3-17-2882/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2882

Haldusasi

Teemu Lehteri kaebus Tartu Vangla 2. oktoobri 2017. a

käskkirja nr 6-2/1049 ja 29. novembri 2017. a vaideotsuse

nr 1-11/566-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. juuni 2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Teemu Lehteri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Teemu Lehter

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta

Teemu

Lehteri

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

7. juuni 2018. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. jaanuar 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 18. juuli 2017. a käskkirjaga nr 6-3/190 määrati Teemu Lehter osalise koormusega

vangla majandustööle abitöölise ametikohale ajavahemikus 24. juulist kuni 29. oktoobrini 2017.

2. Tartu Vangla 2. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-2/1049 karistati T. Lehterit distsiplinaarkorras

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumise eest elektriseadme (raadio) kasutamise keelamisega

12 päevaks. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 1. septembril 2017 T. Lehter ei allunud

vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas T. Lehter Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu

Vangla 2. oktoobri 2017. a käskkirja nr 6-2/1049 ja 29. novembri 2017. a vaideotsuse

nr 1-11/566-2 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on kaebaja jätkuvalt õpilaste nimekirjas ja õpib Tartu Täiskasvanute

Gümnaasiumi 11. klassis. Seoses õppeaasta algusega 1. septembril 2017 ei olnud tal kohustust

majandustöödel vanglas osaleda.

4. Vastuses kaebusele vaidles Tartu Vangla kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et Täiskasvanute Gümnaasiumi eestikeelne õppetöö Tartu Vanglas algas

6. septembril 2017. Seega 1. septembril 2017 ei saanud kaebaja olla hõivatud õppimisega.

VangS § 34 lg 5 kohaselt toimub hariduse omandamine töö ajal, mistõttu ei ole VangS § 37 lg 2

p-s 2 nimetatud haridust omandavad kinnipeetavad kohustatud töötama. Põhjus seisneb selles, et

tööaeg ja koolis toimuvad õppetunnid toimuvad valdavalt samaaegselt, seega ei saa kinnipeetav

neid mõlemaid kohustusi täita. 1. septembril 2017 antud korraldus tööle asuda, ei takistanud

kaebajal õppimist, kuivõrd õppetöö ei olnud veel alanud. Seega ei kattunud ajaliselt ka õppetöö ja

majandustöö ning objektiivseid takistusi kaebajal tööst keeldumiseks ei esinenud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 7. juuni 2018. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. VangS § 37 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja

arvatud juhul kui ta õpib. Samas on kinnipeetav vabastatud tööst üksnes ajal, mil ta on hõivatud

aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine ja üksnes grammatiline tõlgendus looks kohtu

arvates kinnipeetavale avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalse õppija

staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui ta tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei

oleks ka kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas kinnipeetavate tööharjumuse

kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluse loomine juba vangistuse kestel.

7. Olukorras, kus Täiskasvanute Gümnaasiumi eestikeelne õppetöö algas Tartu Vanglas

6. septembril 2017 ei saanud kaebaja olla hõivatud õppimisega 1. septembril 2017. Valvuri antud

korraldus tööle asuda ei takistanud kaebajal õppimist, kuivõrd õppetöö ei olnud veel alanud. Seega

ei kattunud ajaliselt ka õppetöö ja majandustöö ning objektiivseid takistusi kaebajal tööst

keeldumiseks ei esinenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. T. Lehter esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja osutab, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta

1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. See regulatsioon rakendub ka vanglas hariduse

omandamisel. Kaebaja õppis 2016/17 õppeaastal 10. klassis, lõpetas selle ja viidi üle 11. klassi.

Õpingute jätkamine oli ette nähtud ka kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas. Kaebaja

oli koormatud reaalse õppetööga – suvevaheajal oli kaebajal kohustus tutvuda kohustusliku

kirjandusega ja koostada uurimustöö. Õpilase staatus annab kinnipeetavale õiguse nõuda, et

vangla võimaldaks tal koolis käia ja õppida. Päeva lõikes ei lõpe õppetöö koolist naasmisega, vaid

kinnipeetav peab ka iseseisvalt õppetööga tegelema.

Kooli nimekirja kantud kinnipeetav on õpilane ja talle laienevad kõik sellega seotud õigused ja

kohustused.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu Vangla kaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

10. Kaebaja ei ole varasemalt väitnud, et oli hõivatud reaalse õppetööga (kohustuslik kirjandus ja

uurimustöö koostamine suvevaheajal). 1. septembri 2017. a ettekandest nr 4519 ei nähtu, et

kaebaja oleks tegelenud uurimistöö koostamise või kohustusliku kirjanduse lugemisega. Samuti ei

kajastu need asjaolud apellandi distsiplinaarmenetluses antud selgitustes.

Vastustaja osutab veel, et 10. augustil 2018. a jõustus Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-1765,

millega jäeti rahuldamata T. Lehteri kaebus 18. juuli 2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-3/190

osaliseks tühistamiseks ja Tartu Vangla 31. juuli 2017. a vaideotsuse nr 1-11/399-2 tühistamiseks.

Seega on kaebaja tööle määramise käskkiri läbinud ka kohtuliku kontrolli, kus kohus ei tuvastanud

selle õigusvastasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul on T. Lehteri kaebus halduskohtu otsusega põhjendatult

rahuldamata jäetud. Apellatsioonkaebuse põhjendused ja väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning

HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

12. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli määratud vangla majandustööle abitöölise

ametikohale, kuid 1. septembril 2017 keeldus täitmast vangla ametniku korraldust tööle asuda.

Kaebaja hinnangul oli õigusvastane tema tööle määramine ja distsiplinaarkorras karistamine tööle

asumisest keeldumise eest, sest ta on kantud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirja

ja omandab üldkeskharidust. Kaebaja vaidlustas halduskohtu kaebusega nii tema tööle määramise

kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja.

13. 10. augustil 2018. a jõustus Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-1765, millega jäeti

rahuldamata T. Lehteri kaebus 18. juuli 2017. a tööle määramise käskkirja nr 6-3/190 osaliseks

(kaebajat puudutavas osas) tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja tööle vangla

finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks alates 24. juulist 2017 ning sellest

käskkirjast tuleneva töötamise kohustuse täitmiseks andis vastustaja ametnik kaebajale korralduse

1. septembril 2017. Kohtuotsuse jõustumisega selles asjas on üheselt selge, et kaebajat tööle

kohustav haldusakt oli õiguspärane, kaebajale distsiplinaarmenetlustes ette heidetud rikkumiste

ajal kehtiv ja seega täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2).

Kaebaja apellatsioonkaebuse lahendamisel kordas Tartu Ringkonnakohus 18. aprilli 2018. a

otsuses (p 3) varasemat seisukohta, et VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud

üldharidust

või

kutseharidust

omandav

või

tööalase

enesetäiendamise

eesmärgiga

täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Eeltoodud regulatsiooni eesmärk on vabastada

töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse

õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt

ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse

õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse

vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad

tegelikult õppetööga hõivatud ei ole.

Vastustaja määras 18.07.2017. a käskkirjaga kaebaja osalise koormusega majandustööle abitöölise

ametikohale alates 24.07.2017, seega ajal, mil õppetööd enam ei toimunud. Järelikult ei saanud

vangla poolt käskkirjaga kaebaja tööle määramine viimase hariduse omandamist takistada.

Kinnipeetaval on VangS § 37 lg 2 p 2 alusel õigus tööst keelduda vaid juhul, kui töötamine

takistaks tal hariduse omandamist (Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 12).

14. Ringkonnakohus on jätkuvalt eeltoodud seisukohal. VangS § 37 lg 2 p 2 alusel on

kinnipeetaval õigus keelduda tööst vaatamata sellele, et ta on vangla kehtiva haldusaktiga tööle

määratud, juhul kui töötamine tegelikult takistab õppimist. Sel juhul esineb seaduslik alus tööst

keeldumiseks ning vastavalt ei ole tööst keeldumine käsitatav distsiplinaarrikkumisena ning

lubatav ei ole kinnipeetavale tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramine.

Üldkeskhariduse omandamisel saab töötamise kohustuse täitmist pidada õppimist takistavaks

õppetöö toimumise perioodil, s.o ajal mil isik on perioodiliselt tööpäevadel hõivatud õppetööga

õpetaja juhendamisel koolitundides ning sellele lisanduva iseseisva õppetööga. Alusetu on kaebaja

etteheide, et VangS § 37 lg 2 p 2 kohaldamine üksnes neil juhtudel, kui töötamine tegelikult

takistab õppimist viiks selleni, et tööst keeldumine on lubatav päeva jooksul ainult vahetult

koolitundide ajal. Vastustaja ega kohtud ei ole normi selliselt tõlgendanud. Kaebaja seisukoht, et

VangS § 37 lg 2 p 2 rakendub juba ainuüksi isiku kandmisel õpilaste nimekirja, vaatab mööda

normi otstarbest – s.o soodustada vangistuse ajal hariduse omandamist ja parandada seeläbi

kinnipeetava oskusi ja võimalusi vabanedes integreeruda ühiskonda selle õiguskuuleka liikmena.

Osalise koormusega töötamisest keeldumine ajal, mil kinnipeetav ei ole igapäevaselt hõivatud

õppetööga, ei aita mingil viisil kaasa tema poolt hariduse omandamisele.

15. Vastupidist järeldust ei saa teha ka kaebaja viidatud PGS § 24 lg-st 1. See säte näeb üksnes

ette õppeaasta arvestusliku kestuse, kuid ei sätesta, millal on õpilane õigustatud ja kohustatud

gümnaasiumis õppetööst osa võtma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt koosneb õppeaasta

õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (PGS

§ 24 lg 3 ls 1). Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava

alusel kohustatud õppes osalema (PGS § 24 lg 4 ls 1).

Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul

ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud

koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt

neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab

vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.(PGS § 24 lg 7)

Seega ei sõltu õpilase kohustus õppes osaleda sellest, et kooliaasta on määratletud kestusega

1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õpe ei toimu koolivaheaegadel, kusjuures konkreetses

õppeasutuses võivad koolivaheajad toimuda erinevalt ministri määrusega kehtestatud reeglist.

Lisaks on võimalik, et õppekavast tulenevalt ei ole õpilasel mingil perioodil väljaspool

koolivaheaega kohustust õppes osaleda.

16. Käesolev juhul ei vaidle pooled selle üle, et Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi korraldatav

õppetöö Tartu Vanglas algas 6. septembril 2017, mistõttu 1. septembril 2017 ei olnud kaebaja

hõlmatud õppetööga sõltumata sellest, kas kaebaja oli vastustaja poolt määratud õppima 2017/18

õppeaastal või mitte. Apellatsioonkaebuses on kaebaja asunud küll väitma, et tal oli õppekohustus

kohustusliku kirjanduse lugemise ja uurimistöö koostamise tõttu. Samas ei ole kaebaja esitanud

tõendeid väite kinnituseks ega selgitanud, miks ta ei saanud seda väidet varem haldusmenetluses

või halduskohtumenetluses esitada. Seetõttu on väide tõendamata, sellise asjaolu mainida

unustamine ei ole eluliselt usutav vaidluse iseloomu ja kaebaja käitumist arvestades. Lisaks tuleb

väide jätta tähelepanuta tulenevalt HKMS § 198 lg-st 3.

Kuna kaebaja 1. septembril 2017 aktiivse õppimistegevusega hõlmatud ei olnud, siis oli ta

vastavalt kohustatud alluma vastustaja ametniku korraldusele asuda tööle ega saanud tööle

asumisest õiguspäraselt keelduda viitega üldkeskhariduse omandamisele. Seega on nii vastustaja

kui halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajal puudus VangS § 37 lg 2 p-st 2 tulenev õigustus

tööle asumise korralduse täitmata jätmiseks.

17. Tööst keeldumisega olukorras, kus keeldumiseks puudus õiguspärane alus, on kaebaja jätnud

täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse ning rikkunud sellega VangS § 67 p-s 1 sätestatud

kohustust. Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKHK 29. septembri 2015 otsus asjas nr 3-3-2-

2-15, p 26), et vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas

tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks.

Sarnasel seisukohal on kaebajale karistuse määramisel olnud ka vastustaja. Seejuures on vastustaja

kaevatavas käskkirjas põhjalikult selgitanud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise ning

tööst keeldumise negatiivset mõju vangistuse eesmärkide täitmisele kaebaja enda suhtes kui ka

vangla julgeolekule üldiselt, samuti karistuse liigi ja määra valikut. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks kaalutluse teostamisel jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata või tuginenud

lubamatutele argumentidele.

18. Eeltoodud põhjendustel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla 2. oktoobri 2017. a

käskkiri nr 6-2/1049 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja ei ole esile

toonud, et asjas tehtud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikuks, siis vastavalt puudub alus ka

vaideotsuse tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuni 2018. a otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Vangla

ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välje ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/