3-18-1992/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1992

Haldusasi

Eve Turvase, Toivo Turvase, Valter Kaursoni, Rein

Tiituse, Heli Kaasiku, Külli Pärksoni, Sulev Miksi,

Tiiu Ritari, Arvi Prantsi, aktsiaseltsi „Rauameister“ ja

Võrumaa

Kutsehariduskeskuse

kaebus

Võru

Vallavalitsuse 6. novembri 2017. a korralduse nr 490

ja 12. detsembri 2017. a korralduse nr 569 ning

projekteerimistingimuste

nr

1711802/07083

ja

ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jäneselaane OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson,

Rein Tiitus, Heli Kaasik, Külli Pärkson, Sulev Miks,

aktsiaselts

„Rauameister“,

Võrumaa

Kutsehariduskeskus

esindajad Merlyn Mannov ja Siim Vahtrus

Kaebajad Tiiu Ritari ja Arvi Prants

Vastustaja Võru vald

Kolmas isik Jäneselaane OÜ, esindajad advokaat

Maria Pihlak ja vandeadvokaat Allar Jõks

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Jäneselaane OÜ 6. detsembri 2018. a taotlus Võru

Vallavalitsusele projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmiseks ning kanala

kompleksi põhiprojekti muudatus V06.

2. Jätta Jäneselaane OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30. oktoobri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 7 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Vallavalitsus väljastas 6. novembri 2017. a korraldusega nr 490 Jäneselaane OÜ

taotluse alusel projekteerimistingimused nr 1711802/07083 hoone rekonstrueerimiseks

maaüksusel Pärna tee 7 Väimela alevikus, Võru vallas. Projekteerimistingimused kehtivad kuni

6. novembrini 2022.

2. Võru Vallavalitsus väljastas 12. detsembri 2017. a korraldusega nr 569 Jäneselaane OÜ

taotluse alusel ehitusloa kanala rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks maaüksusel

Pärna tee 7 Väimela alevikus, Võru vallas. Ehitusluba nr 1712271/40895 väljastati

14. detsembril 2017.

3. Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson, Rein Tiitus, Heli Kaasik, Külli Pärkson, Sulev

Miks, Tiiu Ritari, Arvi Prants, aktsiaselts „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskus

esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavalitsuse 6. novembri 2017. a korralduse

nr 490 ja 12. detsembri 2017. a korralduse nr 569 ning projekteerimistingimuste

nr 1711802/07083 ja ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks. Samuti taotlesid mitmed

kaebajad esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ehitusloa ning projekteerimistingimuste

kehtivuse peatamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 30. oktoobri 2018. a määrusega rahuldamata kaebajate E. Turvase,

T. Turvase, V. Kaursoni, R. Tiituse, H. Kaasiku, K. Pärksoni, S. Miksi esialgse õiguskaitse

taotluse Võru Vallavalitsuse 15. novembri 2017. a projekteerimistingimuste nr 1711802/07083

ning kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse Võru Vallavalitsuse 14. detsembri 2017. a ehitusloa

nr 1712271/40895 kehtivuse peatamiseks (resolutsiooni punkt 6). Sama määrusega peatas

halduskohus esialgse õiguskaitse korras Võru Vallavalitsuse 14. detsembri 2017. a ehitusloa

nr 1712271/40895 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni

(resolutsiooni punkt 7).

4.1. Halduskohus leidis, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel on Jäneselaane OÜ-l võimalik alustada ehitustöödega, millest tulenevalt

ei ole välistatud oht, et kohtumenetluse ajal valmivad ehitised, mille lammutamine pole mõistlik

ning väljastatakse kasutusluba, millega võivad kaasneda kahjulikud mõjutused nagu müra- ja

lõhnahäiringud ning kahju tervisele. Vaatamata sellele, et Jäneselaane OÜ sõnul planeeritakse

ehitustöödega alustada alles 2019. aasta kevadel ning vastustaja on kinnitanud, et vald algatas

riikliku järelevalve kanala ja sõnnikuhoidla ehitusloa õiguspärasuse osas ning täiendavat

ehitustegevust Pärna tee 7 kinnistul enne riikliku järelevalve menetluse lõppu teha ei luba, pole

välistatud oht kaebajate õiguste rikkumisele juba kohtumenetluse ajal. Samuti ei ole välistatud

kolmanda isiku otsus muuta ehitustööde alustamise aega, kuivõrd kolmas isik on ise kohtule

selgitanud, et kohtumenetluse ajal igasuguse ehitustegevuse keeld seab ohtu tema võimalused

kasutada PRIA toetust ettenähtud tingimustel.

4.2. Projekteerimistingimuste kehtivuse peatamata jätmine ei muuda kaebajate jaoks kaebuse

eesmärgi saavutamist võimatuks ning neile ei saabu pöördumatuid tagajärgi, mistõttu puudub

selles osas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui projekteerimistingimuste andmise tulemusena

koostatakse ehitusprojekt, mille realiseerimist kaebaja oma huvide vastaseks peab, on võimalik

vaidlustada ehitusluba.

4.3. Kaebus võib olla perspektiivne. Kaebajad väidavad, et vastustaja rikkus detailplaneeringu

koostamise kohustust, keskkonnamõju hindamise reegleid ning kaebajad jäeti menetlusse

kaasamata. Kolmanda isiku arvamusel on vaidlustatud korraldused õiguspärased ja kaebajatel

puudub kaebeõigus. Vastustajal on tekkinud kahtlus vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse

osas ning rõhutab, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole välistatud.

4.4. Ehitiste püstitamine muudab keskkonda oluliselt väga pikaks ajaks, mistõttu ei saa eelistada

uut ehitajat olemasolevate naaberehitiste omanikele. Pärna tee 7 naaberkinnistul asub üks

Võrumaa Kutsehariduskeskuse hoonetest. Arvestada tuleb ka avalikku huvi tühjalt seisvate

ehitiste kasutusele võtmise ja Väimela alevikus uute töökohtade loomise vastu. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel võib kolmandal isikul jääda saamata tulu, kuid tulu võib jääda

saamata ka sõltumata esialgse õiguskaitse kohaldamisest, kuna vald on teavitanud PRIA-t

vaidlustatud ehitusloa õiguspärasuse kahtlusest ning palunud peatada toetuse väljamaksed.

5. Jäneselaane OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 30. oktoobri

2018. a määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamiseks.

5.1. Halduskohtu põhjendus, et kohtumenetluse ajal võivad valmida ehitised, mille

lammutamine pole mõistlik, ei ole asjakohane, sest ehitustööga ei kaasne kaebajate

subjektiivsete õiguste rikkumist. Halduskohtu arvamus, et ehitisele võidakse väljastada

kasutusluba, millega võivad kaasneda müra- ja lõhnahäiringud, on oletuslik ja ei tugine asjas

esitatud tõenditel.

5.2. Kanalakompleksi ehitustöid planeeritakse alustada 2019. aasta kevadel, seega ei saa

käesoleval hetkel tekkida kaebajate kinnistutele negatiivset mõju (müra- ega lõhnahäiringut)

ning kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad ei esitanud ja halduskohus ei

nõudnud kaebajatelt tõendeid, et kohtumenetluse vältel kaasneksid neile pöördumatud või

hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

5.3. Asjaolu, kas valmiv ehitis tuleks hiljem lammutada, ei oma esialgse õiguskaitse vajaduse

hindamisel tähtsust. Vaidlus puudub, et kui ehitusluba tühistatakse, siis ei saa ehitisele

kasutusluba väljastada. Ehitis, mis ei ole kasutusel, ei saa tekitada müra- ega lõhnahäiringut.

Halduskohus hindas esialgse õiguskaitse vajadust lähtudes asjaolust, mis kaebajate õigusi ei

mõjuta.

5.4. Ehitusloa täitmise peatamine on põhjendamata olukorras, kus negatiivse mõju laienemine

kaebajate kinnistutele on oletuslik. Halduskohus hindas ekslikult õiguskaitse vajadust tulevikku

suunatult oletades, et faktiline olukord muutub kohe kui ehitatavale hoonele väljastatakse

kasutusluba. Isegi kui peaks esinema tõendeid, et lõhnahäiringud võivad esineda, saab kolmas

isik ehitamise käigus kaaluda asjakohaste leevendusmeetmete kasutamist. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise otsustamine ei ole ajakriitiline, sest ehitustööd ei alga lähikuudel.

5.5. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus, mis vajaks käesoleval hetkel kohtumenetluse kestel

kaitset. Halduskohus ei ole ka hinnanud kaebajate õiguse riive intensiivsust võrreldes kolmanda

isiku omandipõhiõiguse riivega (ehitustegevuse keeld).

5.6. Halduskohus rikkus tõendite hindamise kohustust, kuna puuduvad tõendid ja väited, et

PRIA võiks jätta kolmanda isiku määratud toetusest ilma. Seega tuleb eeldada, et väljamaksed

ehitustegevuse võimalikkuse korral realiseeruvad. Välistatud ei ole ka olukord, et kolmas isik

soovib äriplaani teostada omavahenditest või investorite kaasabil. Kolmas isik sai kinnistu

omanikuks 14. detsembril 2017 ning tal on õiguspärane ootus, et kanalakompleksi ehitustööd

on võimalik lõpule viia. Kohtuvaidluse tõttu tekib kolmandale isikule oluline kahju halvaks

läinud investeeringu ja saamata jäänud tulu näol. Kolmandale isikule kaasnevate õiguste riivet

ei saa pidada proportsionaalseks.

6. Võru vald ei vaidle esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ja selgitas vastuses

määruskaebusele, et antud vaidlust puudutavas menetluses on ilmnenud olulised rikkumised,

mistõttu on tekkinud kahtlus, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased. Sellest tulenevalt

algatas vald riikliku järelevalve ning välistatud ei ole, et ehitusluba tunnistatakse kehtetuks.

Lisaks palus vald PRIA-l peatada toetuse väljamaksed.

Enne Pärna tee 7 kinnistul ehitamise alustamist peab kolmas isik võtma kinnistul asuvad

olemasolevad hooned ehitisregistris arvele ja taotlema nende lammutamiseks ehitusluba.

Täiendavat ehitustegevust aga vald Pärna tee 7 kinnistul enne riikliku järelevalve menetluse

lõppu teha ei luba.

Ehitusloa täitmise peatamine ei piira intensiivselt kolmanda isiku õigusi kuna tegemist on

ajutise meetmega. Kohtuvaidluse ajal ehitustegevusega alustamine ja selle lõpule viimine võib

kahjustada nii kaebajate õigusi kui ka kolmandat isikut kui vaidlustatud haldusaktid osutuvad

õigusvastasteks. Nõustuda saab halduskohtu seisukohaga, et valminud hoone lammutamine on

ebamõistlikult raskem meede kui ehitustegevuse keelamine kohtumenetluse ajal.

7. Kaebajad E. Turvas, T. Turvas, V. Kaurson, R. Tiitus, H. Kaasik, K. Pärkson, S. Miks,

aktsiaselts „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskus paluvad jätta määruskaebuse

rahuldamata.

7.1. Kolmanda isiku väide, et ta lähiajal ehitustegevusega ei alusta, on paljasõnaline ja

tõendamata. Kolmas isik on äriettevõte, kellel on huvi alustada ehitustegevusega võimalikult

varakult ja vältida seeläbi majanduslikku kahju ning seega kaasneksid negatiivsed mõjud

kaebajatele juba kohtumenetluse kestel. Samuti motiveerib kompleksi valmimise tähtaeg

19. märts 2020 ehitustegevust kiiresti ellu viima. Lisaks valitseb ebakindlus ehitusloa kehtima

jäämise osas, mistõttu on tõenäoline, et kolmas isik üritab vältida ehitusõigusest ilma jäämist.

Kolmanda isiku senine käitumine ei ärata usaldust, kuna ehitusloa taotlemisel märkis end

kinnistu omanikuks, kuigi ta seda faktiliselt ei olnud ning varjas keskkonnamõjude hindamise

vältimiseks kavatsust liita planeeritav kanalakompleks Lõuna-Eesti Talumuna OÜ taotletava

detailplaneeringuga kavandatava kanalakompleksiga. Seega oli esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine ajakriitiline.

7.2. Ehitiste püstitamine kahjustaks pöördumatult kaebajate õigust nõuetekohasele menetlusele

ja ärakuulamisõigust, kuna neid õigusi ei ole ehitiste valmimise järgselt võimalik enam tagada.

Vastustaja väljastas vaidlustatud haldusaktid neist ilmselgelt puudutatud isikuteks olevaid

kaebajaid kaasamata. Isegi juhul kui vaidlustatud haldusaktid tühistatakse, on väheusutav, et

tagajärjeks oleks ehitiste lammutamine. Asja materjalidest ei selgu isegi asjaolu, mitut kana

kavandatud farmis pidada kavatsetakse. Kanalale lisaks kavandatakse sõnnikuhoidla rajamist,

mis on oma suuruselt 360 000 kanale mõeldud, mistõttu on väheusutav kolmanda isiku väide

nagu oleks plaanis asuda pidama 40 000 kana.

7.3. Ehitustegevus eraldiseisvalt kahjustaks pöördumatult kaebajate õigust omandile,

ettevõtlusvabadusele, tervise kaitsele ja eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb hoonete

lammutamine ja jäätmete vedu, mis paratamatult põhjustab müra ja tolmu teket ehitusplatsil.

Antud juhul on jäetud tegevuse kõrvalmõjud hindamata.

7.4. Kohus saab ja peabki tegema otsuse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta olemasolevate

tõendite pinnalt ning arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Kaebajad on

esitanud koos kaebusega neile kättesaadavad tõendid, et kanala ja sõnnikuhoidla rajamise ja

kasutusele võtmisega kaasneksid negatiivsed lõhna- ja mürahäiringud. Olukorras, kus

haldusorgan ei ole järginud menetlusnorme ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste tegemisel,

lasub tõendamiskoormus haldusorganil, mitte kaebajatel. Kolmandal isikul ei ole õigustatud

ootust saada PRIAlt toetust ega toetuse saamisel seda realiseerida ning see risk pidi olema

ettenähtav. Avalik huvi seisneb juhtumi pretsedendiväärtuses, avalike finantsvahendite

väärkasutuses ja avaliku õppeasutuse tegevuse katkematus ja häirimatus toimimises.

8. Kaebaja A. Prants leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8.1.

Kohtule

esitatud

tõenditest

nähtub,

et

samale

maaüksusele

paralleelse

planeerimismenetluse käigus tuvastati, et ammoniaagi aastakeskmised kontsentratsioonid

võivad ulatuda nii kõrgele, et võivad olla ohtlikud inimese tervisele, rääkimata heaolust. Seega

on reaalne oht inimese tervisele ja heaolule. Planeeritava tegevusega kaasneda võivat kahju

inimese tervisele ja heaolule ei ole võimalik rahas hüvitada. Esitatud kaebus ei ole

perspektiivitu.

8.2. Kui hooned on valmis ehitatud, ei saa välistada kasutusloa väljastamist sõltumata hoonete

ebaseaduslikust püstitamisest. Ehitusloa kehtivuse otsustamine on ajakriitiline, kuna välistatud

ei ole, et ehitustöödega alustatakse varem kui 2019. aasta kevadel. Planeeritava tegevusega

luuakse 10-15 töökohta, mistõttu puudub avalik huvi tegevuse vastu. Väimela aleviku linnalise

asustuse alale ei sobi kanafarm. Esineb kaalukas avalik huvi olemasoleva elukeskkonna ja

elukvaliteedi säilimiseks, võimaldamaks õppetegevust Võrumaa Kutsehariduskeskuse

õpilastele ja aktsiaselts Rauameister töötajatele.

8.3. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei saa olla ebaproportsionaalne, sest kolmas isik on

kinnitanud, et kavandatava ehitustegevuse elluviimine on võimalik ka PRIA toetuseta. Samas

on kolmas isik halduskohtule esitatud seisukohas nõustunud rakendatud esialgse õiguskaitse

abinõuga.

9. Kaebaja T. Ritari nõustub vastuses määruskaebusele teiste kaebajate seisukohtadega ning

palub

jätta

määruskaebus

rahuldamata.

T. Ritari

lisab,

et

kolmas

isik

jättis

projekteerimistingimuste taotluses esitamata andmed kinnistu omaniku kohta, mistõttu jäeti

Pärna tee 7 projekteerimistingimuste menetlusse kaasamata kinnistu omanik Võhandu

Põllumajanduse OÜ. Viimane oli andnud volituse detailplaneeringu algatamiseks Lõuna-Eesti

Talumuna OÜ-le ja samal ajal käis nimetatud detailplaneeringu menetlemine. Kolmanda isiku

tegevus ei ole olnud aus ja läbipaistav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

11. Halduskohus leidis, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaebajatele kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille

hilisem heastamine ei oleks mõistlik ja kaebajate kaebus ei ole perspektiivitu ning uut ehitajat

ei saa eelistada olemasolevate naaberehitiste omanikele.

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et asjakohaseks ei saa pidada

halduskohtu põhjendust, et kohtumenetluse ajal võivad valmida ehitised, mille lammutamine ei

ole mõistlik ning oletuslik on valmivatele ehitistele kasutusloa andmisel kaasneda võivad müra-

ja lõhnahäiringud.

13. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrusele asjas

nr 3-3-1-8-16 möönab ringkonnakohus ka antud juhul esialgse õiguskaitse vajadust, kuna

ehitusloa faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada tagantjärele.

Ehitamise kui tegevuse tagajärjel valmivad hooned loovad olukorra, kus puudutatud isikute

õiguste kaitse muutub raskendatuks või isegi võimatuks. Hoonete valmimise järgselt ei ole

enam võimalik nende ehitamist esialgse õiguskaitsega vältida. Seega saab nõustuda

halduskohtu seisukohaga, et ehitamisega luuakse raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud

tagajärjed valminud ehitiste lammutamise ebamõistlikkuse tõttu.

14. Riigikohus leiab 22. novembri 2004. a määruses nr 3-3-1-76-04, et esialgset õiguskaitset

kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti

tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse menetlemisel tuvastatuga,

et käesoleval juhul on täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused.

15. Võru vald väljastas ehitusloa kanala rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla ehitamiseks.

Seega on kolmanda isiku sooviks käivitada põllumajanduslik ettevõte, mis oma eripära

arvestades paratamatult mõjutab ümbritsevat keskkonda müra- ja lõhnahäiringutega.

Halduskohtu samalaadne järeldus ei saa olla oletuslik kavandatavate ehitiste kasutamise

otstarbe tõttu. Kolmanda isiku väide, et kui esinevad tõendid lõhnahäiringute esinemise kohta,

saab kolmas isik ehitamise käigus kaaluda asjakohaste leevendusmeetmete kasutamist, on liialt

üldine, põhjendamata ning eluliselt mitteusutav. HKMS § 63 kohaselt on põhistamine faktilise

väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Kolmas isik ei ole täpsemalt

selgitanud, kuidas oleks võimalik kanala ja sõnnikuhoidla ehitamise käigus muuta hoonete

kasutamisjärgselt tekkiva lõhna eritumist vältivaid ehitustingimusi ning miks vajalike

muudatuste kavandamine ei ole võimalik enne ehitamise alustamist.

16. Rõhutamist väärib asjaolu, et Võru valla kinnitusel on 23. oktoobril 2018. a algatatud riiklik

järelevalve menetlus vaidlustatavate korralduste õiguspärasuse osas, kuna Pärna tee 7 kinnistule

väljastatud ehitusloaga on ilmnenud kogu menetluses alates projekteerimistingimuste

väljastamise taotluse esitamisest kuni ehitusloa väljastamiseni olulised rikkumised. Eeltoodu

tõttu on Võru vald ka toetanud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna vallal on tekkinud

kahtlus, et vaidlustatud korraldused ei ole õiguspärased ning välistatud ei ole, et ehitusluba

tunnistatakse kehtetuks, puudub mõistlik põhjendus lubada kolmandal isikul alustada

ehitustegevusega Pärna tee 7 kinnistul.

17. Määruskaebuses toob kolmas isik välja asjaolu, et välistatud ei ole ka äriplaani teostamine

investorite kaasabil või omavahenditest ning möönab, et kohtuvaidluse tõttu tekib talle oluline

kahju halvaks läinud investeeringu ja saamata jäänud tulu näol. Samas on senises menetluses

kolmas isik korduvalt väitnud, et kanalakompleksi ehitustöid planeeritakse alustada 2019. a

kevadel. Nimetatud väited viitavad teatud vastuoludele kolmanda isiku seisukohtades edasise

majandustegevuse jätkamise osas Pärna tee 7 kinnistul. Arvestades vaidluse asjaolusid ning

kaebajate poolt kohtule esitatud tõendit, mille kohaselt esitas kolmas isik 6. detsembril 2018

Võru vallale taotluse projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmiseks, leiab ringkonnakohus,

et kolmandal isikul on soov kanala ja sõnnikuhoidla rajamine Pärna tee 7 kinnistul lähitulevikus

ellu viia, sõltumata PRIA määratud toetuse väljamaksete võimalikust viibimisest.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Jäneselaane OÜ määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30. oktoobri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 7 peale rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/