3-18-2045/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2045

Haldusasi

AS Medita Baltics kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni

17.10.2018

otsus

nr

200-

18/194960

riigihankes

„Eriarstiabi

teenused“

(viitenumber 194960)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Kliinik Elite, volitatud

esindaja v. adv Indrek Kukk

Vastustaja (hankija) – Eesti Haigekassa, volitatud

esindajad Katrina Koha ja Kristina-Valeria Tobias

Kolmas isik – AS Medita Baltics, volitatud esindaja

v.adv Marko Kaevando

Asja läbivaatamine

29.11.2018 istungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsus nr 200-18/194960.

3. Mõista AS-lt Kliinik Elite AS Medita Baltics kasuks välja menetluskuluna 2727,50

eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 27.12.2018) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega riigihanke „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) hanketeate ning tegi

kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

(16.07.2018) esitasid Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia erialal teiste hulgas

pakkumuse AS Kliinik Elite (vaidlustaja) ja AS Medita Baltics (kolmas isik).

2. Eesti Haigekassa juhatus tunnistas 07.09.2018 otsusega nr 433 „Riigihankes „Eriarstiabi

teenused“ (viitenumber 194960) Tartu maakonnas ambulatoorse günekoloogia ja viljatusravi

3-18-2045

2(9)

teenuse osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ (otsus nr 433)

vastavaks muu hulgas AS Kliinik Elite ja AS Medita Baltics pakkumused ning edukaks AS

Medita Baltics ja AS Tamme Erakliinik pakkumused. Vaidlustaja pakkumus ambulatoorse

günekoloogia erialal jäi saadud hindepunktidelt kolmandale kohale ning seda edukaks ei

tunnistatud.

3. AS Kliinik Elite esitas 17.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

otsuse nr 433 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati ambulatoorse günekoloogia

erialal Tartu maakonnas vastavaks ja edukaks AS Medita Baltics pakkumus. VAKO rahuldas

17.10.2018 otsusega nr 200-18/194960 vaidlustuse ning tunnistas otsuse nr 433 vaidlustatud

osas kehtetuks. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1) Nõustuda ei saa vaidlustaja seisukohaga, et kuivõrd AS-l Medita Baltics puudub

kvalifitseerimise tingimustes nõutud tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks ja

käitlemiseks, on kolmas isik esitanud selle olemasolu kohta valeandmeid, mistõttu hankijal oli

kohustus AS Medita Baltics hankemenetlusest kõrvaldada. Kvalifitseerimise tingimuste

kohaselt pidi pakkujal olema Terviseameti poolt väljastatav tegevusluba teenuse osutamiseks

hankija poolt väljakuulutatud erialadel, millele tuli piirkonnas (Tartu maakonnas) esitada

pakkumus. Käesoleva vaidluse sisu arvestades on asjakohane tegevusluba ambulatoorsete

günekoloogiateenuste osutamiseks, mis on AS-l Medita Baltics olemas.

2) Pakkumuse vormi lisa p-s 1 on nõue, et kui pakkumuses nimetatud arst, õde (sh vaimse

tervise õde) või ämmaemand ei ole märgitud teenuseosutaja tegevusloal, siis pakkumusele tuleb

lisada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta alates 01.10.2018. AS Medita

Baltics esitatud pakkumuse vormile kantud arstid, kes ei ole märgitud AS-s Medita Baltics

tegevusloale, on andnud ühesuguse tekstiga kinnituse: „[---] Olen nõus asuma tööle

günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale

01.10.2018).“ Kinnituse sõnastust ei saa samastada pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutud

kinnitusega, et arst asub pakkuja juures tööle „[---] alates 01.10.2018.“. Kinnitusest ei ole

võimalik teha kindlat järeldust selle kohta, millisest perioodist kinnituse andja nõusolek tööle

asuda kehtib, igal juhul pole seda võimalik üheselt mõista nii, et see toimub alates 01.10.2018.

Mõiste „alates“ tähistab seda, et tegevus algab kindlaks määratud ajahetkel, seega 01.10.2018.

Mõiste „peale“ on sünonüümiks mõistele „pärast“, mis tähistab kindlaks määratud ajahetkele

järgnevat sündmust, mille puhul ei ole teada, millal sündmus aset leiab. Pakkumuse vormi lisa

p-s 1 nõutu ja kinnituse puhul on tegemist erineva sisuga ajamääratlusega, mistõttu kinnitus ei

vasta pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutule. Kuna hankija otsusest nr 433, selle lisadest 1 ja 2

ega ühestki teisest vaidlustuskomisjonile teada olevast dokumendist ei nähtu, et hankija oleks

võtnud kõnealuse mittevastavuse osas mingi seisukoha, ei ole hankija kontrollinud kolmanda

isiku pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele, st Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018

otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks

eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude

kinnitamine“ lisana 3 kehtestatud „Riigihanke erimenetluse korra ravi rahastamise lepingu

sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ p-le 6.1.

4. AS Medita Baltics esitas 29.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

VAKO 17.10.2018 otsuse nr 200-18/194960.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2018 määrusega AS Kliinik Elite esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotluse ja keelas Eesti Haigekassal sõlmida hankeleping AS-ga Medita Baltics

riigihankes „Eriarstiabi teenused“ (viitenumber 194960) günekoloogia erialal ambulatoorse

tervishoiuteenuse osutamiseks Tartu maakonnas kuni asjas tehtava kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumiseni.

3-18-2045

3(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. AS Medita Baltics seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekute sõnastusest („Olen nõus asuma

tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale

01.10.2018))“ nähtub, et selle andja oli nõus asuma kolmanda isiku juures tööle nii 01.10.2018

kui ka pärast seda. Seega olid kolmanda isiku esitatud arstide nõusolekud laiemad kui

hankedokumentide (HD) järgi nõutud, kuid need sisaldasid ka nõusolekut asuda kolmanda isiku

juures tööle alates 01.10.2018.

2) Sõltumata sellest, kas kolmanda isiku pakkumusele lisatud arstide nõusolekud vastasid hanke

alusdokumentidele, on VAKO põhjendamatult tunnistanud hankija otsuse kehtetuks osas,

millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018

otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks

eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohtade ja mahtude

kinnitamine“ (edaspidi: otsus nr 297) lisana 3 kehtestatud „Riigihanke erimenetluse kord ravi

rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega“ (edaspidi: erimenetluse kord) p-st

3.3.3 tuleneb ühelt poolt, et arstide nõusolekud kuuluvad pakkumuse vastavust tõendavate

dokumentide hulka. Samas sätestab otsuse nr 297 lisaks 6 oleva pakkumuse vormi lisa p 1, et

kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale ja tervishoiutöötaja kirjalikku

nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis sellist tervishoiutöötajat hindamisel lihtsalt ei

arvestata. Sellest järeldub, et kui pakkumuses on märgitud vähemalt üks tegevusloale kantud

tervishoiutöötaja või on esitatud vähemalt ühe arsti nõuetekohane nõusolek, siis ei saa

pakkumust tunnistada mittevastavaks. Arstide nõusolekute mittevastavus HD-le saab praegusel

juhul tingida üksnes selle, et neid kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ei arvestata.

HD tingimuste kohaselt ei olnud pakutavate ravijuhtude arv seotud pakkumuses näidatud

arstide arvuga. Seega, isegi kui pakkuja poolt pakutud ravijuhtude arv on suurem kui

pakkumuse hindamisel arvestatavate arstide optimaalne töökoormus (ambulatoorse

günekoloogia erialal 3595 ravijuhtu aastas), ei ole see pakkumuse mittevastavaks tunnistamise

aluseks. Praegusel juhul tähendab see, et isegi kui kolmanda isiku pakkumuses märgitud 12

arstist saaks pakkumuse hindamisel arvestada vaid nelja tegevusloale kantud arsti, siis ei saa

kolmanda isiku pakkumust mahus 19 778 ravijuhtu (mis vastab 5,5 arsti täiskoormusele) lugeda

seetõttu mittevastavaks. Erimenetluse korra p-de 8.1–8.4 järgi oleks hankijal sellises olukorras

üksnes õigus algatada pakkujaga läbirääkimised pakutavate ravijuhtude arvu vähendamise üle,

mille käigus hankija veendub pakkuja võimekuses osutada teenust pakutud mahus või

tuvastatakse pakkuja võimekus väiksemas ulatuses, mispuhul on pakkujal õigus tema poolt

pakutavate ravijuhtude arvu vähendada.

3) Asjaolu, et kolmandal isikul puudub tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimiseks

ja käitlemiseks, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Vaidluse all on kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamine ambulatoorse günekoloogia erialal, mille puhul ei ole

kõnealune tegevusluba vajalik. Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimuste järgi pidi

pakkujal olema Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba tervishoiuteenuste osutamiseks

väljakuulutatud erialal (antud juhul ambulatoorse günekoloogia erialal) väljakuulutatud teenuse

osutamise kohas (antud juhul Tartu maakonnas). Selline tegevusluba on kolmandal isikul

olemas.

7. Eesti Haigekassa nõustub AS Medita Baltics kaebuses tooduga.

1) Ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vormi (otsuse nr 297 lisa 6) lisa p-st 1 nähtuvalt, kui

tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja tegevusloale Terviseameti tegevuslubade registris ja

3-18-2045

4(9)

tervishoiutöötaja kirjaliku nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses esitatud

tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata. Eraldiseisvat nõusoleku vormi hankija pakkujatele

ette ei andnud.

2) Nõude eesmärgiks oli veenduda, et pakkujal on ravi rahastamise lepingu (RRL) sõlmimise

järgselt olemas tervishoiutöötaja või -töötajad, kes lepinguperioodi kestel teenust osutavad.

Samuti hindas hankija ambulatoorse eriarstiabi pakkumuse vormi p-s 2 nimetatud

tervishoiutöötajaid Eesti Haigekassa Nõukogu 20.04.2018 otsusega nr 12 kinnitatud „Ravi

rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise

põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja

üle otsustamise tingimused (edaspidi: alused) ja Eesti Haigekassa 26.06.2018 otsuses nr 295

„Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise aluste hindamise punktide

kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (edaspidi: otsus nr 295) sätestatud

hindamiskriteeriumitest lähtuvalt (punkt 3.1.A). Juhul, kui tervishoiutöötaja oli märgitud küll

pakkumuse vormi punktis 2, kuid pakkuja tegevusloal teda ei kajastunud ning puudus ka töötaja

nõusolek tööle asumise kohta, ei arvestanud vastustaja seda töötajat vormi lisa p 1 teise lõigu

kohaselt pakkumuse hindamisel. Vormi lisas 1 toodu viitab otsesõnu sellele, et ainuüksi

soovitud nõusoleku puudumine (s.o kirjaliku nõusoleku esitamata jätmine või selle sisu

mittevastavus nõutule) ei toonud kaasa pakkumuse mittevastavust. Juhul, kui pakkumust oli

võimalik hinnata, s.o vormi p-s 2 oli nimetatud vähemalt üks tervishoiutöötaja, kes oli kantud

pakkuja tegevusloale või kelle puhul oli lisatud nõusolek tööle asumise kohta, vastas pakkumus

HD-s nõutule (erimenetluse korra p 6). Pakkumuses nimetatud tervishoiutöötajate arvu alusel

hindas hankija vajadust rakendada erimenetluse korra p-s 8 sätestatud võimalust pidada

läbirääkimisi, kui on kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud

ravijuhtude arvu ulatuses.

3) Antud juhul oli kolmas isik nimetanud pakkumuses kokku 12 tervishoiutöötajat, kellest 4 oli

kantud sel hetkel tema tegevusloale ja 8 kohta oli lisatud pakkumuse juurde allkirjastatud

nõusolekud asuda tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal kolmanda isiku juures, sh peale

01.10.2018. Kontrollides kolmanda isiku pakkumusele lisatud kaheksa tervishoiutöötaja

nõusoleku vorme, leidis vastustaja, et tervishoiutöötajate nõusolek asuda kolmanda isiku juurde

tööle RRL-i kehtivuse perioodiks, on olemas. 06.11.2018 seisuga on kolmanda isiku

tegevusloale kantud kokku 7 tervishoiutöötajat, kelle erialaks on sünnitusabi ja günekoloogia.

Seega on olukord võrreldes pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga muutunud. Samas ei ole

seoses käesoleva vaidlusega sõlmitud kolmanda isikuga RRL-i ambulatoorse günekoloogia

teenuse osutamiseks Tartu maakonnas pakkumuses soovitud mahus, mistõttu ei saa kolmandale

isikule ette heita, et ta pole tänaseks loonud töösuhteid kõigi pakkumuses nimetatud

tervishoiutöötajatega.

4) Asjaolu, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud arstid töötavad pakkumuse esitamise või ka

käesoleval hetkel teiste tööandjate juures, ei anna teadmist selle kohta, millised on nende arstide

tööalased suhted peale seda, kui kolmas isik sõlmib vastustajaga RRL-i ambulatoorse

günekoloogia teenuse osutamiseks Tartu maakonnas. Hankija sõlmib RRL-i kehtivusega kuni

30.09.2021 hankes edukaks osutunud pakkujaga, kelleks on tervishoiuteenuse osutaja kui

juriidiline isik, mitte füüsilisest isikust üksikarst. Lepingus ei lepita nimeliselt kokku teenust

osutavaid tervishoiutöötajaid. Hankija jaoks on oluline, et kindlustatud isikule teenust osutav

tervishoiutöötaja on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris lepingupartneri juures.

Samuti on edaspidises lepingulises suhtes oluline, et edukas pakkuja täidab tervishoiuteenuse

osutajate valiku tulemusena eriarstiabis sõlmitud lepingut kooskõlas riigihankes esitatud

pakkumuse andmetega, mille alusel haigekassa hindas ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36

lõike 4 punktis 2 sätestatud asjaolu ehk siis teenuse kvaliteeti ja tingimusi käsitlevaid

hindamiskriteeriumid. Igal pakkujal tuleb arvestada sellega, et kogu lepinguperioodi jooksul

3-18-2045

5(9)

peavad tema juures tööl olema tervishoiutöötajad, kes vastavad samadele tingimustele, mille

eest sai pakkuja pakkumuste hindamisel punkte. Hankijal on õigus RRL-s kokkulepitud nõuete

täitmist lepinguperioodi kestel kontrollida.

8. AS Kliinik Elite on seisukohal, et VAKO otsus on õiguspärane. Juhul, kui kohus ei nõustu

täies

ulatuses

VAKO

otsuse

põhjendustega

seoses

kolmanda

isiku

pakkumuse

mittevastavusega,

tuleb

kaebuse

lahendamisel

lähtuda

vaidlustuse

esemest

vaidlustusmenetluses ning võtta seisukoht kõikide kaebaja poolt toodud väidete osas.

1) Mõiste „peale“ on sünonüümiks mõistele „pärast“, mis tähistab kindlaks määratud ajahetkele

järgnevat sündmust, mille puhul ei ole teada, millal sündmus aset leiab. Nii näiteks võib „peale

01.10.2018“ tähistada suvalist ajahetke, mis on hiljem kui 01.10.2018. Selleks võib olla

sündmus määramata tulevikus, mis ei pruugi mitte kunagi saabuda. Mõiste „alates“ tähistab

seevastu sündmust, mis saabub kindaks määratud ajahetkel. Konkreetsel juhul tähistab „alates

01.10.2018“ tööle asumise algust kuupäevaga 01.10.2018 ning selle jätkuvust. Seega on

tegemist kahe täiesti erineva sisuga ajamääratlusega, mis omab määravat tähendust, hindamaks,

kas kolmandal isikul on võimekus RRL-i täita või mitte.

2) Nõustuda ei saa kolmanda isiku seisukohaga, et isegi juhul, kui kinnitused ei vastanud HD-

le, ei saanud see tuua kaasa kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust (s.o kolmanda isiku

hinnangul oleks see toonud kaasa üksnes vastava arsti arvestamata jätmise). Kolmanda isiku

seisukoht on vastuolus riigihangete menetluse ning konkreetse menetluse üldise loogikaga.

Erimenetluse korra punkti 7.1 kohaselt hindab hankija kvalifitseeritud pakkujate vastavaks

tunnistatud pakkumisi, mis on identne riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg-s 2 tooduga, s.o

mittevastavaks tunnistatud pakkumisi sisuliselt ei hinnata. Olukorras, kus kolmanda isiku

pakkumus ei vastanud HD tingimustele, sai hankija teha ainult ühe otsuse – tunnistada

kolmanda isiku pakkumus mittevastavaks.

Kaebaja hinnangul on kolmas isik esitanud teadlikult mittevormikohased kinnitused, sest ükski

arst ei soovinud kinnitada kolmanda isiku juures tööle asumist alates 01.10.2018. Arvestades

kinnitused andnud arstide senist hõivatust (enamus juba töötab vähemalt kahes, neli arsti lausa

kolmes haiglas), ei oleks nad ka võimelised RRL-i täitmisel osalema. Kolmas isik ei ole ka

selgitanud, miks esitas ta teadlikult mittevormikohased kinnitused. Antud juhul ei oma see ka

tähendust. Riigihangete läbiviimisele on omane nende kõrge formaliseerituse aste, mis

tähendab seda, et hangete korraldamisel tuleb rangelt kinni pidada HD-s sätestatud

kriteeriumitest ja nõuetest. Selline lähenemine on muu hulgas kooskõlas ettevõtjate

hoolsuskohustuse kõrgendatud määraga, mida tuleb hangete menetlemisel samuti järgida.

3) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õigusvastane sõltumata kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise õigusvastasusest. Hankija ei ole kolmanda isiku

võimekust RRL-i täita sisuliselt hinnanud. Sisulise hindamise tulemusena oleks pidanud

hankija jõudma järeldusele, et kolmandal isikul puudub võimekus RRL-i ka selle

miinimummahule vastavas ulatuses täita, mis oleks iseseisvalt tinginud kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamise. Hankija oleks pidanud hindama kõiki RaKS § 36 lg-s 4 toodud

asjaolusid. Hankija oleks saanud kolmanda isiku pakkumuse sisulisel hindamisel arvestada

üksnes nende tervishoiutöötajatega, kes olid registreeritud kolmanda isiku juures. Sisulise

hindamise tulemusena oleks hankija pidanud jõudma järeldusele, et kolmandal isikul on

võimekus maksimaalselt ühe arsti optimaalsele töökoormusele vastava arvu ravijuhtude

teenindamiseks, s.o mitte rohkem kui 3595 ravijuhtu. Hankija oleks pidanud välja selgitama

kolmanda isiku juures töötavate arstide olemasoleva koormuse, misjärel oleks selge, et

kolmandal isikul ei ole võimekust RRL-i täita. Lisaks puudub kolmandal isikult täna tehniline

võimekus vaidlustatud otsusega määratud 21 756 ravijuhu osas eriarstiabiteenust osutada.

3-18-2045

6(9)

Hankija otsus on vastuolus erimenetluse korra p-dega 8.3 ja 8.6. Hankija jättis täitmata

kohustuse fikseerida läbirääkimiste protokollis pakkuja tuvastatud võimekus.

4) Kolmas isik oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada valeandmete esitamise tõttu. Kolmas

isik on jätnud esitamata andmed selle kohta, et tal puudus pakutava teenuse osutamiseks

väljakuulutatud erialal tegevusluba rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja

siirdamise seaduse (RKESS) § 26 tähenduses. Tegevusloata eriarstiabi osutamine eksib raskel

moel kõige elementaarsemate ametialaste käitumisreeglite vastu, mistõttu tulnuks kolmas isik

kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 4 (erimenetluse korra punkti 4.3) alusel seoses raske eksimusega

ametialaste käitumisreeglite vastu. Hankija diskretsioon kolmanda isiku hankemenetlusest

kõrvaldamise üle otsustamisel oli redutseerunud nullini.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Otsuse nr 297 lisana 6 on kehtestatud pakkumuse vorm ambulatoorses eriarstiabis. See

pakkumuse vorm sisaldab 3-punktilist lisa. Lisa p 1 esimese lõigu kohaselt, kui pakkumuses

nimetatud arst, õde (sh vaimse tervise õde) või ämmaemand ei ole märgitud teenuse osutaja

tegevusloal, tuleb pakkujal lisada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta

alates 01.10.2018. AS Medita Baltics pakkumusele oli lisanud 8 arsti allkirjastatud nõusolekud

identses sõnastuses „Olen nõus asuma tööle günekoloogia ja sünnitusabi erialal eriarstiabi

osutavas AS MEDITA BALTICS (sh peale 01.10.2018).“ Nõusolekud on allkirjastatud

vahemikus 15.05.2018–23.05.2018 (ühe arsti puhul – S. Kõiv – ei nähtu allkirjastamise aeg

nõusolekust). VAKO on leidnud, et nõusolekutest ei ole võimalik teha kindlat järeldust selle

kohta, millisest perioodist kinnituse andja nõusolek tööle asuda kehtib ning kinnitus ei vasta

pakkumuse vormi lisa p-s 1 nõutule. Kuna ühestki dokumendist ei nähtu, et hankija oleks

võtnud antud mittevastavuse osas mingi seisukoha, ei ole hankija VAKO hinnangul

kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele (erimenetluse

korra p-le 6.1). Kohus VAKO seisukohaga ei nõustu. Seetõttu tuleb kaebuse läbivaatamisel

käsitleda ka neid vaidlustusmenetluses esitatud argumente, mida VAKO ei hinnanud, kuna

pidas rikkumist nõusolekute vormistamisel määravaks.

10. Vaidlust ei ole selles, et nõusoleku vormi hankija pakkujatele ette ei andnud. Lisa p 1

esimeses lõigus toodust nähtuvalt tuli lisada arsti kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise

kohta alates 01.10.2018. Kohtu hinnangul on kolmas isik lisanud nõuetekohased arstide

nõusolekud, kuna nendelt nähtub, et arstid on nõus kolmanda isiku juures tööle asuma sh alates

01.10.2018. Olukorras, kus 2018. a maikuus on arstid kinnitanud valmisolekut kolmanda isiku

juurde tööle asuda konkreetset töö algusaega fikseerimata ning nõusolekutest nähtub, et

nõusolekud hõlmavad ka eeldatava RRL sõlmimise järgset perioodi, on pakkuja nõuetekohaselt

tõendanud, et tal on olemas töötajad, kellega pakkumuses toodud mahus RRL-i hakatakse

täitma. Kuna arstide nõusolekud on antud konkreetses riigihanke menetluses („Eesti

Haigekassa riigihanke konkurss 2018“), siis tuleb eeldada, et arstid andsid teadliku nõusoleku

asuda selle hankemenetluse raames sõlmitavat RRL-i täitma ning nad olid teadlikud sõlmitava

RRL tingimustest, sh selle täitmise võimalikust algusajast. Kohtule ei ole arusaadav, millele

põhineb VAKO kahtlus, et konkreetse hankemenetluse jaoks antud nõusolekud ei taga arstide

tööle asumist hankelepingu eeldataval jõustumise ajal (01.10.2018), vaid alles millalgi

ebamäärases tulevikus. Hankija saab otsustamisel tugineda üksnes põhjendatud kahtlusele ja

mittenõuetekohaseks lugeda dokumendid, kui nende mittevastavus on selge. Asjaolu, kas ja mil

määral olid nõusoleku andnud arstid nõusoleku andmise hetkel hõivatud teistes haiglates, ei

oma tähtsust nõusolekute nõuetele vastavuse hindamisel. Hankija on kinnitanud, et ta kontrollis

kolmanda isiku vastavust HD-le, sh arstide nõusolekute osas ning tal ei tekkinud kahtlust, et

kolmanda isiku välja toodud arstid ei asuks tegelikkuses kolmanda isiku juures tööle. Ka

hilisemad läbirääkimised ei ole vastupidist kahtlust kinnitanud. Kuna pakkumus, sh arstide

3-18-2045

7(9)

nõusolekud, vastasid HD-le, ei pidanud hankija pakkumust tagasi lükkama (erimenetluse korra

p 6.2). Erimenetluse korra p 6.3 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Kui ka möönda VAKO tõstatatud keelelisi

probleeme sõnade „alates“ ja „pärast“ kasutamisel, ei ole kohtu hinnangul tegemist sisulise

kõrvalekaldega HD-st, mille puhul oleks hankijal tekkinud kohustus pakkumus tagasi lükata

ning hankija diskretsioon oleks redutseerunud nullini.

11. Nõustuda tuleb hankija ja kolmanda isikuga selles, et isegi kui arstide nõusolekuid ei saa

pakkumuse vormi lisa 1. punkti esimese lõiguga kooskõlas olevaks lugeda, siis ei oleks see

saanud kaasa tuua hankija kohustust lükata kolmanda isiku pakkumus tervikuna tagasi.

Pakkumuse vormi lisa punkti 1 teise lõigu kohaselt, kui tervishoiutöötaja ei ole kantud pakkuja

tegevusloale Terviseameti tegevuslubade registris ja tervishoiutöötaja kirjalikku nõusolekut ei

ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses esitatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata.

Seega ei saanuks HD kohaselt nõusolekute mittenõuetekohasus osa arstide puhul viia

pakkumuse tagasilükkamiseni tervikuna. VAKO ei ole kahtluse alla seadnud kolmanda isiku

tegevusloale kantud arstide vastavust hanketingimustele. HD-s ei sisaldanud kohustust esitada

pakkumust kogu ettenähtud ravijuhtude ulatuses. Osa arstide nõuetele mittevastavuse korral

saanuks hankija tuvastada osalise võimekuse pakutavaid ravijuhte teenindada. Erimenetluse

korra p 7.4 kohaselt, kui pakkumuses on hinnatava asjaolu kohta andmed esitamata või

pakkumuse vormil on hinnatava asjaolu kohta lahter täitmata, siis pakkuja saab selle asjaolu

eest 0 punkti. Seega ei oleks VAKO tuvastatud puudused nõusolekutes saanud viia kolmanda

isiku hankest kõrvaldamiseni ja VAKO otsus ei ole ka seetõttu õiguspärane.

12. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul algatas hankija kolmanda isikuga läbirääkimised,

kuna tal tekkis kahtlus pakkuja võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude

arvu ulatuses. Läbirääkimised viidi läbi erimenetluse korra p 8 alusel ja läbirääkimiste

tulemuste kohta vormistati protokoll (läbirääkimiste protokoll 22.08.2018 nr 3-7.214 sisaldub

VAKO toimikus). Läbirääkimiste protokollist nähtuvalt lepiti kokku, et pakkuja hindab oma

võimekust ambulatoorse näo- ja lõualuukirurgia, günekoloogia ja viljatusravi osutamiseks ning

esitab hiljemalt 24.08.2018 oma lõpliku ravijuhtude arvu, mille ulatuses on tal võimekus teenust

osutada. Kolmas isik andis 24.08.2018 hankijale teada, et loobub viljatusravi teenuse

osutamisest Tartu maakonnas, ühtlasi vähendas kolmas isik ravijuhtude arvu ambulatoorse

günekoloogia valdkonnas Tartu maakonnas 19 778 juhuni (algselt oli pakkumuses 25 165

ravijuhtu). Eesti Haigekassa juhatuse 31.08.2018 otsusega nr 407 jäeti AS Medita Baltics

lähtuvalt tema enda taotlusest kõrvale mh viljatusravi teenuse osutamiselt Tartu maakonnas.

Otsusest tulenevalt ei osalenud AS Medita Baltics hindamisest kõrvale jäetud osades edasises

riigihankemenetluses. Vaidlustatud Eesti Haigekassa 07.09.2018 juhatuse otsusest nr 433

nähtuvalt tunnistati Tartu maakonnas viljatusravi teenuse osas edukaks AS Kliinik Elite. Kuna

HD võimaldas pakkumust tagasi võtta (erimenetluse korra p 3.15) ning kolmas isik seda

viljatusravi teenuse osas kasutas, ei oma võimalik valeandmete esitamine (RKESS §-s 26

nimetatud tegevusloa puudumine) tähtsust Eesti Haigekassa 07.09.2018 juhatuse otsuse nr 433

õiguspärasuse hindamisel, kuna viljatusravi osas tunnistati edukaks AS Kliinik Elite, mitte

kolmas isik, ning ei ole vaidlust, et ambulatoorse günekoloogia valdkonnas seda luba vaja ei

olnud. Kolmandale isikule on väljastatud 27.06.2014 tegevusluba LO3885, mis võimaldab tal

osutada Tartu maakonnas mh ambulatoorset günekoloogiateenust. Kohus nõustub VAKO-ga,

et põhjendamatu on süüdistada kolmandat isikut valeandmete esitamises. Puudub vajadus

kontrollida, kas viljatusravi puhul nõudis HD RKESS §-s 26 tegevusloa olemasolu juba

pakkumuse esitamise seisuga, kuna selle tuvastamine ei oma vaidlustatud vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

3-18-2045

8(9)

13. AS Kliinik Elite on ka väitnud, et hankija on rikkunud läbirääkimiste korda, mis on

sätestatud erimenetluse korra p-s 8. Kohus sellega ei nõustu. Hankijal tekkis kahtlus pakkuja

võimekuses osutada teenust pakkumuses pakutud ravijuhtude arvu ulatuses ja toimusid

läbirääkimised vastavalt erimenetluse korra p-le 8. Läbirääkimiste tulemusena vähendas

pakkuja ravijuhtude arvu, mis on kooskõlas erimenetluse korra p-ga 8.2. Kohtu hinnangul viidi

läbirääkimised läbi vastavuses HD-ga, sh erimenetluse korraga. Olukorras, kus pakkumus

formaalselt vastas HD-le (välja oli kuulutatud 25 165 ravijuhtu, mis vastab 7,0 arsti

koormusele, kolmas isik oli pakkumuses aga näidanud 12 günekoloogi), puudus hankijal alus

fikseerida läbirääkimiste protokollis kolmanda isiku väiksem võimekus ravijuhte täita. Küll sai

hankija tõstatada põhjendatud kahtluse, arvestades pakkumuses sisaldunud arstide hõivatust

teistes haiglates, kas kolmas isik suudab pakutud ulatuses ravijuhte reaalselt teenindada.

Asjaolu, et kolmas isik võttis mõtlemisaja ning konkreetset ravijuhtude arvu protokollis ei

fikseeritud, ei ole kohtu hinnangul erimenetluse korra p 8 regulatsiooniga vastuolus. Protsess

on olnud läbipaistev. Ravijuhtude vähendamine, mis läbirääkimiste tulemusena aset leidis, ei

saa teiste pakkujate, sh AS Kliinik Elite, õigusi rikkuda. Hankemenetluses osalejate kaebeõigus

ei ulatu selleni, kas edukaks tunnistatud pakkuja ka tegelikult suudab RRL-i täita, nt ta ei saa

vaidlustaja nõuda selle tõendamist, kas pakkumuses nimetatud arstid ka tegelikult suudaksid

oma senist tööd ümber korraldada ja enesele võetud lisakohustusi täita. RRL-i täitmine ei

puuduta pakkujate subjektiivseid õigusi, vaid see on avaliku huvi küsimus. Hankemenetluses

ei saa esitada kaebust avaliku huvi kaitseks. Olukorras, kus kolmas isik on esitanud arstide

eeldatavat koormust ületava arvu tervishoiutöötajaid ja hankija on pakkuja suutlikkust

täiendavalt hinnanud, ei saa kohus sedastada rikkumisi hankemenetluses.

14. AS Kliinik Elite on leidnud, et hankija ei ole läbi viinud sisulist kontrolli, tuues välja, et

hankija oleks pidanud hindama kõiki RaKS § 36 lg-s 4 toodud asjaolusid. Kohus märgib, et

hange viidi läbi RHS § 126 alusel sotsiaalteenuste erimenetlusena. Sotsiaalteenuste hanke

läbiviimisel järgib hankija RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid, võttes arvesse

sotsiaalteenuste eripärasid. RHS § 126 lg-st 2 tulenevalt määrab hankija riigihanke

alusdokumentides sotsiaalteenuste erimenetluse korra. Erimenetluse korra p-s 1.7 on loetletud

riigihanke alusdokumendid, millest hankija juhindub. Hankija on kehtestanud hulga kordasid

ja regulatsioone, milles on fikseeritud, milliseid kriteeriume (sh RaKS § 36 lg-s 4 sätestatud

ravi rahastamise lepingu sõlmimise üle otsustamise asjaolud) ja millise metoodikaga

hinnatakse.

Hanke

alusdokumendid

on

olnud

kõigile

pakkujatele

kättesaadavad.

Hankemenetluses osalejad, sh AS Kliinik Elite, ei ole neid vaidlustanud. Hankija on seotud

HD-ga. Seetõttu ei oleks hankija saanud asuda muid HD-s fikseerimata kriteeriume kohaldama.

Selles osas on AS Kliinik Elite etteheited jäänud ka üldsõnaliseks, st ei ole selge, mida hankija

oleks veel pidanud kontrollima ja kuidas see oleks seondunud HD ja selles nõutud pakkumuse

dokumentidega. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et hindamine oleks toimunud ebakorrektselt.

Arvestades, et hankes oli lubatud esitada ka tegevusloale mittekantud arste, on põhjendamatu

AS Kliinik Elite lähenemine, et ravijuhtude arvestamisel sai arvestada üksnes tegevusloale

kantud arste. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb kolmanda isiku tehniline võimetus RRL

täita ja kuidas see on seostatav konkreetsete hanketingimustega.

15. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlustuse rahuldamiseks ei olnud alust. Kaebus tuleb

rahuldada. Kohus tühistab riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.10.2018 otsuse nr 200-

18/194960, millega VAKO rahuldas AS Kliinik Elite vaidlustuse ning tunnistas otsuse nr 433

vaidlustatud osas kehtetuks.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja (AS Kliinik Elite) menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

Hankija ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad võimalikud

hankija menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmas isik (AS Medita Baltics)

3-18-2045

9(9)

taotleb menetluskuluna 2727,50 euro väljamõistmist. Menetluskulud koosnevad kaebuselt

tasutud riigilõivust 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 1447,50 eurot (koos

käibemaksuga). Kolmandal isikul on õigus menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS §

108 lg-st 8. Kolmanda isiku kantud õigusabikulu on põhjendatud ulatuses ja vastab asja

keerukuse astmele. Seetõttu tuleb AS-lt Kliinik Elite AS Medita Baltics kasuks välja mõista

menetluskuluna 2727,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik