2-18-881/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-881

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur E V avaldus H V õiguste

peatamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja kohtutäitur E V, seaduslik esindaja kohtutäituri

abi V K (e-post xxx)

Puudutatud isikud:

Võlgnik H V (isikukood xxx; e-post xxx)

Sissenõudja täiteasjas 022/2017/4550 A V (isikukood xxx)

Sissenõudja täiteasjas 022/2017/4551 H V (isikukood xxx)

Sissenõudjate

seaduslik

esindaja

K

K

(isikukood

isikukood xxx, e-post xxx)

Sissenõudjate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Yaroslav Radziwill (e post yaroslav@ratnikovab.com)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna kohtutäitur E V avaldus H V õiguste peatamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Kohtutäitur E V esitas 18.01.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgniku õiguste

peatamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgniku H V suhtes sissenõudjate A V ja H V avalduse alusel

algatatud täitemenetlused nr 022/2017/4550 ja 022/2017/4551. Nõude sisu nimetatud

täitemenetlustes on perioodil märts 2017 – august 2017 sissenõutavaks muutunud elatise

võlgnevus summas 2 476,37 eurot. Täitemenetluses nr 022/2017/4551 on võlgniku poolt

toimunud järgmised laekumised: ajavahemikul 11.10.2017-30.10.2017 on laekunud kokku

summas 190,68 eurot; ajavahemikul 13.11.2017-23.11.2017 on laekunud kokku summas

122,86 eurot; ajavahemikul 07.12.2017-18.12.2017 on laekunud kokku summas 122,85

eurot; ajavahemikul 05.02.2018-26.02.2018 on laekunud kokku summas 9,40 eurot;

ajavahemikul 07.03.2018-07.04.2018 on laekunud kokku summas 218,36 eurot. Peale

avalduse esitamist 18.01.2018 on võlgnik tasunud väiksemaid makseid, kokku summas

227,76 eurot. Viimane laekumine toimus 07.04.2018 ning edaspidised laekumised

täitemenetluses puuduvad. Täitemenetluses nr 022/2017/4550 ei ole võlgnik tasumisi teinud.

3. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 09.01.2018 hoiatuse edastamisega

võlgniku e-postile xxx. Võlgnik kinnitas hoiatuse kättesaamist e-posti teel 12.01.2018.

Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates

täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177¹ lõikes 1 nimetatud tingimust

ning kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt TMS § 177¹ lõike 1 punkti 3 alusel

esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.

4. Võttes aluseks sissenõudjate esindaja K K nõusoleku taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 177³

lg 1 alusel võlgniku H V mootsõiduki juhtimise õiguse peatamist.

Võlgniku seisukoht

5. Võlgnik palub jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnik leiab, et mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamine on äärmiselt ebaõiglane. Lisaks sellele ei ole avaldaja oma

avalduses ka põhjendanud, kuidas annaks juhtimisõiguse peatamine võimaluse kohtutäituril

kiiremini võlgnikult elatisvõlga kätte saada. Võlgnik on töötu ja otsib hetkel aktiivselt tööd.

Igasugune õiguste piiramine raskendaks võlgnikul sobivat tööd leida. Selge on see, et ükski

töökoht ei asu päris kodu kõrval ja tööle saamiseks tuleb autoga sõita (alati ei ole seda

võimalik teha ka ühistranspordiga). Lisaks sellele on vaja võlgnikul oma peres kasvavaid

lapsi sõidutada haridusasutusse ja koju tagasi.

6. Võlgnik täidab oma kohustust maksta alaealistele lastele elatist parimal viisil, milleks ta on

hetkel suutEe. H V esitas Harju Maakohtule ka hagi elatise vähendamiseks, kuna ta ei suuda

kohtuotsustega väljamõistetud elatist tasuda.

Sissenõudjate seisukoht

7. Sissenõudjate ema sõnul ületab antud juhul elatise võlg juba 2 000 eurot, kuna isa maksab

elatist ebaregulaarselt ja väikestes summades (eelmise kuu eest on isa maksnud elatist 6

eurot). Samas, ema rõhutab, et puudutatud isikul I on varjatud sissetulekud ja varad, seega ta

on võimEe elatist maksma täies ulatuses. Laste seadusliku esindaja arvates juhtimisõigus

tuleb kindlasti ära võtta, vähemalt elatise võlgnevuse tasumiseni. Ema sõnul puudutatud isik

I ei kasuta oma sõidukeid laste kooli viimiseks või teisel viisil mis oleks puudutatud isikute

II või III huvides.

8. Sissenõudjad leiavad, et H Vi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või andmise

keelamine on elatist nõudma õigustatud isikute H V ja A V huvides ning laste seaduslik

esindaja K K annab sissenõudjate H V ja A V nimelt nõusoleku juhtimisõiguse peatamiseks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

9. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei

ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel.

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei

kuulu.

11. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule

avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse

peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva

jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku §

1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole

täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja

nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade

kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse

kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu

elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub

esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema

suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui

õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

12. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees

ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2017/4550 ja 022/2017/4551 kahe lapse

suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise

seisuga 2 476,37 eurot (tl 10-11, täiteasjade võlgnevuste ja laekumiste väljatrükk). Kohus

tuvastab, et täitemenetluses nr 022/2017/4551 on võlgniku poolt toimunud järgmised

laekumised: ajavahemikul 11.10.2017-30.10.2017 on laekunud 190,68 eurot; ajavahemikul

13.11.2017-23.11.2017 on laekunud 122,86 eurot; ajavahemikul 07.12.2017-18.12.2017 on

laekunud 122,85 eurot; ajavahemikul 05.02.2018-26.02.2018 on laekunud 9,40 eurot;

ajavahemikul 07.03.2018-07.04.2018 on laekunud kokku summas 218,36 eurot. Peale

avalduse esitamist 18.01.2018 on võlgnik tasunud väiksemaid makseid, kokku summas

227,76 eurot. Viimane laekumine toimus 07.04.2018 ning edaspidised laekumised

täitemenetluses puuduvad (tl 85-86). Täitemenetluses nr 022/2017/4550 ei ole võlgnik

tasumisi teinud (tl 10).

13. Asjas on tõendatud, et sissenõudjad esitasid 8.01.2018 kohtutäiturile avalduse, milles

andsid kohtutäiturile nõusoleku lubade kehtivuse peatamiseks avalduse esitamiseks kohtule

(tl 12). Samuti on kohtutäitur tõendanud, et elatisevõlgnikku on hoiatanud mootorsõiduki

juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 13-14).

Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri

avalduse kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.

14. Võlgnik on taotlusele vastu vaielnud. Oma vastuses selgitas võlgnik, et avaldaja ei ole oma

avalduses ka põhjendanud, kuidas annaks juhtimisõiguse peatamine võimaluse kohtutäituril

kiiremini võlgnikult elatisvõlga kätte saada. Võlgnik on töötu ja otsib hetkel aktiivselt tööd.

Igasugune õiguste piiramine raskendaks võlgnikul sobivat tööd leida. Lisaks sellele on vaja

võlgnikul oma peres kasvavaid lapsi sõidutada haridusasutusse ja koju tagasi. Võlgnik

täidab oma kohustust maksta alaealistele lastele elatist parimal viisil, milleks ta on hetkel

suutEe. Kohus leiab, et kõik võlgniku väited on tõendamata ning võlgnik ei ole käesoleva

ajani esitanud kohtule ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. xxxx Vallavalitsuse

16.02.2018 kiri ei tõenda asjaolu, et võlgnik on käesoleval ajal töötu (tl 45-46).

15. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine

ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole

senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad. Riigikohus on lahendis nr 2-17-4751/34

märkinud, et TMS § 177¹ lg 1 p 3 ja § 177⁴ lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt

kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli

elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku

ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).

Kohus selgitas 5.11.2018 määrusega, et võlgnikul tuleb esitada tõendid oma väidete

tõendamiseks, sh tervisliku seisundi ning võimaliku töövõime piiratuse kohta, oma

tegevusala kohta ja selle kohta, missugust tööd saaks võlgnik enda arvates teha, kas

juhtimisõiguse omamine on vältimatu töökoha leidmiseks, missuguseid aktiivseid

tööpakkumisi saaks võlgnik kaaluda ning missuguseid töid saaks üldse võlgnik vastu võtta

(tl 83). Kohus leiab, et võlgnik ei ole tõendanud, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv

põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate

toimetulekut. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid ka enda tervisliku seisundi kohta.

16. Samas ei tohi juhtimisõiguse piiramine olla karistuslik. Riigikohus on selgitanud, et

seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada

tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks

sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks

ta seda teha ei saa (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12 ning määrus

tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 15). Lisaks sellele on viidatud seaduseelnõu seletuskirjas

märgitud, et elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte

rühma. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et meetme eesmärgina on nähtud

ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks

vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui

vahendite nappus (vt Riigikohtulahend nr 2-17-4751/34 p 19).

17. Kohus selgitas 28.05.2018 määruses, et sissetulekute varjamine saab põhjendada, kuidas

juhtimisõiguse peatamine aitaks kaasa elatise maksmisele. Seda näiteks juhul, kui võlgnik

aktsepteerib nö ümbriku palka või laseb oma töötasu kanda kolmanda isiku kontole,

mistõttu ta küll teenib igakuiselt töötasu, kuid kohtutäituril ei ole võimalik sellele sissenõuet

pöörata. Sellisel juhul võib juhtimisõiguse piiramine motiveerida võlgnikku tasuma elatist,

et juhtimisõiguse peatamise tõttu mitte kaotada võimalust käia autoga tööl või teha tööd, mis

eeldab autojuhtimist. Kohus leiab, et sissenõudjad ei ole põhistanud ega tõendanud oma

väidet, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018

kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-17-18138 nähtub, et võlgnik on vahepeal mustalt

tööl käinud, stabiilset töökohta ei ole (tl 79 pöördel). Nimetatu ei tõenda aga seda, et võlgnik

töötaks regulaarselt ümbrikupalga eest või peaks mingit laadi registreerimata ettevõtlust.

Võlgnikule kuuluv ettevõte xxx OÜ on kahjumis.

18. Riigikohus on ka rõhutanud, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et

võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku

õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja

jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on

konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille

kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse

elatiskohustust täitma (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751/34, p 20).

19. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei innustaks võlgnikku laste elatiskohustust

täitma. Kohtu hinnangul ei oleks juhtimisõiguse piiramisel antud juhul sellist mõju, mis

motiveeriks võlgniku elatiskohustust täitma. Käesoleval juhul ei leidnud tõendamist, et

võlgnik varjaks oma sissetulekuid ning töötaks regulaarselt ümbrikupalga eest. Samuti ei ole

sissenõudjad kohtu ette toonud asjaolusid millest nähtuks, et juhtimisõiguse piiramine

aitaks kaasa elatise maksmisele. Juhtimisõiguse piiramise mõte saab olla kohtu hinnangul

üksnes see, et nimetatu motiveerib võlgniku elatist maksma. Käesoleval juhul kohus

nimetatut ei tuvastanud ning avalduse rahuldamise korral oleks tegemist karistusliku

meetmega ning nimetatud meede ei oleks eesmärgipärane. Eeltoodust tulenevalt tuleb

avaldus jätta rahuldamata.

20. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

21. Kohtu hinnangul oleks menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealiste laste kanda

ebamõistlik ja ebaõiglane. Ainus menetlusosaline, kellel tekkisid antud tsiviilasjaga

seonduvalt kulud, on võlgnik, kes andis enda käitumisega kohtutäiturile alust enda vastu

laste huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse

aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi

kanda. Sissenõudjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik