutusmenetluses ei ole

maksuhaldurile Plustend Grupp OÜ raamatupidamisdokumente esitatud. Kaebaja väitel olid

kõik sularahatehingud nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuid dokumentide esitamine on

võimatu, sest ta andis need üle uuele juhatuse liikmele. Ringkonnakohtu hinnangul on aga

maksuhaldur vastutusotsuses põhjendanud kahtlust, et sularahatehingute kohta ei olegi

raamatupidamisdokumente olemas või ei kajasta need äriühingu tehinguid selliselt, nagu

maksudeklaratsioonidelt nähtub, ning maksuvõla eest vastutuse vältimiseks püütakse

sularahatehingute tegelikku majanduslikku sisu maksuhalduri eest varjata. Maksuhalduri

põhjendatud kahtlust kinnitavad järgmised asjaolud kogumis.

11. Kaebaja 04.04.2016 kirjalikust seletusest (I kd, tl 18–25) tuleneb selgelt, et kogu

Plustend Grupp OÜ tegevus, sh raamatupidamise korraldamine ja maksudeklaratsioonide

esitamine, ehitus- ja autoremonditööde korraldamine ning töötajate töövahenditega

varustamine, oli kaebaja kontrolli all. Kaebaja kinnitusel ei osalenud äriühingu juhtimises

ühtki teist isikut (04.04.2016 seletus, p 3). Maksuhaldur on tuvastanud, et Plustend Grupp

OÜ-l oli arvelduskonto Swedbank AS-s ning kontrolliperioodil oli internetipanga ja

deebetkaardi kasutamise õigus üksnes kaebajal (vastutusmenetluse toimiku dokument (VTD)

nr 8). Äriühingu AS-s SEB Pank asuva arvelduskonto allkirjaõiguslik isik ja deebetkaardi

valdaja oli samuti kaebaja ainuisikuliselt (maksumenetluse toimiku dokument (MTD) nr 15).

Kaebaja väidab küll, et äriühingul oli volitatud isikuid (töödejuhataja, klienditeenindaja,

raamatupidaja), kuid ei ole täpsustanud, milline oli nende isikute volituste sisu ja ulatus (v.a

raamatupidaja, kes koostas ja esitas maksudeklaratsioone kaebajalt saadud andmete alusel ja

kaebaja kontrolli all). Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et äriühingu sularahatehingud

toimusid kaebaja teadmisel ja osavõtul.

12. Kaebaja selgitas, et Plustend Grupp OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha kasutati

ettevõtlusega seotud arvete tasumiseks vastavalt vajadusele (alltöövõtjatele tasumiseks,

ehitusmaterjalide ja töövahendite ostmiseks, töötajate palkadeks, kontoritarvete ostmiseks, vt

04.04.2016 seletuse p-d 9 ja 10). Kaebaja nimetas äriühingu peamise tehingupartnerina

Nordlin Ehitus OÜ-d, kuid kuna Plustend Grupp OÜ osutas alltöövõtjana ehitusteenust

5(10)

3-17-1072

Nordlin Ehitus OÜ-le, kes tegi Plustend Grupp OÜ-le selle eest väljamakseid, ei saanud

kaebaja juhitud äriühingu arvelt välja võetud sularaha olla otseselt seotud Plustend Grupp OÜ

ja Nordlin Ehitus OÜ vaheliste tehingutega. Kuigi peatöövõtjale ehitusteenuse osutamiseks

võis olla tõepoolest vaja soetada ehitusmaterjale või töövahendeid või tasuda omakorda

alltöövõtjatele, ei ole kaebaja nimetanud ühtki konkreetset tehingupartnerit, kellelt

maksuhaldur oleks saanud sularahas tehtud tehingute asjaolude kohta täiendavat teavet või

dokumente küsida. Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldur on vastutusotsuses lugenud

Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega seotuks kõik pangakontodelt nähtuvad tasumised

äriühingutele, mis tegelesid ehitusmaterjalide või ehitus- ja autoremonditööks vajalike tarvete

müügiga. Samuti on juba Plustend Grupp OÜ-le tehtud maksuotsuses äriühingu ettevõtlusega

seotuks loetud töötajatele pangakontodelt tehtud töötasu väljamaksed, mis haakuvad

maksudeklaratsioonidel kajastatud summadega.

13. Isegi kui kaebajale ei meenunud rohkem kui kaks aastat pärast juhatuse liikme kohalt

taandumist ühtki konkreetset tehingupartnerit, kellega sularahas arveldati, ei ole ebamõistlik

eeldada, arvestades kaebaja pikaaegset tegevust Plustend Grupp OÜ juhina, et ta oskab

selgitada vähemalt äriühingu tegevuse üldist loogikat, sh tuua välja mõistliku põhjuse, miks

toimus kogu kontrolliperioodil suur osa äriühingu arveldustest sularahas (vt tabel 1,

vastutusotsuse lk 10). Kaebaja on selgitanud sularahas arveldamist järgmiste asjaoluga: see on

seaduslik arveldamisviis, sellega maandati panga poolseid tehnilisi riske ning ehitusobjektid

asusid Pärnust kaugel (nt Tallinnas ja Haapsalus). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga,

et need põhjendused ei ole veenvad. Maksuhaldur ei olegi sularahas arveldamise

seaduslikkust kahtluse alla seadnud, kuid on põhjendatult märkinud, et suurtes summades

sularahatehingute nõuetekohane dokumenteerimine ja nendega seotud raamatupidamine toob

ettevõttele üldjuhul kaasa suurema halduskoormuse, mida peaks saama õigustada konkreetse

äriühingu ettevõtluse eripära või vajadusega. Jääb selgusetuks, kuidas pelgalt tööobjektide

paiknemine Pärnust väljaspool tingis vajaduse arveldada sularahas, eriti kui Plustend Grupp

OÜ pangakontodelt nähtuvalt tasuti pangakaardiga ehitus- ja autokaupade eest ka nt Tallinna

kauplustes. Kaebaja viide pangandusriskide ennetamisele ei ole samuti veenev. Kaebaja

juhitud äriühingul olid arvelduskontod kahes kõige suuremas Eestis tegutsevas pangas. Kuigi

pankade teenustes on olnud katkestusi, on need olnud harvad ja lühiajalised ning veel vähem

on tõenäoline, et need juhtuvad mitmes pangas täpselt samal ajal. Seetõttu ei õigusta

võimalikud pangandusriskid pidevat ja suurtes summades sularahas arveldamist, eriti kui

Plustend Grupp OÜ arveldusarvetelt selgub, et äriühingu ettevõtluseks vajalike ehitus- ja

autokaupade eest tasuti igakuiselt vähemalt osa siiski pangakaardiga, samuti on näiteks

Nordlin Ehitus OÜ, kellelt laekusid kontrolliperioodil Plustend Grupp OÜ-le kõige suuremad

summad, tasunud teenuse eest äriühingu pangakontole. Ka töötajatele tehti väljamakseid,

vähemalt osas, milles see kattub maksudeklaratsioonidel esitatud summadega, just

pangakontodelt (kaebaja seletas 04.04.2016, et sularaha kasutati ka palkade maksmiseks).

14. Maksuhaldur on põhjendatud kahtluse väljatoomisel õigustatult arvestanud ka

kaebaja poolt äriühingu osaluse müümise ja dokumentide üleandmisega seotud asjaolusid,

samuti kaebaja ja uue juhatuse liikme YY vahelist isiklikku seost. Ringkonnakohus märgib

esmalt, et ei jaga maksuhalduri arusaama, mille kohaselt oleks kaebaja pidanud juba Plustend

Grupp OÜ maksumenetluses tõendite ja dokumentide esitamisele aktiivselt kaasa aitama.

MTA alustas Plustend Grupp OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetlust 30.01.2014 ja

perioodi juuli 2013 kuni veebruar 2014 maksude tasumise õigsuse kontrolli 12.03.2014 (MTD

nr 3, 10). Puudub vaidlus, et äriühing ei täitnud kummaski menetluses maksuhalduri

6(10)

3-17-1072

korraldusi teabe ja dokumentide andmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja müüs

Plustend Grupp OÜ osaluse 23.01.2014 YY-le (I kd, tl 70–72), kes sai 24.01.2014 ka

äriühingu juhatuse liikmeks, ei olnud kaebajal alates 24.01.2014 enam kohustust täita

Plustend Grupp OÜ-le adresseeritud maksuhalduri korraldusi, teavitada YY sellistest

korraldustest ega tagada, et uus juhatuse liige neid täidab. Maksuhaldur ei ole ka veenvalt

näidanud, et kaebaja teadis täpsemalt, millega maksuhalduri korraldused seonduvad. Kuna

maksuhalduri 30.01.2014 ja 12.03.2014 tähitud kirjad olid saadetud äriühingu nimele ja

kaebaja ei olnud sel ajal enam äriühingu seaduslik esindaja, ei oleks tal ilmselgelt olnud

võimalust neid kirju postkontorist kätte saada, isegi kui kaebaja märkas oma elukoha postkasti

jäetud teadet tähtkirja saabumise kohta. Postiasutuse poolt postkasti jäetud teatel ei ole

tavaliselt korralduse sisu kohta täpsemat teavet. Kuigi 12.03.2014 korraldus saadeti

äriühingule ka e-postiga, sh kaebaja isiklikule e-posti aadressile XXX (MTD nr 4), oli

nimetatud korraldus krüpteeritud YY nimele, seega ei oleks kaebaja saanud seda avada ja selle

sisuga tutvuda. Pelgalt MTA 12.03.2014 e-kirjast ei ole aru saada, millise sisuga korraldus on

äriühingule tehtud, sest e-kirjas on viidatud vaid korralduse numbrile. Ringkonnakohus leiab

siiski, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud see maksuhalduri ekslik seisukoht asja

lõpptulemust mõjutada, eriti arvestades, et vastutusmenetluses oli kaebajal

kaasaaitamiskohustus.

15. Kaebaja väidab, et andis 23.01.2014 kõik raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatuse

liikmele, koostades selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Ringkonnakohus märgib, et

tavapäraselt koostatakse ja allkirjastatakse selline akt nii, et mõlemale poolele jääb üks

eksemplar või vähemalt allkirjadega koopia. Kaebaja ei ole akti vastutusmenetluses ega ka

kohtule esitanud või põhistanud selle esitamise võimatust. Seega pole võimalik

kontrollida, kas ja milliseid dokumente kaebaja tegelikult uuele juhatuse liikmele üle

andis. Kaebaja ja YY vahel 23.01.2014 sõlmitud notariaalses osaühingu osa

müügilepingus on viidatud poolte kinnitusele, et ostja on tutvunud äriühingut puudutava

dokumentatsiooniga, kuid pooled on notarile avaldanud, et ei soovi mingite täiendavate

dokumentide notariaalaktile lisamist või tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist (p 1.6). Seega ei tõenda ka 23.01.2014 leping äriühingu dokumentide

üleandmist uuele juhatuse liikmele.

16. Maksuhaldur on tuvastanud, et pärast äriühingu osaluse müümist lõpetas äriühing

ettevõtlusega tegelemise (MTD nr 12) ja uued juhatuse liikmed (YY, alates 25.03.2014

CC) ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad. Praktikas on selline käitumine tavapärane

olukorras, kus maksuhalduri eest soovitakse tehingute tegelikke asjaolusid varjata.

Kaebaja võõrandas küll äriühingu osaluse enne kontrollimenetluse algust, kuid seotud

isikule – oma laste isale, kes oli varem osutanud Plustend Grupp OÜ-le teenust füüsilisest

isikut ettevõtjana (vt VTD nr 12). Iseenesest võib olla õige kaebaja väide, et YY ei elanud

2014. a-l enam kaebajaga koos ja poolte isiklikud suhted olid jahenenud. Tuvastatud

asjaoludest saab aga järeldada, et äriühingu osaluse müük ei toimunud tavapärastel

tingimustel. Nii näiteks on notar pooltele selgitanud, et tehingu müügihind vastas

äriühingu osakapitali suurusele, st kaebaja müüs äriühingu osaluse hinna eest, mis ei

katnud isegi osaühingu asutamiskulusid, kuigi lepingust ei nähtu, et äriühingul oleks olnud

suuri võlgnevusi (vt 23.01.2014 lepingu p-d 1.1 ja 2.2). Notariaalsest lepingust selgub

veel, et äriühingu osaluse eest tasuti juba enne tehingu tegemist sularahas. Turutingimustel

toimuva tehingu puhul ei ole selliste riskide võtmine tavapärane. Puuduvad ka andmed, et

kaebaja oleks äriühingu osaluse müügisoovi kuskil kuulutanud või otsinud soodsamaid

7(10)

3-17-1072

pakkumisi. Kaebaja on 04.04.2016 seletuses müügi põhjusena öelnud üksnes seda, et

soovis ettevõtluskeskkonnast väljuda, selgitamata lähemalt näiteks selle ajastust. Seetõttu

ei ole maksuhaldur eksinud, kui arvestas vastutusotsuse tegemisel muu hulgas kaebaja ja

YY vaheliste isiklike seostega ning järeldas sellest, et kaebaja ja YY võisid tegutseda

kooskõlastatult.

17. On tõsi, et vastutusmenetluses ei pöördunud maksuhaldur enam kolmandate isikute poole

teabe ja dokumentide saamiseks. Tuleb aga arvestada, et vastutusmenetluses oli kaebajal

kaasaaitamiskohustus, mille rikkumise korral väheneb vastavalt maksuhalduri

uurimiskohustus. Kui äriühingu maksumenetluses ei saanud kaebajale

kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ette heita, siis vastutusmenetluses on kaebaja end

põhjendamatult kogu äriühingu tegevusega seonduvast distantseerinud, arvestades, et

menetlus puudutas perioodi, kui kaebaja oli äriühingu seaduslik esindaja. Muu hulgas ei

andnud kaebaja vastutusmenetluses seletusi, millest selgunuks mõne konkreetse kolmanda

isiku sisuline roll Plustend Grupp OÜ kontrolliperioodi aegses majandustegevuses. Seega

ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei küsinud vastutusmenetluses kolmandatelt isikutelt

Plustend Grupp OÜ sularahatehingute kohta täiendavaid seletusi. Kuigi maksuhaldur oleks

võinud vastutusmenetluses veelkord pöörduda YY ja CC poole, et neilt äriühingu

dokumentide olemasolu kohta küsida, ei saa kõiki asjaolusid arvestades nimetatud isikute

poole pöördumata jätmist pidada oluliseks rikkumiseks. Maksuhalduri kogutud tõenditest

selgub, et YY oli Plustend Grupp OÜ juhatuse liikmena teadlik maksuhalduri läbiviidavast

kontrollimenetlusest, kuid ei täitnud maksuhalduri korraldusi, sh ei õnnestunud

maksuhalduril temalt teavet ja dokumente saada isegi väärteomenetluse alustamise järel

(MTD nr 9 ja VTD nr 13). Samuti müüs YY äriühingu osaluse maksumenetluse ajal edasi

isikule, kes ei olnud seejärel maksuhaldurile kättesaadav. Seega hoidus YY varasemalt

teadlikult maksuhalduri korralduste täitmisest kõrvale ning puudub mõistlik alus arvata, et

ta oli vastutusmenetluse ajaks meelt muutnud. CC sai Plustend Grupp OÜ juhatuse

liikmeks alles 25.03.2014, kui äriühingu majandustegevus oli sisuliselt lõppenud (vt

vastutusotsuse lk 4) ning miski ei viita sellele, et ta oli enne juhatuse liikmeks saamist

Plustend Grupp OÜ tegevusega seotud. Seega ei ole usutav, et CC-l oleks olnud sisulist

teavet äriühingu kontrolliperioodi majandustegevuse kohta. Lisaks selgub Plustend Grupp

OÜ-le tehtud maksuotsusest (lk 2), et pärast CC juhatuse liikmeks saamist muudeti

äriühingu nime ja aadressi ning uutele aadressidele ei olnud võimalik maksuhalduri

korraldusi kätte toimetada (postisaadetis tagastati märkega „puudub maja“ ja e-posti

aadress ei toiminud). Seega ei oleks ka CC-lt äriühingu dokumentide saamine olnud kuigi

tõenäoline. Kaebaja ei ole mingeid sisulisi asjaolusid avaldanud ka kohtumenetluses, sh

taotlenud kohtult täiendavate tõendite kogumist (nt äriühingu majandustegevusega kursis

olnud tunnistajate ülekuulamist vms).

18. Eelnevalt toodud asjaolusid kogumis arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri

kahtlusega, et dokumente Plustend Grupp OÜ sularahatehingute kohta tegelikult ei

eksisteerinudki või ei kajastanud need teavet, mis tõendaks sularahatehingute seotust

Plustend

Grupp OÜ maksustava käibe ja ettevõtlusega. Seega on põhjendatud järeldus, et äriühingul oli

olemas maksuvõlg, mida sai vastutusotsusega kaebajalt solidaarselt sisse nõuda.

19. Vastutusotsuses on kaebaja süü vormiks peetud tahtlust, mis VÕS § 104 lg 5 järgi

tähendab õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

8(10)

3-17-1072

Tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud

kohustusi (s.o kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovi nimetatud kohustusi

rikkuda (nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-

43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite

ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus

nr 3-3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-

14, p 18).

20. Ringkonnakohtu eespool toodud põhjendusi arvestades on vastutusotsuses õigesti leitud, et

kaebaja tegevus oli tahtlik. Kaebaja tegutses äriühingu juhatuse liikmena alates 2007. a-st

ja tal pidid olema piisavad teadmised äriühingu juhtimisega kaasnevatest, sh

maksuseadustest tulenevatest kohustusest deklareerida ja tasuda makse tähtaegselt.

Kaebaja oli 10.05.2011–

24.01.2014 Plustend Grupp OÜ ainuke juhatuse liige ja ta on vastutusmenetluses

selgesõnaliselt kinnitanud, et tegeles faktiliselt äriühingu juhtimise ja esindamisega. Kuna

kogu äriühingu tegevus ja finantsvahendid olid kaebaja kontrolli all, on eluliselt usutav, et

kaebaja oli teadlik ka sellest, et tema teadmisel ja osavõtul esitatud maksudeklaratsioonid ei

kajastanud õigeid andmeid, ning ta soovis sularahatehingute tegelikke asjaolusid

maksuhalduri eest varjata. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine saab olla ainult tahtlik tegu.

Kuna kaebaja süü vormiks on tahtlus, millele kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg (MKS § 98

lg 1), ei ole maksu määramine aegunud.

21. Vastutusotsuses on õigesti tuvastatud ka põhjuslik seos. Maksuhaldur on põhjendanud

kahtlust, et kaebaja on teadlikult esitanud valede andmetega maksudeklaratsioone. Sellest

järeldub, et kaebaja on jätnud teadlikult tema juhitud äriühingu maksukohustuse

tähtaegselt täitmata ning kaebaja õigusvastase tegevuse tõttu on tekkinud äriühingul

maksuvõlg, mida ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Asja lahendamisel ei ole

tähtsust, et äriühingule maksuotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja enam juhatuse liige.

Maksuvõlg on tekkinud hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja

täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (MKS § 32, vt ka Riigikohtu 25.04.2011 otsus

nr 3-3-1-48-10, p 16).

22. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses uue väite, et maksuhaldur oleks pidanud tulumaksu

summa määrama hindamise teel (MKS § 94), sest Plustend Grupp OÜ osutas Nordlin

Ehitus OÜ-le ja teistele äriühingutele teenust (ehitustööd) ja tegi ilmselgelt selleks

ettevõtlusega seotud kulutusi, sh sularahas. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maksuhaldur ei

ole hindamist kaalunud, ei anna see alust vastutusotsuse tühistamiseks, sest kaebaja pole

põhjendanud, et hindamine oleks olnud võimalik (vrd nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-

31-55-14, p 26; 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p-d 15 ja 16). Nagu eespool märgitud, on

vastutusotsuses hoolimata algdokumentide puudumisest arvestatud Plustend Grupp OÜ

pangakontodelt nähtuvate väljamaksetega, mille puhul tehingu teine pool on tuvastatav ja

omab mingitki seost äriühingu tegevusaladega, sh ehitustöödega. Samas ei ole pelgalt

pangakontode põhjal tuvastatav, milliste kaupade eest on kauplustes pangakaardiga

tasutud, ning selle põhjal oletada, milliseid kaupu ja teenuseid võis peatöövõtjatele teenuse

osutamiseks veel vaja minna. Plustend Grupp OÜ-l võis teatud hulk teenuse osutamiseks

vajalikke töövahendeid olemas olla juba enne kontrolliperioodi, samuti saab töötajatele

tehtud väljamaksetest järeldada, et vähemalt osaliselt kasutas äriühing peatöövõtjatele

9(10)

3-17-1072

teenuse osutamiseks enda tööjõudu. Tuleb ka arvestada, et kaebaja ei mäletanud

vastutusmenetluses, kus ja mille eest täpsemalt on sularahas tasutud, ning see ei ole talle

meenunud ka kohtumenetluses, samas on kaebaja öelnud, et sularahas maksti ka teenuste

eest (sh soetas Plustend Grupp OÜ väidetavalt teenuseid oma alltöövõtjatelt). Kaebaja ei

ole selgitanud, kuidas oleks maksuhaldur saanud eespool toodud asjaoludel kindlaks teha

kulutuste seotuse äriühingu ettevõtlusega, arvestades muu hulgas, et teenuste puhul ei ole

hindamine üldjuhul üldse võimalik (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 19 ja

seal viidatud varasem praktika).

23. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)