2-17-7962/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7962

Tsiviilasi

Janary Viljati hagi Viru-Nigula valla vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

313,20 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. juuli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janary Viljati apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Janary Viljat (hageja), ik XXXX; esindaja Jaan Nurk

Vastustaja: Viru-Nigula vald (kostja), rk 75020500; esindaja

Reeli Eiche

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. juuli 2018 otsus.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista Viru-Nigula vallalt välja Janary Viljati

kasuks 313,20 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Viru-Nigula valla kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Janary Viljat (hageja) esitas 22. mail 2018 hagi Viru-Nigula valla (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 313,20 eurot ja menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja oma sõidukiga nr XXX 18. märtsil 2016 Kunda linnas läbi

löökaugu, mistõttu sai hageja sõiduki esisild kahjustada. Pärast õnnetust oli sõiduk

kasutuskõlbmatu. Viga said parempoolne õõtshoob, parempoolne veovõlli katekumm,

parempoole stabilisaator, amortisaatori padi, esiratta logar, valuvelg ja esirehv.

Hageja teavitas liiklusõnnetusest kohe politseid. Politsei vaatas üle sõiduki kahjustused ja

löökaugu. Tehti kolm fotot ja sündmus registreeriti politseis.

21. märtsil 2016 esitas hageja kostjale avalduse sõidukile tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja

keeldus kahju hüvitamast.

Liiklusõnnetusega toimunud asjaolud on tõendatud tunnistajate Kaido Taidla ja Tõnu

Kuulmetsa ütlustega. Tunnistajad viibisid liiklusõnnetuse hetkel selle läheduses ja veendusid

sõiduki kahjustustes ja augu olemasolus.

Piirivalvur Marek Reigo ütluste kohaselt oli juhtumi toimumise ajal nimetatud kohas auk, mille

maksimaalne sügavus oli hinnanguliselt kuni 10 cm. Sõiduki kahjustused on tõendatud

remondifirma Terare Auto OÜ arve nr 1608 ja fotodega. Tulenevalt remondifirma Terare Auto

OÜ eksperthinnangust ja hinnapakkumisest, on mootorsõidukile tekitatud kahju 313,20 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Politsei saadetud fotodest ei nähtu liiklusõnnetuse kohta – puuduvad fotod olustikust,

löökaugust ja selle mõõtmetest. Fotodest ei nähtu parema valuvelje ja rehvi vigastust.

Politsei on jätnud koostamata paikvaatluse protokolli, mis tõendaks, et liiklusõnnetus juhtus

nimetatud kohas ja löökaugus.

Tõsiselt ei saa võtta politseiametnik Marek Reigo väidet, et sõiduteel oli auk suurusega kuni 10

cm. Ametnik Marek Reigo objektiivsus tuleb kahtluse alla seada, kuna ta täitis ametiülesandeid

lohakalt, kui jättis paikvaatluse tegemata. Linnavalitsust august ei teavitatud.

Sõiduki remondikulude hüvitamise aluseks peab olema politsei koostatud akt liiklusõnnetuse

kohta. Löökauk pidi olema mõõdetud. Tõendamata on augu sügavus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 11. juuli 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Menetluskulusid kindlaks ei määratud.

Maakohus leidis, et asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused on vastuolulised. Osad tunnistajad

kinnitavad, et löökauku õnnetuse toimumise kohas ei olnud, kuna see parandati varem ära. Teel

võis olla nõgusus, kuid see ei saanud olla löökauk. Ülejäänud tunnistajad kinnitavad, et löökauk

oli ebatasane ja vähemalt 10 cm sügav.

Osad kohtule esitatud fotod ei ole piisava kvaliteediga, et nähtuks, milline oli löökauk. Fotodelt

ei nähtu ka, kus ja millal on fotod tehtud. Samuti pole fotode põhjal võimalik kindlaks määrata

augu suurust ja sügavust. Löökaugu olemasolu ei ole tõendatud. Fotode alusel pole tuvastatavad

auto kahjustused. Nõue on seetõttu tõendamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 313,20

eurot ja menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole tunnistajate ütlused vastuolulised. Tunnistajate ütlustest selgub, et õnnetuspaigas oli

auk. Kas tegu on nõgususe, lohu või auguga, on hinnangu küsimus. Löökauku ei parandatud

vahetult enne õnnetust. Augu täitmine kruusa või killustikuga ei taga kvaliteeti ja auk võib taas

tekkida. Augu olemasolu on tõendatud tunnistajate Kaido Taidla, Tõnu Kuulmetsa ja PPA

endise ametniku Marek Reigo ütlustega;

2) on fotodelt näha sõiduki välised kahjustused ja löökauk. Sõiduki esiratas liikus löögi

tulemusel sõidu suunaga tagasi. Esiratta vahe poritiiva suhtes on ebaproportsionaalne. Fotodelt

ei nähtu täpsemalt valuvelje ja rehvi kahjustus, kuid see on tõendatud Terare Auto OÜ arvega.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt:

1) ei ole kostja põhistanud apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi esitamise lubatavust;

2) on tõendamise seisukohalt oluline augu sügavus;

3) ei saa esitatud tõenditest tõsikindlalt järeldada, et auk oli olemas ja kui oli, siis millise

suurusega. Esitatud fotod ei ole piisava kvaliteediga;

4) on tunnistajate ütlused vastuolulised. Kaido Taidla ja Tõnu Kuulmetsa ütlused ei ole eluliselt

usutavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. juuli 2018 otsus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja

hageja kasuks 313,20 eurot ning jätab menetluskulud kostja kanda.

7. Maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud, kuna kohtulahendi põhjendused ei ole selgelt

seostatavad tuvastatud asjaoludega. TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab olema

kohtuotsusest jälgitav, kuidas ja milliste tõendite alusel kohus järeldusteni jõudis.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslik

alus on VÕS § 1043. Ringkonnakohtu hinnangul on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja

kostja vastutab kahju eest VÕS § 1043 alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül

põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.

9. Kahju tekitav tegu VÕS § 1043 mõttes võib olla kas aktiivne käitumine või tegevusetus.

Tegevusetus on millegi tegemata jätmine või ebapiisav tegemine, vältimaks teisele isikule

kahju tekkimist. Kostja jättis tema territooriumil asunud tees augu parandamata või selle

tähistamata. See on tõendatud muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti 18. jaanuari 2017

vastusega päringule (tl 11). Tõendist nähtub, et õnnetus juhtus 18. märtsil 2016 ja

sündmuskohal käisid piirivalvurid Marek Reigo ja Jüri Larin (tl 11). Patrulltoimkond märkis,

et sõiduk sõitis auku. Piirivalvur Marek Reigo ütluste kohaselt oli juhtumi toimumise kohas

auk, mille sügavus oli hinnanguliselt kuni 10 cm. Fotod ei ole säilinud, kuna süüteomenetlust

ei alustatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks Politsei- ja Piirivalveameti 18. jaanuari 2017

vastus ei tõenda augu olemasolu. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8.

10. Augu olemasolu kinnitas piirivalvur Jüri Larin ka tunnistajana kohtus (tl 79). Tunnistaja

märkis, et auto seisis augu kõrval ja auk oli kumera kujuga. Auku tees kinnitas ka piirivalvur

Marek Reigo tunnistajana kohtus (tl 111). Marek Reigo tunnistas, et juhul, kui auku oleks

pandud king, oleks selle tald auku ära mahtunud ja kinga äär oleks august väljas olnud.

M. Reigo ütles, et auk võis olla u 10 cm sügav. M. Reigo ütles, et ta on ka ise samast august

läbi sõitnud. Tunnistaja Tõnu Kuulmets kinnitas samuti augu olemasolu (tl 75 pöördel).

Tunnistaja T. Kuulmetsa ühtluse kohaselt oli augu sügavus vähemalt 10 cm. Auku nägi ka

tunnistaja Kaido Taidla (tl 76). Tunnistaja K. Taidla ütluste järgi sõitis hageja august läbi ja auk

oli u 10 cm sügav. Tunnistaja ütles, et ta veendus augu olemasolus ise. Seega kinnitasid kõik

sündmuskohal käinud tunnistajad, et tee sees oli auk.

11. Augu olemasolu ei kinnita vaid tunnistajate Tiit Jõgi (tl 77) ja Svetlana Pressi (tl 78) ütlused,

kuid tunnistajad T. Jõgi ja S. Press ei viibinud sündmuskohal ja nad on kostja töötajad. Kuna

nad ei käinud sündmuskohal, ei ole nende ütlused piisavalt usaldusväärsed, et lükata ümber

Politsei- ja Piirivalveameti kinnituse augu olemasolu kohta ja tunnistajate J. Larini,

T. Kuulmetsa ja K. Taidla ütlused.

12. Ebaõige on kostja seisukoht, et piirivalvurite ütlusi ei saa võtta tõsiselt, kuna nad täitsid

ametiülesandeid lohakalt ega teinud paikvaatlust. Tsiviilkohtumenetluse jaoks ei ole tähtis, kas

piirivalveametnikud tegid teatud avalikõiguslikke toiminguid või mitte. Eeldatavasti ei olnud

paikvaatluse tegemine ka kohustuslik, kuna ametnikud ei tuvastanud süüteokoosseisu ega

pidanud asja edasist menetlemist vajalikuks (tl 17). Seega on põhjendamatu seisukoht, et

Politsei- ja Piirivalveameti 18. jaanuari 2017 vastus ja piirivalvurite ütlused on

ebausaldusväärsed. Piirivalvurite lohakaks nimetamine on meelevaldne ja paljasõnaline.

13. Hagile lisatud pildid (tl 12-14) on kehva kvaliteediga ning piltidelt ei ole selgelt arusaadav

sõiduki vigastus ja auk. Värvilistel piltidel sõidukist ei ole auk ja kahjustused selgelt nähtavad

(tl 87-88, 90, 91). Seetõttu ei tõenda need pildid faktilisi asjaolusid. August tehtud värviliselt

pildilt (tl 89) on näha suhteliselt suur ja sügav auk, mille põhi on liivane või kruusane. Siiski ei

saa tõsikindlalt järeldada, kus on foto tehtud.

14. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et auk parandati enne, kui hageja sinna oma sõidukiga

sisse sõitis. Tunnistaja Tiit Jõgi ütles, et ta nägi auku 2016. märtsis (tl 77) ning teavitas sellest

kostjat. Tunnistaja ütlustest ei selgu, millal märtsikuus tunnistaja auku nägi ja millal ta teavitas

sellest kostjat. Tunnistaja ütles, et auk täideti kruusaga märtsikuu alguses, kuid tunnistaja ei

mäletanud täpset kuupäeva (tl 77 pöördel). Tunnistaja Svetlana Press (tl 78 pöördel) ei teadnud,

millisel kuupäeval auk täideti. Kostja ei teadnud ka ringkonnakohtu istungil, millal auk

väidetavalt kruusaga täideti.

15. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada conditio sine qua non põhimõtet. Selle

põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu või tegevusetus mõtteliselt

kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg

oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Kui tees ei oleks olnud auku

(hageja oleks selle ära parandanud või vältinud augu tekkimist) või see oleks nõuetekohaselt

tähistatud, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos.

16. Kahju ja selle suurus on tõendatud Terare Auto OÜ arvega nr 1608 (tl 10). Arvelt nähtub,

et vahetatud on parem esimene õõtshoob, parem välimine veovõlli kattekumm, parem

stabilisaator, parem amordisaatori padi, parem esimene logar, valuvelg ja rehv. Arve summa on

313,20 eurot. Kahju tekkimist tõendab ka Politsei- ja Piirivalveameti 18. jaanuari 2017 vastus

päringule (tl 11), milles on märgitud, et õnnetuse tulemusel tekkis varaline kahju. Kahju

tekkimist tõendavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja Tõnu Kuulmets ütles, et august

läbisõitmisel liikus auto esimene kõrvalistujapoolne ratas paigast ära ja seal purunes midagi.

Ratas oli kõver. Tunnistaja Kaido Taidla tunnistas, et auto esimene parem ratas oli porikoopas

kinni, ratas käis porikoopa vastu ja seal oli midagi katki või kõver. Autoga ei saanud enam

pikemalt sõita, kuid oli siiski võimalik sõita lähimasse remonditöökotta.

17. Ebaõige on kostja väide, et sõidukile tekkinud kahjustusi saab tõendada vaid politsei

koostatud akti või paikvaatluse protokolliga ja fotodega. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses kohustuslikke tõendeid

ning pool võib vabalt valida, milliste tõenditega ta oma nõuet tõendab.

18. Ringkonnakohus leiab, et kahju põhjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7

alusel. LS § 52 lg 1 p 2 sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud

liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat

hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Teed ja tee toimimiseks

vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid

tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 2). Majandus- ja taristuministri 14. juuli 215

määruse nr 52 (tee seisundinõuded) § 12 järgi peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm

sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema

tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kostja ei ole

tõendanud, et auk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud või parandatud. Seega on kostja

tegevus VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel õigusvastane, kuna kostja rikkus LS § 52 lg 1 p 2, EhS §

97 lg 2 ja Majandus- ja taristuministri 14. juuli 215 määrust nr 52 § 12.

19. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 tuleneva kohustuse rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte

kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temal

tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte kui kaitsenormi eesmärk (vt ka RKTKo nr

3-2-1-169-11, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et LS § 52 lg 1 p 2, EhS § 97 lg 2 ja

Majandus- ja taristuministri 14. juuli 215 määruse nr 52 § 12 eesmärgiks on muu hulgas

liiklejale varalise kahju tekkimise ära hoidmine, kuna ohtliku koha tähistamine ja tee kvaliteedi

tagamine aitavad vältida sõidukitele kahju tekkimist.

20. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et kostja

ei ole tõendanud enda süü puudumist. Kostja jättis rakendamata käibes vajaliku hoolsuse ehk

oli hooletu (VÕS § 104 lg 3). See väljendub asjaolus, et kostja ei tähistanud tees olnud löökauku

või ei parandanud seda.

21. Kuna delikti üldkoosseis (VÕS § 1043) on täidetud ja nõude aluseks olevad faktilised

asjaolud on tõendatud, tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 313,30 eurot.

Viivist ei ole hageja nõudnud.

22. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kostja kanda, kuna hagi rahuldatakse. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks

määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi