2-16-8837/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8837

Tsiviilasi

A.F hagi X vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, hüvitise, töötasu ja viivise nõudes ning X

vastuhagi A.F vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

10 500,7 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

A.F apellatsioonkaebus

Hageja/vastuhagis kostja (apellatsioonimenetluses apellant):

A.F (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Valdo Lips (e-post: XXX)

Kostja/vastuhagis hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

X (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja

Mari Rask (e-post: XXX)

1(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

Istungi toimumise aeg

29.11.2018

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2018 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu põhjendusi.

2. Jätta A.F apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus A.F kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik

1. A.F (edaspidi hageja; töötaja) esitas 01.04.2016 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse X (edaspidi kostja; tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/704/16). Töövaidluskomisjoni istungil täiendas A.F

oma nõuet seoses asjaoluga, et X taotles istungil töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse

(edaspidi TLS) § 107 lg 2 alusel, ning palus töölepingu lõpetamise korral tööandjalt välja

mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 4500 eurot (neto). TVK jättis 04.05.2016

otsusega töötaja avalduse täies ulatuses rahuldamata.

2. 06.06.2016 esitas töötaja Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/704/16

läbivaatamiseks hagimenetluses ja hagiavalduse. Töötaja taotleb 06.06.2016 kohtule esitatud

hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 8150 eurot, saamata jäänud töötasu

(boonustasu) summas 1785,78 eurot, viivis töötaja töötasu nõudelt, mis moodustab hagi

esitamise seisuga 34,95 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi seadusjärgses määras

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet ning taotleb mõista kostjalt välja saamata

jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 eurot (neto), viivis töötaja töötasu nõudelt

seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56+79,07) eurot ja edasiultuvalt seadusjärgses määras

kuni põhinõude täitmiseni.

4. 07.11.2016 esitas kostja X vastuhagi hageja A.F vastu süüliselt tekitatud kahju nõudes

summas 3000 eurot.

Hageja nõue ja selle põhjendused

2(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

5. Hageja taotleb esitatud hagiavalduses tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas

8150 eurot, saamata jäänud töötasu (boonustasu) summas 2494,33 (1082,80 + 1411,53) eurot

(netosumma), viivis töötaja töötasu nõudelt seisuga 20.02.2017 summas 161,63 (82,56 +

79,07) eurot ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.

6. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Seoses kostja etteheitega, et töötaja on esitanud ühe

kliendi tellimuse tootmisesse topelt märgib hageja, et tööandja sai antud asjaolust teada

vahetult pärast tellimust, s.o juba 2015 novembris, mistõttu tuginemine väidetavale kahju

tekitavale kohustuse rikkumisele ligi 4 kuud hiljem ei ole töötaja hinnangul enam TLS § 88 lg

4 alusel lubatud. Tööandjal kahju tekkimine pole tõendatud. Tööandja majanduslik olukord ei

ole lisatellimuse tõttu halvenenud. Toode on valmis, sellel on väärtus (tööandja väitel 3905

eurot), toode on tööandja otseses valduses ja toode on arvel tööandja varana tema

raamatupidamises. Isegi, kui kohus peaks tuvastama töötaja töökohustuse rikkumise ja et

töötaja rikkumise tõttu on tööandjale kahju tekkinud, ei ole tegemist töötaja teoga, mida saaks

lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist. Töötaja juhtis mitmesaja tuhande euro suuruse maksumusega projekte

ning tõi igakuiselt tööandjale keskmiselt 20 000-25 000 euro suurust müügikasumit. Tegemist

oli esmakordse juhtumiga ning töötaja oli valmis koostöös tööandjaga leidma lahendusi,

kuidas oleks lisa toode võimalik klientidele realiseerida.

7. Seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja on eksinud ettevõttetes kehtestatud

korra vastu mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ja andnud tootmisesse “100%

ettemaksu” kliendi tellimuse enne ettemaksu laekumist, märgib hageja järgmist. Töötaja

rõhutab, et nimetatud tellimuse eest on OÜ Y tasunud ja mistahes oht kahju tekkimiseks

puudus. Töötaja selgitab, et nn 100% ettemaksuga kliendile tootmistellimuse alustamise

tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Tööandja pole koostanud nimekirja 100%

ettemaksu klientidest. Ettemaksunõuet tõlgendatakse ja rakendatakse erinevalt viidatud

juhendist. Töötajale teadaolevalt tööandja juures rakendatud praktika kohaselt tähendas

ettemaks kliendi puhul seda, et kliendile võis tellitud tooted üle anda alles pärast kliendi poolt

toodete eest tasumist. Antud tellimuse teinud kliendi puhul oli lisaks tegemist püsikliendiga,

kes oli korduvalt tooteid tellinud ja kelle tellimus oli esitatud kirjalikult. Lisaks oli vaja tagada

tarnekiirus, kuna vastasel juhul oleks klient läinud mujale tellima. Isegi, kui kohus peaks

tuvastama, et töötaja rikkus töökohustusi ja põhjustas tööandjal kahju tekkimise ohu, ei ole

tegemist töötaja teoga, mida saaks lugeda eriliselt raskeks rikkumiseks, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

8. Hageja märgib seoses ülesütlemisavalduses toodud väitega, et hageja hoiab projektidega

seotud dokumentatsiooni enda arvuti töölaual, kuigi vastavalt tööandja juures kehtivale

korrale tuleb need salvestada ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, et töötaja on

projektijuhina töökohustusi täites jooksvalt dokumendid salvestanud vastavalt sellele, kuidas

on võimalikult otstarbekas ja mõistlik seda teha, et töötaja omaks head ülevaadet oma

juhitavatest projektidest ja oleks võimalik alati ligipääs vajalikele andmetele ka siis, kui ei ole

võimalik ligipääs ettevõtte serverisse. Seda ka viibides komandeeringus kliendi juures, millist

olukorda töötaja on juba eespool kirjeldanud. Tegemist on praktikas väljakujunenud

olukorraga, mis pole kunagi kellelegi probleeme tekitanud. Samamoodi on talitanud ka teised

projektijuhid ja töötaja ei pea end selles osas erandiks. Kõik projektidega seotud olulised

dokumendid olid salvestatud majandustarkvaras või asusid paberkandjal tööandja juures

kausta. Veelgi enam, selgeid juhiseid, millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid

olema serverisse salvestatud, tööandja andnud ei ole. Töötaja rõhutab, et alati on lisaks

elektroonilisele dokumentatsioonile vajalik projektide dokumentatsioon olemas kontoris

3(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

paberkandjal ja saadaval vajadusel nii kaastöötajatele kui juhile. Paberkandjal kaustades on

olemas hinnapakkumised, lepingud, tootmistellimused, objektide põhjaplaanid, projektide

muudatused jne. Seega oht arvuti kadumisel või selles asuvate failide kahjustumisel kaotada

kogu projektide dokumentatsioon tegelikkuses puudub. Vastavalt kehtivale korrale on

projektide läbiviimise eest vastutav projektijuht ja teiste isikute seos või sekkumine sellesse

protsessi pigem suur erand. Vajadusel on töötaja alati olnud valmis vastama küsimustele ja

andma informatsiooni tema juhitud projektide kohta kaastöötajatele või otsesele juhile, sh

19.02.2016 kuigi töötaja viibis haiguslehel.

9. Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega palub töötaja tööandjalt välja mõista

hüvitise TLS § 109 lg 1 2. lause alusel summas 8150 eurot, mis vastab ligikaudu töötaja 4,5

kuu keskmise töötasu suurusele. Seoses töölepingu lõppemisega kohustus tööandja tasuma

töötajale väljateenitud töötasu. Tööandja kandis 07.03.2016 töötaja pangakontole lõpparve

nime all 1106,59 eurot (netosumma) ning 150,42 eurot haigusraha, mis on oluliselt väiksem

võrreldes eelmistel kuudel väljamakstud summaga. Lõpparve koosseisust puudus erinevalt

tavapärasest nii lisatasu kui personaalne boonustasu. Tööandja on tunnistanud, et töölepingu

lõppemise hetkeks oli laekunud hageja poolt juhitud projektidelt täiendavat müügitulu 35

831,87 eurot, mille pealt ei olnud hagejale veel boonust arvestatud. Boonusemääraga 3,5%

müügitulult oleks hagejal olnud õigus saada personaalset boonust täiendavalt 1 254,12 eurot

(brutotasu), mida oleks tulnud arvestada veebruaris 2016 teenitud tuluna ja mille tööandja

oleks pidanud töötajale välja maksma lõpparve koosseisus. Lisaks on tööandja jätnud

veebruari eest töötajale põhjendamatult välja maksmata 150 eurot (brutotasu) lisatasu, mis oli

varasemalt igakuise töötasu osa. Seetõttu on veebruari 2016 töötasu õigeks suuruseks mitte

tööandja poolt märgitud 771 eurot (675+96), vaid 2175,12 eurot (675+150+96+1254,12)

brutosummana. Sellest tulenevalt on tööandja jätnud töötajale ebaseaduslikult välja maksmata

veebruari 2016 töötasu summas 1404,12 (2175,12-771) eurot brutosummas ja 1082,80 eurot

netosummas. Arvestades ebaseaduslikult välja maksmata jäänud boonustasusid, millist nõuet

tööandja ka ise tunnistab 1254,12 euro suuruses summas ja välja maksmata 150 euro suurust

lisatasu, täpsustab hageja, et tööandja on arvestanud ebaõigesti ka tema keskmist palka.

Arvestades keskmise palga arvestusse ka ebaseaduslikult välja maksmata boonustasu 1254,12

eurot ja lisatasu 150 eurot, on töötaja keskmiseks töötasu suuruseks 2277,32 eurot

brutosummana (1756,26 eurot netosummana). Arvestades tööandja poolt 20.10.2016 esitatud

täiendavaid tõendeid töötaja objektide kohta, millega seotud tegevused olid töötaja poolt

töösuhte lõppemise hetkeks lõpetatud sellisel määral, et kliendil tekkis tööandja ees

tasumiskohustus, siis oleks pidanud tööandja töötajale arvestama ja välja maksma täiendava

boonustasu 52 294,17 euro suuruselt summalt (2131,83+6859,93+8946,02-

737+4777,44+11595,90+18720,05). Välja maksmata boonustasu täiendavalt 52 294,17 euro

suuruselt müügitulult moodustab seega 1830,30 eurot (52294,17*3,5%) brutosummana

(1411,53 eurot netosummana). Töötaja selgitab, et õigus boonustasule oli tal vastavalt

töölepingu p 6.4 ning lisa- ja boonustasude maksmise korrale punkt 6.2.1 ja 6.2.2. laekunud ja

laekumata arvetelt, töötaja poolt kuni 4.03.2016 tehtud töö eest. Kui boonustasude maksmise

korra kohaselt kuulus boonustasu arvestamisele projektijuhi vastutusalas oleva objektiga

seoses kliendile arve väljastamise kuule järgneva kuu töötasu osana, st boonustasu väljamakse

pidi toimuma arve väljastamise kuust ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu

väljamaksega, siis umbes aasta enne töölepingu ülesütlemist muutis tööandja ühepoolselt

nimetatud süsteemi ning õigus boonustasule tekkis töötajal alles kliendi poolt arve tasumisele

järgneval kuul, st boonustasu maksti töötajale välja kliendi poolt arve tasumise kuust

ülejärgmise kuu alguses koos eelmise kuu töötasu väljamaksega. Töötaja on seisukohal, et

tegemist oli töötajale ebasoodsa muudatusega, mis töötaja nõusoleku puudumise tõttu ei kehti.

Juhatuse väidetavat otsust töötajale tutvustatud ei ole, tema nõusolekut muudatuseks tööandja

saanud ei ole. Ilmselt ei ole vastavat otsust reaalselt vastu võetud, kuna vastav otsus on ka

4(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

allkirjastamata. Arvestades, et viimase töötaja müügitulusse arvesse mineva laekumise

tähtpäev laekumisandmiku kohaselt oli 31.05.2016, leiab töötaja, et täiendava boonustasu

summas 1 830,30 eurot oleks tööandja pidanud seega töötajale välja maksma hiljemalt

10.06.2016. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et boonustasu väljamaksmine oli tööandja

igakordne ühepoolne otsustus ja selle eesmärgiks oli üksnes töötaja motiveerimine. Väide ei

ole eluliselt usutav juba ainuüksi seetõttu, et boonustasu moodustas töötaja igakuisest

töötasust väga suure osa, s.o vähemalt 1/3 kogu igakuise töötasu suurusest (suuremate

müükide korral ka rohkem), st boonustasu oli vaieldamatult töötasu lahutamatu osa, mis

kuulus väljamaksmisele igakuiselt.

10. Lisatasu maksti töötajale igakuiselt. Lisatasu maksti tegelikult töötatud päevade eest,

mistõttu ei nõua töötaja lisatasu mitte 200 eurot, mis oli ette nähtud ühe töötatud kalendrikuu

eest alates 2013 aastast, vaid vähendatud suuruses 150 eurot seoses töövõimetuslehel

olemisega veebruaris 2016. Lisatasu maksti praktikas erinevalt tööandja kehtestatud juhendis

sätestatust sõltumata töötulemustest, st polnud vahet, kui suures kasumis töötaja projektid kuu

lõikes olid. Kuigi töötaja töötasu kogusumma oli igal kuul erinev, jäi igakuine lisatasu

samaks. Senise praktika kohaselt üksnes siis, kui ettevõtte konkreetse perioodi

majandustulemused olid väga kehvad, vähendati lisatasu juhataja otsusega kollektiivselt või

osakondade kaupa, mitte kellegi suhtes personaalselt. Tööandja poolt ühepoolselt ja

esmakordselt kogu töötaja poolt töötatud aja jooksul töötaja suhtes personaalselt veebruari

2016 eest lisatasu maksmata jätmine, polnud millegagi põhjendatud.

Kostja vastuväited hagile

11. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

12. Hageja töölepingu ülesütlemiseks oli olemas seadusest tulenev alus ja ülesütlemine vastas

seaduse nõuetele. Kostja on ülesütlemisavalduses põhjendanud ülesütlemist ja toonud välja

hageja töökohustuste rikkumised, mis olid aluseks töölepingu ülesütlemisele.

13. 2015 detsembris sai kostja finantsjuhile teatavaks, et seoses hageja poolt ühe kliendi

tellimuse kahekordselt tootmisse andmisega valmistati 8 ust topelt ja tekitati sellega kostjale

kahju. Hageja kohustus vastavalt ametijuhendile on kontrollida tootmistellimuste õigsust ja

vastavust kliendi poolt tellitule. Vastutus vale tellimuse tegemise eest lasus hagejal ehk hageja

oli süüdi kahju tekkimises. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja sai topelt uste

tellimisest teada 2015. aasta novembris peale tellimuse esitamist. Hageja on ise TVK

avalduses kinnitanud, et kostjale sai topelt uste tellimine esmakordselt teatavaks detsembris

2015. Sama kinnitab hageja ka vande all antud ütlustes. Hageja teatas esmakordselt kostjale

asjaolust, et tellitud kaup tuleb kliendi juurest tagasi tuua 21.12.2015 finantsjuhi poolt

saadetud päringule vastates. Uksed saabusid tagasi veebruaris, kui juhataja annab korralduse

teha topelt toodetud uste kohta 0 hinnaga müügiarve ja võtta arvele sooduskaupade lattu. TLS

§ 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Seadusandja ei määratle mõistlikku

aega. Kui kostja finantsjuht sai rikkumisest teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju

suurus koos transpordikuludega selgus peale uste tagasitoomist veebruaris. Mõistliku aja

hulka tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Hageja

väide, et kostjale ei ole vale tellimuse täitmise tõttu kahju tekkinud, kuna toode on olemas ja

kostja valduses, ei ole tõsiseltvõetav. Tegemist on toodetega, mille valmistamiseks ja

transportimiseks on kostja teinud kulutusi, kusjuures võimalus antud toodete müümiseks on

vähetõenäoline. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et tegu on standardiseeritud toodetega.

Tegemist on hageja kliendi projekti kohaselt eritellimusel valmistatud ustega, millele ostja

5(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

leidmine on suhteliselt võimatu. Kindlasti ei ole neid uksi võimalik müüa sellise

müügikasumiga, nagu oli planeeritud.

14. Hageja poolt kostja äriühingus kehtestatud tellimuste vormistamise ja täitmise korda

reguleeriva juhendi Krediidipoliitika, mis näeb ette, et kliendile, kellele on kehtestatud

maksetingimus “100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui ettemaks on laekunud,

järgimata jätmisega tekitas hageja kostjale kahju tekkimise ohu. Tegelikkusele ei vasta ka

hageja väide, et 100% ettemaksuga klientide tootmistellimuste alustamise tingimused on

esitatud ebaselgelt ja hageja arvates oli ettemaksu tegemine toote väljastamise mitte aga

tootmisse andmise eelduseks. Lisaks sellele on 07.10.2015 ettevõtte juhataja saatnud

täiendavalt kõigile meeldetuletuse ettemaksuklientide tellimuste tootmisse andmise kohta

koos viidetega juhenditele, kus märgib selgesõnaliselt, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei

ole lubatud tooteid tootmisse anda enne, kui ettemaks on laekunud. Töölepingu p. 8.1.6

kohaselt oli hageja kohustatud täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja

protseduurireegleid. Tõsiseltvõetav ei ole ka hageja väide, et klient Y OÜ oli korduv tellija,

mistõttu talle hageja poolt ettemaksu mitterakendamine ei oleks tekitanud kostjale kahju

tekkimise ohtu. Mitte ühegi dokumendiga ei olnud hagejale antud otsustusõigust, kellele

kohaldada ettemaksu ja kellele mitte, vaid selle otsuse tegi kostja. Hageja oli kohustatud

täitma ettevõttes kehtivaid protseduure täpselt.

15. Seoses etteheitega, mille kohaselt hageja rikkus kohustust salvestada projektidega seotud

dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, märgib kostja järgmist. Hageja on

hagiavalduses kinnitanud, et ta oli teadlik kohustusest salvestada dokumendid ettevõtte

serverisse. Ta aga tegi seda vastavalt sellele, kuidas ise pidas otstarbekaks ja mõistlikuks.

Hageja kohustus oli täita ettevõttes kehtivaid eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ja

hagejal puudus otsustusõigus, mida lugeda mõistlikuks ja otstarbekaks. Lisaks sellele, et

salvestamise kohustus tulenes juhenditest, oli otsene juht andnud 19.02.2016 hagejale

korralduse salvestada viivitamata kõik oma pooleliolevad projektid kausta: „Pooleliolevad

objektid“ ja lõpetatud projektid kausta: „Lõpetatud objektid“. Hageja tuli haiguslehelt

22.02.2016, seisuga 04.03.2016 ei olnud hageja veel ühtegi projekti salvestanud. Hageja

väited, et salvestas dokumendid oma arvutisse ja majandustarkvarasse, näitab, et hageja ei

täitnud juhendites ettenähtud salvestamise kohustust. Hagejat oli tutvustatud kõigi ettevõttes

olevate arvutiprogrammidega. Hageja väide, et dokumendid olid olemas paberkandjal, ei

vasta samuti tegelikkusele. Projektiga seotud dokumentide ja e-kirjade salvestamise nõue oli

tingitud informatsiooni säilimise vajadusest, aga samuti tööandja soovist vajadusel kontrollida

projektijuhi poolt projektide täitmise olukorda ja ennetada rikkumisi.

16. Kostja on teinud hagejale eelneva hoiatuse töökohustuste rikkumise eest 14.10.2015.

Hageja töökohustuseks oli kostja äriühingus kehtivate juhendite ja protseduurireeglite

järgimine (tööleping p 8.1.6) ja 14.10.2015 hoiatus oli tehtud hageja poolt juhendi

Krediidipoliitika nõuete täitmatajätmise eest ehk töökohustuste rikkumise eest. Töölepingu

ülesütlemise põhjuseks oli samuti hageja poolt äriühingus kehtivate juhendite ja

protseduurireeglite järgimata jätmine, aga samuti teiste töökohustuste rikkumine. Seadusandja

ei ole kehtestanud nõuet, et tööandja peaks tegema hoiatuse iga erineva töökohustuse

rikkumise kohta enne, kui samalaadne rikkumine võiks olla töölepingu ülesütlemise aluseks.

Kostja poolt 14.10.2015 hagejale tehtud hoiatuses on kostja selgelt väljendanud, et

töökohustuste rikkumise korral ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles. Seega on kostja

teinud hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise tõttu ja hoiatanud hagejat, et rikkumise

kordumisel ütleb tööandja töölepingu üles. Hageja poolt tööandja kehtestatud juhendite pidev

eiramine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja oleks rikkunud töökohustusi ka

edaspidi.

6(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

17. Kuna kostja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane, siis

puudub alus hüvitise nõudeks TLS § 109 lg 1 alusel.

18. Personaalset boonustasu maksti projektijuhtidele töö tulemuslikkusest sõltuvalt, õigus

boonustasule tekkis peale arve laekumist ülejärgmisel kuul. Boonustasude väljamaksmise

seostamine arve laekumisega oli tingitud asjaolust, et projektijuhi kohustused ametikirjelduse

järgi lõppesid alles peale arve laekumist. Seega ei olnud enne arve laekumist projektijuhi

projektiga seotud kohustused lõppenud ja töösuhte lõppemisel pidi need kohustused üle võtma

teine projektijuht. Hagejale maksti boonust laekunud arvete alusel ja kuna hageja tööleping

lõppes 04.03.2016, siis boonuse nõude aluseks saavad olla vaid kuni 04.03.2016 laekunud

summad. Kuni hageja töölepingu lõppemiseni oli laekunud arvete alusel müügitulu summas

35 831,87, millest hageja personaalne boonustasu (3,5%) oleks moodustanud 1254,12 eurot

bruto 967,09 eurot neto. Hageja boonustasu nõue peale töölepingu lõppemist laekunud

müügitulult on absoluutselt alusetu, mistõttu on alusetu ka hageja nõue summas 1830,30 eurot

(bruto), 1411,53 eurot (neto). Boonuse maksmise korra on kinnitanud tööandja ühepoolselt

ilma töötajate nõusolekuta ja selle muutmine ei vajanud töötajate nõusolekut. Boonuse

maksmise kord peale arve laekumist ülejärgmise kuu palgapäeval oli kehtinud juba aasta ja

hageja ei olnud kunagi sellele korrale vastu vaielnud.

19. Hageja on esitanud hagiavalduses ainult nõude projektijuhi personaalse boonustasu

saamiseks, aga mitte igakuise lisatasu saamiseks. Hageja on esitanud igakuise lisatasu nõude

summas 150 eurot esmakordselt 20.02.2017 rahaliste nõuete täpsustamise

menetlusdokumendis. Kostja hinnangul on tegu hagi muutmisega ning TsMS § 376 lg 1

kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi

eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Ka leiab kostja, et tegemist ei ole tasuga,

mis automaatselt kuulus töötasu hulka. Vastavalt lisa ja boonustasude maksmise korra p 5 oli

lisatasu töölepingus kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma

tööülesanded korrektselt ja õigeaegselt ning töölepingu p 6.3 kohaselt oli töötajal õigus saada

iga kuu lisatasu kuni 192 eurot kuus vastavalt lisatasu ja boonustasude maksmise korras

sätestatud tingimustele arvestades vähendamise aluseid, kusjuures kuu eest väljamakstav

summa määratakse iga kuu tööandja juhataja korraldusega. Lisatasu oli õigus vähendada või

mitte maksta, kui töötaja tööülesanded ei ole õigeaegselt ja korrektselt täidetud. Arvestades

hageja poolt toimepandud töökohustuste rikkumisi, mis tingisid hageja töölepingu

ülesütlemise, ei saa kindlasti eeldada, et hagejal oleks tekkinud õigus korrektse ja õigeaegse

töökohustuste täitmise eest ettenähtud lisatasule.

Vastuhagi nõue ja põhjendused

20. Kostja palub hagejalt välja mõista süüliselt tekitatud kahju 3000 eurot. Menetluskulud

palub jätta hageja kanda.

21. Vastavalt kostja ja C Oy vahel sõlmitud lepingule A OY objekti kohta oli antud objekti

ainukeseks projektijuhiks hageja, mida hageja on oma hagivalduses ka tunnistanud.

Ametijuhendi kohaselt oli hageja, kui projektijuht kohustatud müügitellimust käsitlema ja

muudatusi ohjama selliselt, et oleks tagatud hilisemate vaidluste puudumine; tootmistellimusi

kavandama selliselt, et oleks tagatud tootmistellimuste vigadeta ja tähtaegne vormistamine;

tööd tähtaegselt üle andma, kliendisuhteid haldama selliselt, et oleks tagatud klientide

rahulolu ja äriühingu kasumlikkus. Projektijuhi ülesandeks oli korraldada kogu projektiga

seotud tegevus kuni arve esitamiseni tehtud töö eest. Projektijuhi kohustuseks oli võtta

mõõdud tellitavatele ustele ja esitada need tähtaegselt tootmisse, korraldada uste paigaldamine

ja puuduste kõrvaldamine tähtaegselt. Lepingu kohaselt pidi uste paigaldamine algama 2015

19. nädalal ehk alates 04.05.2015. On selgunud, et hageja esitas esimese uste tellimuse

7(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

tootmisse alles 05.05.2015 ja teise tellimuse 12.05.2015, mis tähendab, et lepingus

kokkulepitud uste paigaldamise ajal ei olnud hageja veel uksi tootmisesse andnud. Seega ei

olnud hageja täitnud töökohustust tagada tootmistellimuse tähtaegne vormistamine. Vastavalt

lepingule oli kokku lepitud, et kõik uksed loovutatakse 30.06.2015 ja kõik tööd lõpetatakse

31.07.2015. Nagu nähtub lõppaktist, siis veel 25.01.2016 ei olnud kõik tööd lõpetatud ja tööde

lõpetamise viis lõpuni juba teine projektijuht peale hageja töölepingu lõppemist.

22. Kõik projektiga seotud dokumendid oli projektijuht kohustatud vastavalt müügitellimuste

käsitlemise protseduuri ja tootmistellimuste kavandamise protseduuri kohaselt salvestama

ettevõtte serveri failistruktuuri vastava projekti alla. See tähendas, et kõik kokkulepped

kliendiga ja lepingu muudatused pidid olema leitavad ettevõtte serveri failistruktuurist.

Vastavalt ametijuhendile oli hageja kohustatud nimetatud protseduure täitma. C Oy poolt

edastatud kirjast võib välja lugeda, et tööde valmimise tähtaega pikendati oktoobrini 2015.

Kuna hageja poolt ei ole salvestatud kostja infobaasi ühtegi seda kinnitavat kokkulepet ega

lepingu muudatust, saab kostja tugineda vaid lepingule, mille kohaselt tööde valmimise

tähtaeg oli 31.07.2015. Seega hageja töökohustuste olulise rikkumise tulemusena hilines

lepingu täitmine 8 kuud kuni märtsini 2016, mil objekti lõpetas juba teine projektijuht. Sellega

oli hageja rikkunud oma töökohustust tagada tööde tähtaegne üleandmine ja kliendi rahulolu.

23. C Oy on saatnud hagejale e-kirja novembris 2015, milles on juba näidanud selgelt hageja

poolt toimepandud rikkumised (võetud on valed mõõdud, esimeste hulgas objektile jõudma

pidanud uks pole veel kohale tulnud) ja ka hoiatanud leppetrahvi kohaldamise eest. Vaatamata

sellele ei võtnud hageja midagi ette lepingu täitmisega kiirustamiseks ega teavitanud ka

tööandjat tekkinud probleemidest. Detsembris on C Oy esindaja MK saatnud hagejale

järjekordse kirja, milles selgub, et juba algselt loetelus olnud uksed, mis pidid olema valmis

paigaldamiseks mais-juunis 2015 ei ole veel detsembriks objektile jõudnud. 23.02.2016

saadab MK hagejale e-kirja, millest nähtub, et veel veebruaris on vahetamata hageja poolt

valesti tellitud K3 uksed õigete uste vastu, samuti kõrvaldamata rida muid puudusi.

24. Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et A objekti valmimisega viibimine oli tingitud

tootmise ja paigalduse hilinemisest. Nimetatud väited on ka paljasõnalised ja tõendamata.

Vastavalt TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginesid tema nõuded ja vastuväited. Kostja väide, et kostja tootmine ei

suutnud sisuliselt aasta jooksul valmis teha uksi, mis olid projektis ette nähtud, ei ole

tõsiseltvõetav. Tõendamist on leidnud hageja poolt tootmisele tellimuste esitamisega

hilinemine, samuti osade uste tellimata jätmine. Uste paigaldust saab teha siis, kui uksed on

olemas. Hageja projektijuhina pidi esitama paigaldusele andmed uste valmimise ja

paigaldusvajaduse kohta, mille kohaselt siis paigaldusjuht tegi oma graafikud. Kuna uksed ei

jõudnud objektile hageja süül, olid vales mõõdus ja vajasid ümbertegemist, siis ei olnud ka

paigaldajatel võimlik oma tööd teha. Küsimus ei olnud paigaldusmeeskonna hõivatuses, vaid

hageja suutmatuses tagada paigaldajatele vajalikud uksed.

25. TLS § 15 lg 2 p 7 kohaselt peab töötaja viivitamata teatama tööandjale töötakistusest või

selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldama erikorralduseta takistuse või selle

tekkimise ohu. Hageja ei ole A projekti täitmise ajal kordagi teavitanud tööandjat, et tootmise

hilinemine, paigaldusressursi puudumine või kliendipoolsed rikkumised takistavad tal projekti

tähtaegset täitmist. Hageja ei teavitanud kostjat ka sellest, et ta 25.01.2016 allkirjastas A

lõppakti, millega oli kostjale määratud leppetrahv. 19.02.2016 ehk pea kuu aega peale hageja

poolt lõppakti allkirjastamist, saatis hageja otsene juht hagejale e-kirja, kus konkreetselt küsib

A projekti kohta. Ka sellele kirjale vastates hageja ei teavita, et lõppakt on juba allkirjastatud

ja leppetrahv määratud. Hageja poolt kostja teavitamata jätmisega A objektil tekkinud

probleemidest ja hilisemast leppetrahvi määramisest, rikkus hageja seadusest tulenevat

8(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

kohustust teavitada tööandjat töötakistustest või selle tekkimise ohust ning täita tööandja

seaduslikke korraldusi, millega võttis ära kostjalt võimaluse vältida ettevõttele kahju

tekitamist.

26. Vastavalt lõppaktile oli kliendi poolt määratud kostjale leppetrahv summas 6000 eurot.

Seoses hageja poolt oma töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega, mis tingis tellija poolt

leppetrahvi määramise, jäi kostjal antud projekti maksumusest saamata 6000 eurot. Seega on

kostjal jäänud saamata tulu 6000 eurot.

Vastuhagi kostja vastuväited vastuhagile

27. Töötaja väidab, et A OY objekti valmimise viibimine oli tingitud kliendist tulenevatest

asjaoludest: ei andnud objekti üle, tegi muudatusi ja esitas lisatellimusi. Samuti tootmise ja

paigalduse hilinemisest.

28. Kõik tooted anti töötaja poolt töösse vastavalt võimalustele objektil ukseavasid mõõta.

Vastavalt mõõdistamiste võimalustele andis projektijuht lepingus olnud viimased tooted

suuremas mahus tellimisse 22.09.2015, osaliselt 06.10.2015. Lisaks osad objektile tarnitud

tooted valmistati kliendiga kokkuleppel vastavalt toodete loetelus olevatele mõõtudele, kuna

vanad uksed olid demonteerimata, avade täpseid suurusi mõõta ei saanud ja kliendi objekti

üleandmise tähtaeg tellijale lähenes. Tellimus demonteerimata uste osas tehti 13.10.2015

valmimise tähtajaga nädal 44. Sellest omakorda tekkisid probleemid paigaldusega, kuna

avade mõõdud osaliselt ei vastanud spetsifikatsioonidele ja joonistele. Samuti pikendasid

tööde kestvust tellija poolsed lisatööde tellimused summas 22 085 eurot, arvestades, et kogu

lepingu esialgne maht oli 138 475 eurot ning lõppaktiga fikseeriti tööde maht suuruses 160

560 eurot. Viivitused tööde teostamisel olid seega mitmel juhul tingitud paljudest erinevatest

teguritest, mis tuleneb otseselt ka tööandja poolt esitatud kirjavahetusest. Suurema

töökoormuse ajal esines tööandja tootmises hilinemisi, mis omakorda sundisid muutma

paigaldusgraafikut. Otseselt vale ja eksitav on tööandja 19.12.2016 vastuses toodud väide, et

mõõdistusi sai ilma takistusteta võtta juba aprillis ja puudus mistahes põhjus tähtaegade

ületamiseks.

Töötaja täitis oma igapäevaseid töökohustusi nõuetekohaselt ega ole tekitanud süüliselt

mistahes viivitusi tähtaegades ega tekitanud tööandjale kahju.

29. Töötaja märgib, et paigaldusjuhi ametijuhendi p 1.1.4 ja p 1.1.5 kohaselt kuulus tema

ülesannete hulka muuhulgas abinõude rakendamine mistahes puuduste ilmnemise korral ja

otsese juhi (ametijuhendi järgi juhataja, mitte projektijuht või muu isik) teavitamine

puudustest, samuti kliendi ja otsese juhi teavitamine hälvetest (hilinemine objektil, plaanide

muutmine jne). Sellest tulenevalt pidi tööandja juhtkonna tasandil olema olukorraga objektil

pidevalt kursis ka muude töötajate kaudu. Seega ei saa tööandja väita, et ta ei olnud teadlik

objektil toimuvast ja sellest teadis niivõrd suure objekti puhul ainult 1 projektijuht. Tööandja

kui töövõtulepingu poole ja juhi ülesanne on hoida end pidevalt kursis lepingu täitmisega

seotud asjaoludest ning lahendada tekkivaid probleeme, sh andma töötajale asjakohaseid

juhiseid ja korraldusi. Kui tööandja väidab, et ta ei hoidnud end objektiga kursis lepingu

täitmist puudutavates küsimustes, siis on ta rikkunud omapoolseid kohustusi ning peab selle

eest ka vastutuse võtma. Tootmisjuhi ülesannete hulka kuulus ametijuhendi p 1.2 kohaselt

tootmistellimuste käsitlemine eesmärgiga tagada toodete tähtaegne ja tootmisgraafiku järgne

valmimine. Arvestades asjaolu, et töötaja andis tellimused õigeaegselt (arvestades objekti

ehitustööde valmimist) töösse, vastutas toodete õigeaegse valmimise eest tootmisjuht.

Toodete valmimisjärgse objektile transportimise eest vastutas aga paigaldusjuht. Kuna

tööandja ei ole vaatamata töötaja taotlusele valmis tellimuste saatelehti kohtule esitanud, siis

võib üsna kindlalt väita, et ilmselt saatelehed kinnitaksid viivitusi nii tootmises kui toodete

9(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

objektile saatmisel, mis oli teiste töötajate ülesandeks. Töötaja soovis saatelehtedega tõendada

asjaolusid, et vaatamata õigeaegselt sisse antud tellimustele, viibis toodete tootmine ja/või

transport objektile, mille eest vastutasid tootmisjuht ning paigaldusjuht. Väide, et toodete

saatelehed, mis on sisuliselt raamatupidamisdokumentideks, mida tuleb säilitada 7 aastat, pole

tööandjal säilinud, ei ole eluliselt usutav. Saatelehti hoiti elektrooniliselt tööandja serveris

olemasolevas majandustarkvaras MS Dynamics AX. Tegemist on oluliste laodokumentidega

ning saatelehed ei asunud projektijuhi käsutuses, kuna projektijuhi tööülesandeks ei olnud

saatelehtede salvestamine. Kui uskuda väidet, et saatelehti tööandjal enam pole, siis on

tööandja dokumendid kas tahtlikult kõrvaldanud või oma hooletusest kaotanud. Juhuslik

elektroonilise dokumendi kaotamine ei ole pooleliolevat kohtuvaidlust arvestades siiski

eluliselt usutav. Seega näitab saatelehtede esitamata jätmine pigem tööandja pahatahtlust ja

katset vastutusest kõrvale hoida ning panna iga hinna eest maksma põhjendamatu rahaline

nõue töötaja suhtes.

30. Mitte mingil juhul pole töötaja vastutuse põhimõtetega kooskõlas nõuda töötajalt sisse

planeeritust vähem teenitud kasum. Seda enam, et tööandja poolt ei olnud ühegi eeskirjaga

määratud, millise marginaaliga peab projekt müüdud olema ja millised on tagajärjed, kui seda

eesmärki ei saavutata. Tööandja poolt planeeritud kasum katab võimaliku tasumisele kuuluva

leppetrahvi mitmekordselt. Juba ainuüksi see kahandab tööandja väidete usutavust ning

väidetavat kahju saaks teoreetiliselt hinnata vaid saamata jäänud kasumina. Samas ei oleks see

kooskõlas töötaja piiratud vastutuse põhimõtetega, kuna tööandja ise oleks pidanud

asjaoludest tulenevalt astuma täiendavaid samme kahjude vältimiseks, vähendamiseks või

kindlustamiseks ning pigem on tegemist juba varem mainitud tavalise äririskiga. Lisaks,

tööandja ei ole mistahes viisil sätestanud, milline peab olema konkreetse objekti kasumi

suurusjärk. Seega ei saa tööandja poolt loodetud kasumist väiksema kasumi saamist töötajale

ka ette heita. Töötaja hinnangul ei ole tööandja tõendanud temal kahju tekkimist. Kolmanda

isikuga sõlmitud lepingu alusel leppetrahvinõude esitamine tööandja vastu ei tõenda tööandjal

kahju tekkimist. Samuti pole selge, kas tööandja tugineb sellele, et tegemist on otsese kahjuga

või saamata jäänud tuluga. Tööandja on saamata jäänud tulu nõude esitamise võimalikkust

üksnes üldsõnaliselt möönnud, seda põhistamata ning tõendamata. Kahju tõendamatuse puhul

ei ole alust asuda kontrollima teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Tõendamata on ka töötaja

poolne rikkumine ning põhjuslik seos konkreetse töötaja konkreetse sisuga rikkumise ja kahju

vahel.

Esimese astme kohtu otsus

31. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas

1254,12 eurot, viivise seisuga 15.05.2018 summas 220,43 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates

16.05.2018 kuni võlgnevuse 1254,12 eurot tasumiseni seadusjärgses määras. Maakohus jättis

rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise saamiseks 8

150 eurot. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Hagi menetlemisega seotud

menetluskulud jättis maakohus 90,1 % ulatuses hageja kanda ja 9,9 % ulatuses kostja kanda.

Vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

32. Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste

rikkumisi - kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt raske

või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud ja kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul

pärast rikkumise ilmnemist. Samuti kontrollib kohus seda, kas töötaja on tekitanud süüliselt ja

olulisel määral kahju töötaja varale või lõi kahju tekkimise ohu.

10(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

33. Esmase töölepingu ülesütlemise alusena on kostja välja toonud asjaolu, et hageja andis

ühe kliendi tellimuse kahekordselt tootmisesse, mistõttu valmistati 8 ust topelt, klient keeldus

topelt tellimuse eest maksmast ning sellega seoses tekkis kostjale kahju summas 3905 eurot.

Hageja ei vaidle vastu, et on topelt tellimuse esitanud. Seega tunnistab hageja, et on

töökohustust rikkunud. Kohus nõustub kostjaga, et kuigi kostja finantsjuht sai rikkumisest

teada 21.12.2015, siis hageja poolt tekitatud kahju suurus koos transpordikuludega selgus

peale uste tagasitoomist veebruaris 2016 ning mõistliku aja hulka TLS § 88 lg 4 tähenduses

tuleb arvata ka aeg, mis kulub rikkumisega tekitatud kahju kindlakstegemisele. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et 04.03.2016 ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui kostja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama.

34.Kostja märgib, et hageja poolt kostjale topelt tellimusega tekitatud kahju suurus töölepingu

ülesütlemise hetkel oli vara omahind, vara transportimisega seotud kulu ja saamata jäänud

tulu.

35.Kohtu hinnangul on kostjal kahju tekkimine summas 3905 eurot jäänud tõendamata.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostjale kahju tekkimist summas 3905 eurot.

Kohus leiab, et kostja ei olnud õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS §

88 lg 1 p 7 alusel, sest pole tõendatud, et kostja oleks tekitanud süüliselt ja olulisel määral

kahju tööandja varale.

36.Teisena toob kostja ülesütlemise alusena välja asjaolu, et hageja on eksinud ettevõttes

kehtestatud korra vastu, mis reguleerib toodete tootmisprotsessi alustamist ning sellega seoses

on töötaja loonud kahju tekkimise ohu tööandja varale.

37.Kostja selgituste kohaselt reguleerib tööandja juures kehtestatud tellimuste vormistamise ja

täitmise korda juhend Krediidipoliitika (TVK toimik, tl 27-28), mis näeb ette, et kliendile,

kellele on kehtestatud maksetingimus „100% ettemaks”, tellimust ei hakata täitma enne, kui

ettemaks on laekunud. Hageja oli koostanud müügitellimuse nr 177256 äriühingule Y OÜ,

kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100% ettemaks“ ja andnud tellimuse täitmiseks

tootmisesse. Kohus on seisukohal, et hageja, andes Y OÜ, kellele on kehtestatud

maksetingimuseks „100% ettemaks“ tellimuse täitmiseks tootmisesse, ootamata ära ettemaksu

laekumist rikkus töökohustust ning lõi kahju tekkimise ohu.

38.Kohus on seisukohal, et käesoleva asja asjaolusid arvestades on hageja põhjustanud kahju

tekkimise ohu süüliselt (raske hooletus). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale pidid

teada olema tööandja konkreetsed juhised ettemaksuklientide tellimuste esitamise osas kui ka

see, et konkreetse kliendi puhul oli tegu kliendiga, kelle puhul oli nõutav 100 %-line

ettemaks. Samas leiab aga kohus, et kuigi ülesütlemisavalduses märgitud rikkumine toimus,

siis kuna antud juhul oli tekkida võiva kahju näol (414 eurot + käibemaks) tegu võrdlemisi

väikese summaga võrreldes hageja juhitud projektidest kostjale tuleva kasuga, siis ei saa seda

pidada olulisel määral kahju tekkimise ohu loomiseks. Sellest tulenevalt ei ole kohtu

hinnangul antud alusel töölepingu ülesütlemine põhjendatud.

39.Puudub vaidlus, et tööandja on 14.10.2015 teinud hagejale hoiatuse töökohustuste

rikkumise kohta. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et

töösuhe saaks jätkuda. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua

kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega

saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg-d 1 ja 2)

(Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-187-15, p 13). Nähtuvalt kohtule esitatud 14.10.2015

11(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

hoiatuse tekstist hoiatab tööandja töötajat töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest ning

märgib, et töölepingu, ettevõtte töökorra või töölepinguseadusest tulenevate kohustuste

rikkumise kordumisel ütleb tööandja töölepingu erakorraliselt üles.

40.Kohus on käesolevas otsuses eelnevalt tuvastanud, et hageja on hoiatusest hoolimata

rikkunud töölepingu punktist 8.1.6 tulenevat kohustust täita kõiki tööandja kehtestatud

eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid ning loonud sellega ka kahju tekkimise ohu. Kohtu

hinnangul esineb eeltoodu alusel töötajast tulenev mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks

ning kostja on töölepingut erakorraliselt üles öeldes toiminud õiguspäraselt.

41.Kolmandaks heidab kostja hagejale ette, et hageja eiras otsese juhi korraldust salvestada

projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Kohus saab

hageja avaldatust aru nii, et hageja ei vaidle vastu sellele, et vastavalt ettevõtte

töökorraldusele oli hagejal kohustus salvestada dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse

failiserverisse. Kostja seaduslik esindaja on vande all selgitusi andes märkinud, et

dokumentide ja e-kirjade salvestamine on sätestatud põhiliselt järgmistes juhendites: töökorra

üldised reeglid, müügitellimuste käsitlemise kord ja tootmistellimuste kavandamise kord.

Hageja poolt allkirjastatud töölepingu nr U-1001 punkti 8.1.6. kohaselt kohustus hageja

täitma kõiki tööandja kehtestatud eeskirju, juhendeid ja protseduurireegleid (TVK toimik, tl

19).

42.Kohus on arvamusel, et hageja selgitused selle kohta, et ta pidas otstarbekamaks ja

mõistlikumaks dokumente mitte ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse salvestada, sest juhul

kui ei ole võimalik ligipääs ettevõtte serverisse ei oleks tagatud ka ligipääs vajalikele

andmetele või, et hageja oli valmis vastama projektidega seoses tõusetunud küsimustele, on

paljasõnalised, otsitud ja ei vabanda kuidagi töötaja kohustuste mittetäitmist.

43.Hageja eiras kostja mõistlikke korraldusi ja jätkas töökohustuste rikkumist hoolimata

kostja hoiatustest ja märkustest. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu

ülesütlemine 04.03.2016 avalduse alusel vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1

järgi tühine.

44.Kuna hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus jäi rahuldamata, siis puudub

vajadus töölepingu kohtus lõpetamiseks (TLS § 107 lg 2), sest see lõppes kehtivalt

ülesütlemisega. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata jätmise

tõttu puudub hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ja hüvitise nõue jääb samuti

rahuldamata.

45.Hageja on seisukohal, et hagejal on saamata jäänud töötasu summas 2 494,33 eurot

netosummas (1082,80 + 1411,53) ehk 3 234,42 eurot brutosummas (1404,12 + 1830,30).

Hagiavalduse selgitustest nähtuvalt seisneb taotletud töötasu hageja poolt juhitud projektidelt

saadud müügitulult summas 35 831,87 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud

personaalsest boonusest summas 1 254,12 eurot (bruto), lisatasust summas 150 eurot (bruto)

ja müügitulult summas 52 294,17 eurot boonustasumääraga 3,5% arvestatud personaalsest

boonusest summas 1 830,30 eurot (bruto).

46. Puudub vaidlus, et hageja tööleping lõppes 04.03.2016. Kostja on nõustunud, et hagejal on

õigus saada kuni hageja töölepingu lõppemiseni laekunud arvete alusel müügitulult summas

35 831,87 eurot personaalset boonustasu 3,5% ehk 1 254,12 eurot (bruto). Kostja on ka

tunnistanud, et kostja tegevus lõpparve väljamaksmisel kostja A OY leppetrahvist tuleneva

nõude tasaarvestamisel hageja boonustasu nõudega ei olnud õiguspärane. Lähtudes eelnevast

12(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu (boonustasu) summas

1254,12 eurot (bruto).

47.Kostja vaidleb aga vastu hageja nõudele peale töölepingu lõppemist laekunud müügitulult

summas 52 294,17 eurot arvestatud boonustasule summas 1830,30 eurot (bruto). Hageja on

peale töölepingu lõppemist boonusenõude esitamisel tuginenud kostja poolt esitatud

laekumisandmikule (I kd, tl 113). Vastavalt nimetatud andmikule laekusid boonustasu

arvestuse aluseks olevad summad kõige varem märtsis 2016 (01.03.2016; 30.03.2016;

31.03.2016). Õigus neid tasusid saada tekkinuks hagejal seega alles mai 2016 palgapäeval.

Kuivõrd hageja tööleping lõppes 04.03.2016, siis ei ole hageja õigustatud boonustasu summas

1830,30 eurot (bruto) saama ja kohus jätab vastava hageja nõude rahuldamata.

48. Hageja veebruari 2016 lisatasu nõue summas 150 eurot (tegelikult töötatud päevade eest

arvestades haiguslehel viibitud aega; bruto) ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et

kuivõrd lisatasu- ja boonustasude maksmise korra punkt 5 kohaselt on lisatasu töölepingus

kirjeldatud igakuine tasu, mida makstakse, kui töötaja on täitnud oma tööülesanded

korrektselt ja õigeaegselt, ja käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et tööandja on oma

19.02.2016 e-kirjas (TVK toimik, tl 30-31) juhtinud hageja tähelepanu töökohustuste

rikkumisele ja kohustanud viivitamatult salvestama kõik pooleliolevad ja lõpetatud projektid,

mida hageja siiski ei teinud, siis ei ole hageja lisatasu maksmise eeldust täita tööülesanded

korrektselt täitnud ning kostja jättis lisatasu õigustatult maksmata.

49.Pooled ei ole töölepingus intressimääras kokku leppinud, kohaldamisele kuulub seega

seaduses sätestatud viivitusintressimäär. Kohus on eelnevalt lugenud põhjendatuks hageja

boonustasu nõude summas 1 254,12 eurot (bruto). Lähtudes eelkäsitletust kujuneb kostjalt

hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks otsuse tegemise päeva 15.05.2018 seisuga

220,43 eurot.

50.Tööandja on esitanud töötaja vastu vastuhagi, milles nõuab töötajalt tööandjale süüliselt

tekitatud kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et 13.03.2015

sõlmis kostja C Oy-ga lepingu A OY objektile uste ja klaasseinte valmistamise kohta (I kd tl

167-176, tõlge I kd tl 131-140). Vastavalt lepingule oli kostja poolt projektijuhiks määratud

A.F. Kohus ei tähelda vaidlust ka asjaolu üle, et 2016 märtsi alguses jõudis kostjani hageja

poolt C Oy esindajaga sõlmitud A OY objekti lõppakt, millest nähtub, et tellija poolt oli

määratud X leppetrahv 6000 eurot (I kd, lk 141-143; tõlge I kd, lk 201-203). Lõppakti oli

kostja poolt allkirjastanud hageja.

51.Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et kliendi tellimuse täitmise viibimine oleks tingitud

töötajast tulenevatest asjaoludest, siis asub kohus seisukohale, et töötajale ei saa ette heita ka

seda, et töötaja oleks rikkunud oma töökohustust tagada kliendi rahulolu.

52.Kahju ehk leppetrahvi aluseks oli nagu tööandja on ise välja toonud tellimuse täitmisega

viivitamine 2 kuud ja ukseavade ümbertegemisega seotud tööde kulu (I kd, tl 161). Kahju

tekkimisega põhjuslikus seoses saavad olla seega üksnes rikkumised, mille põhjuseks on

tellimuste täitmisega viivitamine või ukseavade ümbertegemine. Kohus seesuguseid rikkumisi

tuvastanud ei ole. Kõike eelkäsitletut arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastuhagi tuleb

jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

53. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi

13(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

kohus hagejale ebasoodsa lahendi, kuigi tuvastas, et töölepingu ülesütlemise teates märgitud

kolmest rikkumisest kahe osas ei tekitanud hageja kostjale kahju ega tekitanud kahju

tekkimise ohtu. Hageja on seisukohal, et kolmanda rikkumise luges maakohus ebaõigesti

tõendatuks tõendite ebaõige hindamise tõttu. Maakohus jättis arvestamata selle, et hageja

töötas kostja juures kolm aastat vastutusrikkal ettevõttele kasumit tooval ametikohal. Hageja

on seisukohal, et maakohus ei kaalunud töötaja huve piisavalt ning jättis asjaolud õigesti

hindamata. Kohtu tõlgendus, et ainuüksi varasem hoiatus annab tööandjale piisava aluse TLS

§ 97 lg 3 kohaldamiseks, on väär. Kohus ei ole hinnanud TLS § 97 lg-st 1 ja 2 tuleneva

tööandja etteteatamistähtaja andmise kohustuse olemasolu ja jätnud töötaja jaoks soodsama

tagajärjega sätte kohaldamata. Maakohtu järeldus, et tööleping öeldi üles mõistliku aja jooksul

pärast rikkumise ilmnemist on vastuoluline, sest kohus tuvastas, et kahju tegelikku tekkimist

tõendatud pole, seetõttu ei saa omada TLS § 88 lg 4 tähenduses tähtsust ka kahju suuruse

väljaselgitamisele kulunud aeg, vaid oluline oli üksnes rikkumisest, kui sellisest teadasaamise

hetk. Töötasunõude lahendamisel on maakohu asjaolud ebaõigesti tuvastanud ning hinnanud

ebaõigesti kogutud tõendeid, samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme.

Vastus apellatsioonkaebusele

54.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

55. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata.

56.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas töölepingu

ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul pärast töölepingu rikkumisest teadasaamist, kas

kostjal oli õigus tööleping TLS § 91 lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda, sh kas kostja hoiatas

hagejat enne töölepingu ülesütlemist ning kui ei hoiatanud, siis kas töötaja poolt kohustuste

rikkumine oli eriliselt raske, mistõttu hoiatamist ei saanud tööandja poolt hea usu põhimõtte

järgi oodata.

57. Maakohus leidis, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul

rikkumiste teadasaamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja

töölepingu ülesütlemisavalduses sisaldus hageja poolt töökohustuste rikkumise 3 põhjendust,

mille alusel asus kostja seisukohale, et tööleping tuleb erakorraliselt üles öelda: 1) hageja

andis ühe kliendi tellimuse tootmisse kahekordselt, mistõttu valmistati tooteid topelt, 2)

hageja andis tootmisse kliendi, kellele oli kostja poolt määratud tellimuse tootmisse võtmise

tingimusena 100% ettemaks, ilma ettemaksu nõudmata ja 3) eiras otsese juhi korraldust

salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemisel põhjusel, mille kohaselt hageja

andis ühe kliendi tellimuse tootmisse kahekordselt, tuginemine on arvates kostja poolt

rikkumise teadasaamisest esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on põhjendatult osutanud hageja enda väidetele ja vande alla antud seletustele,

mille järgi sai kostja käsitletavast rikkumisest teada 2015 a lõpus. Seega 2016 märtsi alguses

töölepingu ülesütlemisavalduses nimetatud põhjendusele tuginemine ei ole esitatud

mõistlikku tähtaega ületades. Pooled ei vaidle selle üle, et kliendi tellimuse tootmisse

andmine kahekordselt on käsitletav hageja töökohustuse rikkumisena.

58.Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid ei ole vaidluse all see, et teised

ülesütlemisavalduses hagejale ette heidetud töölepingu rikkumised olid esitatud mõistliku aja

14(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

jooksul rikkumisest teadasaamisest. Poolte vahel on küll vaidlus selles, kas tegemist oli

üleüldse hageja poolt töökohustuste rikkumisega.

59.Hageja keskseks väiteks menetluses oli see, et ta ei rikkunud kostja poolt etteheidetud

töökohustusi, täpsemalt seda, et andis tootmisse kliendi Y OÜ tellimuse, kellele oli kostja

poolt määratud tellimuse tootmisse võtmise tingimusena 100% ettemaks, ilma ettemaksu

nõudmata ja eiras otsese juhi korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon

ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse, seetõttu, et ta ei teadnud selliste töökohustuste

olemasolust. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt, kas asjas on tõendamist leidnud, et hageja

teadis töökohustuste olemasolust, mille rikkumist temale ette heidetakse.

60. Maakohus leidis, et hageja, andes Y OÜ, kellele on kehtestatud maksetingimuseks „100%

ettemaks“ (edaspidi ka ettemaksuklient), tellimuse täitmiseks tootmisesse ootamata ära

ettemaksu laekumist, rikkus töökohustust ning lõi kahju tekkimise ohu.

61.Hageja on asjas tuginenud ka sellele, et nn ettemaksukliendi tootmistellimuse alustamise

tingimused on ettevõttes kehtestatud ebaselgelt. Seonduvalt sellega, kas hageja pidi teadma, et

ettemaksukliendi tellimust ei tohi enne tootmisse anda, kui ettemaks on laekunud, leiab

ringkonnakohus, et hagejal pidi nimetatu teada olema. Asja materjalidele on lisatud kostja

dokument 15.05.01-01 Krediidipoliitika (TVK toimik, lk 27-28), mille p-i 6.3.3. järgi pidi

projektijuht kontrollima, kas ettemaksukliendi tellimuse tootmisse andmise eelduseks olev

ettemaks on laekunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli hagejale nimetatud dokumendi

sisu teatavaks teinud. Kostja saatis 07.10.2015 kirja (TVK toimik, lk 29), milles osutati

muuhulgas adressaadile UTMYYK meeldetuletuseks, et maksetingimuse „ettemaks“ puhul ei

ole lubatud tooteid tootmisesse anda enne, kui ettemaks on laekunud, viidates muuhulgas

dokumendi lingile: Nõuded ostjate vastu/Keh/15.05.01-01 Krediidipoliitika – ver09-

100715.docx. Maakohus leidis, et nii hageja kui ka kostja seadusliku esindaja vande all antud

seletustega on tõendatud, et adressaadi UTMYYK hulka kuulus ka hageja. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid. Seega on

ringkonnakohus seisukohal, et hageja väide selle kohta, et ettemaksukliendi tootmistingimuse

alustamise tingimused on kehtestatud ebaselgelt ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates

on veenvalt tõendamist leidnud ka see, et Y OÜ oli ettemaksuklient, kui hageja tellimuse

toomisse andis. Töövaidluskomisjonis toimunud istungil on hageja selle sõnaselgelt omaks

võtnud ning ka hagiavalduses avaldatust saab selgelt tuvastada, et hageja teadis seda, et annab

kliendi, kes oli tööandja poolt määratud ettemaksukliendiks, tellimuse töösse, ilma ettemaksu

nõudmata.

62. Kostja on ülesütlemise põhjusena toonud esile ka selle, et hageja eiras otsese juhi

korraldust salvestada projektidega seotud dokumentatsioon ettevõtte võrgus olevasse

failiserverisse. Maakohus leidis, et hageja ei vaielnud sellele vastu. Samas osutas maakohus,

et hageja vande all antud seletuste järgi ei ole tööandja andnud hagejale selgeid juhiseid,

millised on need konkreetsed dokumendid, mis pidid olema serverisse salvestatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt esile toodu on vastuoluline. Kui hageja on väitnud,

et ta ei teadnud, milliseid dokumente tuli kostja serverisse salvestada, siis ei saanud ta ka

omaks võtta seda, et tal tuli kogu projektidega seotud dokumentatsioon kostja serverisse

salvestada. Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli tema arusaam salvestamise

kohustusest selline, et kõik projektidega seotud olulised dokumendid olid salvestatud

majandustarkvarasse või asusid paberkandjal tööandja juures kaustas ja selline oli praktikas

väljakujunenud olukord, mida oli senini aktsepteeritud.

15(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

63. Selleks, et tuvastada, kas hageja on käsitletavat töökohustust rikkunud, tuleb välja

selgitada, millises ulatuses ja kuhu tuli hagejal tema projektidega seonduv dokumentatsioon

salvestada, kas kostja on hagejale nimetatud nõuded teatavaks teinud ning kas ja millises

ulatuses on hageja neid kohustusi rikkunud.

64. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtuvalt oli sätestatud dokumentide

ja e-kirjade salvestamine põhiliselt järgmistes juhendites: töökorra üldised reeglid,

müügitellimuste käsitlemise kord ja tootmistellimuste kavandamise kord.

65. Asjas ei ole kostja tõendanud, millise sisuga on kostja töökorra üldised reeglid ja

tootmistellimuste kavandamise kord. Tõendatud ei ole nende dokumentide tutvustamine

hagejale. Asja materjalidele lisatud 07.10.2015 kirja kohaselt saadeti hagejale tutvumiseks

järgmiste juhendite lingid: N:/SMUT/01 Müügitellimuse käsitlemine/01 Kehtivad/01.01

EST, SWE Müügitellimuse Käsitlemise Prts-ver03-13-150121.xlsx; juhendid N:/SMUT/01

Müügitellimuse käsitlemine/01 Kehtivad/01.02 FIN Müügitellimuse Käsitlemise Prts-ver03-

130711.xlsx; N:15Finantsjuhtimine/15.05 Lühiajaliste nõuete arvestus/15.05.01 Nõuded

ostjate vastu/Keh/15.05.01-01 Krediidipoliitika – ver09-100715.docx. ning juhendid

seonduvalt müügitellimuste kommenteerimisega (I kd, tlk 70-71). Asja materjalide juurde on

lisatud väljavõte juhendist Krediidipoliitika, mida eelnevalt ringkonnakohus ka käsitles.

Nimetatud juhend ei sisalda salvestamise korra reegleid, mille rikkumist hagejale ette

heidetakse. Muude juhendite või eeskirjade, millest saaks järeldada, et hageja teadis või pidi

teadma üldiseid ettevõtte serverisse dokumentide salvestamise kohustusi asjas esitatud ei ole.

Seega ei ole võimalik kohtul kontrollida, kas tööandja juhendid või eeskirjad sisaldavad

projektijuhtidele kohustuse salvestada projektidega seonduv kogu dokumentatsioon ettevõtte

failistruktuuri serverisse. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtuvalt eeldas

tööandja, et hagejale oli teada eelnimetatud salvestamise kohustus. Vande all andis kostja

seaduslik esindaja seletusi, millest nähtuvalt tutvustatakse kõikidele töötajale salvestamise

juhendeid ning arvutiprogrammi, kus on võimalik juhendeid leida. Arvestades kostja

seadusliku esindaja väidet, et ta ei töötanud kostja juures, kui hagejale määrati mentor ja

juhendeid väidetavalt tutvustati, siis asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja seadusliku

esindaja seletused ei tõenda seda, et hagejale on tutvustatud juhendit (juhendeid), millest

nähtuvalt on projektijuhil vajalik kõik projektidega seotud dokumentatsioon salvestada

ettevõtte võrgus olevasse failiserverisse. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

ülesütlemisavalduses märgitud töökohustuse rikkumist, mille kohaselt salvestas hageja

projektidega seotud dokumentatsiooni enda arvuti töölauale, jättes selle ettevõtte võrgus

olevasse failiserverisse salvestamata, hagejale ette heita ei saa.

66. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt tuleb töötajal täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke

korraldusi. Käesoleva asja lahendamisel tuleb siiski arvestada seda, et hagejale saadeti

tööandja poolt 19.02.2016 kiri, milles nõuti hagejalt viivitamatult kõik pooleliolevad ja

lõpetatud projektid salvestada ning saadeti ka aadresside lingid, kuhu need salvestada tuleb.

19.02.2016 saatis tööandja hagejale täiendava kirja, et projektid tuleb salvestada, kui hageja

tuleb kontorisse. Asjas puudub vaidlus, et 19.02.2016 oli hageja töövõimetuslehel.

Töövõimetusleht lõppes 22.02.2016. Ajas puudub vaidlus, et seisuga 04.03.2016 ei olnud

hageja tööandja poolt nõutut teinud. Hageja põhjendas korralduse järgimata jätmist sellega, et

tal olid teised kiireloomulised tööd vaja ära teha. Samas ei ole hageja konkreetselt esile

toonud ja tõendanud, millised kiireloomulised tööd tal tööandja korralduse täitmist takistasid.

Kuivõrd tööandja antud korraldus oli selge ja juhis, kuhu projektidega seotud

dokumentatsioon salvestada pidi olema hagejale arusaadav, sest asjast ei nähtu, et selles osas

oleks hageja tööandjalt täiendavaid juhiseid küsinud, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda

16(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

seisukohale, et asjas on tõendatud, et tööandja 19.02.2016 saadetud korralduse eiramise tõttu

on hageja rikkunud oma töökohustusi. Seetõttu on kostja ülesütlemisavaldus põhjendatud

osas, milles hagejale heidetakse ette tööandja korralduse täitmata jätmist.

67. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi

või rikkunud töökohustusi ja p 7 järgi on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja

varale või loonud kahju tekkimise ohu, lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja

kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on

eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja

ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata.

68. Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud ka seda, et

kostja rikkus TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. Hoiatamise

eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.

Ringkonnakohus osutab, et asjas on tõendatud kostja poolt hagejale 14.10.2015 tehtud hoiatus

seetõttu, et hageja jättis korduvalt temale saadetud aruanded kommenteerimata. Käesolevas

asjas puudub vaidlus selles, et kostja hoiatuses avaldus selge tahe öelda tööleping üles, kui

töötaja ei paranda oma käitumist.

69. Eeltoodu kohaselt on töötaja eelnev hoiatamine tõendamist leidnud, kuigi hoiatus tehti

teistsuguse töökohustuse rikkumise kohta võrreldes töölepingu ülesütlemisavalduses hagejale

etteheidetuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt toime pandud

erinevate töökohustuste rikkumisi, toimepanemist lühikese aja jooksul ning nende raskust ei

saanud hageja mõistlikult eeldada, et kostja hoiatab teda veel teist korda. Ringkonnakohus on

seisukohal, et töökohustuste rikkumised, mille järgi andis hageja ühe kliendi tellimuse

tootmisesse kahekordselt ja andis ettemaksukliendi tellimuse tootmisse ilma, et oleks nõudnud

ettemaksu, on käsitletavad hageja poolt raske hooletusena, millega loodi tööandjale kahju

tekkimise oht. Maakohus leidis, et kahju tekkimine kas ei ole üldse tõendatud või on see

väike, kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tööandja ei pea tolereerima töötaja poolt

korduvalt kahju tekkimise ohu loomist, ammugi ootama senikaua, kuni töökohustusi rikkunud

töötaja paneb toime rikkumise, mis toob kaasa tööandjale olulise kahju. Arvestades hageja

poolt töökohustuste rikkumist ning seda, et hageja tekitas süüliselt käitudes tööandja varale

olulisel määral kahju tekkimise ohu on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejaga töölepingu

ülesütlemine oli põhjendatud.

70.Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud sisuliselt ka seda, et maakohus ei

hinnanud poolte huve kaaludes ning TLS § 97 lg 3 kohaldades hageja huvi ülesütlemise

tähtaegade järgimise suhtes. Ringkonnakohus osutab, et töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg-

s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmisel ei too see kaasa töölepingu

ülesütlemise tühisust. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma

et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5

sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist. Hüvitisnõude lahendamise ja rahuldamise eelduseks

on asjaolu, et töötaja on sellise nõude kohtule või töövaidluskomisjonile esitanud. Käesolevast

asjast ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.

71. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus jättis

hageja lisatasu ja boonustasu nõude rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

17(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837

otsuses viidatud põhjendustega, siis ei korda ta neid. Apellatsioonkaebuse väiteid ei võimalda

asuda maakohtust erinevalt teisele järeldusele. Tööandja poolt lisatasu maksmine, kui töötaja

on tööülesanded täitnud korrektselt, on tema diskretsioonotsus. Tööandja leidis, et hageja

rikkus korduvalt töökohustusi. Seetõttu ei saa tööandjale lisatasu maksmata jätmist ette heita.

Asjas puudub vaidlus, et boonustasude maksmise nõue, osas, milles maakohus nimetatud

nõude rahuldamata jättis, ei olnud töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud. Seega ei

ole hagejal õigus nende väljamaksmist nõuda.

72. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotuse määramisel.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid ja hagi rahuldatud ja

rahuldamata jätmise ulatust, jättis maakohus hagi menetlemisega seonduvalt menetluskulud

õigesti suuremas osas hageja kanda.

Menetluskulude jaotus

73. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus lähtudes

TsMS § 1717 lg 1 p-s 2 sätestatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Meeli Kaur

kohtunik

kohtunik

kohtunik

18(18)

Tsiviilasi nr: 2-16-8837