2-17-17147/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-17147

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-17147

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

A.M hagi Bronx Wood Grupp OÜ vastu tehingu

tühisuse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Bronx Wood Grupp OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): A.M (isikukood XXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Tamm (e-post XXX )

Kostja (määruskaebuse esitaja): Bronx Wood Grupp

OÜ (registrikood 10817742, asukoht Tartu maakond,

Tartu linn, Tartu linn, Savi tn 27, 50405), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets (e-post XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Rahuldada Bronx Wood OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 03.10.2018 määrus osas, millega kohus jättis

menetluses kõik menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning

saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates

Asjaolud

1. 14.12.2017 esitas A.M (hageja) Pärnu Maakohtule hagi OÜ Bronx Wood (esialgne

kostja) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.

2. Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 19.12.2017.

3. Esialgne kostja vaidles hagile vastu ja tõi vastuses hagile välja, et hagi on esitatud vale

kostja vastu. Kostja ei ole hagejaga viidatud lepingut sõlminud. Kasvava metsa

raieõiguse lepingu sõlmisid hageja ja Bronx Wood Grupp OÜ.

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-17147

4. 23.01.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse kostja asendamiseks ja menetluse

peatamiseks, milles palus asendada esialgne kostja OÜ-ga Bronx Wood Grupp

(registrikood 10817742) (kostja), kuna esimene kostja oli hagiavaldusse esitatud

ekslikult ning peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17147 kuni tsiviilasjas nr 2-17-

16999 otsuse jõustumiseni.

5. 24.01.2018 määrusega asendas Pärnu Maakohus kostja ja peatas menetluse kuni

tsiviilasjas nr 2-17-16999 tehtava lahendi jõustumiseni.

6. 02.10.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse

lõpetamiseks.

7. Taotluse kohaselt tegi Pärnu Maakohus 20.03.2018 määruse, millega seati hageja üle

ning määrati hageja eestkostjaks C (isikukood XXXXXXXXXX) tähtajaga kuni

20.03.2023. Kohtumäärus jõustus 04.04.2018. Juhindudes TsMS §-le 361 tuleb

menetlus uuendada. Hageja ja kostja poolt 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise leping oli sõlmitud raieõiguse teostamiseks ühe aasta

jooksul. Metsateatis Valjala valla Jaani-Jurna kinnistu nr 24196634 eraldis 2 ja 3

raiumiseks oli välja antud 28.09.2017. Seega on metsateatise tähtaeg möödunud. Kuna

kostja on loobunud metsa raiumisest, tähtaeg on selleks möödunud, loobub hageja

hagist tsiviilasjas nr 2-17-17147. TsMS § 428 lg.1 p.3 kohaselt tuleb menetlus

lõpetada, kui hageja on hagist loobunud. Menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale

teada.

Maakohtu määrus

8. Pärnu Maakohus võttis 03.10.2018 kohtumäärusega hageja loobumise hagist vastu ja

lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud jättis kohus poolte

endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning määras tagastada hagejale pool hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust (resolutsiooni punkt 3).

9. Määruse põhjendustest nähtuvalt TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

10. Kohus leidis, et menetluskulu tuleb poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu

väljamõistmine hagejalt oleks ebamõistlik ja ebaõiglane hageja suhtes.

Määruskaebus

11. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, mille vaidlustas menetluskulusid

puudutavas osas ning palus teha uue lahendi, millega määrata kindlaks

menetluskulude suurus, hagejalt kostja kasuks välja mõista kõik kohtumenetluses

kostjale tekkinud menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud menetluskulude

nimekirjale.

12. Määruskaebuse kohaselt rikkus kohus TsMS § 429 lg 3, TsMS § 168 lg 4 ja TsMS §

386 lg 4.

13. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, siis teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale

avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib

menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

14. Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 2.10.2018 AET-i kaudu.

Kuivõrd maakohus rikkus TsMS §-st 429 lg 3 tulenevat kohustust teatada enne

menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, puudus kostjal

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-17147

võimalus anda kohtule teada, et kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

TsMS § 168 lg 4 sätestab üheselt, et käesoleval juhul peab hageja kandma kostja

menetluskulud. Kostja avaldab sellekohast soovi määruskaebuses ning palub

menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel vastavalt esitatud

menetluskulude nimekirjale.

15. Kummastav on hageja väide, et kostja on lepingu täitmisest loobunud. Kostja ei

saanud lepingut tähtaegselt täita, sest lepingu täitmine oli maakohtu kohtumäärusega

hagi tagamise korras keelatud. Samade dokumentidega oli keelatud raielubade

menetlemine ka Keskkonnaametil. Seega oli lepingu täitmine kostja jaoks võimatu.

Hageja on käitunud äärmiselt pahauskselt. Olles suutnud muuta hagi tagamise korras

lepingu täitmise võimatuks, taotles hageja menetluse peatamist. Seejärel ootas hageja

õigust lõpetava tähtaja saabumist lepingus ning loobus hagist, püüdes kohtule jätta

muljet justkui oleks kostja lepingu täitmisest loobunud. Sellise pahauskse tegevusega

on hageja tekitanud kostjale suurt majanduslikku kahju.

16. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtumäärusega kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus ei ole seda teinud.

Kostja taotleb tsiviilasja raames tehtud hagi tagamiste tühistamist.

Menetluse edasine käik

17. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas hagejale seisukoha

andmiseks.

18. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Kostja jätab märkimata, et enne hageja käitumist käitus ta ise äärmiselt pahauskselt,

võiks öelda, et kelmuslikult. Saanud teada, et A.M-i näol on tegemist vaimse puudega

invaliidiga lapseeast, kelle omanduses on väärtuslikku metsa, sõlmis temaga lepingu

4,41 ha kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks väidetavalt 2000 euro eest, kuigi

eksperdi arvates oleks võõrandatud metsa minimaalne maksumus võinud olla alates 30

000 eurost. Kostja ei ole vaidlustanud hagi tagamist. Veelgi enam, ta on 18.09.2017.

(s.o. 5 päeva pärast metsa raieõiguse omandamist) kasvava metsa raieõiguse

võõrandanud omakorda A&P Mets AS-ile, mille kohta ta on esitanud

Keskkonnaametile vastava lepingu ärakirja.

19. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et esitatud

määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667

lg 2, tuleb vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus vaidlustatud osas (resolutsiooni

punkt 2) menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata

selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga esmalt selles, et maakohus on

määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust.

22. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille

alusel kohus järeldusteni jõudis.

23. Vaidlustatud määruses on maakohus küll märkinud, et jätab menetluskulud poolte endi

kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes

ebamõistlik ja ebaõiglane, kuid ei ole põhjendanud, milles ebamõistlikkus ja ebaõiglus

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-17147

seisnevad. Kuna maakohtu diskretsiooni kujunemine ei ole jälgitav, ei ole selle

kontrollimine ringkonnakohtu poolt võimalik.

24. Maakohus ei ole ka märkinud, millisel õiguslikul alusel kohus eelnimetatud otsustuse

teinud on.

25. Arvestades määruse põhjendusi, on eelduslikult silmas peetud TsMS § 162 lg 4, mis

annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

26. Kuigi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on TsMS § 168 ette nähtud

menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine võimalik ka

asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-28-

12, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14).

27. Samas ei piisa Riigikohtu seisukohtade kohaselt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selleks, et kohaldada

TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus

lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10, p 10). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab

erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-14, p 16).

28. Juhul, kui ringkonnakohtu poolne eeldus on õige, tuleb maakohtul asja uuel

läbivaatamisel arvestada ka eeltoodud kohtupraktikaga.

29. Lõpuks tuleb nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et maakohtu poolsed

menetlusnormi rikkumised said alguse enne menetlust lõpetava lahendi tegemist.

30. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

31. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjalt hageja taotlusele vastust

küsinud. Seega ei ole maakohus otsustuse tegemisel menetluse lõpetamise kohta

saanud arvestada kostja seisukohaga. Lisaks ei ole maakohus hageja poolt esitatud

menetluse lõpetamise taotluse menetlemisel tähele pannud ka seda, et taotluses

puudub menetluskulude jaotamise tahteavaldus hoopiski.

32. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelviidatud menetlusõiguse normide

rikkumised kõrvaldada.

33. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt on lahendamata ka määruskaebuses

esitatud taotlus asjas kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks TsMS § 386 lg

4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

4(4)