3-18-192/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-18-192

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-192 Haldusasi T.M. kaebus Märjamaa Vallavalitsuse 29.12.2017.a käskkirja nr 21.1-1.1/74/2017 „Ametniku teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses ja palga väljamõistmiseks iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest Asja läbivaatamise kuupäev 22.10.2018 Menetlusosalised Kaebaja T.M., esindaja advokaat Helvia Räägel Vastustaja Märjamaa vald, esindaja advokaat Aldo Vassar RESOLUTSIOON Jätta T.M. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Märjamaa Vallavalitsuse 18.12.2017 kirjaga nr 21.1-7.4/3966 teatati T.M.le, et seoses Märjamaa Vallavalitsuse tegevuse lõpetamisega koondatakse arvates 31.12.2017 tema ametikoht ja pakuti talle alates 01.01.2018 raamatupidaja-kassapidaja töökohta. Kirjas selgitati, et kui T.M. pakutud töökohale asuda ei soovi, siis ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu. T.M.l paluti hiljemalt 31.12.2017 kirjalikku vastust, kas ta soovib teenistusest vabastamist koondamise tõttu või soovib sõlmida töölepingu ja asuda raamatupidaja-kassapidaja töökohale (tl 6). T.M. vastas 21.12.2017, et ei soovi jätkata raamatupidaja-kassapidaja, vaid tema senise ametikoha jagamise tulemusena loodud vakantsel kultuurinõuniku ametikohal (tl 7).

2. Märjamaa Vallavalitsuse 29.12.2017.a käskkirjaga nr 21.1-1.1/74/2017 „Ametniku teenistusest vabastamine“ vabastati T.M. Märjamaa Vallavalitsuse haridus – ja kultuuri-nõuniku ametikohalt arvates 31.12.2017 koondamise tõttu (p 1); maksti T.M.le hüvitist koondamise tõttu ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, palka vastavalt detsembrikuu tööajatabelile ja etteteatamistähtajast puudu jäänud 63 tööpäeva eest ning kompensatsiooni kuue kuu ametipalga ulatuses vastavalt Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingu p-le 93 (p-d 2 ja 3); kohustati T.M.t üle andma tema kasutuses olnud tööga seotud dokumentatsiooni ja vara vallavanemale hiljemalt 29.12.2017 (p 4) (tl 19).

3. T.M. esitas 26.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades selle 09.03.2018 täpsustust, taotleb Märjamaa Vallavalitsuse 29.12.2017.a käskkirja nr 21.1-1.1/74/2017 õigusvastaseks tunnistamist, hüvitise väljamõistmist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses ning palga väljamõistmist iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kohus võttis kaebuse 12.03.2018 menetlusse ja määras vastustajaks Märjamaa valla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav käskkiri pole õiguspärane järgmistel põhjustel:

3.1 Kaebaja vabastati oma ametikohalt seetõttu, et väidetavalt kaotati tema ametikoht ametiasutuse koosseisust. Selline eeldus ei vasta tõele. Kaebaja ametikohta (haridusja kultuurinõunik) ei kaotatud, vaid selle asemele loodi kaks uut ametikohta (haridusnõunik ja kultuurinõunik), millistest mõlemat oleks pidanud pakkuma ka kaebajale. Kumbagi ametikohta aga kaebajale ei pakutud. Pakuti raamatupidaja–kassapidaja töökohta, mis ei vasta kuidagi kaebaja haridusele ega töökogemustele. Seega rikuti käskkirjaga avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg-t 7. Kaebaja haridus, oskused, töökogemus ja teadmised vastavad mõlema ametikoha nõuetele. Kuigi uues kultuurinõuniku ametijuhendis on ühe oskusena märgitud ka inglise keele valdamine B-1 võ B-2 tasemel ning sellel tasemel kaebaja tõepoolest inglise keelt ei valda, siis on teadaolevalt võimalik inglise keelt õppida ja omandada see vajalikul tasemel. Inglise keele oskuse puudumine ei saa olla olulisem, kui kaebaja teadmised, oskused ja pikaajaline töökogemus kultuuri ja hariduse valdkonnas.

3.2 Isegi, kui koondamine oleks lubatav, siis on sellest ette teatatud vähem mitte 63 päeva, nagu on märgitud käskkirjas, vaid 88 päeva. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kaebaja on Märjamaa Vallavalitsuse haridusja kultuurinõuniku ametikohal töötanud 12 aastat, mistõttu pidi koondamisest ette teatama 90 päeva. Kaebaja sai koondamisest teada vaidlustatavast käskkirjast 29.12.2017.a, samas oli teenistussuhte viimaseks päevaks märgitud 31.12.2017.a. Vastustaja 18.12.2017.a teade ei ole käsitletav koondamisest etteteatamisena, vaid teise töö pakkumisena, millele oodatud kaebaja vastust. Alles pärast kaebaja vastust koostatud käskkiri on haldusakt, millega kaebajale anti teada, et ta vabastatakse teenistusest koondamise tõttu.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 Märjamaa Vallavalitsuse 18.12.2017 teate puhul ei saa olla kahtlust, et tegemist võiks olla millegi muu kui koondamisest etteteatamisega. Kuna vastustaja on järginud ATS-st tulenevat teenistusest vabastamise etteteatamise kohustust ei ole põhjendatud kaebaja nõue ja seisukoht, et vastustajal tuleb kaebajale tasuda hüvitist koondamisest vähem etteteatatud 88 päeva eest.

4.2 Vastustaja on täitnud seadusest tulenevat põhjendamiskohustust – 29.12.2018 käskkirjas on välja toodud, et uue ametiasutuse koosseisus loodud kultuurinõuniku ametikohta täitva ametniku haridusele ja oskustele on tulenevalt ametikohal täidetavatest teenistusülesannetest esitatud erialase kõrghariduse ja inglise keele valdamise nõue ning nimetatud nõuded ei ole T.M.l täidetud. Samuti on käskkirjas muuhulgas sedastatud, et erialase kõrghariduse ja inglise keele oskuse omandamist tööandja kulul mõistliku ajaga korraldada ei ole võimalik.

4.3 Uutel ametikohtadel on teenistusülesanded olulises osas muutunud ning ametikohtadele on sätestatud ka kõrgemad nõuded. Uusi ametikohtasid iseloomustab selge teenistusülesannete kvaliteedi kasv ja spetsialiseerumine: uutes ametikohtades on ametnikel silmnähtavalt suurem pädevus, vastutus ja sellest tulenevalt ka palju suuremad nõudmised. Näiteks haridusnõuniku tööülesannete hulka kuuluvad muuhulgas tööülesanded, mida haridusja kultuurinõuniku ametikohal varasemalt ei olnud. Haridusja kultuurinõuniku ülesanne oli kultuurivaldkonna üldine korraldamine ja vajadusel ülevallaliste ürituste korraldamisel osalemine. Kultuurinõuniku sisuliseks tööks aga on ülevallaliste ürituste sisuline koordineerimine alates ideest kuni läbiviimiseni ja sh ürituse modereermine. Kaebaja pole vastustajale teadaolevalt kunagi varem täitnud selliseid tööülesandeid, mis on nõutud uuel kultuurinõuniku või haridusnõuniku ametikohal.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et seoses Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisega korraldati Märjamaa Vallavolikogu 05.12.2017 otsusega nr 23 ümber Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala vallavalitsus ühendamise teel ning moodustati alates 01.01.2018 valla ametiasutustena Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala osavallavalitsus (vt https://marjamaa.kovtp.ee/documents/38 0086/17886753/protokoll+nr+4.pdf/40f86640-d826-4f00-923c-77d0f8770236). Haldusreformi seaduse (HRS) § 18 lg 2 kohaselt ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kelle ametikoht ja teenistusülesanded kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus ei muutu selliselt, et see eeldaks ametnikult uuel ametikohal teistsugust haridust või töökogemust või teistsuguseid teadmisi või oskusi, jätkab teenistust haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisus. Sama paragrahvi lg 5 esimese lause kohaselt kui ametniku senine ametikoht haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatava uue ametiasutuse koosseisus koondatakse, pakutakse ametnikule ATS § 90 lg 7 alusel võimaluse korral muud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega töövõi ametikohta haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse koosseisus. Sama lõike teise lause kohaselt kui ametniku senine ametikoht koondatakse ja talle pakutakse töökohta, tuleb ametnikule teenistusest vabastamisel maksta ATS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel koondamishüvitist.

5.2 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et uue ametiasutuse - Märjamaa vallavalitsuse - koosseisus loodi alates 01.01.2018 vallavanema otsealluvuses üks haridusnõuniku ja üks kultuurinõuniku ametikoht (vt Märjamaa Vallavolikogu 05.12.2017 otsus nr 24 ja selle seletuskiri, tl 16, 21). Kaebuses leitakse, et vastustaja oleks pidanud pakkuma kaebajale mõlemat nimetatud ametikohta. Puudub vaidlus, et vastustaja seda ei teinud. Kohus on seisukohal, et vastustaja on toiminud õigesti. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ametniku senine ametikoht on koondatud.

Nimelt ei ole ühinemisjärgse uue omavalitsusüksuse ametiasutuse koosseisus enam haridusja kultuurinõuniku ametikohta. Seega tuli HRS § 18 lg 5 kohaselt kaebajale võimaluse korral pakkuda muud tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Kaebaja on kohtuistungil tunnistanud, et tal puudub uutel - haridusnõuniku ja kultuurinõuniku - ametikohtadel nõutav haridus, kultuurinõuniku ametikohal ka nõutav võõrkeeleoskus (tl 58). Ametijuhenditest nähtuvalt nõutaksegi kõnealustel ametikohtadel kaebaja omast erinevat haridust: haridusnõuniku ametikohal - kõrgharidust haridusvaldkonnaga seotud erialal (vt ametijuhendi p 6.1, tl 52p), kultuurinõuniku ametikohal - kõrgharidust kultuurikorralduse erialal (vt ametijuhendi p 6.1, tl 50p).

Puudub ka vaidlus, et kaebaja poolt seni täidetud ametikoha ja uute ametikohtade ülesanded ei lange kokku (tl 58p-59). Nii on haridusnõuniku ülesannete hulgas hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise ning valla lehes ja valla kodulehel haridusalase informatsiooni väljaandmise ja avalikustamise koordineerimine (vt ametijuhendi p-d 3.8 ja 3.10, tl 52) ning kultuurinõuniku ülesannete hulgas valla mainekujunduse korraldamine ja välissuhtlusega seotud tegevus (vt ametijuhendi p-d 3.3, 3.9 ja 3.11, tl 50-50p; vastustaja seletus kohtuistungil, tl 59), milline kogemus kaebajal seni puudub (tl 58p).

Kuna kaebajal puudusid uutel ametikohtadel nõutav haridus, oskused ja töökogemus, siis ei tulnudki vastustajal neid ametikohti kaebajale pakkuda. Puudub vaidlus, et kaebajale pakuti tema erialale vastavat töökohta (tl 27). Kuna kaebaja seda pakkumist vastu ei võtnud, siis kuulus ta teenistusest vabastamisele koondamise tõttu ja talle tuli maksta ATS § 102 lg-s 1 sätestatud koondamishüvitis (HRS § 18 lg 5). Selliselt on vastustaja ka toiminud (vt kaevatava käskkirja p-d 1 ja 2).

5.3 ATS § 101 lg 1 p 4 kohaselt teatatakse koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat, vähemalt

90 kalendripäeva. Puudub vaidlus, et kaebaja teenistusstaaž on kestnud üle kümme aasta ja selles, et kaebajale maksti palka 63 tööpäeva eest. Kohus on seisukohal, et vastustaja pole eksinud. Kaebaja leiab ebaõigesti, et Märjamaa Vallavalitsuse 18.12.2017 kirja nr 21.1-7.4/3966 näol polnud tegemist koondamisteatega. Kirjast nähtuvalt on kaebajale teada antud tema ametikoha kaotamisest 31.12.2017 ja tema teenistusest vabastamisest juhul, kui ta kirjas pakutud töökohta vastu ei võta (tl 6). Seega on nii kirja pealkirjast kui sisust nähtuvalt tegemist koondamisteatega.

5.4 Kaevatav käskkiri on seega õiguspärane ning kaebuses nõutud hüvitise ja palga väljamõistmiseks puudub alus.

6. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys