3-18-29/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-29

Haldusasi

R. K. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017

korralduse nr 1039 tühistamiseks ning detailplaneeringu

algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R. K., volitatud esindaja vandeadvokaat Aarne

Akerberg

Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis

Tõnnison

Kolmandad isikud – R. K., O. K., E.-H. H., I. H. ja K. P.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.01.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

1. Jõelähtme vallas, Parasmäe külas asuva Niidu maaüksuse (katastritunnus 24504:008:0673)

üks kaasomanikest, R. K., esitas 11.09.2017 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse Niidu

maaüksusele detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks vastavalt taotlusele

on Niidu maaüksuse jagamine kaheks krundiks, maakasutuse sihtotstarbe muutmine

elamumaaks ning mõlemale krundile ühe elamu rajamine koos abihoonetega.

2. Jõelähtme Vallavalitsus otsustas 30.11.2017 korraldusega nr 1039 jätta Parasmäe küla

Niidu maaüksuse detailplaneeringu algatamata. Korralduse põhjendused on järgmised:

1) Niidu maaüksus paikneb kehtiva Jõelähtme üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme

Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt Parasmäe küla hajaasustusalal ja Maardu-

Raasiku riigimaantee ääres, millelt käesoleval ajal mahasõit puudub.

2) Vastavalt üldplaneeringule ei ole antud asukohas ehitustegevust ette nähtud. Tegemist on

üldplaneeringu kohaselt põllumaaga. Seletuskirja lk 13 sedastab: „Paremad põllumaad levivad

lõuna pool Tallinn-Narva maanteed valla keskosas Vandjala-Kostivere-Parasmäe piirkonnas.

Joonistel 1 ja 4 on välja toodud haritavad maad tootlikkusega 41-50 hindepunkti ja üle 50

hindepunkti Tallinna Näidislinnuvabriku agroskeemi (1986) alusel“. Antud ala piirneb vahetult

haritava maaga, mille tootlikkus on 41-50 hindepunkti ja üle 50 hindepunkti.

3) Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on Niidu maaüksuse alal maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk (maaparandussüsteemide registri väline tunnus 410870040180001). Maa-ala on

käesoleval ajal kasutusel põllumaana, mis nähtub ka Maa-ameti kaardirakendusest (21.04.2016

ülelend). Seega on käesoleval ajal maaüksus kasutusel sihipäraselt põllumaana.

4) Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012 otsusega nr 294 „Jõelähtme valla üldplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatatud Jõelähtme valla

üldplaneeringu koostamine, mille peaeesmärgiks on Jõelähtme valla ruumilise arengu

põhimõtete edasine kujundamine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste

määramine. Üldplaneeringuga määratakse valla üldised ruumilise arengu põhimõtted,

arvestades pikaajalisi suundumisi ja vajadusi, mis on aluseks ka detailplaneeringu koostamisele

detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Kuna planeerimismenetluse eesmärk on

tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused

säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks,

maakasutuseks ning ehitamiseks, ei ole mõistlik samaaegselt uue üldplaneeringu koostamisega

algatada ja menetleda detailplaneeringu koostamist, mis ei ole kooskõlas ruumilise arengu

põhimõtetega.

5) Koostamisel on Jõelähtme valla uus üldplaneering (üldplaneering on läbinud

kooskõlastusringi riigiametitega ja ette valmistamisel on üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse

eelnõu), kus Niidu maaüksuse alal on märgitud väärtuslik põllumajandusmaa, mis seletuskirja

kohaselt on määratud väärtuslikuks põllumaaks vastavalt Maaeluministeeriumi tellimisel

koostatud kaardikihile. Väärtuslik põllumajandusmaa on väljaspool tiheasustusala ja

juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik

rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju

maakonna

põllumajandusmaa

kaalutud

keskmisest

reaalboniteedist.

Väärtusliku

põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt

põllumajanduslikuks tegevuseks.

6) Koostatavas üldplaneeringus asustuse suunamisel üheks põhimõtteks on olemasolevate

tiheasustusalade tihendamine, mitte väärtusliku põllumaa ja põllumajandusliku kasutusega

maade kasutuselevõtmine uue elamumaana. Koostatavas üldplaneeringus on sätestatud

hajaasustuse maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt võib hajaasustuses

väljaspool rohelise võrgustiku tuumalasid ja koridore rajada üldilmelt piirkonda sobivat elamut

3(12)

koos abihoonetega väljakujunenud asustusstruktuuri toetamise eesmärgil olemasolevast

majapidamisest (hoonestatud õuealast, mis koosneb põhihoonest ja mille juurde võivad kuuluda

ka abihooned) üldjuhul kuni 200 m kaugusele tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva

teedevõrgu kaudu. Niidu maaüksusele lähimad elamud abihoonetega paiknevad rohkem kui

500 m kaugusel, seega rohkem kui koostatav üldplaneering sätestab.

7) Piirkonnas puuduvad vajalikud tehnovõrgud. Ajalooliselt on nimetatud ala olnud käsitletud

põllumajandusmaana. Põllumajandusmaa on oluline loodusressurss, mis on piiratud. Avalike

huvidega ei ole kooskõlas piiratud ressursi kadumine ning selle asemel üldplaneeringule

mittevastava maakasutuse kehtestamine. Samuti ei ole põhjendatud uute elamute rajamine

maaüksusele, mis on ajalooliselt olnud kasutusel põllumajandusliku maana ning antud asukohas

puudub selline ülekaalukas huvi, mis oleks põhjendatud ja tingiks üldplaneeringuga määratud

maakasutuse muutmise, mille tulemusena hävineks väärtuslik põllumaa.

8) Detailplaneeringu algatamine oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ja ülekaaluka

avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid. Samuti kaasneks detailplaneeringu

algatamisega ajaloolise ja traditsioonilise põllumajandusmaa kadumine, mis ei ole kooskõlas

eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist.

3. R. K. esitas 04.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

30.11.2017 korralduse nr 1039 tühistamiseks ning detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti

läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus võttis kaebuse 08.01.2018 määrusega menetlusse,

tunnistas vastustajaks Jõelähtme valla ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse R. K., O.

K., E.-H. H., I. H.ja K. P. (Niidu maaüksuse teised kaasomanikud).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. R. K. palub kaebuses (täiendavad seisukohad 02.04.2018) tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse

30.11.2017 korraldus nr 1039 ning kohustada vastustajat detailplaneeringu algatamise taotlust

uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Jõelähtme Vallavalitsus on kaebajale varasemalt, s.o 24.01.2011 kirjaga nr 7-3/132-1,

kinnitanud, et Niidu kinnistu suhtes on maa sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast

elamumaaks võimalik ning kinnistule saab planeerida kaks elamumaa krunti. Asudes

vaidlustatud korralduses vastupidisele seisukohale, on vastustaja käitunud vastuoluliselt ning

rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ja samuti hea halduse põhimõtet.

2) Vastustaja on seni reeglina võimaldanud kaebaja kinnistuga samas piirkonnas asuvate ja

samas staatuses olevate kinnistute jagamist vähemalt kaheks krundiks ja sihtotstarbe muutmist

elamumaaks. Keeldudes kaebaja kinnistu suhtes samadel tingimustel detailplaneeringut

algatamast, on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

3) Vaidlustatud korraldus on antud kaalutlusõigust rikkudes. Selles on peamiselt tuginetud

väidetavale avalikule huvile säilitada väärtuslikke põllumaid. Samas ei nähtu, et oleks üldse

kaalutud kaebaja kui kinnistu omaniku õigusi ja huve, sh põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust

oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samuti ei nähtu kaalutlusi, miks ei arvestata

kaebaja õiguspärast ootust ega võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on ise kompromissina

pakkunud kaebajale ühe üksikelamu rajamist. Seega vastustaja keeldumine detailplaneeringu

algatamisest ei põhine avalikul huvil ega kehtivatel õigusaktidel, vaid muudel kaebajale

teadmata alustel.

4) Detailplaneeringuga taotletu ei ole vastuolus kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga.

Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nähtuvalt ei ole ka vastustaja ise varasemalt

vastuolu kehtiva üldplaneeringuga näinud ning korraldusest ei nähtu, miks on vastustaja oma

4(12)

seisukohti selles osas muutnud. Kinnistu asub kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustusalal,

mille kohta on sätestatud, et sellele hoonete ehitamine peab toimuma valla ehitusmääruses

kehtestatud nõuete kohaselt. Jõelähtme valla ehitusmääruses ei ole kaebaja kinnistu osas

piiranguid ette nähtud. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p 9.1. kohaselt uute elamugruppide

rajamisel hajaasustusse ei tohi elamukruntide suurus olla alla 3000 m² ja elamute minimaalne

vahekaugus 25 m, hoonestuse paiknemine peab sobima siin ajalooliselt väljakujunenud

hoonestusviisile. Seega vastab detailplaneeringuga taotletu (2 elamumaa krunti, suurusega ca

10 500 m2) kehtivale üldplaneeringule. Asjaolu, et üldplaneeringu kohaselt ei ole antud

asukohas ehitustegevust ette nähtud, ei välista üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringuga

taotletu elluviimist.

5) Kinnistule mahasõidu puudumine ning tehnovõrkude puudumine ei saa olla aluseks

detailplaneeringu algatamata jätmisele. Kuna kinnistu piirneb Maardu-Raasiku riigimaanteega,

ei esine mahasõidu rajamiseks sisulisi takistusi ning seda ei takista ükski kehtiv õigusakt. Ka

tehnovõrkude rajamist ei takista ükski kehtiv õigusakt ning vastustaja ei ole selles varasemalt

probleeme näinud.

6) Kaebaja ega ükski teine kinnistu kaasomanik ei ole kinnistut alates selle omandamisest (s.o

14.05.2007) kuni käesoleva ajani kasutanud ei põllumaana või muul otstarbel ega ole seda

lubanud teha ka kolmandatel isikutel. Seega on ekslik korralduses märgitu, nagu oleks kinnistu

sihipäraselt kasutusel põllumaana. 2005. a koostatud projekti „Muinsuskaitseliste eritingimuste

koostamine Rebala muinsuskaitseala teemaplaneeringule ja põhimäärusele“ kohaselt on

kinnistu näol tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga ning vastustaja ei ole sellega

arvestanud. Jõelähtme vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 seletuskirja kokkuvõttes on

märgitud, et uue üldplaneeringu koostamise lähtematerjalina saab kasutada Rebala

muinsuskaitsealale koostatud ja vastu võetud teemaplaneeringu materjale ning et

teemaplaneeringute eesmärgid tuleb täita ühes terviklikus valla üldplaneeringus. Seega on

vastustaja ise kinnitanud, et varasemat teemaplaneeringut tuleb arvestada ka uue üldplaneeringu

puhul. See, et ligi 10 aasta jooksul oli vastustaja seisukohal, et kinnistu aluse maa näol on

tegemist vähesäilinud põllumajandusmaastikuga ja perspektiivse uuselamurajooniga, annab

samuti aluse kaebajal õiguspärase ootuse tekkimiseks ning väiteks, et vastustaja poolt on

rikutud õiguskindluse põhimõtet.

7) Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 ei saa vastustaja detailplaneeringu

algatamata jätmist põhjendada koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringuga. On ilmne,

et sellise üldplaneeringu kehtestamise otsus, millega vald soovib keelata eraomanduses olevale

maatulundusmaale ehitiste rajamise, vaidlustatakse kohtus. Seega on koostamisel olevale

üldplaneeringule tuginemine ka ennatlik. Jääb arusaamatuks, mil viisil on avalikes huvides

eraomanduses oleva põllumaa säilitamine, mida ilma kinnistu omanike nõusolekuta ükski teine

isik põllumajanduslikul eesmärgil kasutada ei saaks. Asjaolu, et kinnistu ala on koostamisel

oleva

üldplaneeringu

kohaselt

ette

nähtud

väärtusliku

põllumaana,

ei

välista

detailplaneeringuga taotletu elluviimist ega kinnistu alale kahe elamumaa krundi loomist.

Korraldusest ei nähtu, miks soovitakse uue üldplaneeringuga varasemat vähesäilinud

põllumajandusmaastikku tunnistada väärtuslikuks põllumaaks. Vastustaja ei ole tõendanud, et

kinnistu aluse maa näol on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga, mille tootlikkuse

hindepunkt on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest

reaalboniteedist. Korraldus ei sisalda viidet kehtivale õigusaktile, mis keelaks sellisele

väärtuslikule põllumajandusmaale elamute ehitamise. Maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei ole

seni vastu võetud ning selle kohaselt ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise (sh elamu)

rajamine ega maa sihtotstarbe muutmine keelatud. Seaduseelnõu kohaselt riikliku tähtsusega

5(12)

väärtuslikule põllumajandusmaale ehitise rajamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks

on vajalik Põllumajandusameti luba, kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale

saab aga ehitise rajada planeerimisseaduses sätestatud alustel. Planeerimisseaduse (PlanS)

§ 126 lg 5 ei keela krundile ka mitme erineva kasutamise sihtotstarbe määramist. Korraldusest

ei nähtu, miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa

krundist jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks. Ka koostamisel olevas üldplaneeringus

on rõhutatud (vt seletuskirja p 3.3.), et üldplaneering toetab ja võimaldab hajaasustusalal uute

majapidamiste rajamist ning äri- ja tootmistegevust välja kujunenud asustusstruktuuri,

ajalooliskultuurilisi ja looduslikke tingimusi arvestades.

5. Jõelähtme vald palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja on põhjendamatult asunud vallavalitsuse 24.01.2011 kirjale nr 7-3/132-1 tuginedes

seisukohale, et rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet. Nimetatud kirjaga vastati 12.01.2011

esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele ning selgitati, mis on eelduseks nimetatud

taotluse alusel detailplaneeringu algatamiseks. Kaebaja 12.01.2011 esitatud taotluse alusel

detailplaneeringu koostamist algatatud ei ole. Kohalikul omavalitsusel on õigus suunata oma

territooriumi ruumilist arengut. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning

detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Lähiaastateks on peetud

üldjuhul kuni viit aastat (vt PlanS § 140 lg 1 p 1 ja ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p 1).

Tänaseks enam kui 7 aastat tagasi väljendatud seisukoht ei saa olla siduv. Kaebajale ei ole antud

lubadust maa sihtotstarbe muutmiseks ja kahe elamumaa krundi moodustamiseks. Isegi kui

12.01.2011 taotluse alusel oleks algatatud detailplaneeringu koostamise menetlus, ei saa pelgalt

algatamise faktist tekkida õiguspärane ootus ega õiguskindlus, et detailplaneering tulevikus

sellisel kujul ka kehtestatakse. Pärast kaebaja poolt viidatud valla 24.01.2011 seisukoha

esitamist on Jõelähtme Vallavolikogu pidanud vajalikuks uue üldplaneeringu koostamise

algatamist, mis arvestaks ja suunaks valla territooriumi ruumilise arengu vajadusi, lähtudes

kogu valla arengust ja avalikest huvidest.

2) Rikutud ei ole õigust heale haldusele, sest kaebaja oli kaasatud menetlusse ning tal oli

võimalik esitada omapoolne arvamus ja vastuväited. Samuti selgitati talle korduvalt, milline on

ja millele tugineb haldusorgani edasine tegevus kaebaja taotluse lahendamisel. Seega oli

kaebaja teadlik antava haldusakti sisust. Vallavalitsus on 28.08.2017 kirjas nr 7-2/3251-1 ja

04.10.2017 kirjas nr 7-233808-1 selgitanud kaebajale asjaolusid, millest lähtuvalt ei ole kaebaja

taotlus Niidu kinnistu osas kooskõlas ruumilise arengu põhimõtete ja üldplaneeringuga.

Vallavalitsuse 17.10.2017 kirjaga nr 7-3/3808-3 anti kaebajale võimalus esitada kirjalik

seisukoht detailplaneeringu algatamata jätmise kohta. Kaebaja oma arvamust ega vastuväited

vastustajale ei esitanud. Vastustaja ei ole käitunud vastuoluliselt, kuna juba enne

detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitamist, s.o 28.08.2017 vastuses, esitas vallavalitsus

oma seisukohad, mis ei erine vaidlustatud korralduses toodust.

3) Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatu. Planeerimisprotsess ja

planeeringud on individuaalsed ega saa olla samaväärsed tulenevalt iga planeeringuala

unikaalsest asukohast. Ühele, selgelt piiritletud maaüksusele kehtestatud detailplaneeringut ja

selle tingimusi ei saa automaatselt samas ulatuses üle kanda teise maaüksuse

planeerimismenetlusse, sest planeeringualade asukohad ei ole identsed ja samaväärsed.

Erinevad on ka planeeritava ala asukoha tingimused ja kitsendused, millega tuleb arvestada

ning planeeringumenetlusse kaasatud puudutatud isikutering. Sõltuvalt asukoha eripärast

erinevad planeeringualadel põrkuvad puudutatud isikute ja avaliku huvi määrad. Iga

detailplaneeringu menetlus ja kehtestatud detailplaneering on unikaalne ega kattu oma

olemuselt ja reguleerimisalalt teiste maaüksuste planeeringute ja planeerimise eeldustega.

6(12)

4) Nõustuda ei saa kaebajaga, et kaalutud ei ole avalikku huvi ja kaebaja huve.

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik,

näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.

Üldplaneeringu

muutmiseks

põhjendatud

vajaduse

äratundmisel

on

haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Detailplaneeringu koostamise korraldajal

tuleb esmalt hinnata, kas soovitav detailplaneering vastab üldplaneeringule ja on kantud

eesmärgist viia ellu üldplaneeringut ega ole vastuolus avalike huvidega. Vaidlusaluses

korralduses on esitatud üldplaneeringuga kavandatu elluviimise motiivid ja põhjendused ning

viidatud on asjaolule, et koostatav valla üldplaneering ei näe Niidu kinnistu ruumilise arengu

osas ette senisest erinevat maakasutust. Korraldusest nähtuvad kaalutlused, mis tulenevad

ülekaalukatest avalikest huvidest, üldplaneeringust ning üldistest valla territooriumi ruumilise

arengu põhimõtetest. Ilmselge avaliku huvi olemasolu sedastamine korralduses tingib antud

juhul detailplaneeringu algatamata jätmise.

5) Kehtiv üldplaneering ei näe ette ehitustegevust detailplaneeringu algatamise ettepaneku

asukohas. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumaaga. Üldplaneeringus on sedastatud, et

paremad põllumaad levivad lõuna pool Tallinn-Narva maanteed valla keskosas Vandjala-

Kostivere-Parasmäe piirkonnas. Üldplaneeringu kohaselt ei ole antud piirkonnas ettenähtud

elamumaa funktsiooni ja elamuarendust. Sellest tulenevalt ei täida detailplaneeringu algatamise

ettepanek üldplaneeringu elluviimise eesmärki ega ole kooskõlas üldplaneeringuga kehtestatud

käsitletava piirkonna maakasutusega.

6) Vastustaja ei nõustu, et koostamisel olevale üldplaneeringule tugineda ei saa. Uue

üldplaneeringu algatamise tingis asjaolu, et seni kehtinud üldplaneeringus kajastatud

põhimõtted ja suundumused ei vasta enam ruumilise arengu vajadustele. Seega on mõistlik ja

vajalik detailplaneeringute menetlemisel lähtuda koostamisel oleva uue ning kohaliku

omavalitsuse ruumilise arengu vajadusi arvestava ja kajastava üldplaneeringu põhimõtetest ja

suundumustest. Vastasel korral tekib olukord, kus uue üldplaneeringu menetluse

lõppstaadiumis või vahetult enne selle kehtestamist algatatakse detailplaneering, mis ei ole

kooskõlas uue ja algatatud detailplaneeringu koostamise menetluse ajal kehtestatud

üldplaneeringuga ning tingiks detailplaneeringu kehtestamata jätmise. Arvestades, et kõik

planeeringud koostatakse eesmärgiga need tulevikus realiseerida, siis on mõistlik otsuste

tegemisel

arvestada

koostatavas

üldplaneeringus

kajastatud

põhimõtete

ja

maakasutustingimustega. Vastupidiselt toimimine ei oleks kooskõlas hea halduse printsiibiga.

7) Kaebaja viited Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu dokumentidele ei ole

asjakohased. Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsuse nr 59 p 4.2 kohaselt lõpetati

Jõelähtme Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 35 algatatud Jõelähtme valla üldplaneeringu

osa teemaplaneering „Rebala muinsuskaitseala miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike

põllumaade, maastike ja loodukoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste

määramine“

menetlus

teemaplaneeringut

kehtestamata.

Kehtestamata

jäänud

teemaplaneeringus väljendatud seisukohad ei saa olla detailplaneeringumenetluse algatamise

otsuse langetamisel vastava otsuse tegijale kohustuslikuks aluseks. Eriti olukorras, kus

teemaplaneeringu menetlus on detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitamise ajaks

lõppenud seda kehtestamata.

6. Kolmandate isikutena kaasatud I. H., E.-H. H. ja O. K. teatasid kohtule, et toetavad täielikult

kaebust ning paluvad kaebuse rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

7(12)

8. Kaebuses vaidlustatakse Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korraldust nr 1039, millega

otsustati jätta kaebaja 11.09.2017 taotluse alusel Jõelähtme vallas, Parasmäe külas asuva Niidu

maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatamata. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt

keelduti kaebaja taotletud detailplaneeringut algatamast, tuginedes PlanS § 128 lg 1 p-le 2

(algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga) ja p-le 3 (esineb muu ülekaalukal

avalikul huvil põhinev põhjus).

Kaebaja on seisukohal, et taotletud detailplaneeringu algatamata jätmisel on vastustaja

rikkunud kaebaja õiguspärast ootust ja õiguskindluse põhimõtet, võrdse kohtlemise ja hea

halduse põhimõtet. Samuti on kaebuse kohaselt vaidlustatud korralduse andmisel rikutud

kaalutlusõigust, jättes huvide kaalumisel kaebaja huvid täielikult arvestamata. Kaebaja leiab, et

taotletud detailplaneering vastab kehtivale Jõelähtme valla üldplaneeringule ning vastustajal ei

olnud alust tugineda alles koostamisel olevale üldplaneeringule.

9. Kuna detailplaneeringu algatamisest keeldumisega otsustatakse sisuliselt taotletud haldusakt

(detailplaneering) jätta andmata, on detailplaneeringu algatamata jätmise korraldus HMS § 43

lg 2 kohaselt haldusakt. Sellise haldusakti andmisel tuleb arvestada hea halduse põhimõtteid,

sealhulgas tagada taotluse esitaja menetlusõigused, mh õigus olla enne haldusakti andmist ära

kuulatud (HMS § 40). Niisamuti tuleb järgida haldusaktile esitatavaid sisu- ja vorminõudeid,

sh HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust (vt Riigikohtu 16.01.2007 otsus

nr 3-4-1-9-06, p 32; Riigikohtu 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p-d 20 ja 21).

10. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kaasomandisse kuuluv kinnistu on 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega, hoonestamata ja asub hajaasustusega alal. Eeltoodu pidi kaebajale teada olema

juba kinnistu omandamise hetkel (s.o 14.05.2007). Kaebaja eesmärgiks taotluse esitamisel oli

Niidu maaüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, selle jagamine kaheks

krundiks ning nendele elamu ja abihoonete rajamine.

11. Kohus leiab, et kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust kinnistu kruntideks jagamiseks

ja hoonestamiseks (sh maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks). Õiguspärane ootus saab tugineda

vaid haldusorgani selgele lubadusele, mille puhul on alust arvata, et seda ei muudeta

(Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 15). Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist

ei ole. Kaebaja oli juba kinnistut omandades teadlik, et selle sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa ning tal ei olnud alust eeldada, et ta saab kinnistu sihtotstarvet muuta

elamumaaks ja selle hoonestada. Sellist alust ei saanud kaebajale tuleneda kehtivast

üldplaneeringust ega kaebuses viidatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.01.2011 kirjast nr 7-3/132-

1 (kd I, tl 117). Nimetatud kirjast nähtuvalt esitas kaebaja 12.01.2011 samuti detailplaneeringu

algatamise taotluse ning vallavalitsus selgitas vastuseks kaebaja taotlusele, mis on eelduseks

taotletud detailplaneeringu algatamiseks ja nentis teatud ulatuses detailplaneeringu koostamise

algatamise võimalikkust. Kohus märgib, et õiguspärast ootust ei saa tuletada pelgalt varasemalt

läbiviidud

planeerimismenetluse

raames

kaebaja

taotlusele

esitatud

vastuskirjast

(menetlustoimingust). Vaidlust ei saa olla, et kaebaja poolt 12.01.2011 esitatud taotluse alusel

detailplaneeringut ei algatatud. Põhjendamatu on väita, justkui anti kaebajale kõnealuses

vastuskirjas lubadus tulevikus (s.o määratlemata aja jooksul) soovitud detailplaneeringu

algatamiseks.

Isegi olukorras, kus detailplaneeringu algatamise ettepanekule on pädevate organite poolt antud

kooskõlastused, on Riigikohus leidnud, et need ei tekita kaitstavat usaldust ega saa anda lootust

teatud kindlaks lõpptulemuseks ka juhul, kui need oleks antud detailplaneeringu menetluse

käigus (vt Riigikohtu 02.06.2006 otsus nr 3-3-1-79-05, p 9). Käesoleval asjas tugineb kaebaja

aastatetagusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohta esitatud arvamusele, millega

vastustaja ei ole praeguses menetluses õiguslikult seotud. Vastustaja on seejuures õigesti

8(12)

märkinud, et territooriumi ruumilise arengu põhimõtted on pidevas muutumises ning juba

seetõttu ei ole tuginemine enam kui 7 aastat tagasi väljendatud seisukohale asjakohane.

Eeltoodut arvestades ei pidanud vastustaja vaidlustatud korralduses Jõelähtme Vallavalitsuse

24.01.2011 kirjale tuginema ega seejuures põhjendama, miks praegusel juhul asutakse

teistsugusele seisukohale. Kohus märgib siinkohal sedagi, et isegi juhul, kui kaebaja kinnistu

sihtotstarbeks oleks elamumaa, ei annaks see automaatselt ehitusõigust ning haldusorganile

jääks ka sellisel juhul õigus kaaluda hoonestamist lubava detailplaneeringu algatamist.

Niisamuti ei tekita planeeringu koostamine iseenesest kaitstavat usaldust, et planeering

algatatud kujul ka kehtestatakse (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 31-32).

12. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud menetlusse nõuetekohaselt kaasatud.

Vastustaja selgitas kaebajale 04.10.2017 kirjas nr 7-2/3808-1 (kd I, tl 158), et ei pea tulenevalt

Niidu maa-üksuse maa-ala määratlemisest väärtusliku põllumaana põhjendatuks antud

asukohas elamumaa kruntide moodustamist ja nende hoonestamist. Vastustaja andis

17.10.2017 kirjas nr 7-3/3808-3 (kd I, tl 162) kaebajale teada, et on ette valmistamas

detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu ja andis võimaluse selles osas kaebajale määratud

tähtajaks oma seisukoht esitada. Kaebaja oma seisukohta ei esitanud. Lisaks on vastustaja juba

enne kaebaja poolt detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist 28.08.2017 kirjas

nr 7-2/3251-1 (kd I, tl 156) vastanud kaebaja järelpärimisele, et kehtiv üldplaneering ei toeta

antud asukohas elamuarendust. Vastustaja ei ole käitunud vastuoluliselt, kuna kaebajale oli

sisuliselt juba enne taotluse esitamist teada vastustaja seisukoht detailplaneeringu algatamise

võimalikkuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole rikutud õigust heale haldusele, sest kaebaja oli

kaasatud menetlusse ja talle oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu,

et mõnedel samas piirkonnas asuvatel kinnistutel on senine sihtotstarve muudetud elamumaaks

ja võimaldatud elamuarendust, ei tähenda, et seda peaks tingimata võimaldama ka kaebaja

kinnistul, kuna iga olukord on unikaalne. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui

ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt (nt Riigikohtu

otsus nr 3-3-1-61-01, p 6). Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine otsustatakse igal

juhtumil eraldi kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse planeeringualaga seonduvaid

olulisi asjaolusid. Samuti tuleb arvestada, et territooriumi ruumilise arengu põhimõtted võivad

aja jooksul muutuda ning võrdse kohtlemise põhimõte ei keela halduspraktika muutmist.

Kohtule ei ole teada, et vastustaja oleks vaidlusaluse korralduse tegemise seisuga kedagi samas

olukorras võrreldes kaebajaga kohelnud soodsamalt. Lisaks märgib kohus, et planeeringuala

kruntideks jagamine ja sellele hoonestuse määramine on haldusorgani planeerimisdiskretsiooni

osaks olev otstarbekuse küsimus, mille puhul kohtulik kontroll on piiratud. Kohtu ülesanne on

võimude lahususe põhimõttest tulenevalt hinnata õiguspärasust, mitte planeeringulahenduse

otstarbekust.

14. Üldplaneering määrab omavalitsuse territooriumil maakasutuse juhtfunktsiooni.

Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning detailplaneeringu eesmärk on

eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebajale ei tulene

kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust ehitusõigust detailplaneeringu algatamise

ettepaneku asukohas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole antud asukohas ettenähtud

elamuarendust, vaid vastav ala on määratletud põllumaana. Seega ei täida kaebaja taotletud

detailplaneeringu algatamise ettepanek kehtiva üldplaneeringu eesmärki ega ole kooskõlas

üldplaneeringus kehtestatud vastava piirkonna maakasutusega. Üldplaneeringuga on ala

kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud ning kinnistu omandamisel oli kaebaja enda risk,

et seda ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil.

Detailplaneeringu algatama jätmine ei jäta kaebajat ilma õigusest kasutada kinnistut vastavalt

9(12)

olemasolevale sihtotstarbele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja või teised kaasomanikud

kasutavad kinnistut ka tegelikult põllumaana. Planeerimismenetlus on suunatud tulevikku.

Sellest tulenevalt ei vaata kohalik omavalitsus planeeringu algatamise otsustamisel üksnes seda,

kuidas on kinnistu käesoleval hetkel kasutatav, vaid hindab kinnistu kasutamise võimalusi

perspektiivselt. Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust ka kaebaja

väited, mille kohaselt on võimalik detailplaneeringuga kavandatu realiseerida, vaatamata Niidu

kinnistu määratlemisest põllumaana. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et kinnistut oleks

põhimõtteliselt võimalik hoonestada, ei välista haldusorgani kaalutlusõigust. Detailplaneeringu

algatamise üle otsustamisel tuleb arvestada ka muid põhimõtteid ning kaaluda erinevaid huve.

15. Kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna ruumilise

arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka

maakasutusele ja ehitustegevusele, kusjuures kohalikul omavalitsusel on nimetatud tegevuses

ulatuslik kaalutlusruum. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda

ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel

ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb

seaduslikule alusele, ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ega tehtud muud sisulist

diskretsiooniviga (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Kaalutlemisel peab

kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas maakonna ja

valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Isikul puudub subjektiivne õigus

nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma oma

subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt

(Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Samuti on Riigikohus korduvalt leidnud,

et detailplaneering koostataksegi üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu

elluviimine, ehkki erandina on võimalik detailplaneeringuga ka üldplaneeringut muuta, näiteks

üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral, kuid ka

selle põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omane

ulatuslik kaalumisruum (vt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20 ja 24.05.2010

otsus nr 3-3-1-29-10, p 27).

16. Kohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse andmisel arvestanud

kaalutlusõigust teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik.

Kaebajal on kinnistu omanikuna õiguslikult kaitstud huvi oma omandit vabalt vallata, kasutada

ja käsutada. Samas tuleb kohalikul omavalitsusel diskretsiooni teostamisel lähtuda mitte üksnes

kinnistu omaniku/omanike erahuvist, vaid ka avalikest huvidest ning võtta arvesse konkreetse

piirkonna üldisi planeerimiseesmärke ning -põhimõtteid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda kinnistu kruntideks jagamist ja hoonestamist. Tal on üksnes õigus nõuda, et vald kaaluks

tema huvi jagada kinnistu kruntideks ning püstitada sellele elamud koos abihoonetega.

16.1 Kuigi vaidlustatud korralduses ei ole eraldiseisvalt välja toodud kaebaja erahuvi, ei

tähenda see, et vallavalitsus oleks jätnud arvesse võtmata kaebaja soovi kinnistu kruntideks

jagamiseks ja selle hoonestamiseks ega kaalunud seda avaliku huviga. Vastustaja lahendaski

vaidlustatud korralduse andmisega kaebaja esitatud taotluse, milles väljendus kaebaja huvi.

Lisaks vastuolule kehtiva valla üldplaneeringuga oli vastustaja peamiseks argumendiks

detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumiseks viide vastuolule ülekaaluka avaliku

huviga säilitada väärtuslikke põllumaid ja eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi (s.o

ajaloolise põllumajandusmaa) hävinemist. Selles osas on vastustaja muuhulgas tuginenud

vastuolule

koostamisel

oleva

Jõelähtme

valla

üldplaneeringuga

(kättesaadav:

http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid). Nimelt asub koostamisel oleva

üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt Niidu kinnistu väärtuslikul põllumajandusmaal.

Seletuskirja kohaselt väärtuslik põllumajandusmaa on väljaspool tiheasustusala ja

10(12)

juhtotstarbega maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik

rohumaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju

maakonna

põllumajandusmaa

kaalutud

keskmisest

reaalboniteedist.

Väärtusliku

põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt

põllumajanduslikuks tegevuseks (seletuskirja p 5.2., lk 47). Seega väärtusliku põllumaa

kasutuselevõtmine elamumaana ei ole kooskõlas ka koostatavas üldplaneeringus ettenähtud

põhimõtetega. Kuigi uues üldplaneeringus on sedastatud võimalust teatud tingimustel ka

hajaasustuses elamu ja abihoonete rajamiseks, ei vasta kaebaja taotletud detailplaneering

nendele tingimustele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses märkinud, et Niidu maaüksusele

lähimad elamud abihoonetega asuvad rohkem kui 500 meetri kaugusel (seejuures kaebaja

kinnistule puudub mahasõit). Koostamisel olevas üldplaneeringus on aga ette nähtud, et

hajaasustuses võib elamut koos abihoonetega rajada olemasolevast majapidamisest kuni 200

meetri kaugusele tingimusel, et tagatud on juurdepääs olemasoleva teedevõrgu kaudu

(seletuskirja p 4.1., lk 28).

16.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal ei olnud õigust koostamisel olevat Jõelähtme

valla üldplaneeringut taotluse lahendamisel arvesse võtta. Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja

oleks detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumisel võtnud aluseks kehtestamata

üldplaneeringu. Vastustaja on võrrelnud algatada soovitud detailplaneeringu eesmärki

koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega ja leidnud need vastuolus olevat. Riigikohus

on 20.03.2014 otsuses nr 3-3-1-87-13 (p 12) selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut

ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob

õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul

omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid

dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab

vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes

õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Kuigi uut üldplaneeringut on

menetletud juba pikka aega, ei ole põhjust arvata, et see ei kajasta adekvaatselt valla eesmärke

vastava piirkonna kujundamisel ja arendamisel. Niisamuti ei välista koostamisel olevale

üldplaneeringule tuginemist kaebaja poolt väljatoodud asjaolu, et seda on võimalik vaidlustada.

Uue üldplaneeringuga arvestamine on vajalik muuhulgas selleks, et vältida huvitatud isikutele

põhjendamatute kulutuste tekitamist olukorras, kus on ette teada, et algatatav detailplaneering

oleks vastuolus uue üldplaneeringuga ja seega ei saaks seda kehtestada. Samuti on selliselt

toimimine kooskõlas hea halduse põhimõttega. Seega oli vastustajal põhjendatud alus arvestada

muuhulgas koostamisel olevast üldplaneeringust tulenevate põhimõtete ja eesmärkidega, mis

on samuti käsitletav avaliku huvina.

16.3 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse lahendamisel ei pidanud arvestama

Jõelähtme

valla

üldplaneeringu

osa

teemaplaneeringu

„Rebala

muinsuskaitseala

miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja loodukoosluste

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ dokumentidega, kuna kaebaja

taotluse esitamise hetkeks oli teemaplaneeringu menetlus lõpetatud seda kehtestamata (vt

Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2014 otsus nr 59, p 4.2). Kehtestamata teemaplaneeringule

tuginedes ei ole alust väita ka õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõtte rikkumist.

Jõelähtme valla uue üldplaneeringu koostamine ongi tingitud asjaolust, et seni kehtinud

põhimõtted ja suundumused ei vastanud enam valla ruumilise arengu vajadustele. Vaidlust ei

ole, et koostamisel olevas üldplaneeringus, mis väljendab endas samuti avalikku huvi ja valla

arengueesmärke, on Niidu maaüksus kvalifitseeritud väärtusliku põllumaana ja on peetud

oluliseks selle säilitamist võimalikult suures ulatuses. Samuti tuleb arvestada, et eeltoodu ei

11(12)

olnud ainus kaalutlus, millele tuginedes kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Korraldusest on

selgelt nähtav, et vastustaja tugines muu hulgas vastuolule kehtiva üldplaneeringuga ning

arvestas ka eesmärgiga tõkestada piiratud loodusressursi hävinemist, milleks ajalooline ja

traditsiooniline põllumajandusmaa kahtlemata on, seega avaliku huviga. Eeltoodust lähtuvalt ei

oma tähtsust ka kaebaja väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et Niidu maaüksus on väärtuslik

põllumajandusmaa. Praegu ei ole vaidluse all koostamisel olev üldplaneering ning kui kaebaja

ei nõustu selles ettenähtud piirangutega Niidu kinnistu osas, on tal võimalik üldplaneeringu

menetluses esitada omapoolsed vastuväited ja ettepanekud.

17. Kaebaja väited, et korralduses on põhjendamatult tuginetud kaebaja kinnistule mahasõidu

ja kinnistul tehnovõrkude puudumisele, ei viita samuti korralduse õigusvastasusele. Kohtu

hinnangul on piisavalt selge, et eeltoodud asjaolud ei olnud kaebaja taotluse rahuldamata

jätmisel määrava tähtsusega, vaid üksnes toetasid täiendavalt valla seisukohta. Otsustavaks oli

detailplaneeringu algatamisest keeldumisel asjaolu, et valla kehtiv üldplaneering ei näe kinnistu

hoonestamist ette, samuti vastuolu ülekaaluka avaliku huviga säilitada väärtuslikke põllumaid

ja piiratud loodusressurssi ajaloolise põllumajandusmaastiku näol. Kompromissi pakkumine

kohtumenetluses ei saa mõjutada vaidlustatud korralduse õiguspärasust ning sellest ei saa teha

järeldust, et vald tegelikult korralduses väljatoodud avalikule huvile ei tuginenud.

18. Vaidlustatud korralduses on arusaadavalt toodud välja selle andmise aluseks olnud

peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud ning põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse

jätta taotletud detailplaneering algatamata. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vallavalitsus

oleks otsuse vastuvõtmisel teinud diskretsioonivigu (jätnud kaalutlusõiguse kasutamata,

ületanud kaalutlusõiguse piire või kuritarvitanud temale antud kaalutlusõigust, tegutsedes

vastuolus normi eesmärgiga, jättes arvestamata olulise asjaolu või arvestades asjasse puutumatu

asjaoluga) või jätnud tähelepanuta õiguse üldpõhimõtted. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega

ka kohtumenetluse käigus toonud välja selliseid tema erandlikku erahuvi iseloomustavaid

asjaolusid, mida vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, kuid ei ole

arvestanud. Vastustaja on lähtunud kaebaja soovist püstitada kinnistule elamud koos

abihoonetega, kuid pidanud kinnistu elamuehituseks väljaarendamise soovi vähem kaalukaks

kui kehtiva ja uue üldplaneeringu koostamise käigus väljakujunenud avalikku huvi väärtusliku

ja ajaloolise põllumajandusmaa säilitamiseks. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel

kaalutlusõigust teostama ja hindama, kas selline avalik huvi on kaalukam võrreldes kaebaja

huviga kinnistule elamute ja abihoonete püstitamiseks. Asjaolu, et isik, keda on nõuetekohaselt

menetlusse kaasatud ja kellele on tagatud ärakuulamisõigus, ei nõustu kohaliku omavalitsuse

seisukohtadega ning peab põhjendusi ebapiisavaks, ei tähenda, et diskretsiooni pole teostatud

õiguspäraselt.

19. Asjasse puutumatu on kaebaja viide PlanS § 126 lg-le 5 ja väide, et korraldusest ei nähtu,

miks ei peeta võimalikuks algatada detailplaneeringu menetlust tingimustel, kus osa krundist

jääks maatulundusmaaks ja osa elamumaaks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et planeeringu

koostamise algatamise või sellest keeldumise otsustamisel ei pea kohalik omavalitsus

omaalgatuslikult kaaluma võimalike alternatiivlahenduste sobivust või põhimõttelist

aktsepteeritavust, vaid saab lähtuda üksnes taotluses sisalduvast eskiislahendusest. Kohalik

omavalitsus ei pea viima läbi planeerimismenetlust selleks, et selgitada välja planeeringu

algatamisest huvitatud isiku võimalikku nõusolekut taotluses märgitust oluliselt erineva

lahendusega planeeringu kehtestamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 otsus nr 3-

07-477, p 15). Kaebajal on alati võimalus esitada kohalikule omavalitsusele uus ettepanek

teistsuguse lahendusega planeeringu koostamise algatamiseks, võrreldes sellega, mille

algatamisest vastustaja vaidlustatud korraldusega keeldus.

12(12)

20. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse 30.11.2017 korraldus

nr 1039 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb

rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/