2-18-9103/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-18-9103

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemise

tõttu,

pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Mart Vesingi (pankrotis; isikukood XXX;

elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX)

pankrotihaldur

Einar

Vallandi

(OÜ

Õigusbüroo

Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583,

511 8670; e-post einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Mart Vesingi (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest Mart Vesingi

(pankrotis) pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk Võlausaldaja

Rahuldamata nõude

summa eurodes

Coop Finants AS

2 171,21 €

Placet Group OÜ

1 546,88 €

SEB Pank AS

547,29 €

IPF Digital Estonia OÜ

2 761,88 €

OK Incure OÜ

5 477,88 €

PlusPlus Capital AS

755,03 €

BB Finance OÜ

2 705,34 €

Koduliising OÜ

1 281,00 €

OK Incure OÜ

1 433,03 €

Bigbank AS

1 626,27 €

Bondora Servicer OÜ

8 635,73 €

Era Liisingu Inkassoteenused AS

1 374,00 €

Kokku

30 315,54 €

Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

2/9

4. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks Mart Vesingi (pankrotis)

pankrotimenetluses 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot, ja

mõista summa büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk

10609096, arvelduskonto XXX). Jätta pankrotihalduri tasu summas 100 eurot, millele

lisandub käibemaks 20 eurot, Mart Vesingi pankrotivara kanda.

5. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud

280 eurot.

6. Anda Mart Vesingile (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot,

kokku 456 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu

riigi vahenditest 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot, OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto XXX).

8. Algatada Mart Vesingi (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1,

lg 11).

9. Jätta Mart Vesingi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja

kohustada Mart Vesingit (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX)

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25

protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või

ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet

pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt

usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril)

vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.

11. Mart Vesingil esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama

vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta

kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja

võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode

väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. august 2019, järgnev 1. veebruar 2020

jne.

12. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

3/9

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot)

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb

iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1

p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. Mart

Vesingi

esitas

13.06.2018

Tartu

Maakohtule

avalduse

enda

pankroti

väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduses

esitas

Mart

Vesingi

kohtule

avalduse

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu

29.06.2018 määrusega kuulutati välja Mart Vesingi pankrot ja pankrotihalduriks nimetati

Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.07.2018. Jaotusettepanek

kinnitati 17.10.2018 määrusega.

2. 05.10.2018 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada Mart

Vesingi pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; 2) vabastada

pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 3) kinnitada pankrotimenetluse

läbiviimisega seoses pankrotivara arvelt kantud kulud 280 eurot; 4) määrata OÜ

Õigusbüroo Faktootum kasuks Mart Vesingi pankrotihalduri töötasu summas 480 eurot,

millele lisandub käibemaks 96 eurot; 5) anda Mart Vesingile pankrotihalduri töötasu

maksmiseks menetlusabi summas 456 eurot; 6) määrata, et Mart Vesingi pankrotihalduri

töötasu tuleb maksta kahest allikast: 120 eurot Mart Vesingi pankrotivarast ja riigi

menetlusabi arvel 456 eurot; 7) otsustada Mart Vesingi kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.

3. 05.10.2018 toimus üldkoosolek, millel ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Koosolekul osales

võlgnik Mart Vesingi.

4. 27.11.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina

4/9

selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 17.12.2018. Võlausaldajatest ega

kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

Võlgnikul puudub turuväärtusega vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise

kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik

teeninud jooksvalt netotöötasu 2026,69 eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka 400 eurot.

2. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist

võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

2.3. Massikohustused pankrotimenetluse kuluna.

2.4. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri

ülesannete täitmisega seotud kulud summas 280 eurot, sealhulgas OÜ ÜK Büroo ruumide ja

sisseseade kasutamine 180 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide valmistamine 53,33 eurot

ning käibemaks 46,67 eurot.

2.5.

Edaspidi

eeldatavalt

tasutavad

pankrotimenetluse

kulud:

edaspidi

täieneb

pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Et võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub haldur töötasu

taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud

summast. Vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse

läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri

tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri

tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse

võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel on riik valmis selliste menetluste läbiviimise eest

andma tagastamatut abi kuni 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks).

Haldur taotleb kohtult 16 töötunni eest 480 euro suuruse töötasu määramist (30 eurot tund).

Nimetatud tasule lisandub käibemaks 96 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate

halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt:

- päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) – 2 tundi

- kogutud teabe töötlemine, analüüs – 2 tundi

- puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega – 1 tund

- suhtlus täitemenetluste lõpetamiseks, varem seatud arestide kustutamiseks – 0,5 tundi

- pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine – 1 tund

- suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega – 0,5 tundi

- sissetuleku jaotamise kokkuleppe koostamine, läbi rääkimine, sõlmimine – 0,5 tundi

- jooksva sissetuleku järelevalve, arveldused, arvepidamine – 0,5 tundi

- tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs – 4 tundi

- võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine – 1,5

tundi

- jaotusettepaneku ja menetluse lõpparuande koostamine – 2,5 tundi

5/9

Töötasu saab katta 120 euro ulatuses võlgniku arvelduskontol oleva raha arvel. Pankrotivara

arvel katmata jääva töötasu osa tasumiseks saab anda võlgnikule menetlusabi ulatuses, milles

kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks.

3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude

kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3)

Samaaegselt käesoleva aruandega on kohtule esitatud ka jaotusettepanek, et usaldusisikule

oleks tagatud PankrS § 172 lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus. Enne

pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1 ja p 4)

Mart Vesingi pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara

kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5)

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul

puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha

menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli

pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete

hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste

suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise

võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka

käesolevas aruandes. Üldistavalt võib öelda, et võlgniku kohustuste summa on juba aastaid

olnud suurem tema vara (sisuliselt üksnes tulu teenimise võime) väärtusest.

Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid

toiminguid:

1) viis läbi koosolekuid, koostasin ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele;

2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel

iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning

3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise

pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks.

6.1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 12 võlausaldaja nõuded summas 30 315,54 eurot.

Võlgniku võlausaldajate ringi ning iga võlausaldaja põhjendatud nõude väljaselgitamine oli

suhteliselt aeganõudev. Võlgnik on juba aastaid võtnud laene üsna paljudelt isikutelt ja väga

paljude erinevate lepingute alusel. Võlgnik kasutas uusi laene juba olemasolevate laenude ja

nendega seotud kõrvalkohustuste tasumiseks, kuid sellise teguviisi tulemusena laenude

kogumaht suurenes pidevalt. Tingituna võlasuhete rohkusest oli võlgnik tema pankroti

väljakuulutamise hetkeks kaotanud täpse ülevaate oma kohustustest. Paraku oli nii mõnelgi

võlausaldajal samuti raskusi oma väidetava nõude kujunemise selgitamisel ning

pankrotihalduril tuli pidada võlausaldajatega dialoogi nõuete põhjendatud ulatuse

kontrollimiseks. Selle töö tulemusena õnnestus nõuete kaitsmise koosoleku ajaks kohustuste

kujunemist puudutavad küsitavused kõrvaldada. Osad nõuded said võlausaldajate endi poolt

korrigeeritud ning halduril puudus vajadus esitada nõuete kaitsmise koosolekul nõuetele

vastuväiteid.

6/9

6.2. Haldur sõlmis võlgnikuga kokkuleppe, et ta eraldab igakuiselt pankrotivarasse 100 eurot

ka juhul, kui TMS § 132 sätestatu ei võimalda tema jooksvast sissetulekust nii suurt summat

kinni pidada. Selle kokkuleppe alusel tasus võlgnik jooksvast sissetulekust pankrotivara hulka

ehk arvelduskontole nr XXX kokku 400 eurot.

6.3. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja PankrS § 172 lg 1

sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis

otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist

puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa.

7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2):

Jrk Võlausaldaja

Rahuldamata nõude

summa eurodes

Coop Finants AS

2 171,21 €

Placet Group OÜ

1 546,88 €

SEB Pank AS

547,29 €

IPF Digital Estonia OÜ

2 761,88 €

OK Incure OÜ

5 477,88 €

PlusPlus Capital AS

755,03 €

BB Finance OÜ

2 705,34 €

Koduliising OÜ

1 281,00 €

OK Incure OÜ

1 433,03 €

Bigbank AS

1 626,27 €

Bondora Servicer OÜ

8 635,73 €

Era Liisingu Inkassoteenused AS

1 374,00 €

Kokku

30 315,54 €

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

Mart Vesingi pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

9. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 163 lg 5)

Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud tema varaliste suhete sfääris

toimunud üks erakordne sündmus või tehing, mis oleks võlgniku muidu tasakaalus eelarve

tasakaalust välja viinud. Võlgniku makseraskused kujunesid sarnaselt paljude teiste isikute

makseraskustega. Võlgniku igapäevase eluga seoses kaasnesid kulutused, mille summa ületas

jooksva tulu summat. Võlgnik otsustas katta osa jooksvatest kuludest krediidi arvel. Nii nagu

teisedki sama valiku langetanud, koges ka võlgnik selle vältimatut tagajärge – kulude mahu

suurenemist. Pingelise eelarve olukorras ei ole selle probleemi lahendamiseks häid võimalusi.

Saab kas piirata tarbimist või võtta uusi laene. Võlgnik valis teise tee, mis viis lõpuks

äratundmiseni, et kõiki kohustusi on võimatu nõuetekohaselt täita. Paljud enne võlgnikku

maksejõuetuks muutunud isikud on samuti uskunud, et laenamine on sobiv abinõu oma

majanduslike probleemide lahendamiseks või elustandardi parandamiseks. Ka võlgniku

laenamine näib olevat ajendatud mõistlikult põhjendamata usust, et tema maksevõime on

laenu tagastamise ajal parem kui laenu võtmise ajal.

Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid

paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud

füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ei väida haldur, et võlgniku käitumist võiks käsitada

erakordsena või et võlgniku tegevus raha laenamisel ja järelmaksuga tarbimisel oleks

7/9

käsitatav kuriteona. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise

paratamatuks tagajärjeks. Kokkuvõtlikult leiab haldur, et võlgnik ei muutunud maksejõuetuks

kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu.

Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liiga kergekäeline krediidi kasutamine.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

5. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei

jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Kohus leiab, et Mart Vesingi varast ei piisa massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Mart Vesingi

(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

6. Kohus avaldas 27.11.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mart Vesingi pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 17.12.2018. Kohtu deposiiti ei

ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mart Vesingi (pankrotis)

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

7. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu,

samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli liiga kergekäeline

krediidi kasutamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo

tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.

9. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada Mart Vesingi (pankrotis)

pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

10. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike

11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks

võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS

§ 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

11. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

12. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub

käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde 16.

Pankrotihalduri tunnitasuks on 30 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu

ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotluse

ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96

eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 100 euro ulatuses,

millele lisandub käibemaks 20 eurot, pankrotivara arvel ning 380 euro ulatuses, millele

lisandub käibemaks 76 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks

280 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajaliku ja põhjendatud kulu 280 eurot.

8/9

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

13. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

14. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada

kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS

§ 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma

pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

15. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamisele vastuväite.

16. Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek

17.07.2018. Mart Vesingi esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

pankrotiavalduses 13.06.2018. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule PankrS § 158

lg 1 ja 4 teatise ja aruande 05.10.2018.

17. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud

kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei

ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mart Vesingi

kohustustest vabastamise menetluse.

18. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele

võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

19. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik

oma kohustusi täidab.

20. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad

esitanud vastuväiteid sellele, et Mart Vesingi täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on

esitanud kohtule 05.10.2018 kinnituse, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus

leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mart Vesingit ennast

tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mart Vesingit esitama

kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode

väljavõtted iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. augustiks 2019, järgnev

1. veebruariks 2020, jne.

21. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mart

Vesingi tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud

tulust (Mart Vesingi töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab

summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid

9/9

arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole

põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab

Mart Vesingi kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata

sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik