2-18-10486/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10486

Tsiviilasi

A P hagi CREDITREFORM EESTI OÜ

vastu aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI maksehäirete

lehel andmete avaldamise lõpetamiseks

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A P (isikukood xxx,

elukoht xxx, e-post xxx)

Kostja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: Carlo Kask

(e-post carlo.kask@creditreform.ee)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada CREDITREFORM EESTI OÜ-d esitama CREDITINFO EESTI AS

poolt hallatavale maksehäireregistrile taotlus A P (isikukood xxx) andmete, mille

kohaselt on A P CREDITREFORM EESTI OÜ-le võlgu, avaldamise

lõpetamiseks.

3. Menetluskulud jätta CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 300 eurot.

5. Välja mõista CREDITREFORM EESTI OÜ-lt hageja A P´i kasuks menetluskulu

summas 300 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt edastati hagejale 04.05.2015 võlateatis Julianus Inkasso OÜ poolt, mille

kohaselt on Julianus Inkasso OÜ volitatud sisse nõudma tasumata arveid Eesti Keskkonnateenused

OÜ nimel. Võlateatise kohaselt on hagejal tasumata arveteks RKVO8896 summas 1,84 eurot

tasumise tähtajaga 30.09.2011 ning arve RKVO4736 summas 1,84 eurot tasumise tähtajaga

30.06.2011, milliste arvete olemasolust hagejat varem teavitatud ei ole. Hageja ei ole saanud nõude

loovutamise kohta mistahes dokumente. Nõude alusena toodud tasumata arved aegusid

31.12.2014, seega mistahes nõuete esitamine 2018 juulis on õiguslikult põhjendamatu ning

käsitletav hagejale kahju tekitamisena. Hageja on maksehäireregistris võlgnikuna üles riputatud

30-65 euro suuruse nõudega. Kostja keeldub maksehäireregistris andmete avaldamise

lõpetamiseks avalduse esitamisest. Hageja leiab, et tal ei ole võlgnevust kostja ees, mistõttu on

kostja tema suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole tahtlikult jätnud oma kohustusi

täitmata, kuivõrd tal puudus mistahes informatsioon võlgnevuse tekkimise ja olemasolu kohta

pikema aja vältel. Hageja suhtes kunstlikult suure võlgnevuse näitamine ja selle avaldamine

kahjustab ülemääraselt hageja huve.

Hageja palub kohustada kostjat esitama taotlus CREDITREFORM EESTI AS hallatavale

maksehäireregistrile A P andmete, et A P on CREDITREFORM EESTI OÜ-le võlgu, avaldamise

lõpetamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt teavitas kostja hagejat võlgnevusest ja nõude loovutamisest 13.01.2016. a

e-posti teel. Kostja nõustub, et nõue on aegunud kohtupidamise mõistes. Eelnev ei tähenda, et

kostja ei või nõuda kohustuse täitmist kohtuväliselt. Hageja on tarbija ning võlausaldajal on õigus

nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja on oma rahalise kohustuse

täitmisega sattunud viivitusse ning inkassomenetluses on hagejalt võlgnevuse sissenõudmise

käigus saadetud hagejale meeldetuletuskirju. Seega on olemas põhjuslik seos hagejapoolse

kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hagejal on arvetest tulenev täitmata

kohustus summas 3,68 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 2,06

eurot, mis annab aluse avaldada maksehäire maksehäireregistris. Kuna nõue muutus

sissenõutavaks 01.01.2012, siis kustuvad hageja andmed maksehäireregistrist 13 aasta

möödumisel nõude aegumisest, s.o. 01.01.2025.

Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Tuvastatud on, et 04.05.2015 edastati hagejale võlateatis, milles kohaselt on hagejal tasumata tema

ja Eesti Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud lepingu L25322409 alusel koostatud 30.09.2011

arvest RKVO8896 tulenev summa 1,84 euro tasumise tähtajaga 20.10.2011 ning 30.06.2011 arvest

RKVO4736 tulenev summa 1,84 euro tasumise tähtajaga 20.07.2011 (t.l. 6, 28). Pooled ei vaidle, et

arvest RKVO8896 ning arvest RKVO4736 tulenevate nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2014 kell

24:00. Hageja ei ole arvetest tulenevat võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem tasunud. Samuti ei

vaidle pooled, et CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavas maksehäireregistris on avaldatud

andmed selle kohta, et hagejal on 30-65 euro suurune võlgnevus CREDITREFORM EESTI OÜ

ees (t.l. 14). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue hageja vastu, mille kohta kostja on

avaldanud hageja andmeid maksehäireregistris.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või

kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik

võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt

väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on

talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Tuvastatud on, et hagejat on peale arvete RKVO8896 ja RKVO4736 tulenevate nõuete aegumist,

s.o. 04.05.2015 teavitatud, et hageja ja Eesti Keskkonnateenused AS vahel sõlmitud lepingust

L2532409 tulenevate hagejale saadetud arvete RKVO8896 ja RKVO4736 mittetasumisest

tuleneva võlgnevuse summas 3, 68 eurot on Eesti Keskkonnateenused AS loovutanud koos

kõrvalnõuetega summas 1,08 eurot Julianus Inkasso OÜ-le ning 13.01.2016 teavitatud nõude

41,61 euro loovutamisest kostjale (t.l. 6, 24). Riigikohus on selgitanud, et nõude loovutamiseks on

piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle

kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt nr Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-149-13, p 27). Kuna hagejat on teavitatud nõue loovutamistest, siis ei ole põhjust kahelda, et

nõude loovutamised on toimunud. Asjaolu, et hageja kohta on maksehäireregistris avaldatud

maksehäire väidetavalt juba 20.07.2011 ei luba kohtul iseenesest seada kahtluse alla nagu nõudeid

polekski kunagi loovutatud (t.l. 14). Eesti Keskkonnateenuste AS 02.01.2018 kinnitusega nõude

loovutamise kohta on tõendatud, et Eesti Keskkonnateenuste AS on 04.09.2015 loovutanud oma nõude

A P vastu (t.l. 25-26).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavale

maksehäireregistrile avaldatud andmed hageja maksehäire kohta peale nõuete aegumistähtaja

lõppemist, kuid enne 13 aasta möödumist, kahjustavad ülemääraselt hageja õigustatud huve või

mitte.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 6 kohaselt isikute krediidivõimelisuse hindamise või

muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete

töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud

huvi ning isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud

edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse. IKS § 11 lg 7 kohaselt käesoleva

paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine

ei ole lubatud, kui: 1) tegemist on delikaatsete isikuandmetega; 2) see kahjustaks ülemääraselt

andmesubjekti õigustatud huve; 3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva; 4)

kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

Hageja on seisukohal, et kuivõrd maksehäireregistris avaldatud maksehäire aluseks olevad nõuded

on aegunud, avaldab kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid ning kostjat tuleb kohustada esitama

CREDITINFO EESTI AS-ile taotlus ebaõigete andmete, et hagejal on kostja ees võlgnevus,

avalduse lõpetamiseks. Hageja leiab, et võlgnevuse avalikustamine on ülemäärane ning vastuolus

võlasuhtest tuleneva teise poole huvide arvestamise kaitsekohustusega. Hageja on seisukohal, et

peale nõuete aegumistähtaja lõppemist andmete edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt

hageja põhiõigusi (ennekõike eraelu puutumatust). Kostja on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu

12.12.2011 otsusest nr 3-3-1-70-11 punktist 23 säilib olukorras, kus hageja võlgnevust ei tasu,

Ametlikku Maksehäireregistrisse kantud info 13 aastat. Andmed maksehäirete kohta kustutatakse

13 aasta möödumisel ajast, mil algas nõude aegumine.

Riigikohtu 12.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-3-1-70-11 on selgitatud, et IKS § 11 lg 6 ja lg 7 p 2

sätestatud alus sisaldab kohtu kaalutlusruumi. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata

andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele

tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele

isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Riigikohus on selgitanud, et nõude

aegumist on võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS §

11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine,

seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda

kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus.

Pooled ei vaidle, et CREDITINFO EESTI AS poolt hallatava Ametlikule Maksehäireregistri kande

aluseks on arvetest RKVO8896 ja RKVO4736 tulenev nõue on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse

üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma

kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg

algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik

võib arve esitada. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks rikkunud oma

lepingulisi kohustusi tahtlikult. Hageja väitel sai ta esmakordselt arvetest RKVO8896 ja

RKVO4736 tulenevast nõudest teada 04.05.2015 võlateatises, s.o. peale nõude aegumist. Kostja ei

ole väitnud, et hageja oli võlgnevusest teadlik varasemalt ning oleks rikkunud teadlikult oma

lepingulisi kohustusi. Seega käesolevalt vaidluse all olevad arvetest RKVO8896 ja RKVO4736

tuleneva nõude aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt 1.jaanuaril 2012 kell

00:00 ning aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31. detsembril 2014 kell 24:00. Seega

erinevalt Riigikohtu lahendis 3-3-1-70-11 käsitletavatest asjaoludest ei ole käesolevas tsiviilasjas

nõude aegumistähtajaks TsÜS § 146 lg 4 kohaselt 10 aastat, vaid nõude aegumistähtajaks on TsÜS §

146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole

võlausaldaja soovinud või suutnud üldise tehingulise aegumistähtaja jooksul võlgnikult

võlgnevust sisse nõuda. Võlausaldaja nõuded on muutunud mittetäielikuks kohustuseks VÕS § 4

mõttes, mis on vaatamata aegumisele jätkuvalt kehtivad, kuid mida võlausaldajal ei ole võimalik

enam sundkorras täita. Kohus leiab, et käesolevalt ei täida kolmandatele isikutele hageja

maksekäitumisest avaldatud andmed IKS § 11 lg-s 6 sätestatud eesmärki. Arvestades ka seda, et

VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlgnik ja võlausaldaja teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt, asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete avaldamine

maksehäireregistris kauem kui TsÜS § 146 lg-s 1 ja täiendavalt IKS§ 11 lg 7 p-s 4 sätestatud

tähtaja möödumist, ei ole põhjendatud.

Kohus asub seisukohale, et IKS § 11 lg 7 p 2 kohaselt ei ole kostjal IKS § 11 lg-s 6 sätestatud

eesmärkidel lubatud andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine, kuivõrd see

kahjustab ülemääraselt hageja kui andmesubjekti õigustatud huve. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hageja isikuandmete avaldamine käesoleval ajal maksehäireregistris nõuete osas, mille

aegumistähtaeg lõppes 31. detsembril 2014 kell 24:00 on vastuolus hea usu põhimõttega ning

riivab ülemääraselt hageja õigust eraelu puutumatusele. Vaidlust ei ole, et kohtuväliselt ei ole

kostja nõustunud hageja andmeid maksehäireregistrist kustutama (t.l. 7-13). Seega rahuldab kohus

hagiavalduse ning kohustab kostjat esitama CREDITINFO EESTI AS poolt hallatavale

maksehäireregistrile taotlus hageja isikuandmete, mille kohaselt on A P CREDITREFORM

EESTI OÜ-le võlgu, avaldamise lõpetamiseks.

Kohus ei hinda poolte väiteid kas maksehäireregistris kande alguseks märgitud kuupäev

20.07.2011 ja maksehäireregistris avaldatud kanne hageja võlgnevuse suuruse kohta (30-65 eurot)

on tõesed, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust (t.l. 14, 27, 39-47).

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus määras käesolevas tsiviilasjas pooltele 06.11.2018 kohtumäärusega tähtaja 20.11.2018

täienduste, tõendite ning taotluste (sh menetluskulude nimekirja) esitamiseks. Hageja ei ole oma

menetluskulude nimekirja kohtule esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasunud

riigilõivu summas 300 eurot (t.l. 15). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv

menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 3 500

eurot ning nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 300 eurot

riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 300 eurot.

Kuivõrd tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid menetluskulusid,

loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel

tasutud riigilõivu summas 300 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik