2-16-4917/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4917

Tsiviilasi

Solar4you OÜ hagi OÜ Technosol vastu kaubamärgi

ainuõiguse

lõppenuks

tunnistamiseks

või

alternatiivselt kaubamärgi õiguskaitset välistavate

asjaolude puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Technosol apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastustaja Solar4you OÜ (registrikood

12248260), lepinguline esindaja patendivolinik Indrek

Eelmets

Kostja/apellant OÜ Technosol (registrikood 10575434),

lepinguline esindaja patendivolinik Raivo Koitel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.12.2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Määrata kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista

OÜ-lt Technosol välja Solar4you OÜ

kasuks

apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 420 eurot.

5. Mõista OÜ-lt Technosol välja Solar4you OÜ kasuks apellatsioonimenetluse

kulude hüvitamisega viivitamisel viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise 420

eurot täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 29.03.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub tunnistada kostja ainuõiguse

kaubamärgile „Solar4You“ (reg/nr 43138) täielikult lõppenuks alates 29.03.2016 või

alternatiivselt tuvastada kaubamärgi „solar4you + kuju“ (taotluse nr M201200844)

osas õiguskaitset välistavate asjaolude puudumine.

2. 03.10.2012 esitas hageja Patendiametile taotluse nr M201200844 kujundusliku

kaubamärgi „solar4you free energy“ registreerimiseks Eestis klassides 9, 11, 35, 37 ja

42. Patendiamet tegi 01.11.2013 registreerimise otsuse. Kostja nimele oli 22.09.2006

registreeritud kaubamärk nr 43138 „Solar4You“. Kostja vaidlustas Patendiameti

otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK). TOAK rahuldas 29.12.2015

kostja vaidlustusavalduse ning tühistas Patendiameti otsuse registreerida hageja

kaubamärk kõikide taotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. TOAK pidas

kaubamärke sarnasteks ning kostja kaubamärgi kaupu klassides 9 ja 11 identseteks

ning sarnasteks hageja kaubamärgi kaupade ja teenustega klassides 9, 11, 35, 37 ja 42.

3. Hageja ei nõustu TOAK-i otsusega. Kuna kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise

kohustust, tuleb tema ainuõigus tunnistada lõppenuks, mis toob kaasa kostja

kaubamärgi registrist kustutamise. Siis ei saa kostja kaubamärki enam käsitleda

varasema kaubamärgina, mis takistaks hageja kaubamärgi registreerimist ning hageja

kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad.

4. Alternatiivselt - kui kostja tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist kõikide või osade

registreeringus märgitud kaupade tähistamisel, puuduvad hageja kaubamärgi

õiguskaitset välistavad asjaolud nende kaupade ja teenuste osas, mis ei ole

samaliigilised kaupadega, millel kostja on kaubamärki kasutanud.

5. Kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust kaubamärgiseaduse (KaMS)

§ 17 tähenduses ning kuivõrd kostja on takistanud hageja kaubamärgi registreerimist,

on hageja näol tegemist huvitatud isikuga. Kostja kui kaubamärgi omanik peaks

tõendama kaubamärgi tegelikku kasutamist registreeringus märgitud kaupade ja

teenuste tähistamisel. Kostja ei ole kaubamärki kasutanud Eestis hagi esitamisele

eelnenud 5 aasta jooksul ehk perioodil 29.03.2011–29.03.2016. Kostja kaubamärgile

puuduvad viited otsingumootoris Google ning kostja majandusaasta aruannetes. Kostja

ei ole välja toonud ega tõendanud, et toodaks ise kaubamärgiga tähistatud tooteid või

telliks neid. Kostja kodulehel olev info on uuendamata. Kostja arved Hadd OÜ-le ei

tõenda kaubamärgi kasutamist, sest arvetel on märgitud IBAN-koodid, mis võeti

siseriiklikult kasutusele alles 01.02.2014. Teistel kostja esitatud arvetel puuduvad

viited kaubamärgile. Kostja väidete kohaselt tähistab ta kaubamärgiga taastuvenergia

tooteid, kuid vastavate kaupade turumaht on Eestis suur ning tegemist ei ole

nišitoodetega. Kui arvestada kostja esitatud arveid, on tema tehingute maht sedavõrd

väike, et ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja tegevus ei ole suunatud

Eesti päikeseenergia seadmete turul turuosa loomisele või säilitamisele.

6. Lisaks ei ole kostja tõendanud kaubamärgi kasutamist teiste registreeritud teenuste ja

kaupade osas. Kostja väited, mille kohaselt on tegemist samaliigiliste kaupadega, on

paljasõnalised. Kostja viited Euroopa Kohtu (EK) lahenditele ei asenda kaubamärgi

tegeliku kasutamise tõendamist. Kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust võib

kompenseerida kasutamise intensiivsus või regulaarsus, kuid mida piiratum on maht,

seda vajalikum on täiendavate tõendite esitamine. Antud juhul ei ole kostja

kaubamärgi kasutamist tõendanud ning üritab vähest kasutamist õigustada.

7. Hageja ja kostja kaubamärgid sisaldavad ühist osa „Solar4You“. Muus osas on

kaubamärgid täiesti erinevad ja jätavad erineva üldmulje, mis välistab nende

äravahetamise võimaluse. Hageja kaubamärgitaotluses märgitud teenuste loetelu

(klassid 35, 37, 42) ei ole samaliigiline kostja kaubamärgi registreeringus märgitud

kaupade loeteluga.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaubamärgi kasutamine

on tõendatud. Väljavõte kodulehelt tõendab, et kostja kasutab kaubamärki klassides 9

ja 11 toodud kaupade tähistamisel. Kostja reklaamib ja müüb oma tooteid Eestis.

Kostja kasutab kaubamärki valgustite, kütte- ja energiaseadmete, elektriseadmete,

päikesepaneelide ja selle moodulite ning akude tähistamisel. Tegemist on klassides 9

ja 11 toodud kaupade üldiste nimetustega ja kaupade alamkategooriatega. Kostja ei

pea tõendama kaubamärgi kasutamist kõigi registreeringus märgitud kaupade suhtes,

sest tegemist on samaliigiliste kaupadega. Kohtupraktika ei näe ette otsustavat künnist

tegeliku kasutamise tõendamisel ning käibe suurust tuleb hinnata koos teiste

teguritega. Kasutamine ei pea olema märkimisväärselt kvantitatiivne, et oleks tegelik.

Kallite toodete puhul piisab väikestest käibenäitajatest. Antud juhul on tegemist

taastuvenergia toodetega, mis on nišikaubad, mitte tavatarbekaubad ning millel on

kõrgem hind ja eriline kasutusotstarve. Kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja

reklaammaterjalid ja arved. Kostjal oli õigus kasutada erinevate klientide jaoks sama

arve blanketti, mis selgitab IBAN-koodide kasutamist. Kaubamärk ei pea alati olema

kaubale kinnitatud ja kuupäevi mittesisaldav materjal on asjakohane koos teiste

tõenditega.

9. Kostja ei ole varasema kaubamärgi registreerimisel määranud sellele mittekaitstavat

osa, mis tähendab, et kogu sõnaline osa „Solar4You“, sõltumata selle kujundusest või

kirjafondist, on KaMS-st tuleneva kaitse all. Hageja kaubamärgi domineeriv ja

eristusvõimeline sõnaline tähis „Solar4You“ on olemuselt identne kostja

kaubamärgiga. Kaubamärgitaotluse kaubad/teenused on kõige üldisemalt seotud

energiavaldkonnaga, sh taastuvenergiaga. Seetõttu sõnakombinatsioon „free energy“

ei anna terviktähisele täiendavat eristusvõimet ja sel puudub tähtsus võrreldavate

kaubamärkide eristamisel. Visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt on kaubamärkide

eristusvõimet omavad osad „solar4you“ identsed ning tervikuna on võrreldavad

tähised äravahetamiseni sarnased.

10. Kaubad ja teenused on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Hageja taotluse

klassides 9 ja 11 märgitud kaubad on kõige üldisemalt võttes identsed varasema

kaubamärgi „Solar4You“ klasside 9 ja 11 kaupadega. Tegemist on erinevate

energeetikavaldkonda kuuluvate kaupade ja nende komponentidega. Hageja taotluse

klassi 35, 37 ja 42 teenused täiendavad klasside 9 ja 11 kaupu, kuna kõik on seotud

klassides 9 ja 11 seadmete kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise,

projekteerimise, arendamise, disainimise jms-ga. Seega on tegemist klasside 9 ja 11

kaupadega seonduvate täiendteenustega. Võib eeldada, et lõpptarbijad on

võrreldavatel tähistel samad ja järelikult on tarbijate eksitamise tõenäosus väga suur.

11. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ja hageja ei saa nõuda kostja

kaubamärgiõiguse lõppenuks tunnistamist pelgalt seetõttu, et soovib ise kaubamärki

kasutada.

Menetluse käik

12. Harju Maakohus jättis 25.11.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 04.04.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks ning rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt.

Esimese astme kohtu otsus

13. 07.12.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas kostja ainuõiguse

kaubamärgile „Solar4You“ (registreerimise numbriga 43138) täielikult lõppenuks

alates 29.03.2016. Menetluskulud jätis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale

menetluskuludena välja 4022 eurot ja viivise.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja esitas 03.10.2012 Patendiametile taotluse kaubamärgi „solar4you free

energy“ + kuju registreerimiseks Eestis klassides 9, 11, 35, 37 ja 42;

2) Patendiamet tegi 01.11.2013 hageja kaubamärgitaotluse nr M201200844 osas

registreerimise otsuse;

3) kostjale kuulub kaubamärk „Solar4You“, mis registreeriti 22.09.2006 numbriga

43138;

4) kostja vaidlustas Patendiameti otsuse TOAK-is;

5) TOAK tegi 29.12.2015 otsuse, millega rahuldas kostja vaidlustusavalduse ja

tühistas Patendiameti otsuse hageja kaubamärgi registreerimise suhtes.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja õigused talle kuuluvale kaubamärgile

„Solar4You“ võivad olla lõppenud seetõttu, et kostja ei ole oma kaubamärki seaduses

sätestatud tähtaja jooksul kasutanud. Hageja esitas kohtule ka alternatiivse nõude

tuvastada, et hageja kaubamärgi taotluse osas puuduvad õiguskaitset välistavad

asjaolud.

16. Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsuse kohaselt tuleb maakohtul hinnata

tõendeid ja tuvastada, kas vaidlusaluse kaubamärgi kasutamine on olnud tegelik.

Kostja on asja uuel läbivaatamisel tuginenud väitele, et kohtud on varasemas

menetluses pidanud tema esitatud arveid usaldusväärseteks tõenditeks. Samuti on

kostja leidnud, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei käsitlenud hageja

kaubamärgitaotluse õiguskaitset välistavate asjaolude küsimust, on vastavas osas

jäänud kehtima maakohtu seisukoht.

17. Kohus pidas eelviidatud kostja seisukohti ekslikeks. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tervikuna. Tallinna Ringkonnakohtu

04.04.2017 otsusega on tervikuna tühistatud maakohtu 25.11.2016 otsus. Järelikult ei

ole otsus jäänud osaliselt kehtima. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel lähtuma

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist. Kohus viitas TsMS § 658 lõikele 2.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohustuslikud on üksnes seisukohad

õigusnormide kohaldamisel ja tõlgendamisel (lahend nr 3-2-1-105-16, punkt 17), mitte

aga seisukohad tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (lahend nr 3-2-1-131-

14, punkt 17). Ringkonnakohus ei saa maakohtule ette kirjutada, millised asjas tähtsad

asjaolud on ringkonnakohtu arvates tõendatud ja millised mitte ning maakohus peab

asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama kõiki tõendeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

131-14, punkt 17; 3-2-1-42-14, punkt 14). Seega ei saa asja uuel läbivaatamisel

maakohtule olla kohustuslik varasem maakohtu või ringkonnakohtu võimalik hinnang

arvete kui usaldusväärsete tõendite osas.

18. Hageja esitas kostja vastu hagis nõude kahel alternatiivsel alusel. Esimese alternatiivse

alusena viitas hageja sellele, et kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust

KaMS § 17 tähenduses. Kostja leidis, et tema kaubamärgi kasutamine on tõendatud.

19. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud oma kaubamärgi tegelikku kasutamist, kuigi

kohus selgitas kostjale tegeliku kasutamise tõendamise kohustust ajavahemikul

29.03.2011–29.03.2016 08.06.2017 pöördumises (t II kd lk 50). Kostjal tuli välja tuua

käibe maht, tehingute sagedus ja see, milliste klassides 9 ja 11 märgitud kaupade ning

teenuste osas on kaubamärki kasutatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma

väiteid ei tõendanud.

20. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on üritanud õigustada tõendite puudumist hulgaliste

viidetega erinevatele EK lahenditele, kuid need viited ei asenda tõendamise kohustust.

Kostja ei ole esitanud sisuliselt ühtegi usaldusväärset tõendit, mis tõendaks

kaubamärgi tegelikku kasutamist hageja viidatud perioodil. Usaldusväärsete tõendite

puudumise tõttu ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kaubamärgi tegeliku

kasutamise tõendamiseks ei ole kohtupraktikas seatud kvantitatiivseid nõudeid ning

piisab ka vähese kasutamise tõendamisest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et on

kasutanud oma kaubamärki kõigi nende kaupade ja teenuste osas, milliste jaoks on

kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud.

Kostja väited, et kõik registreeringus märgitud kaubad ja teenused on samaliigilised

ning et tegemist on kaupade üldnimetuste ja alamkategooriatega, on jäänud täielikult

põhistamata ja tõendamata.

21. Kohus viitas KaMS § 17 lõigetele 1 ja 2. Kostja on sisuliselt väitnud, et kasutas

kaubamärki kaupade tähistamisel, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ta

toodab registreeringus märgitud kaupu ise või laseb neid toota mõnel kolmandal

isikul. Iseenesest on õige kostja väide, et kaubamärk ei pea alati olema kinnitatud

kaubale või tootele, kuid olukorras, kus kaubamärk on registreeritud kaupade suhtes ja

kostja väidete kohaselt on ta kaupu müünud ja reklaaminud, oleks kostjal tulnud

tegeliku kasutamise tõendamiseks välja tuua, et kaubad, mille suhtes on kaubamärki

kasutatud, on reaalselt olemas olnud. Seda kostja tõendanud ei ole.

22. Kohus viitas KaMS § 53 lõike 1 punktile 3 ja lõikele 2. KaMS § 53 lõikes 2 toodut ei

kohaldata, kui kaubamärgi KaMS § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast

viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning

juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles

pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist (KaMS § 53 lõige 3). Hageja tugines

hagis sellele, et kostja ei ole vaidlusalust kaubamärki kasutanud perioodil 29.03.2011–

29.03.2016 ehk viie aasta jooksul enne hagi esitamist. Kohus viitas ka KaMS §-le 56.

23. Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud väitele, et hageja näol on tegemist asjast

huvitatud isikuga, kellel on õigus KaMS § 53 lõike 1 punktis 3 toodud hagi esitada.

Riigikohus on leidnud, et huvitatud isiku mõistet ei saa liialt kitsalt tõlgendada ning

asjast huvitatud isikuks saab pidada isikut, kes soovib vaidlusalust kaubamärki või

sellega sarnast tähist ise kasutada, kuid ei saa seda teha varasema registrisse kantud

õiguse tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-167-14, punkt 14). Riigikohus pidas huvitatud

isiku staatuse määratlemisel piisavaks, kui isik on esitanud taotluse vaidlusaluse

kaubamärgiga sarnase tähise samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks (samas,

punkt 16). Kuivõrd hageja soovis registreerida vaidlusalust tähist oma kaubamärgina

samaliigiliste kaupade ja teenuste tähistamiseks ning seda takistas kostja tuginemine

varasemale kaubamärgile, on hageja näol tegemist asjast huvitatud isikuga.

24. Riigikohus on leidnud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu (EL) liige, tuleb

kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel

arvestada EL tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega (lahend nr 3-2-1-4-06,

punkt 22). Samuti saab arvestada EK praktikat normide tõlgendamisel. Seetõttu

nõustus kohus poolte seisukohtadega, et tegeliku kasutamise mõiste tõlgendamisel

saab lähtuda EK lahenditest.

25. EK on leidnud, et kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale

see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, et tarbija või

lõppkasutaja saaks kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud

päritolu kaupadest või teenustest (C-206/01, punkt 48). Eeltoodust lähtudes on

kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegemist siis, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt

tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste

päritolu tagamine eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda

(C-416/04, punkt 70; C-495/07, punkt 17). Kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks ei ole

sümboolse tähendusega kasutamine, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga

saadud õiguste säilimine (C-40/01, punktid 36, 37; C-416/04, punkt 70; C-442/07,

punkt 13). Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab põhinema nende

faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi

kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või

teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks

põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või teenuste olemusel, turu omadustel,

kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel (C-416/04, punkt 70).

26. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et kaubamärgi kasutamise maht või olemus ei

saa asjas tähtsust omada. Tegeliku kasutamise hindamisel tuleb arvesse võtta kaupade

ja teenuste omadusi, kaubamärgi kasutamise sagedust või järjepidevust ning asjaolu,

kas kaubamärki kasutatakse kõikide või ainult osade kaupade ja teenuste

turustamiseks. Tõendeid kaubamärgi kasutamise ja sellega seotud tegurite kohta peab

esitama kaubamärgiomanik (C-40/01, punkt 38; C-416/04, punkt 71). Kaubamärgi

kasutamine peab olema toimunud kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste turul,

mitte ainult asjaomase ettevõtte piires (C-442/07, punkt 14). Järelikult tuli kostjal välja

tuua ja tõendada kõik asjaolud, mis seonduvad kaubamärgi tegeliku kasutamisega.

27. Kaubamärgi tegeliku kasutamise mõistest tuleneb, et kaubamärgiga pakutav kaitse ja

selle registreerimisest tulenevad õigused, mida saab kasutada kolmandate isikute

vastu, ei saa kesta, kui kaubamärk on kaotanud oma kaubandusliku eesmärgi (C-

495/07, punkt 17). Kaubamärgiõiguste säilimist tuleb tunnistada teatava kauba- või

teenusteklassi suhtes üksnes siis, kui asjaomast kaubamärki on kasutatud sellesse

klassi kuuluvate kaupade ja teenuste suhtes (samas, punkt 19).

28. Kostja on kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise asemel viidanud mitmetele EK

lahenditele, milles antud tõlgenduste kohaselt piisab ka vähesest kvantitatiivsest

kasutamisest selleks, et lugeda kaubamärgi kasutamine tegelikuks. Kostja on jätnud

tähelepanuta, et viidatud lahendites on olnud siiski tõendatud kas kaubamärgiga

tähistatud kaupade reaalne olemasolu või muud asjaolud, mis koostoimes vähest

kasutamist tõendavate tõenditega võimaldavad siiski lugeda kasutamise tegelikuks.

EK lahenditest ei tulene, et kaubamärki saaks lugeda tõendatuks vaid üksikute

kaubamärgiomaniku arvete alusel, mis sisaldavad kaubamärgi tähist olukorras, kus

muud asjaolud, sh kaubamärgiga tähistatud kaupade olemasolu, turu olukord,

turuosalus jms kaubamärgiomaniku poolt välja toodud ja tõendatud ei ole.

29. Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et tegeliku kasutamise tõendamisel ei oma

tähtsust kasutamise majanduslik edu (T-332/01, punkt 32). Õige on aga ka hageja

märkus, et samas EK lahendis rõhutatu kohaselt võib kaubamärgiga tähistatud

kaupade vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne

intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi. Turuosa suurust, mahtu ja käivet tuleb

hinnata koos teiste teguritega, sh kauba või teenuste omadustega (samas, punkt 36).

Mida piiratum on kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on

esitada täiendavaid tõendeid, mille alusel võiks kõrvaldada kahtlused kaubamärgi

tegeliku kasutamise kohta (samas, punkt 37). Kostja väited, et tema toodete näol on

tegemist kallite nišitoodetega, ei ole tõendamist leidnud.

30. Tõenditest nähtub, et hageja esitas 03.10.2012 taotluse kaubamärgi SOLAR4YOU+

kuju registreerimiseks (t I kd lk 9-10) erinevatele kaupadele ja teenustele klassides 9,

11, 35, 37 ja 42. TOAK tegi 29.12.2015 otsuse (t I kd lk 12-25), millest nähtuvalt

esitas kostja vaidlustusavalduse Patendiameti 01.11.2013 otsuse peale registreerida

hageja kaubamärk. Kostja vaidlustas otsuse põhjusel, et on varasema kaubamärgi

omanik. TOAK leidis, et kostja kaubamärgi sõnaline osa „Solar4you“ oli kaubamärgi

osana kaitstud ning kuna kostja kaubamärk oli visuaalselt hageja taotletud

kaubamärgiga sarnane, võis kostja tugineda oma varasemale kaubamärgiomaniku

õigusele.

31. Kostjale kuulub sõnaline kaubamärk „Solar4You“ (t I kd lk 11), mis on alates

22.09.2006 registreeritud klassis 9 teadusotstarbelistele, merendus-, geodeesia-, foto-,

filmi, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste-ja

õppevahenditele ning seadmetele, elektrijuhtimis-, jaotus-, muundamis-,

akumuleerimis-, reguleerimis- ja kontrollseadmetele ning -vahenditele, heli või

kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuurile, magnetandmekandjatele,

heliplaatidele, müügiautomaatidele ja -mehhanismidele, kassaaparaatidele ja

arvutusmasinatele, infotöötlusseadmetele ja arvutitele ning tulekustutitele. Klassis 11

oli kaubamärk registreeritud valgustus- ja kütteseadmete, aurugeneraatorite,

toiduainete kuumtöötlusseadmete, jahutusseadmete, kuivatus-, ventilatsiooni-,

veevarustus- ja sanitaarseadmete jaoks.

32. Kostja väitis, et on oma kaubamärgiga tähistanud erinevaid valgustusseadmeid,

merenduses kasutatavaid ventilaatoreid, kütte- ja energiaseadmeid, päikesepaneelide

mooduleid ja päikesepaneele ning akusid. Seega on kohtu hinnangul kostja nõustunud,

et ta ei ole kaubamärke kasutanud kõigi nende kaupade suhtes, mille jaoks on

kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Lisaks väitis kostja, et tema kaubamärk on

registreeritud n-ö kaupade üldnimetustele. Põhiolemuselt on kaubamärgiga

tähistatavad tooted kostja hinnangul kõikvõimalikud elektrijuhtimis-, -jaotus-,

-muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja -kontrollseadmed ning -vahendid

(klassis 9) ning valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid; kuivatus-, ventilatsiooni-,

veevarustus- ja sanitaarseadmed (klassis 11). Samas kasutavad kõik ülejäänud klasside

9 ja 11 kaubad toimimiseks samu komponente, mistõttu on oma olemuselt tegemist

samaliigiliste kaupadega. Kohus sellise paljasõnalise kostja käsitlusega ei nõustu.

33. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on geodeesia-, foto-, filmi-, optika-,

kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning seadmed,

samuti heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur,

magnetandmekandjad, heliplaadid, müügiautomaadid ja -mehhanismid,

kassaaparaadid ja arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid ning tulekustutid

klassis 9 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele,

valgustitele, kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ainuüksi seadmete nimetustest

kohus seda järeldada ei saa, sest tegemist on tehniliselt erinevate seadmetega, mida

kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et

registreeringus toodud seadmete näol oleks tegemist kostja loetletud seadmete alam-

või ülemkategooriatega. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on toiduainete

kuumtöötlusseadmed, veevarustuse- ja sanitaarseadmed ning aurugeneraatorid klassis

11 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele, valgustitele,

kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ka antud klassi suhtes ei ole kostja põhistanud

ega tõendanud toodete kuulumist samasse toodete alam- või üldkategooriasse.

Ainuüksi tulevalt sellest, et kostja kaubamärk on registreeritud klassides 9 ja 11

kaupadele, mis kõik kujutavad endast tehnilisi seadmeid, ei saa kohus järeldada

kaupade samaliigilisust. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.

34. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostja ei ole kasutanud registreeritud

kaubamärki klassis 9 teadusotstarbeliste, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-,

mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning -seadmete jaoks,

heli või kujutise salvestuse, edastus- ja taasesitusaparatuuri, magnetandmekandjate,

heliplaatide, müügiautomaatide ja -mehhanismide, kassaaparaatide ja arvutusmasinate,

infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite suhtes. Kohus luges tõendatuks, et

kostja ei ole kasutanud registreeritud kaubamärki klassis 11 toiduainete

kuumtöötlusseadmete, veevarustuse- ja sanitaarseadmete ning aurugeneraatorite

suhtes.

35. Hageja esitas kohtule väljavõtte internetiotsingust portaalis Google otsingusõnaga

„solar4you“ (t I kd lk 26), millest võib järeldada, et otsingusõna sisestamisel kostjale

või kostja ettevõttele või kostja kodulehele või kostja kaubamärgile vasteid ei

ilmnenud. Antud tõendist võib järeldada, et kostja ei tegele vähemalt aktiivselt

vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade turundamisega.

36. Kostja 2015.a majandusaasta aruandest (t I kd lk 27-43) nähtub, et vastaval aastal oli

kostja põhitegevuseks bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite

Hydrobreak jae- ja hulgikaubandus. 70% ettevõtte müügitulust tulenes Eestis teostatud

müügist, 12% müügist Euroopa Liitu ja 18% ekspordist. Viiteid kaubamärgiga

„Solar4you“ tähistatud kaupade müügile aruanne ei sisalda. Kogu müügitulu

suuruseks oli aruandeaastal 92 9247 eurot, mis tulenes HydroBreak toodete müügist.

Järelikult võib majandusaasta aruandest järeldada, et 2015.a ei tegelenud kostja

vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga. Vastupidist ei ole kostja

väitnud ega tõendanud.

37. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt www.hydrobreak.com (t I kd lk 70-

102). Väljavõttest nähtuvalt pakub kostja oma kodulehe kaudu müügiks erinevaid

valgusteid, mille nimetused sisaldavad sõna „Solar4you“. Kodulehel on tehtud

valgustitest fotod, kuid need ei ole ilmselgelt tehtud Eestis. Üheltki fotolt ei nähtu, et

nendes kajastatud tooted ise oleksid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Kodulehelt

ei ole võimalik järeldada, kes on fotodel kajastatud toodete tootjaks ja kus on tooted

toodetud. Kodulehe tekst on inglisekeelne. Valgustite osas nähtub kodulehelt, et kuigi

seal on kajastatud ka kallimaid, üle mitme tuhande euro maksvaid tänavavalgusteid,

on suurema osa valgustite hinnaklass vastav tavaklassi valgustite hindadele alates 10

eurost. Antud tõend läheb vastuollu kostja väitega, et tema toodete näol on tegemist

tavapärasega võrreldes kallimate toodetega, mis ei ole suunatud tavatarbijatele. Hageja

esitatud väljavõttest ehituskaupade müüja K-Rauta veebipoest (t I kd lk 166-167)

nähtub, et tavakaupluses on jaemüügis päikeseenergia toimel töötavad lambid ning

viimaseid on võimalik osta hinnaga 15.99 eurot pakk või 4.89 eurot üks lamp.

Järelikult vastavad kostja kodulehel avaldatud valgustite hinnad tavaliselt

jaekaubanduses tarbijatele müüdavate analoogiliste kaupade hindadele.

38. Lisaks valgustitele on kostja kodulehel kajastatud ventilaatorid nimetusega

„Solar4you“, tuulegeneraatorid, inventerid ja akud sama nimega. Kostja kodulehel on

avaldatud ka hinnakiri, kus käibemaksu suuruseks on märgitud 18%. Veebilehe

esilehelt (t I kd lk 70) nähtub, et selles on viimati tehtud muudatusi 21.06.2006.

Viidatud kaks asjaolu (käibemaksu suurus ja muudatuste tegemata jätmine viimase

10a jooksul) kokku tõendavad, et kostja tegelikult ei kasuta veebilehte reaalselt oma

kaubamärgiga kasutatud toodete müümiseks või turustamiseks. Kostja ei ole väitnud

ega tõendanud, et veebilehel kajastatud tooted on tegelikult olemas või neid on

võimalik toota. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kasvõi üks klient oleks

viimase 5a jooksul enne hagi esitamist ostnud temalt kaubamärgiga tähistatud tooteid

veebilehe vahendusel. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja esitatud kodulehe väljavõte

ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist.

39. Hageja esitas kostja 2012.a majandusaasta aruande (t I kd lk 126-142), millest nähtub,

et kostja on nimetatud aastal märkinud oma põhitegevusalaks taas Hydrobreak

puhastusvahendite jae- ja hulgikaubanduse. Kogu müügitulu suuruseks on märgitud

189 571 eurot ning kogu müügitulu tulenes „HydroBreak“ toodete müügist.

Kaubamärgiga „Solar4you“ tähistatud kaupade müüki ja sellest tulenevat tulu aruanne

ei kajastanud. Kostja 2013.a majandusaasta aruandest (t I kd lk 143-159) nähtub, et

kostja on oma põhitegevusalaks nimetanud HydroBreak toodete jae- ja hulgimüüki.

Kogu müügitulu 190 848 eurot tulenes HydroBreak toodete müügist. Kostja

majandusaasta aruanded ei kajasta, et kostja oleks erinevalt arvetel märgitule müünud

Solar4you kaubamärgiga tähistatud tooteid. Seega ei tõenda kostja 2015., 2012. ja

2013.a majandusaasta aruanded, et ta oleks üldse tegelenud vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga.

40. Kostja esitas kohtule arved. 31.01.2012 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (t I kd lk

103) ühe Solar4you nimetust kandva inverteri eest summas 434.09 eurot. 13.03.2012

on kostja esitanud samale ettevõttele arve (t I kd lk 104) akude, ühe lambi ja

siinusinverteri eest, mis on tähistatud nimetusega „Solar4you“, kokku summas

2265.60 eurot. 22.07.2013 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (t I kd lk 105)

„Solar4you“ „päikesesüsteemi“ ja inverteri eest kokku summas 7580.24 eurot. Mida

täpselt on müüdud „päikesesüsteemi“ nimetuse all, arvest järeldada ei ole võimalik.

10.09.2014 on kostja esitanud arve Hadd OÜ-le tähisega „Solar4you“ tähistatud akude

ja paneelide eest summas 3837.80 eurot (t I kd lk 106). 14.08.2012 on kostja esitanud

Hadd OÜ-le arve „Solar4you“ nimetusega 10 päikesepaneeli eest (t I kd lk 107)

summas 3900 eurot. Kohus osundas, et arvete summad ja nendes kajastatud toodete

kogused ei toeta kostja väiteid, et tema tooted on kallid nišitooted, sest nt paneele on

kostja müünud väidetavalt hinnaga 73.13 eurot ja lampe hinnaga 25 eurot.

41. Kõigil esitatud arvetel on kostja pangakonto number trükitud IBAN-koodi sisaldava

numbriga. Kostja esitas kohtule ka maksekorraldused arvete nr 4409, 4251 ja 4138

tasumise kohta (t II kd lk 196-199). 2012.a esitatud arvete nr 4041 ja 4051 tasumist

kostja ei tõendanud. Kohus leidis, et esitatud arved ei tõenda tegelikult vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud kaupade müümist. Kostja majandusaasta aruanded aastatel

2012 ja 2013 ei sisalda ühtegi viidet vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete

müügist saadud tulu kohta.

42. Lisaks on hageja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et Hadd OÜ-le 13.03.2012

esitatud arves nr 4051 on märgitud küll „Solar4You Akud 6OPzV 720 Ah“, kuid

kostja enda esitatud hinnakirja alajaotises „Geel akud kuivalt täidetud“ on sama

tootenimetuse „6OPzV 720 Ah“ kõrval Sonnenschein kaubamärki kandva aku pilt (t II

kd lk 65 pöördel). Esitatud hinnakirjast ei nähtu, et ükski teine toode oleks tegelikult

tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Samuti on hageja juhtinud kohtu tähelepanu

asjaolule, et kõigil arvetel on konto number tähistatud IBAN-numbriga, mis võeti

Eestis siseriiklikult kasutusele alates 01.02.2014. Kostja viited sellele, et ta kasutas

ühte ja sama arve blanketti nii siseriiklike kui välisklientide jaoks, ei ole kohtu

hinnangul usutavad, sest tegemist on eestikeelse arvega, mis esitati Eestis tegutsevale

kliendile.

43. Kuivõrd kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta ise toodaks või keegi toodaks

tema jaoks kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei ole tõendanud kaubamärgiga tähistatud

toodete olemasolu ning kostja majandusaasta aruanded ei kajasta vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud kaupade müügist tulenevat tulu, ei saa Hadd OÜ-le esitatud

arved tõendada kostja väidet, et ta tegelikult kaubamärki kasutas. Kui kaubamärgiga

tähistatud tooteid tegelikult olemas ei olnud ja kostja müüs oma klientidele

HydroBreak kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei saa kaubamärgi tegelikku kasutamist

lugeda tõendatuks ainult seetõttu, et kostja võis olla mõnele arvele kandnud tähise

„Solar4you“.

44. Kostja esitas kohtule ühtlasi täiendavalt tema poolt Vatson&Vatson OÜ-le esitatud

arved ja PP Ehitus OÜ-le esitatud arved koos arvete tasumist tõendavate

maksekorraldustega (t II kd lk 58-61). Üksnes Vatson&Vatson OÜ-le 15.01.2012

esitatud arvel (t II kd lk 58 pöördel) on viide tähisele „solar4you“. Ülejäänud arvetel

viited kaubamärgile puuduvad. Kuivõrd ülejäänud arvetel puuduvad mistahes viited

vaidlusalusele kaubamärgile ning kostja ei ole muul viisil tõendanud, et arvetel

märgitud kaubad olid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga, ei saa muud arved

tõendada vaidlusaluse kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kuigi Vatson & Vatson OÜ-

le 15.01.2012 esitatud arve kohaselt müüdi kaks „solar4you“ lampi kokku hinnaga

230.06 eurot, ei lugenud kohus antud tõendit analoogiliselt Hadd OÜ-le esitatud

arvetega selliseks tõendiks, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja

2012.a majandusaasta aruanne ei kajastanud mistahes summas vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud toodete müügist saadud tulu.

45. Kostja esitas kohtule inglisekeelse teksti Solar4you süsteemi kohta (t II kd lk 61

pöördel, lk 62; tõlge eesti keelde lk 200-201), mis kostja väidete kohaselt kujutas

ventilaatori tutvustust. Tekstist ei saa järeldada, millal on see koostatud ja kellele oli

suunatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks antud materjali suunanud tarbijatele või

avalikkusele. Kostja esitatud kodulehe väljavõte vastavat materjali ei kajastanud.

Materjali koostamise kuupäev kohtule esitatud tõendist ei nähtu, mistõttu ei saa

sellega lugeda tõendatuks kaubamärgi kasutamist 5a jooksul enne hagi esitamist. Muid

tõendeid, mis seostaks materjali ajaliselt viie aastaga enne hagi esitamist, kostja ei

esitanud.

46. Kostja esitas kohtule ühtlasi eestikeelse installeerimise õpetuse Solar4you soojaõhu

ventilaatorile (t II kd lk 63) ja selgituse Solar4you kollektori kohta (t II kd lk 63

pöördel, lk 64), kuid ka nendest dokumentidest ei nähtu, millal on need koostatud ja

kellele suunatud või saadetud. Sama ei nähtu kostja esitatud Solar4you süsteemi

põhimõtteskeemist (t II kd lk 63 pöördel). Materjale ei ole avaldatud kostja veebilehel.

Materjalide koostamise kuupäeva materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole muul moel

tõendanud, et tegemist on tõendiga, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist 5a

jooksul enne hagi esitamist.

47. Kostja esitas toodete hinnakirja seisuga 01.01.2015 (t II kd lk 65-70), kuid tõendist ei

ole võimalik järeldada, kus see oli avaldatud ja kellele suunatud. Veebilehe

väljavõttest ei nähtu, et hinnakiri oleks interneti vahendusel kostja kodulehelt

kättesaadav. Hinnakiri sisaldab toodete nimetustes tähist „Solar4you“, kuid üheltki

toote pildilt ei nähtu vaidlusalust kaubamärki. Vastupidi, hageja on juhtinud kohtu

tähelepanu, et fotodel kajastatud tooted on tähistatud hoopis teiste kaubamärkidega (nt

lisaks geelakule on teine kaubamärk nähtav inverterit kujutavalt fotolt t II kd lk 65

pöördel ning veesoojendaja toimimise skeemilt t II kd lk 69). Kostja esitatud hinnakiri

on kohut eksitav ega tõenda tegelikkuses vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist.

48. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks

kaubamärgiga tähistatud toodete tegelikku olemasolu, tootmist ja müümist või

müümisele suunatud tegevuse olemasolu 5a jooksul enne hagi esitamist. Kostja ei ole

tõendanud oma väiteid, et tema kaubamärgiga tähistatud toodete näol oli tegemist

eriliste ja kallite nišitoodetega. Isegi juhul, kui Hadd OÜ-le esitatud arved ja üks

Vatson & Vatson OÜ-le esitatud arve võiks tõendada kostja kaubamärgiga tähistatud

toodete müüki, nõustub kohus hagejaga, et tehingute äärmiselt väikese arvu ning

vähese rahalise maksumuse tõttu ei saa olla tegemist kaubamärgi tegeliku

kasutamisega, mis oleks suunatud turuosa säilitamisele, suurendamisele või loomisele.

Kostja ei ole tõendanud enda kirjeldatud valdkonnas turuosa olemasolu vaidlusaluse

kaubamärgiga tähistatud toodete osas.

49. Hageja esitas kohtule Naps Solar Estonia OÜ, Energogen OÜ, Energiapartner OÜ,

Smartecon OÜ ja hageja enda majandusaasta aruanded, tõendamaks päikeseenergia

seadmete müügiga seotud käivete ja turuosaluste suurust. Naps Solar Estonia OÜ

2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 76-86) nähtub, et antud ettevõtte

põhitegevusalaks on päikesepaneelide valmistamine. Ettevõtte müügitulu oli 2011.a 1

037 328 eurot ja 2012.a 1 024 715 eurot. Müügitulu 710 109 eurot tulenes 2012.a

müügist Soomes ning 212 408 eurot müügist Eestis. Naps Solar Estonia OÜ 2013.a

majandusaasta aruande (t I kd lk 163-165, II kd lk 87-97) järgi oli ettevõtte

põhitegevusalaks endiselt päikesepaneelide valmistamine ning ettevõtte 2013.a

müügitulu suuruseks oli 2 219 566 eurot. Müügitulust 1 087 553 eurot tulenes müügist

Soomes ja 388 167 eurot müügist Eestis (lisaks müügile teistesse riikidesse). Naps

Solar Estonia OÜ 2015.a majandusaasta aruande kohaselt (t I kd lk 160-162, t II kd lk

98-108) oli müügitulu antud aastal 1 734 224 eurot. Antud müügitulust oli Eesti

müügitulu juba 714 189 eurot ja Soome müügitulu (lisaks teiste riikide müügitulule)

900 144 eurot.

50. OÜ Energogen 2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 109-116) nähtub, et

ettevõtte põhilisteks tegevusvaldkondadeks oli tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide

paigaldamine ning sellele eelnevad tööd. Ettevõtte müügitulu oli 2011.a 46 574 eurot

ja 2012.a 312 496 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. OÜ Energogen

2014.a majandusaasta aruande (t II kd lk 116-124) järgi oli 2013.a müügitulu 317 311

eurot ja 2014.a müügitulu 775 925 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis.

Ettevõtte põhiliseks tegevusalaks oli endiselt päikesepaneelide paigaldamine ja sellele

eelnevad projekteerimis- ja installeerimistööd. Energogen 2015.a majandusaasta

aruandest (t II kd lk 124-133) nähtub, et ettevõtte põhiline tegevusvaldkond jäi

samaks. Ettevõtte 2015.a müügitulu oli 1 029 678 eurot ning see tulenes müügist

Eestis.

51. Smartecon OÜ 2015.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 133-140) tuleneb, et

ettevõtte põhitegevusalaks oli päikesepaneelide tootmine. Ettevõtte müügitulu

suuruseks 2015.a oli 137 590 eurot ning müüki teostati nii Eestisse kui Euroopa Liitu.

Sama ettevõtte 2014.a müügitulu oli 29 175 eurot.

52. Energiapartner OÜ 2011.a majandusaasta aruande kohaselt (t II kd lk 140-147) oli

ettevõtte põhiliseks tegevusalaks energiatõhusate tehnosüsteemide lahenduste

pakkumine ning ettevõte tegeles tehnosüsteemide auditeerimise, projekteerimise ja

järelevalvega. Ettevõtte müügitulu suuruseks 2011.a oli 219 713 eurot ja 2010.a 220

464 eurot. Kogu müügitulu saavutati müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2013.a

majandusaasta aruandest (t II kd lk 147-154) nähtub, et ettevõtte üheks

põhitegevusalaks antud aastal oli taastuvenergiasüsteemide, eelkõige päikeseelektri ja

kütte analüüsimine, projekteerimine, rajamine ja arendamine ning nende süsteemide

komponentide müük. Ettevõtte müügitulu 2013.a oli 220 929 eurot ja 2012.a 234 388

eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2015.a

majandusaasta aruande järgi (t II kd lk 154-161) oli ettevõtte põhitegevusalaks

taastuvenergia, energiasääst ja projekteerimine. Mh rajas ja tõi ettevõte maale

päikeseenergialahenduste seadmeid. Ettevõtte müügitulu oli 2015.a 784 051 eurot ja

2014.a 306 008 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis.

53. Hageja 2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 161-168) nähtub, et hageja kanti

äriregistrisse 13.03.2012 ning tegevusaladeks olid ehituslik insenertehniline

projekteerimine ja nõustamine, samuti kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete

paigaldus. Müügitulu oli 2012.a 49 661 eurot ja kogu tulu tulenes müügist Eestis.

Hageja 2014.a majandusaasta aruande (t II kd lk 169-177) järgi olid ettevõtte

tegevusalad jäänud samaks. Ettevõtte müügitulu 2014.a oli 446 687 eurot. 2013.a

müügitulu oli 206 657 eurot. 2014.a kogu müügitulu saavutati müügist Eestisse.

2013.a müügitulust tulenes 196 682 eurot müügist Eestis ja 9975 eurot müügist

Soomes. Hageja 2015.a majandusaasta aruande järgi (t II kd lk 177-187) jäid ettevõtte

tegevusalad samaks. Hageja esitas kohtule tõendina ka kaks enda hinnapakkumist (t II

kd lk 189-191), millest nähtub taotletava kaubamärgi kasutamine. Ühe

hinnapakkumise maksumuseks on 15 531.12 eurot ja teise maksumuseks on 19 680

eurot. Hinnapakkumised on tehtud päikeseenergia paneelidele ning nende

paigaldusele.

54. Eelviidatud tõendite alusel nõustus kohus hagejaga, et kostja väidetud tehingutest

tulenevad käibed ja mahud oleksid juhul, kui kostja esitatud arveid saaks

usaldusväärseteks tõenditeks lugeda, sedavõrd minimaalsed, et kostja tegevust ei saa

lugeda suunatuks turuosa loomisele või selle säilitamisele. Kostja on tõendanud antud

menetluses Hadd OÜ-le esitatud arvete tasumise kokku summas 3900 + 7580.24 +

3837.80 = 15 318.04 eurot. Koos nende arvetega, mille tasumist kostja ei ole

tõendanud, oleks kostja käive kaubamärgiga tähistatud toodete müügist 5a jooksul

enne hagi esitamist olnud kokku 15 318.04 + 230.06 + 434.09 + 2265.60 = 18 247.79

eurot. Samal perioodil oli Eestis päikeseenergia seadmete valdkonnas tegutsevate

ettevõtete käive kokku üle 12 miljoni euro. Seega ei olnud kostja tegevus isegi juhul,

kui kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult müüs, suunatud turuosa

saavutamisele või loomisele.

55. Isegi juhul, kui kostja Hadd OÜ-le esitatud arvete ja Vatson&Vatson OÜ-le esitatud

arve alusel tegelikult müüs kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei olnud tehingute väikest

arvu ja vähest maksumust arvestades tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega ehk

sellise kasutamisega, mis oleks vastanud kaubamärgi põhifunktsioonile, milleks on

luua kaupadele turuosalus või seda säilitada. Kui kostja oleks kaubamärgiga tähistatud

tooteid tegelikult müünud, oleks tegemist olnud üksnes sümboolse iseloomuga

kasutamisega, mille eesmärgiks võis olla kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine.

Sümboolse iseloomuga tegevus ei võimalda lugeda kaubamärki tegelikult kasutatuks.

Kaubamärgiga tähistatud kaupade tegelikku olemasolu, tootmist või müüki ei ole

kostja tõendanud.

56. Kokkuvõttes leidis kohus, et hagis toodud esimene alternatiivne nõue kuulub

rahuldamisele. Kostja ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (reg.nr 43138) tuleb

tunnistada täielikult lõppenuks alates 29.03.2016.

57. Lisaks esitas hageja hagis ka teise alternatiivse nõude, milles ta palus kohtul hinnata

kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist osade hageja

kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. Kuivõrd kohus rahuldas

hageja esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus TsMS § 442 lõikest 8 tulenevalt

hindama, kas hageja teine alternatiivne nõue kuuluks rahuldamisele või mitte.

58. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Menetluskuludena palus

hageja kostjalt välja mõista 4022 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

menetluskuludelt viivise. Hageja kandis tsiviilasja uuel läbivaatamisel Harju

Maakohtus õigusabikulusid kokku 650 eurot. Asja läbivaatamisel Harju Maakohtus

esimesel korral kandis hageja kulusid koos riigilõivuga 1848 eurot ja asja

menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulusid 1224 eurot. Lisaks tasus

hageja riigilõivu 300 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja pidas ajakulu hagi koostamiseks 8h liialt

suureks, sest hagi sisuline osa kattus TOAK-le esitatud seisukohtadega.

59. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas asja

keerukusega. Kohtule esitatud arvete alusel leidis kohus, et hageja esindaja ajakulu

menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks on samuti

mõistlik ja vastavuses kohtule esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Kohus ei

nõustunud kostjaga, et aeg hagi koostamiseks on üle paisutatud, kuna samad

seisukohad esitas hageja TOAK-le. TOAK menetles kostja vaidlustusavaldust

Patendiameti otsusele, millele hageja vastas. TOAK ei menetlenud hageja nõuet

tunnistada kostja õigused kaubamärgile lõppenuks. Seega ei saanud hageja vastus

kostja kaebusele TOAK-is sisaldada samu seisukohti. Lisaks ei ole kohtule kumbki

pool antud dokumenti esitanud, et kohus saaks sisuliselt hinnata kostja väidete

põhjendatust. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning

kostjalt tuleb hagejale menetluskuludena välja mõista 4022 eurot, millest 450 eurot on

hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 300 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv ning 3272 eurot on õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt

TsMS § 177 lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

60. 08.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning

jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab

otsuse osaliselt, st apellatsiooni ei esitata hagi esimeses alternatiivis (kaubamärgi

ainuõiguse lõppenuks tunnistamine kaubamärgi mittekasutamise tõttu) toodud

järgmiste kaupade osas: klassis 9 – teadusotstarbeliste, geodeesia-, foto-, filmi-,

optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning

-seadmete, heli või kujutise salvestuse, edastus- ja taasesitusaparatuuri,

magnetandmekandjate, heliplaatide, müügiautomaatide ja -mehhanismide,

kassaaparaatide ja arvutusmasinate, infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite

suhtes; klassis 11 – toiduainete kuumtöötlusseadmete, sanitaarseadmete ning

aurugeneraatorite suhtes. Apellatsioon on esitatud järgmiste kaupade osas: klassis 9 –

merendusvahendid ja -seadmed, elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-,

-akumuleerimis-, -reguleerimis- ja –kontrollseadmed ning -vahendid; klassis 11 –

valgustus-, kütte-, veevarustus-, jahutus-, kuivatus-, ventilatsiooniseadmed.

61. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud oma kaubamärgiga tähistatud

toodete käibe mahtu, tehingute sagedust ja seda, milliste klasside 9 ja 11 märgitud

kaupade osas on kaubamärki kasutatud. Kostja on tõendanud kaubamärgi tegelikku

kasutamist järgmiselt: 1) 02.05.2016 menetlusdokumendis esitanud väljavõtted

kodulehelt http://www.hydrobreak.com/solar4you, millelt nähtub, et kostja toodete

hulka, mis on tähistatud vaidlusesemeks oleva „Solar4You“ kaubamärgiga, kuuluvad

mh erinevad valgustusseadmed, nt tänavavalgustid, erinevad valgustid välitingimustes

kasutamiseks, vees hõljuvad valgustid, merenduses kasutatavad ventilaatorid, erinevad

kütte- ja energiaseadmed, nagu elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-,

-akumuleerimisseadmed ja -vahendid, nagu nt tuulikud, päikesepaneelide moodulid,

päikesekollektorid (päikesepaneelid), inverterid, akumuleerimisvahendid (akud);

2) 02.05.2016 menetlusdokumendis Hadd OÜ-le esitatud arved nr 4041, 4051, 4251,

4409, 4138; 3) 24.01.2017 menetlusdokumendis esitatud maksekinnitused eelnevalt

nimetatud arvete kohta; 4) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud arved Vatson &

Vatson OÜ-le ja PP Ehitus OÜ-le ning kostja pangaväljavõtted nende arvete tasumise

kohta; 5) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud klientidele meiliga saadetud

tutvustused: Solar4You päikesepaneeliga toimiva soojaõhu ventilaatori ingliskeelne

tutvustus, Solar4You päikesepaneeliga toimiva soojaõhu ventilaatori installeerimise

õpetus, Solar4You päikesepaneeliga kirjeldatud süsteem sooja vee ja elektri

saamiseks, Solar4You päikeseenergiat tootva süsteemi põhimõtteskeem;

6) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud Solar4You toodete hinnakiri seisuga

01.01.2015; 7) 20.11.2017 juhtis kostja tähelepanu, et lihtne Google-otsing tähisele

SOLAR4YOU annab vaste ka kostja kaubamärgile (vastuseks tuleb 8800 viidet ja

viide kostjale on otsingutulemustel lk-l 2, järjekorras 18.).

62. Arvete põhjal (lisaks kodulehele, tootejuhistele ja hinnakirjale) on leidnud tõendamist,

et kaubamärki on kasutatud järgmiste klasside 9 ja 11 kaupade osas: inverterid (n-ö

alamtoode), akud (n-ö alamtoode), päikesesüsteem (n-ö üldtoode), kontrollerid (n-ö

alamtoode), paneelmoodulid (n-ö üldtoode), päikesepaneelid (n-ö üldtoode),

(päikesekütte) boiler (n-ö üldtoode), (päikesekütte) kollektor (n-ö üldtoode), lambid

(valgustid) (n-ö üldtoode). Lisaks on kostja kodulehel nähtavad ka täiendavad

„Solar4You“ kaubad, mille osas ei ole tõenditena arveid esitatud, kuid mis on

potentsiaalsetele tarbijatele vaadeldavad ja soovi korral tellitavad. Kostja on

tõendanud, et on kaubamärgiga „Solar4You“ seoses esitanud erinevatele firmadele

arveid eri aastate lõikes (käibe maht ja sagedus) summas vähemalt: 2011.a 3024.91

eurot, 2012.a 13 114.85 eurot, 2013.a 7580.24 eurot ja 2014.a 3837.80 eurot.

63. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Euroopa Kohtu lahendis nr C-416/04

väljendatud seisukoha, mis käsitleb kaubamärgi tegelikku kasutamist kui kaubamärgi

kasutamine on piiratud kas turustatud kaupade või klientuuri osas. Kohus on läinud

eeltoodud lahendiga vastuollu, leides, et kaubamärgi kasutamise maht või olemus ei

saa asjas tähtsust omada. Kõnealune lahend on käesolevas asjas äärmiselt oluline,

kuna sellest tuleneb, et ei saa kehtestada de minimis reeglit kaubamärgi kasutamise

kvantitatiivsele piirile ning klientide arvule. Viidatud lahendis tõendas omanik oma

kaubamärgi tegelikku kasutamist minimaalselt ja üksnes üksikute arvete alusel ühele

kliendile, lisatõenditena olid esitatud kauba etiketid (kuupäevade ja selgitusteta). Ka

antud juhul on kaubamärgi kasutamine tõendatud arvetega mõnele üksikule firmale ja

lisatõenditena on esitatud väljavõtted kostja kodulehelt ning hinnakiri ja tootejuhised,

reklaamid, kasutusjuhendid (millel osadel samuti puudub kuupäev). EK on leidnud, et

materjal, milles ei ole ühtki viidet kasutuskuupäevale, võib üldhindamisel olla siiski

asjakohane ning seda võidakse arvestada koos muude tõenditega, millel on kuupäev

(lahend nr T-324/09). Komisjoni määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, sätestab järgmist: eeskiri

22 Kasutamise tõendamine, punkt 4 – Tõendid esitatakse eeskirjade 79 ja 79a kohaselt

ning nende esitamine piirdub põhimõtteliselt tõendavate dokumentide ja selliste

esemete nagu pakendite, etikettide, hinnakirjade, kataloogide, arvete, fotode,

ajalehereklaamide ning määruse artikli 76 lõike 1 punkti f kohaste kirjalike kinnituste

esitamisega. Seega on kostja esitatud arved, nende maksekinnitused, kodulehe

väljavõtted (sh fotod toodetest), hinnakiri, tootejuhised kogumina piisavad

tõendamaks kaubamärgi tegelikku piisavat kasutamist.

64. Lisaks EK lahendi nr C-416/04 punktile 70 tuleb käesolevas asjas rakendada ka

viidatud lahendi punkte 72–76, mida maakohus ei teinud.

65. Hageja nõustus 11.09.2017 seisukohas, et kostja tegutseb päikeseenergia seadmete

sektoris ja seega on oma kaubamärki ka tegelikult kasutanud. Kohus leidis õigesti, et

tegeliku kasutamise tõendamisel ei oma tähtsust kasutamise majanduslik edu.

Järelikult ei ole ka asjakohane hageja seisukoht, et kostja majandustegevuse näitajad

on tagasihoidlikud ja seetõttu ei ole need kaubamärgi kasutamise tõendamisel

asjakohased. Asjaolu, et arvel ei ole märgitud kaubamärgi nimetust, ei tähenda, et

tegemist ei saa olla tõendiga kaubamärgi tegeliku kasutamise osas. Kuna kostja müüb

oma tooteid ka ekspordiks, oli tal õigustus kasutada IBAN-koodi ka enne 2014.a.

Kostja arvetel kajastub käibemaksumäär õigesti. Kostja jaoks on kaubamärgiga

„Solar4You“ tähistatud kaubad kõrvaltegevusalaks ning vastavad kaubad on üldises

turukontekstis nišikaubad. Kohus on kostjat valesti tõlgendanud, märkides, et tegemist

on justkui kallimate kaupadega, mis ei ole suunatud tavatarbijatele. Kostja on

02.05.2016 märkinud, et vastavad tooted ei ole üldjuhul tavatarbekaubad ja neil on

kõrgem hind ja spetsiifiline kasutusotstarve. See ei tähenda, et võib esineda ka

odavamaid massitarbekaupu. Majandusaasta aruannete puhul on tegemist ettevõtja

finantsseisundi kokkuvõttega, millest ei saa teha detailseid järeldusi müüdud kaupade

koguste, nimetuste jm detailide osas. Vastavad detailid tulenevad jooksvast

raamatupidamisest, mille osas on tõenditeks kostja väljastatud arved reaalselt müüdud

kaupade kohta.

66. Hageja kaubamärgitaotluse puhul esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Hageja

piiras 27.12.2016 apellatsiooniga oma esialgse hagi nõuet, paludes ringkonnakohtul

tuvastada, et maakohus tuvastas vääralt hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava

asjaolu üksnes klasside 35, 37 ja 42 teenuste osas. Hageja on omaks võtnud, et tema ja

kostja kaubamärkide klasside 9 ja 11 kaubad on identsed ja samaliigilised ning

klasside 9 ja 11 osas ei eksisteeri õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Järelikult puudub

selles osas vaidlus. Vaidlust ei ole ka selles, et võrreldavad tähised sisaldavad identset

osa „Solar4You“. Kostja jääb seisukoha juurde, et tervikuna on võrreldavad tähised

äravahetamiseni sarnased. Vaidlus taandub sellele, kas kostja kaubamärgi klasside 9 ja

11 kaubad ning hageja kaubamärgitaotluse 35, 37 ja 42 teenused on teineteist

täiendavad (samaliigilised). Kostja jääb seisukoha juurde, et tegemist on kostja

klasside 9 ja 11 kaupade täiendteenustega. Seega võib eeldada, et lõpptarbijad on

võrreldavatel tähistel samad ja järelikult on tarbijate eksitamise tõenäosus väga suur.

67. Lisaks muude hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisele on ka

hageja käitumine vastuolus tsiviilõiguste heas usu kasutamisega.

Vastustaja seisukoht

68. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

69. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna

alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks või muutmiseks, kuid osaliselt tuleb

muuta täiendamise teel otsuse põhjendusi, vastates kostja väitele hageja käitumise

võimaliku hea usu vastasuse kohta (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas ei

tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub muutmata osas maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige

6). Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus jaotab ja

määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

70. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioon on esitatud klassi 9 – merendusvahendid ja -seadmed,

elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja –

kontrollseadmed ning –vahendid osas ning klassi 11 – valgustus-, kütte-, veevarustus,

jahutus-, kuivatus-, ventilatsiooniseadmed osas. Seega muude hagetud klasside osas

on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud ja kostja ainuõigus

kaubamärgile „Solar4You“ lõppenud.

71. Apellant esitas nii varasemas kohtumenetluses kui kaebuses väiteid hageja käitumise

võimaliku hea usu vastasuse kohta, leides, et hageja soovib võtta kasutusele teise isiku

varasemalt registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise ning vaidluse

tekkimisel püüab leida võimalusi takistusest vabaneda. Kolleegium möönab, et sellele

kostja vastuväitele ei ole maakohus vaidlustatud otsuses vastanud, millega rikkus

TsMS § 442 lõikest 8 tulenevat lahendi põhjendamise kohustust, kuid otsuse

lõppjäreldust see ebaõigeks ei muuda. Kolleegium on seisukohal, et saab selle

rikkumise ise kõrvaldada ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi järgmise

käsitlusega. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt

vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte sisaldab objektiivset käitumisstandardit ja heausksust

kui ausat ning mõlema poole huve arvestavat suhtumist oma õiguste teostamisse ja

kohustuste täitmisse. Riigikohus on lahendi nr 2-16-6665 punktides 26.1 ja 26.2

selgitanud Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt peab kaubamärgi registreeringu

taotleja võimaliku pahausksuse hindamisel võtma siseriiklik kohus arvesse kõiki

asjakohaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid tähise

kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, eelkõige seda, kas taotleja teadis

või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab identsete või

sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille

registreerimist taotleti; taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise

edasist kasutamist; ning ka seda, milline õiguskaitse tase on kolmanda isiku tähisel ja

tähisel, mille registreerimist taotletakse (Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus kohtuasjas

nr C-529/07, Chocoladenfabriken Lindt & Sprüngli, punkt 53). Järgnevalt leidis

Riigikohus, et olukorras, kus kohus tuvastas kostja poolt oma kaubamärgi tegeliku

mittekasutamise, ei saa väita, et hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise

ajal oleks mõni kolmas isik kasutanud oma kaupade või teenuste jaoks identset või

sarnast tähist ja et hageja eesmärk oleks olnud takistada tal vastava tähise kasutamist.

Kuna käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud kostja poolt varasemalt

registreeritud kaubamärgi tegelik mittekasutamine, ei saanud hageja käitumine oma

registreeringu taotluse esitamisel, aga ka kaubamärgiga sarnase äri- ja domeeninime

kasutusel võtmisel, olla vastuolus hea usu põhimõttega.

72. Vastuseks apellandi muudele väidetele märgib kolleegium järgmist. Enamus kaebuses

sisalduvatest väidetest on kaebaja esitanud juba eelnevalt maakohtumenetluses, kohus

on neile ammendavalt vastanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea

vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu

poolt tõendite ebaõiget hindamist. Apellant ei toonud esile, et maakohus oleks jätnud

mõne tõendi hindamata. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid

seadusest tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte,

arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas poolte vahel

sellised kokkulepped puuduvad. Maakohus analüüsis kõiki talle esitatud tõendeid ja

tegi jälgitava mõttekäigu tulemusena tõendite kogumi alusel tuvastamist leidnud

asjaolude põhjal järelduse, et kaubamärgi tegelik kasutamine KaMS § 17 lõike 1

mõttes ei ole konkreetses vaidluses kohtu ette toodud asjaoludel tõendatud.

Ringkonnakohtul ei ole alust samade tõendite pinnal jõuda teistsugusele järeldusele.

Tõendite hindamine on induktiivne protsess, mille käigus üksikute olemasolevate

infokildude põhjal tehakse järeldus tuvastatavate asjaolude kohta. Iga kohtuvaidlus on

ainulaadne ja kohus peab oma siseveendumuse kujundama nimelt selles asjas

esiletoodud faktiväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel. Seetõttu ei saa

üldjuhul ühegi tsiviilvaidluse lahendamisel võtta üksüheselt aluseks teises tsiviilasjas

tehtud Eesti või Euroopa kohtute mõnda konkreetset lahendit. Maakohus on

asjakohases ulatuses ja lähtudes ka ringkonnakohtu eelmisest lahendist, arvestanud

asja lahendamisel Euroopa Kohtu praktikat.

73. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kaebaja väitega, et 27.12.2016

apellatsioonkaebuse esitamisega piiras hageja oma nõuet, paludes ringkonnakohtul

tuvastada maakohtu 25.11.2016 ebaõigsus üksnes klasside 35, 37 ja 42 teenuste osas

ning sellega võttis hageja omaks, et klasside 9 ja 11 osas ei eksisteeri kostja

kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks hagist osaliselt loobunud TsMS § 429 tähenduses. Omaksvõtt on TsMS

§ 231 lõigete 2-4 kohaselt võimalik faktilise asjaolu kohta esitatud väite puhul, kuid

see, kas esineb kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid, ei ole faktiväide, vaid

õiguslik hinnang, millega saab menetlusosaline küll nõustuda, kuid millega ei ole

kohus seotud (TsMS § 436 lõige 7). Ka nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017

otsuse resolutsioonist, et kolleegium tühistas maakohtu otsuse ja saatis samale kohtule

arutamiseks täies ulatuses. Seega ei ole alust asuda ka seisukohale, nagu oleks

maakohtu 25.11.2016 otsus hagi rahuldamata jätmise kohta mingis osas jõustunud. Ka

ei saa teha hageja 11.09.2017 menetlusdokumendist (t II kd lk 71-75) apellandi jaoks

soovitud järeldust, nagu oleks hageja nõustunud, et kostja on oma kaubamärki

tegelikult kasutanud päikeseenergia seadmete sektoris. Hageja tõi selles

menetlusdokumendis sisalduvas tabelis välja kostja tõenditest nähtuvad arvandmed ja

asus nende alusel ning võrdluses teiste samal turul tegutsevate ettevõtete

arvandmetega punktis 5 seisukohale, et sellist ebapiisavat kasutamist ei saa lugeda

tegelikuks kasutamiseks Eesti vastavas majandussektoris. Seega oli hageja selles

menetlusdokumendis selgesõnaliselt teistsugusel seisukohal, kui soovib järeldada

kostja.

74. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei täitnud peale registreeringut viie

järjestikuse aasta jooksul mõjuva põhjuseta kohustust talle kuuluvat kaubamärki

registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks (KaMS § 17 lõige 1) ning

tunnistas sel alusel kostja ainuõiguse vaidlusalusele kaubamärgile lõppenuks (KaMS

§ 53 lõike 1 punkt 3), ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas esinevad vastustaja

kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid ning kolleegium jätab kaebuse vastavad

väited menetlusökonoomiast tulenevatel kaalutlustel tähelepanuta.

75. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

76. Menetluskuludena palus vastustaja apellandilt välja mõista esindajast patendivoliniku

tasu kokku 420 eurot (ei sisalda käibemaksu) 3,5 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot.

Apellandil vastuväited menetluskulude suurusele puuduvad. Kolleegium leiab, et

vastustaja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega.

Kohtule esitatud arvest nähtub, et esindaja kulutas 3,5 tundi kaebusega tutvumisele

ning vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele. Kolleegium leiab, et kulutatud aeg

on mõistlik ja vastavuses kohtule esitatud dokumentide mahu ning sisuga.

77. Vastavalt vastustaja taotlusele tuleb apellandilt TsMS § 177 lõike 4 alusel välja mõista

viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/