2-17-11142/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11142

Tsiviilasi

TA Haldus OÜ hagi Unipetrol OÜ vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja täiendava viivise väljamõistmiseks.

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TA Haldus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): TA Haldus OÜ

(registrikood 12208792), seaduslik esindaja juhatuse

liige Andrus Umbleja

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses):

Unipetrol OÜ (registrikood 10880031), seaduslik

esindaja juhatuse liige Alexey Moisseenko ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. septembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada märuskaebust Riigikohtule.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS

1. TA Haldus OÜ (hageja) esitas 21. juulil 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Unipetrol OÜ

(kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista

hagi esitamise seisuga 7 210 976,81 eurot, sh põhivõlg 4 208 069,03 eurot ja kõrvalnõuded

3 002 907,78 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel määras 0,5% päevas alates 22. juulist 2017 kuni nõude kohase

täitmiseni, kuid üksnes ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks kokku põhinõuet.

2. Kostja vaidles vastu kõrvalnõuete tasumisele summas 3 002 907,78 eurot, sest nende maht

on võrreldes põhinõudega ebamõistlikult suur. Hagiavalduses puudub kõrvalnõuete selge

arvutuskäik, mistõttu on nõuete kujunemine ebaselge.

3. Pooled teatasid 10. mail 2018 kohtule, et on saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks

kompromissiga. Pooled esitasid kohtule juhatuse liikmete allkirjastatud kompromissi koos

taotlustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

2 (4)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 21. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi

kinnitamata ja hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

5. Maakohus leidis, et kuivõrd kostjal sisuliselt majandustegevus puudub ja tal on Eesti

Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus vähemalt 3 098 547,26 eurot, siis ei ole

kompromissi kinnitamine põhjendatud.

Kompromiss välistataks hagis toodud vaidlusalused asjaolud ja seaks kahtluse alla

kompromissi vastavuse hageja varanduslikele huvidele. Lisaks kahjustaks kompromiss

eelduslikult kostja teisi võlausaldajaid. Seega esineb alus jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3

järgi kinnitamata, sest kompromiss ei vasta tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-st 86

tulenevalt headele kommetele.

6. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuivõrd tegemist on

perspektiivitu hagiga. Poolte vahel puudus vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade osas

ja seega on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud.

7. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas 8. oktoobril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja uue määrusega kompromiss kinnitada või alternatiivselt saata asi uuesti lahendamiseks

maakohtule teises koosseisus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on maakohus sekkunud põhjendamatult poolte lepinguvabadusse ja jätnud kohtuliku

kompromissi kinnitamata. Maakohus ei või jätta kompromissi kinnitamata põhjusel, et

kompromiss võib jääda tulevikus täitmata. Hagejal puuduvad andmed sellest, et kostjal

majandusetegevus puuduks või ei ta oleks maksejõuetu. Vastupidi, kostja on leidnud

kompromissi osamakse täitmiseks 394 350 eurot, mis kinnitab, et kostjal on rahalisi vahendeid.

Lisaks on maakohus kompromissi kinnitamata jätmisel jätnud hageja ilma täiendavast

tagatisest, st kostja seadusliku esindaja käendusest.

Teiseks maakohus pidanuks kompromissi kinnitamata jätmise korral jätkama menetlust ja

tegema asjas otsuse. Maakohus ei saanud TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

Põhivõlgnevuse osas vaidluse puudumine ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kolmandaks on ebaõige jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle

13. novembri 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei kinnita ise kompromissi ja kehtiv menetlusõigus

ei võimalda ringkonnakohtul ka määrata, millises koosseisus peab maakohus määruse

tühistamise korral asja uuesti läbi vaatama.

11. Määruskaebuse väiteid on põhjendatud käsitleda koos, sest need on kantud mõttest, et

maakohus jättis põhjendamatult kohtuliku kompromissi kinnitamata ning juhul kui maakohus

jättis õigusvastaselt kompromissi kinnitamata, ei saanud maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

jätta hagi läbi vaatamata.

3 (4)

12. Pooltel on TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku

kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus TsMS § 4 lg 4

järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või

selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel (vt nt Riigikohtu

21. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14 teine lõik). Toimiku materjalidest

nähtuvalt esitasid pooled 10. mail 2018 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks (tl 157–

158). Maakohus vaidlustatud määrusega kompromissi ei kinnitanud. Ringkonnakohus nõustub

kaebuse väidetega, et maakohtul puudus alus jätta kompromiss kinnitamata.

13. Kohtu peamine ülesanne on suunata pooli kokkuleppele. TsMS § 4 lg-st 3 tulenevalt on

menetlusosalistel menetlusõiguste käsutamise õigus, sh pooled võivad lõpetada hagimenetluse

kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Ringkonnakohus ei tähelda kompromissi taotluses

aluseid, mis välistaks TsMS § 430 lg 3 alusel kompromissi kinnitamise. Kompromissi

kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled eelduslikult tegema järeleandmisi. Seega pole

kompromiss vastuolus heade kommetega kui hageja on kompromissi sõlmiseks nõustunud

hagiavalduses esitatud nõudeid vähendama. Kuigi kohtul on õigus käsitleda kompromissi

kinnitamisel seda sisuliselt, ei tähenda see, et kohus peaks tegema seda täies ulatuses omal

algatusel. Kuna kompromiss on kokkulepe, võib kohus eeldada, et see vastab kompromissis

osalevate isikute tegelikule tahtele ega pea seda vastuväidete puudumisel eraldi kontrollima.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamata maakohtu järeldus kostja majandus-

tegevuse puudumise ning maksevõimetuse kohta. Kostja on määruskaebusele vastates selliste

asjaolude esinemist ka ise eitanud. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus kompromissi

kinnitamata jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Ringkonnakohus lisab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 22. oktoobri 2018

hageja määruskaebuse vastuses (tl 174-175) palunud jätta hageja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus käsitleb seda kui kostja tahteavaldust võtta nõusolek kompromissi

sõlmimiseks tagasi. Seni kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad

pooled määrata menetluse käigu, sh kompromissi kinnitamisese avaldusest loobuda (eespool

p-s 12 viidatud Riigikohtu määruse p 14 kolmas lõik). Kuna kostja kompromissi kinnitamisega

ei nõustunud, ei saa maakohus asja uuel läbivaatamisel 10. mai 2018 kompromissi kinnitada.

Maakohtul tuleb esmalt menetlust jätkata, st selgitada välja poolte tegelik tahe, sh kas pooled

soovivad esitada uue kompromissi kinnitamise taotluse, soovivad sõlmida muu sisuga

kompromissi või võtavad kompromissi taotluse üldse tagasi. Kompromissi kinnitamata jätmise

korral jätkub TsMS § 430 lg 4 alusel asjas menetlus.

15. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2, st asjaolule, et hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus ekslikult järeldusele, et poolte vahel puudub

vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade üle ning seega puudub vajadus kohtulahendi

järgi. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel võla ja viivise tasumist. Kostjal on õigus hagi

õigeks võtta (TsMS § 206 lg 1 esimene lause, § 4 lg 3), kuid maakohtul tuleb selgeks teha, kas

kostja on hagi 4 208 069,03 euro osas TsMS § 440 lg 1 mõttes õigeks võtnud. Ringkonnakohtu

arvates võib sellele viidata kostja esindaja maakohtu istungil esitatud seisukoht, milles kostja

esindaja kinnitas, et ühtegi vastuväidet hageja põhinõude osas kostjal pole (tl 145 pöördel).

Juhul kui kostja võtab põhivõlgnevuse osas hagis õigeks, ei tähenda, et puuduks vajadus

kohtulahendi järgi, sest TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lisaks on kostja

toimikumaterjalidest nähtuvalt vaidlustanud kõrvalnõuete kujunemise ning nende suuruse.

Sellele viitab kostja 22. jaanuari 2018 vastus hagiavaldusele (tl 139–140) ning kostja esindaja

maakohtu istungil esitatud seisukoht (tl 145–146). Seega hageja õiguskaitsevajadus ei ole ära

langenud. Juhul kui maakohus asja uuel läbivaatamisel esmalt kompromissi ei kinnitata, tuleb

4 (4)

maakohtul jätkata menetlust, sh selgitada välja kas ja millises osas on kostja hageja nõude

õigeks võtnud ning vaidlusaluste nõuete üle jätkata menetlust. Eeltoodud kaalutlustel tuleb

maakohtu määrus ka hagi läbi vaatamata jätmise osas tühistada.

16. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

17. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 427 ja § 433 lg 2 järgi kaevata (vrd

Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm