2-17-118886/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 12.03.2018 otsuse resolutsiooni sõnastust elatise suuruse

muutumise osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja CC kanda. Hagejatel kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

4.Jätta rahuldamata kostja 12.12.2018 taotlus 06.12.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Rahuldada XX ja YY hagi CC vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista CC-lt XX (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis summas

150 eurot kuus alates 01.07.2017.a kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.04.2019.a,

kuid mitte vähem kui 60% igakordsest kehtivast elatise alammäärast XX kasuks.

3. Välja mõista CC-lt YY (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks igakuine elatis summas

150 eurot kuus alates 01.07.2017.a kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.01.2026.a,

kuid mitte vähem kui 60% igakordsest kehtivast elatise alammäärast YY kasuks.

4. CC-l tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda iga kuu eest ette QQ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXX, märkidesse maksekorralduse selgitusse „Elatisraha“.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

18.12.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-118886

Kohtuasi

XX (X) ja YY (Y) hagi CC (C) vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

CC apellatsioonkaebus XX nõudele, 900 eurot

CC apellatsioonkaebus YY nõudele, 900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XX (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (ik XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja QQ (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja CC (ik XXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.12.2018

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja I, laps I) ja YY (hageja II, laps II) esitasid 03.09.2017 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse CC (kostja, isa) vastu kummagi hageja kasuks 352,5 euro

suuruse elatise väljamõistmiseks kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Seoses kostja vastuväitega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hagejad esitasid 04.10.2017 kostja vastu nõude hagivormis, milles palusid

kostjalt elatise välja mõista miinimummääras alates 01.07.2017. Kohtuistungil avaldasid

hagejad, et on nõus 150 euro suuruse elatise tasumisega kummalegi hagejale, kuid mitte

väiksema, kui 60%-ga elatise miinimumsuurusest.

Hageja I ülalpidamiseks kulus kuus keskmiselt 713 – 725 eurot, millest 88 – 100 eurot olid

eluasemekulud, 155 eurot toidukulud, 65 eurot transpordikulud, 30 eurot sidekulud, 5 eurot

tervishoiukulud, 10 eurot hügieenikulud, 40 eurot hariduskulud, 80 eurot kulud riietele ja

jalanõudele, 240 eurot muud vältimatud püsikulud, sh hobiga seonduvad kulud. Hageja II

ülalpidamiseks kulus kuus keskmiselt 493 – 505 eurot, millest 88 – 100 eurot olid

eluasemekulud, 120 eurot toidukulud, 55 eurot transpordikulud, 20 eurot sidekulud, 5 eurot

tervishoiukulud, 5 eurot hügieenikulud, 30 eurot hariduskulud, 80 eurot kulud riietele ja

jalanõudele, 90 eurot muud vältimatud püsikulud, sh hobiga seonduvad kulud. Kõik hagejate

kulud kandis nende seaduslik esindaja QQ (ema), sest alates 01.07.2017 ei maksnud kostja

lastele üldse elatist. Varem tasus kostja elatist ebaregulaarselt.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkisid hagejad, et kostjale ja hagejate emale ühiselt

kuulunud korter oli müügis. Müügist saadud rahast 50% kulus lastele uue kodu soetamiseks

tehtava sissemakse katteks ja 25% läks kostja laenu katteks. Hagejad käisid kostja juures

oluliselt vähem, kui kostja märkis. Hageja I viibis kostja juures keskmiselt ühe päeva kuus, kuid

esines ka kuid, kui hageja I kostja juures üldse ei käinud. Samuti esines nädalaid, kui hageja II

ei viibinud ühtegi päeva kostja juures. Kostja oli infotehnoloogiaalase kõrgharidusega ning

töötas varem vastutusrikastel ja hästi tasustatud töökohtadel, s.t hagejal oli võimalik teenida

kõrgemat töötasu kui 400 eurot kuus.

Kostja vastuväited

2. Kostja nõustus, et peab hagejatele elatist võimaldama, kuid leidis, et tagasiulatuva elatise nõue

tuleb jätta rahuldamata ja edasiulatuv välja mõistmata, arvestades, et kostja kandis hagejate

eluasemekuludest 250 eurot ja igakuiselt kulus jooksvate kulude näol hagejatele 100 eurot.

Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Kostja kandis igakuiselt hagejate eluasemega seonduvad laenu- ja kindlustusmaksed ning tasus

hagejate kulude eest, kui hagejad olid kostja juures. Hagejad elasid koos emaga korteris, millest

75% kuulus hagejate emale ja 25% kostjale. Kostja korterist mingit kasu ei saanud, kuid kandis

kõik korteriga seotud laenu- ja kindlustusmaksed (u 250 eurot kuus). Seejuures ei maksnud

hagejate ema kostjale kasutuseeliseid kostjale kuuluva osa kasutamise eest. Hageja II viibis

kooliajal tavaliselt ühe päeva nädalas pärast kooli isa juures ja läks järgmisel päeval isa juurest

kooli. Suveperioodil olid kokkusaamised ebaregulaarsemad, kui igakuiselt viibis hageja II isa

juures vähemalt 5-6 päeva. Hageja I veetis kostja juures aega ebaregulaarsemalt, kuid vähemalt

viis päeva kuus. Seal ajal, kui lapsed olid hageja juures, kandis lastega seonduvad kulud tema,

mida oli umbes 100 eurot kuus.

Lisaks seaks hagi rahuldamine täies ulatuses ohtu nii kostja kui tema nooremate alaealiste laste

majandusliku toimetuleku. Kostjal oli kokku neli alaealist last. Tema peamine sissetulek oli

398,46 euro suurune töötasu ning väärtpabereid ja väärisesemeid talle ei kuulunud. Veel kuulus

talle 25% kinnistust, kus hagejad koos emaga elasid. Kostja abikaasa igakuine sissetulek oli

410 eurot, millele lisandus laste toetus 100 eurot. Seega oli kostja leibkonna igakuine keskmine

sissetulek 908,46 eurot kuus. Kostja enda igakuised kulud olid 585 eurot ja temaga koos elavate

laste kulud 310 eurot ja 290 eurot, millest kostjale langev osa oli 300 eurot. Kuivõrd hagejatele

kulus kostjal niigi igakuiselt kokku 350 eurot, seaks sellele lisaks miinimummääras elatise

väljamõistmine kostjaga koos elavad lapsed põhjendamatult kehvemasse olukorda.

Kostja ei saanud lastele paremat äraelamist võimaldada mh hagejate ema pahauskse käitumise

tõttu. Viimane lükkas korduvalt tagasi kostja ettepaneku taotleda riigilt lasterikka pere toetust,

mistõttu oli perel laste ülalpidamiseks alates 01.07.2018 iga kuu 350 eurot vähem. Samal ajal

oli hagejate ema sissetulek väga hea ja peagi saab ta kätte korteri müügitulu. Kusjuures 75%

korterist kuulus hagejate emale, sest kostja kinkis endale kuulunud 50%-st 25% lahku kolides

temale. Osa korteri müügist saadud rahast oli võimalik arvestada elatisena.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 01.07.2017 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni 150 euro suuruse elatise, kuid mitte väiksema kui 60% Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Tasumisele kuuluv elatis tuli tasuda hagejate ema

arveldusarvele. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

Pooltel puudus vaidlus selles, et kostjal oli hagejate ülalpidamise kohustus ja hagejad elasid

ema juures. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal tuli hagejatele tasuda elatist tagasiulatuvalt

ja kui palju. Menetluses ei leidnud tõendamist, et kostja tasus hagejatele elatist alates

01.07.2017. Seega oli elatise väljamõistmine nimetatud kuupäevast alates õigustatud. Samuti

ei esinenud alust vähendada hagejatele väljamõistmisele kuuluvat elatist alla 150 euro kuus,

kuid mitte vähem kui 60% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kuivõrd hagejad esitasid nõude elatise saamiseks alla miinimummäära, ei pidanud nad enda

vajadusi tõendama. Samas leidis kostja, et praegusel juhul esines mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja palus kahele lapsele kokku välja

mõista 100 euro suuruse elatise, sest kostja ülalpidamisel oli veel kaks alaealist last ja ta veetis

hagejatega palju aega koos. Samuti tugines kostja asjaolule, et tema igakuine töötasu oli 398,46

eurot.

Menetluses ei leidnud tõendamist, et kostja veetis hagejatega sedavõrd palju aega koos, mis

tingis sellel põhjusel väiksema elatise tasumise kohustuse. Teiste laste olemasolu annab alust

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise

väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostjal oli neli last, kelle

vajadused oli sarnased. Seega tuli kostja kõikidele lastele tagada võrdne kohtlemine. Kostja

sissetulek oli väike, kuid vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Pealegi oli kostja OÜ Y juhatuse

liige ja ainuosanik, W OÜ juhatuse liige ning Mittetulundusühing U juhatuse liige. OÜ Y 2016.

aasta käive oli 8 352 eurot ja kasum 1 687 eurot.

Eelnevale lisaks nõustus kostja kohtuistungil tasuma hagejatele elatist alates 2018. aasta

veebruarist kokku 300 eurot, s.o kummalegi hagejale 150 eurot, kuid mitte vähem kui 60%

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja sissetulek võimaldas sellises

suuruses elatist tasuda ja arvelduskonto väljavõtete järgi oli kostja varem sellises suurusjärgus

elatist hagejatele ka maksnud. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuli tasuda hagejate ema

arveldusarvele iga kuu eest ette.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi

menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis kummagi hageja kasuks välja

suurema elatise kui 50 eurot kuus ning nõudis kostjalt väljamõistetud elatise tasumist ka perioodi

01.07.2017 – 31.03.2018 eest. Tühistatud osas palus hageja teha uus otsus, millega mõista

kummagi hageja kasuks välja 50 euro suurune elatis alates 01.04.2018.

Maakohus ei võtnud piisavalt kostja majanduslikku olukorda arvesse. Kostja ei olnud suuteline

sedavõrd suurt elatist hagejatele maksma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata ja endaga

kooselavaid tütreid ebavõrdsesse olukorda asetamata. Kostja igakuine töötasu oli 400 eurot.

Tasudes hagejatele 300 eurot kuus, jäi kostja ja teiste alaealiste laste ülalpidamiseks 100 eurot

kuus. Langetatud kohtuotsuse tõttu kaebas kostjaga koos elavate tütarde ema kostja kohtusse

elatisraha saamiseks. Kostja töövõime oli halb, sest ta oli korduvalt depressiooni põdenud.

Seevastu hagejate ema teenis väga head töötasu ja lükkas pahatahtlikult tagasi kostja ettepaneku

taotleda riigilt lasterikka pere toetust. Kostja tasus hagejate ja nende ema eluasemeks olnud

korteri laenu- ja kindlustusmakseid 2017. aasta augustini, võimaldas neil elada korteris, millest

kostjale kuulus 25% ja veetis hagejatega koos aega, kandes nendega koos viibimise ajal kõik

kulud. Perioodil 01.07.2017 – 31.03.2018 tasus kostja elatist kokku 2 030 eurot. Osa korteri

müügist saadud rahast sai arvestada kostja tasutud elatisena.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

6. Kostja esitas 12.12.2018 taotluse 6.12.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja

leiab, et protokoll on valikuline, kostja seisukohti on kajastatud kahjustavalt või pole neid üldse

kajastatud.

7. Hagejad ei vastanud protokolli parandamise taotlusele tähtaegselt.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis

temalt laste ülalpidamiseks välja enam kui 50 eurot ühe lapse kohta kuus alates 01.04.2018 ja

mõistis välja elatise perioodi 01.07.2017 – 31.03.2018 eest. Vaidlustamata osas, s.o alates

01.04.2018 edasiulatuva elatise 50 eurot lapse kohta tasumise osas kuni laste täisealiseks

saamiseni on kohtuotsus jõustunud. Vaidlustatud ei ole menetluskulude poolte kanda jätmist.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.

Esmalt täpsustab ringkonnakohus hagejate nõudeid.

20.02.2018 kohtuistungil palusid hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks igakuiselt

150 eurot, s.o 60% kehtivast elatise alammäärast. Kostja nõustus tasuma elatist hagejatele kokku

300 eurot veebruarist 2018. Vaidluse alla jäi tagasiulatuva elatise tasumisega seonduv (I kd,

lk 143). Samas aga mõistis maakohus 12.03.2018 otsusega kostjalt välja hagejate kasuks elatise

150 eurot lapse kohta kuus, kuid ei seadnud elatise maksmist sõltuvusse elatise miinimumsuuruse

muutumisega, vaid töötasu miinimummääraga. Ringkonnakohtu 06.12.2018 istungil kinnitasid

pooled, et maakohtu istungil ei olnud juttu elatise suuruse sidumisest töötasu miinimummääraga,

vaid miinimumelatise suurusega.

Kuna alates 01.01.2018 on miinimumpalk 500 eurot, siis on elatise miinimummäär 250 eurot

(PKS § 101 lg 1). Sellest 60% moodustab 150 eurot. Maakohus on välja mõistnud elatise 150

eurot lapse kohta kuus, mis on 60% miinimumelatisest, mitte töötasu alammäärast.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab elatise suuruse kindlaksmääramise osas

PKS § 101 lg-le 2, mille kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et

elatisesumma mõningane võimalik suurenemine tulevikus oleks talle eelduslikult üle jõu käiv.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on praeguse vaidluse asjaolusid arvestades veaga otsuses,

mida on võimalik parandada. Otsuse täitmise selguse huvides parandab kohus otsuse

resolutsiooni ja sõnastab kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on

oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Hagejate nõue oli sellest väiksem. 2017. a oli miinimumelatise suuruseks 235 eurot

ja 2018. a 250 eurot. Seega ei pidanud hagejad enda vajadusi tõendama. Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus nr 3-2-1-35-16, p 20;

26.06.2013 otsus nr 3-2-1-78-13, p 13; 04.12.2013 otsus nr 3-2-1-136-13, p 13). Maakohus,

mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja kummagi hageja kasuks alates 01.07.2017. a 150 eurot

kuus.

Kostja on maakohtu menetluses esitanud erinevaid vastuväiteid hagejate nõudele, miks ta ei ole

võimeline tasuma igakuiselt kummagi hageja kasuks 150 euro suurust elatist. Esiteks avaldas

kostja maakohtus 30.10.2017 kirjalikus vastuses, et tema leibkonda kuuluvad abikaasa ja 2 tütart

ja tal ei ole võimalik tasuda seetõttu elatist nõutud summas (I kd, lk 54 p). 20.02.2018 toimunud

maakohtu istungil nõustus kostja tasuma lastele 150 eurot kuus alates veebruarist 2018.

Apellatsioonkaebuses oli kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik tasuda ülalpidamist rohkem kui

50 eurot kuus lapse kohta alates 01.04.2018. Apellatsioonkaebusele lisatud ja kohtu poolt vastu

võetud tõendi kohaselt esitasid kostja teised lapsed AA ja VV peale maakohtu otsust 10.04.2018

Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse elatise saamiseks miinimumsummas ja

tagasiulatuva elatise saamiseks alates 01.04.2017 (I kd, lk 182-185). Ringkonnakohtu istungil

selgitas kostja, et temalt on jõustunud kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) välja mõistetud tütarde

ülalpidamiseks elatis miinimummääras 250 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise võlgnevus 2 869

eurot kummagi lapse kasuks. Sama kinnitas kostja ka Riigikohtule 10.07.2018 esitatud

määruskaebuses (II kd lk 13).

PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja vanemad on kohustatud

seda andma. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei ela kostja ülalpidamisel ja ülalpidamise andmine

saab seisneda raha maksmises hagejate ülalpidamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara

arvelt (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt elatise mittemaksmist õigustab

väike sissetulek. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähene sissetulek üksi selline asjaolu, mis

annaks aluse vähendada maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust. Kostja ei ole tõendanud

asjaolusid, mis on tinginud keskmisest väiksema sissetuleku saamise. Piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Maakohtu

otsuse kohaselt ja seda kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil, on ta OÜ Y juhatuse liige ja

ainuosanik ning saab äriühingust tasu. Lisaks on ta veel 2 ühingu juhatuse liige, kuid neist ta tasu

ei saavat. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev, et äriühingu juhatuse liikme ülesannete täitmine

toimub tasuta. Lisaks avaldas kostja ringkonnakohtu istungil, et tal on infotehnoloogiaalane

kõrgharidus. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja on võimeline ühingu huvides tegutsema tasuta,

peaks ta olema võimeline tegema ka tööd, mis on tasustatav. Samuti on paljasõnaline kostja

väide, mille kohaselt tal takistavad suuremat töötasu teenida terviseprobleemid. Kaebusest ei

nähtu, milline on kostja diagnoos, tervise kahjustuse astme ja millisel määral on takistatud

töökohustuste täitmine.

Kostja vastuväitele, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et lapsed viibivad palju aega

kostja juures ja ta teeb seoses sellega kulutusi, vaidlesid hagejad vastu. Hagejate väitel käis

hageja I kostja juures keskmiselt ühe päeva kuus, samuti esines kuid, kus hagejad kostja juures

ei viibinud ning kostja ülalpidamiskulutusi seetõttu ei ole teinud. Kostja vastupidist ei tõendatud.

Ringkonnakohus leiab, tegemist ei ole tõendatud asjaoluga, mis oleks mõjuvaks põhjuseks PKS

§ 102 lg 2 mõttes ja annaks alust elatise vähendamiseks. Hagejate suhtlemine kostjaga jääb

ringkonnakohtu hinnangul tavapärase suhtlemise piiridesse. Kuivõrd PKS § 143 lg 1 näeb ette

vanema õiguse ja kohustuse lapsega suhelda, ei ole lühiajaline lapsega suhtlemine erandlikuks

asjaoluks või mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses.

9. Juhindudes TsMS § 442 lg st 5 lahendab ringkonnakohus kostja taotluse protokolli

parandamiseks. Taotlus jääb rahuldamata ja see lisatakse protokollile. TsMS § 50 lg 1 esimese

lause kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja

muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama lõike teise lause

p 6 järgi tuleb protokolli kanda menetlusosaliste avaldused ja taotlused ning p 8 järgi ka poolte

nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes

dokumentides. Seadusest ei tulene, et poole selgitused peaks protokollima sõna-sõnalise

täpsusega. Kuna kostja taotluse järgi tuleks protokolli üksnes täpsustada ja täiendada, siis puudub

alus taotluse rahuldamiseks.

10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Hagejatel

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing