2-18-105086/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-18-105086

Tsiviilasi

SM-Korjuu Oy hagi Osaühing Oscaarehvid vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7175,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

SM-Korjuu

Oy

(Soome

registrikood

F122874876, asukoht Kankitie 7 48400 Kotka Soome

Vabariik, e-post markku.kotola@korjuu.fi); lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Leino

Biin

(e-post

leino@biin.ee)

Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231,

asukoht

Pikk

tn

52-67

Tartu,

e-post,

e-post

info@oscarrehvid.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada SM-Korjuu OY hagi Osaühing Oscarrehvid vastu võla nõudes.

2. Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid SM-Korjuu Oy kasuks:

1) põhivõlg 6316 eurot;

2) sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 14.09.2017-28.05.2018 eest summas 354,66

eurot;

3) viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 29.05.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Osaühing Oscarrehvid kanda.

5. Määrata SM-Korjuu Oy menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot.

6. Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid SM-Korjuu Oy kasuks menetluskulu 525 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. SM-Korjuu Oy (hageja) esitas 09.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 6400 euro nõudes. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega andis

Pärnu Maakohus 14.05.2018 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 14.05.2018 määrusega hagejat

esitama kohtu määratud tähtajaks nõuetekohane hagiavaldus ja tasuma riigilõivu. Hageja

esitas kohtule 28.05.2018 hagiavalduse koos hagi tagamise avaldusega. Harju Maakohus

jättis 30.05.2018 määrustega hagi tagamata ja saatis tsiviilasja nr 2-18-105086

kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

2. Hagiavalduse (I kd tl 26-28, lisad tl 30-46) kohaselt tellis hageja 08.09.2017 e-posti teel

kostjalt veoautorehve. Kostja kinnitas tellimuse kättesaamist ja tegi hagejale 08.09.2017 e-

posti teel hinnapakkumise. Hageja tellis 12.09.2017 e-posti teel veel 2 täiendavat

veokirehvi. Kostja vastas XX.XX.XXXX e-kirjaga, et müük toimub proforma arve alusel,

st enne kauba tarnimist peab olema selle eest tasutud. Hageja palus XX.XX.XXXX kirjas

saata arve ning küsis, kui kaua kauba tarnega aega läheb. Kostja vastas XX.XX.XXXX e-

kirjaga, et tarne võtab aega 3-4 päeva. Kostja väljastas hagejale XX.XX.XXXX arve nr

XXX tellitud kauba eest summas 6316 eurot ja hageja tasus saadud arve samal päeval.

Peale arve tasumist tellitud rehvide tarnet ei toimunud. Hageja tuletas korduvalt kostjale

täitmata kohustust meelde, kuid kostja tellitud rehve ei tarninud ega tagastanud ka saadud

raha. Hageja saatis 29.01.2018 kostjale viimase meeldetuletuse ning andis täiendava

tähtaja lepingu täitmiseks kuni 09.02.2018. Kostja täiendava tähtaja jooksul oma

võlgnetavat kohustust ei täitnud. Hageja esitas kostja vastu 09.03.2018 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 21.04.2018 vastuväite.

Hageja leiab, et kostja väide, et tegemist on spetsiifilise kaubaga, millel on pikk tarneaeg

ning hageja pidi sellest teadlik olema, on alusetu. Kostja on ise kirjalikult kinnitanud, et

tarneaeg on 3-4 tööpäeva ning tegemist on väga levinud mõõdus veokirehvidega, millel on

palju tootjaid ja erinevaid pakkujaid. Kostja kodulehel avaldatud info kohaselt on

mõlemas mõõdus rehve, mida hageja kostjalt tellis, saadaval 9 erinevat varianti mõõdus

315/70 R22.5 ja 6 erinevat varianti mõõdus 385/55 R22.5. Mitte ühegi rehvi juures ei ole

märgitud pikast tarneajast või tarneraskustest. Kostja kodulehel Korduma Kippuvate

Küsimuste rubriigis on vastuse nr 9 all kostja kinnitanud, et kõikide tellitud kaupade

kättetoimetamise aeg on Eesti piires 1-6 tööpäeva. Seega on kostja XX.XX.XXXX e-

kirjas pakutud tarneaeg 3-4 päeva loogiline ja vastavuses kostja enda praktikaga. Ei ole

mõistlik ega ka tavapärane, et kostja ei ole suutnud tellimuse teostamisest möödunud 8

kuu jooksul rehve tarnida. Kostja kas on sattunud majanduslikesse raskustesse või käitub

teadlikult pahatahtlikult, samas kostja oma kohustust hageja ees tunnistab.

Lepingu sõlmimisest on möödunud hagi esitamise ajaks 8 kuud ning see on ületanud

igasugused mõistlikud tarneajad mitme kuu võrra. Seega esineb lepingust taganemise alus

ning hageja ei soovi kostjalt lepingu täitmist, vaid makstud raha tagastamist koos

intressiga.

Intress hageja nõudelt summas 6316 eurot on 505,28 eurot aastas ehk 1,38 eurot päevas.

Periood 14.09.2017-28.05.2018 on 257 päeva ehk intressinõue moodustab 354,66 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hagi esitamise hetkest kuni põhinõude

täitmiseni. Hagi esitamise päeva seisuga on intressi suuruseks 8% põhinõude summalt

aastas, mis moodustab hageja nõudelt 6316 eurolt 505, 28 eurot aastas ehk 1,38 eurot

päevas (põhivõlg 6316 x viivise määr 8% aastas : 365 päevaga = 1,38 eurot päevas).

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 6316 eurot; hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 354,66 eurot; viivis hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hagile on lisatud poolte e-kirjavahetus ja selle tõlge, XX.XX.XXXX arve,

maksekorraldus arve tasumise kohta, 29.01.2018 meeldetuletus, vastuväide maksekäsu

kiirmenetluses, kostja kodulehe väljavõte, KKK kostja kodulehelt, intressimäära teade,

EMTA andmebaasi väljavõte.

3. Hageja leiab 06.11.2018 (I kd tl 69-70) seisukohas, et kostja väited selle kohta, kuidas

hageja tellitud rehvid on erilised ja pika tarneajaga, on paljasõnalised. Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks tavapärastest rehvidest erinevate rehvidega,

millega kaasneks pikk tarneaeg. Hageja kinnitab, et tegemist on täiesti tavapäraste,

tavateedel liiklemiseks mõeldud veokirehvidega. Hageja on tänaseks vajalikud rehvid

saanud Soomest teise tarnija käest ilma igasuguse erilise ooteajata. Eluliselt ei ole usutav,

et selliseid rehve ei ole võimalik rohkem kui aasta jooksul tarnida. Kostja ei ole hagejale

teinud tellimusest möödunud aasta jooksul ühtegi tõsiseltvõetavat ettepanekut rehvide

tarne või raha tagastamise kohta. Kostja on tegelenud peamiselt hageja ignoreerimisega.

Hageja on lepingust taganenud. Kostja ei ole rohkem kui aasta jooksul suutnud oma

lepinguga võetud kohustust täita. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa eeldada, et

hageja sooviks neid rehve omandada ning seda eriti olukorras kus ta on uued rehvid juba

hankinud. Seega tuleb poolte 29.01.2018 ja 04.05.2018 kirjavahetust tõlgendada lepingu

ülesütlemise teatena. Hagejal puudub huvi vaidluse lahendamiseks muude rehvide

omandamise näol. Hageja soovib oma makstud raha tagasi saada.

KOSTJA VASTUS HAGILE

4. Kostja 04.10.2018 vastuse (I kd tl 63-66) kohaselt on hageja ja kostja koostööd teinud

alates 2012 aasta alguses, varasemalt on kõik tehingud sujunud ilma pretensioonideta.

Septembris 2017 pöördus hageja kostja poole järjekordse sooviga rehve osta. Hageja

sooviks olid seekord spetsiifilised veoauto rehvid monteerituna velgedele. Kostja pöördus

erinevate hankijate poole Euroopas, kelle tootesortimendis võiksid taolised tooted olla

ning olemasolu korral uurimaks hindade ja tarnetingimuste kohta. Kostja leidis tarnijad,

kelle tootesortimendis olid vastavad kaubad olemas ja kujundas selle alusel hagejale

toodete hinnad. Tehingust räägiti nii telefoni teel kui ka suheldi meili teel. Hagejale

sobisid kaupade hinnad kui ka tarnetingimused ja ta soovis need tellida. Kaupade eest

tasumiseks lepiti kokku ettemaks. Peale ettemaksu laekumist pidi kostja tooted tellima

Euroopa edasimüüjatelt. Hageja oli informeeritud, et kaupade tarne ei toimu koheselt

Eestist Soome, vaid peale ettemaksu laekumist tellib kostja tooted oma lattu. Kostja ei

hoia spetsiifilisi ja vähenõutud rehve oma laos, vaid need tellitakse vastavalt vajadusele

Euroopa edasimüüjatelt. Hageja oli teadlik, et tellitud rehvid asuvad mitte Eestis, vaid

Euroopa ladudes ja hakkavad sealt liikuma peale hankijale ettemaksu laekumist. Lisaks

piiravad operatiivset tarnet kogused ehk miinimumkogused, alla millise tarnija kaupa

välja ei saada. Lisaks muutub saadavus ajas ehk tundide või minutitega. Kostja selgitab, et

rehvidel on lisaks mõõdule palju muid parameetreid, angu näiteks kas on uus või

taastatud, kas on suve-, talve- või aastaringne rehv, kvaliteediklass, erinevad koormus- ja

kiirusindeksid, erinevad kasutusalad jne. Seega lähtuda ainult mõõdust on väga

lihtsustatud käsitlus tundmata ala spetsiifikat. Informatsioon kodulehele kogutakse kokku

erinevatest ladudest nii Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt jne. Ettemaks laekus

kostja kontole 14.09.2017, peale mida kostja tellis ka omakorda tooted välishankijalt.

Erinevatel põhjustel on tooted jäänud saabumata kostja lattu. Hageja ja kostja ei ole

omavahel kokku leppinud toodete hiliseima tarne kuupäeva. Hageja ja kostja ei ole

omavahel kirjalikult kokku leppinud detailseid reegleid tarnimise osas. Tegemist on n.ö

lahtiste tingimustega, sest kaupade jõudmine hagejani ei olnud võimalik kuupäevaliselt

määratleda. Kostja möönab, et kaupade tarne on viibinud ja sellest on hagejat korduvalt

teavitatud. Hageja küsib oma e-kirjas 29.01.2018 rehvide kiiremat tarnet. Kirja toonist

võib selgelt välja lugeda, et hageja oli teadlik pikemast tarneajast. Samas täiendava tähtaja

andmine näitab selgelt, et hageja on endiselt kaubast huvitatud.

Kostja leiab, et taganemise avaldust ei ole hageja poolt tehtud ega kostjale esitatud. TsÜS

§ 75 lg 1 II lause kohaselt tuleb tõlgendada hageja poolt kostjale 04.05.2017 ja

29.01.2018.a esitatud e-kirja sisu nii, nagu tahteavalduse saajaga (kostjaga) sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja leiab, et selles kirjas avaldatust

ei ole võimalik aru saada, et hageja oleks avaldanud soovi müügilepingust taganeda.

29.01.2018 e-kirjast ei nähtu otsest hageja tahet vastavasisuliseks müügilepingust

taganemiseks. Hageja ei ole kostjat selgelt teavitanud tehingust loobumise osas. Kostja

leiab, et hageja on kohtusse pöördunud ennatlikult, ära kasutamata kõiki võimalusi poolte

vahel kokkuleppele jõuda.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

1) pooled leppisid kokku kostja 08.09.2017 ja 12.09.2017 e-kirjas nimetatud 12 velgedel

veoautorehvi tarnimises hagejale;

2) hageja tasus XX.XX.XXXX ettemaksu arve alusel kostjale samal päeval 6316 eurot;

3) kostja ei tarninud hagejale tellitud veoautorehve;

4) hageja andis 29.01.2018 kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks või raha

tagastamiseks hiljemalt 09.02.2018, kostja ei ole vaidlustanud nimetatud kirja

kättesaamist.

7. Poolte vahel on vaidlus selles, mis ajaks pidi kostja tellitud kaubad hagejale tarnima.

Kostja väitel oli tegemist spetsiifiliste veoautorehvidega, mille tarnimise tähtaeg oli

detailsemalt kokku leppimata, kuna see ei sõltunud kostja tegevusest, s.h puudus

kokkulepe viimases võimalikus tarnetähtajas. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole

lepingust kehtivalt taganenud, kuna ta ei ole teinud kostjale sellekohast selget

tahtevaldust. Kohus leiab, et kostja vastuväite põhjal vaidlustab kostja seega nii lepingust

taganemise materiaalsed kui formaalsed eeldused.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja mh taganeda lepingust. Lepingust taganemise kehtivuseks on

vajalik, et oleksid täidetud selle materiaalne ehk sisuline eeldus, s.o et esineb taganemist

õigustav põhjus, ning formaalne eeldus, milleks on eelkõige, et vastaspoolele on esitatud

õigel ajal taganemisavaldus. Kohus käsitleb järgnevalt esiteks taganemise materiaalsete ja

seejärel formaalsete eelduste täidetust.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS

§ 116 lg-s 2 on toodud loetelu rikkumistest, mida võiks pidada esmajoones oluliseks.

10. Antud juhul on hageja lepingust taganemist põhjendanud sellega, et kostja ei täitnud

omapoolset kohustust tarnida tellitud kaup lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul ning ei

teinud seda ka täiendavalt antud tähtaja kestel.

11. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et leping oli tarnetähtaja osas sõlmitud nö lahtise

tingimusega ja et pooled ei olnud kokku leppinud konkreetses tarnetähtajas järgmistel

põhjendustel.

12. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes

kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused

ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).

Tulenevalt tõendamiskoormisest peab kostja tõendama, et pooled leppisid kokku selles, et

kostjapoolse kohustuse täitmise tähtaeg jääb kindlaks määramata. Kohus leiab, et kostja ei

ole tõendanud sellise ühise tegelikku tahte olemasolu.

VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei ilmne lepingu sõlmimisel peetud

kirjavahetusest ja hilisemast käitumisest poolte tahet jätta veoautorehvide hagejale

tarnimise tähtaeg lahtiseks. Kohus leiab, et selline seisukoht ei põhineks nii poolte poolt

kirjavahetuses avaldatule ega oleks mõistlik, arvestades lepingu olemust, s.o tegemist ei

ole unikaalse või harvaesineva kaubaga, ja hageja ilmse huviga tellitud kauba koheseks

tarnimiseks.

13. Kohus leiab, et paljasõnalised ja tõendamata on ka kostja väited selle kohta, et

tarnetähtaeg oli kindlaks määramata, kuivõrd tegemist oli spetsiifiliste veoautorehvidega

ja seetõttu sõltus nende tarnimine kostjast mitteolenevatest asjaoludest.

14. Kostja väitel oli tegemist spetsiifiliste rehvidega ning tema selgituse kohaselt ei hoia ta

spetsiifilisi ja vähenõutud rehve oma laos, vaid need tellitakse vastavalt vajadusele

Euroopa edasimüüjatelt. Kohus leiab, et kostja küll kirjeldas oma vastuses, milles võib

seisneda rehvide spetsiifilisus (uus või kasutatud, kvaliteediklass, kasutusala jne), kuid ei

ole välja toonud ja tõendanud, milles käesoleval juhul seisnes tellitud veoautorehvide

spetsiifilisus. Hageja kinnitusel oli tegemist väga levinud mõõdus veokirehvidega, millel

on palju tootjaid ja erinevaid pakkujaid. Kohtu hinnangul ei ilmne ka pooltevahelisest

kirjavahetusest, et tegemist oleks eriliste või mingitele täiendavatele tingimustele

vastavate rehvidega, millest tulenevalt võiks nende tarnetähtaeg pikem olla.

Hageja esitas kohtule otsinguväljavõtte kostja kodulehelt, mille kohaselt on hageja tellitud

rehve saadaval 9 erinevat varianti mõõdus 315/70 R22.5 ja 6 erinevat varianti mõõdus

385/55 R22.5. Kohus leiab, et kuivõrd otsing on tehtud otsingukriteeriumi „hetkel laos

olevad tooted“ järgi, siis ei vasta tegelikkusele kostja väited selle kohta, et ta pidi tellitud

kauba eelnevalt oma lattu tellima. Kohus märgib, et kuigi otsing on tehtud 24.05.2018

seisuga, on tõenäoline, et sarnased valikud olid olemas ka poolte vahel lepingu sõlmimise

hetkel.

Kohus märgib täiendavalt, et kostja selgituse põhjal suhtles ta hageja soovitud kauba

kohta pakkumise koostamiseks erinevate Euroopas asuvate hankijatega, et leida sobivad

veoautorehvid, selgitada välja hind jms. Samas nähtub hageja esitatud kirjavahetusest, et

kostja esitas hageja 08.09.2017 kl 8.15 esitatud tellimusele omapoolse pakkumise juba

samal päeval kl 10.43 kirjas. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kostja oleks sedavõrd lühikese

aja jooksul esitanud päringud ja saanud neile vastused mujal asuvatelt pakkujatelt, seega

koostas kostja ka hagejale määratud pakkumise kodulehel oleva informatsiooni põhjal,

seega ilmselt laos olemasolevate toodete hulgast.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja võis põhjendatult oodata, et tellitud rehvid

tarnitakse talle kostja lubatud 3-4 päeva jooksul ettemaksuarve tasumisest.

15. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 I ja II

lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 19.09.2017 (kostja väitel

laekus XX.XX.XXXX tehtud makse kostjale 14.09.2017).

16. Hageja andis 29.01.2018 kirja kohaselt kostjale täiendava tähtaja kuni 09.02.2018

omapoolse kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei teinud seda. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt

on olulise lepingurikkumisega mh tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik

millist kohustust käesoleva VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja

jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 1 I lause

sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse

täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, kas antud

tähtaeg oli mõistlik, seega tuli kostjal lepingust taganemise vältimiseks tarnida hagejale

nõutud kaubad määratud tähtaja jooksul.

17. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole

täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist

või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.

VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele

või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

18. Lepingust taganemise avaldusele ei näe seadus ette konkreetseid sisunõudeid, oluline on,

et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingu ühepoolselt

lõpetada. Kostja leiab, et hageja 29.01.2018 kirjast ei ilmne, et hageja soovib lepingust

taganeda. Kohus ei nõustu sellise järeldusega. Osutatud kirjas selgitab hageja, milles

seisneb lepingurikkumine ning teatab, et kostjal tuleb täiendava tähtaja jooksul kas ostetud

tooted kohale toimetada või tagastada kauba eest saadud raha, vastasel korral esitab hageja

avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. Kohus selgitab, et tingimusliku

taganemisavalduse esitamise võimalus tuleneb VÕS § 116 lg 5 I lausest, mille kohaselt

VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata,

et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb 19.

19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud

tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja

seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku

tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Kohus leiab, et 29.01.2018 kirjast ilmneb piisava selgusega, et hageja soovib kostjapoolse

kohustuse täitmata jätmisel lepingu lõpetada. Kuivõrd kirja põhjal pöördus hageja seoses

lepingurikkumisega juba varem korduvalt kostja poole, lepingujärgset suhtlemist kinnitab

ka kostja ise, siis kohtu hinnangul pidi kostja aru saama, et hageja soovis lepingut

taganeda. Samuti tuleneb VÕS § 15 lg-st 4, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust

omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. VÕS §

104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei näidanud kostja ka üles piisavat hoolsust,

et kahtluse korral selgitada välja hageja tegelik tahe.

20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 6316 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 354,66 eurot ja viivis

põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Viivise arvestamisel lähtub kohus

sellest, et hagis esitatu põhjal lähtus hageja VÕS § 113 lg-s 1, s.o seadusest tulenevast

viivisemäärast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige

4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 28.08.2018 määruses hagejalt

menetluskulude nimekirja, märkides, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja

kohtu määratud tähtaja jooksul, loeb kohus, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale

riigilõivu, mille suurus tuleneb seadusest. 09.11.2018 määrusega kohus määras, et

menetlusosalistel tuleb esitada lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekiri või

kompromissleping hiljemalt 29.11.2018. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 525 eurot, milleks on

hagiavalduselt (475 eurot) ja hagi tagamise avalduselt (50 eurot) tasutud riigilõiv, mille

suurus tuleneb seadusest. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 525 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik