1-16-3469/98 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-3469 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid i vangistusest

Q.J tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Q.J , isikukood XXX , viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 23.03.2016 ja lõpp 16.01.2020 Kaitsja vandeadvokaadi abi . Laanemaa O O

Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.11.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Q.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Q.J ükssada kakskümmend ilt menetluskuluna riigituludesse 126 ( kuus Laanemaa ) eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi O.O poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga

99916700059566 ning , 1-16-3469 selgitusse märkida „Q.J , menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver

& Partnerid kasuks 126

eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi O.O

Laanemaa poolt süüdimõistetu Q.J kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud i õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale Q.J-ile , kaitsjale prokurörile. ,

ja

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Tartu Maakohtu 25.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3469 tunnistati Q.J süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Q.J-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Q.J-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 3 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges Q.J 20.09.2016. i karistuse kandmise alguseks 23.03.2016. Kohtuotsus jõustus

Viru Vangla esitas 19.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Q.J-i

16.11.2018 saabus kohtule vanglalt teade selle kohta, et 15.11.2018 on alustatud KarS § 329 tunnustel kriminaalmenetlust nr 18922700145 selle kohta, et 15.11.2018 kell 20.00 ei ilmunud

Viru Vangla avavanglaosakonda tagasi tööl käimiseks väljapoole vanglat liikuma lubatud Viru Vangla avavanglaosakonna kinnipeetav Q.J . Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas p Q.J-i

rokurör, et ei soovi osa võtta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung

21.11.2018 kohtuistungil Q.J 15. novembril aset leidnud juhtumit. Q.J täpsustas Q.J selgitab, et ta pidi vanglasse tagasi jõudma 15.11.2018 kell 20.00, kuid tema töökaaslane andis talle natuke alkoholi korra xxxx . Ta peeti xxxx , misjärel läks ta ühe naisterahva juurde politsei poolt kinni 16.11.2018 kell 09.00. Q.J avaldab, et ta on sellest sündmusest siiani šokis ning ta on olnud arstide valve all juba 7 päeva (ei ole söönud 7 päeva ning püüab arstidega sellest üle saada). Vabanemisjärgse elukoha kohta selgitas Q.J , et elukoha saaks ta xxxx töökoha kaudu tingimisi enne tähtaega, siis läheks ta vabanemise ning juhul kui teda ei vabastata korral ikkagi xxxx Isik, kes talle alkoholi pakkus tööle. töö juures on nüüdseks lahti lastud, kuid teda ennast ei lastud lahti, sest ta oli hea töötaja ning ta ei öelnud kunagi ei Ta on nõus . vabaduses alkoholist vabanemiseks minema alkoholismivastasele ravile, sest alkohol ei too talle head ning Q.J selgitab, et alkohol on ka põhjuseks, miks ta vanglas on. Avavanglaosakonnast on teda lastud lähedastega kohtumistele ning tal ei tekkinud põgenemise mõtet ja ta käis ilusti ära.

Q.J-i kaitsja mise teele. Kaitsja saab aru, et

pidas võimalikuks, et isik asub parane vanglasse mitte õigel ajal naasmine sai alguse alkoholist. Igal juhul saab tema kaitsealune aru, et kui kohus peab võimalikuks teda vabastada, saaks isikule lisakohustusena määrata alkoholismivastase ravi, sest ilma ravita probleemid ei lahene. Q.J on käitunud korralikult, distsiplinaarkaristused puuduvad, tal on võimaldatud käia väljaspool vanglat sugulastega kohtumas ning ta on naasnud õigel ajal. Q.J-il on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mis aitaks isikut ühiskonda tagasi. Ainuke probleem on 15. novembril toimunu.

Kaitsja tahaks loota, et kohus hoolimata sellest juhtunust näeb võimalust isiku vabastamiseks. Kaitsja palub vabastada Q.J tingimisi enne . tähtaega Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu hinnangul saab Q.J-i vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. Q.J-il on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks ning tal olemas ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht.

Kohtule on esitatud xxxx garantiikiri, millest selgub, et kõnealune ettevõte garanteerib Q.J-ile vabanemisjärgse töökoha ning kõnealune ettevõte tagaks isikule ka kindla üüripinna xxxx. Kinnipeetava iseloomustusest saab teha järelduse, et Q.J on vangistuse jooksul käitunud hästi. Q.J-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isik paigutati alates

23.03.2018 avavanglaosakonda. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu isiku käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Q.J on töötanud, läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta on osalenud vestlustel kriminaalhooldusametnikuga. Lisaks on kinnipeetaval võimaldatud väljaspool vanglat töötada, külastada Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri, Töötukassa Jõhvi bürood, Eesti Evangeelse - Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli kogudust ning tal on võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, mille raames rikkumisi ei esinenud. Kinnipeetava muidu positiivset iseloomustust varjutab aga peale vangla materjalide saatmist koostatud õiend selle kohta, et Q.J ei ilmunud 15.11.2018 kell 20.00 Viru Vangla avavanglaosakonda tagasi. Kinnipeetav põhjendas 21.11.2018 toimunud istungil avavanglasse mitteilmumist asjaoluga, et tema töökaaslane pakkus talle alkoholi ning ta otsustas peale seda korraks minna xxxx te naisterahvast. Kohtu hinnangul külastama üh

viitab avavanglasse mitteilmumine, et kinnipeetav ei ole vaatamata senistele jõupingutustele teinud endale piisavaid järeldusi temale mõistetud karistusest. Q.J-i näol on tegemist isikuga, keda on kordu naalkorras karistatud (käesoleval valt krimi ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust) ning ka vanglakaristust ei kanna isik esimest korda (vanglas viibib isik juba seitsmendat korda). Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega anti Kohus rõhutab, et Q.J-ile võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid k aristusest tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile ei osutunud piisavaks, sest Q.J tunnistati 25.08.2016 süüdi ude toimepanemises. Väärib märkimist, et kõnealused juba uute kuriteg kuriteod

pani Q.J toime katseajal. Korduvkaristatus ning katseajal uute kuritegude toimepanemine viitab, et isik ei suuda vabaduses elada seaduskuulekat elu. Hiljutine avavanglasse mitteilmumine annab kinnitust aga selle kohta, et isik ei ole ka käesolevaks ajaks suutnud oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerida selliselt, et suudaks järgida

kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Vangla materjalidest nähtub, et uute kuritegude toimepanemist soodustab lisaks alkoholi tarvitamine ning grupi mõju. Q.J on avaldanud, et ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ning ta soovib elada edaspidi alkoholivaba elu. Kohus hindab positiivselt, et isik tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis kõnealuse probleemiga tegelema, kuid kui võtta arvesse Q.J-i varasemat elukäiku (kuritegude toimepanemine joobeseisundis) ning mõjutatavust, siis ei saa kohus välistada riski, et isik vabaduses alkoholi tarvitamist siiski jätkab.

Märkimist väärib ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolu, et kinnipeetav osasid kuritegusid ei tunnista ja leiab õigustusi toimepandud kuritegudele. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 -s 4 nimetatud asjaolusid kogumis, leiab, et käesoleval juhul lg ei kaalu Q.J-i iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei pisenda tema osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. ärgnev J at vangistuse aega saabki Q.J kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp Kohtunik