3-18-263/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-263

Haldusasi

OÜ Stivis kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.01.2018 maksu-

otsuse nr 12.2-3/037360-29 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Stivis, volitatud esindaja vandeadvokaat

Viktor Särgava

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-

Liis Reidi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Stivis vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada OÜ Stivis kaebus osaliselt.

3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 05.01.2018 maksuotsus nr 12.2-3/037360-29 osas,

millega suurendati kaebaja 2016. a mai ja juuni väljamaksetelt kinnipeetud

tulumaksu 223,75 eurot, töötuskindlustusmakset 11,63 eurot ja kohustusliku

kogumispensioni makset 2,33 eurot ning väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu

373,79 eurot ja töötuskindlustusmakset 9,06 eurot (kokku 620,56 eurot).

4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 05.01.2018 maksuotsus nr 12.2-3/037360-29 osas,

millega kohustati OÜ-d Stivis registreerima töötamise registris kolme puuduva isiku

töötamine.

5. Ülejäänud osas jätta OÜ Stivis kaebus rahuldamata.

6. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Stivis kasuks välja menetluskulu 96 eurot.

7. Maksu- ja Tolliameti menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-18-263

2(13)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.01.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 06.07.2016 korralduse nr 12.2-3/037360-1,

22.08.2016 korralduse nr 12.2-3/037360-5, 27.03.2017 teate nr 12.2-3/037360-21 ja 04.10.2017

teate nr 12.2-3/037360-27 alusel OÜ Stivis käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning töötamise registris registreeritud andmete

õigsust maksustamisperioodidel mai kuni juuni 2016. a. Kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud

MTA 04.10.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/037360-28.

2. MTA kohustas 05.01.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/037360-29 (mille lahutamatuks

osaks on MTA 04.10.2017 kontrollakt) OÜ-d Stivis tasuma maksusumma 28 259,86 eurot ning

registreerima töötamise registris 3 puuduva isiku töötamine. Kontrolli tulemusel vähendati OÜ

Stivis 2016. a mai ja juuni sisendkäibemaksu 11 145,22 eurot (käibedeklaratsiooni (KMD) rida

5) ja enammakstud käibemaksu 11 145,22 eurot (KMD rida 13), samuti suurendati 2016. a mai

ja juuni väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 223,75 eurot (tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisa 1

kood 1170), väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 373,79 eurot (TSD lisa 1 kood 1100),

väljamaksetelt arvestatud töötuskindlustusmakset 9,06 eurot (TSD lisa 1 kood 1140),

väljamaksetelt kinnipeetud töötuskindlustusmakset 11,63 eurot (TSD lisa 1 kood 1130),

väljamaksetelt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 2,33 eurot (TSD lisa 1 kood

1110), ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete summat 65 976,30 eurot (TSD lisa 6 kood 6070)

ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu 16 494,08 eurot (TSD lisa

6 kood 6160).

1) MTA-le esitatud andmete kohaselt on OÜ Stivis ostnud kontrollitaval perioodil Karamatex

Group OÜ-lt (KG) ja AP Vision OÜ-lt (APV) suhkru ümberlaadimistöid ning kraana- ja

dokkerijuhi teenuseid. OÜ Stivis on arvestanud arvetel märgitud käibemaksu 11 145,22 eurot

mai ja juuni 2016. a KMD-del sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas kontrolli tulemusena,

et tööde tegijateks ei olnud KG ega APV.

Teenuste soetamine KG-lt ja APV-lt ei leidnud tõendamist: KG ja APV arved ning KG-ga

sõlmitud leping on pinnapealsed; kraana ja dokkeri teenuste soetamine pole kinnitust leidnud;

3-18-263

3(13)

KG ja APV ei ole esitanud tehingute tõendamiseks kõiki asjasse puutuvaid dokumente ning

äriühingud on kättesaamatud; KG ja APV ei ole omakorda alltöövõttu soetanud; KG ja APV

juhatuse liikme Andrei Eideli selgitused on vastuolulised ja ei kinnita tööjõu vahendamist; ei

ole kinnitust leidnud, et A. Eidel või tema väidetav allhankija oleksid Muuga sadamas

kontrollitaval perioodil töötajaid juhendamas käinud ning nendele ei ole ka kontrolliperioodil

sadama sissepääsulube taotletud; ükski suhkru ümberlaadimisega tegelenud isikutest ei olnud

kuulnud A. Eidelist või tema väidetavast allhankijast Aleksandr Nikopenziusest; tööde tellimine

KG-lt ja APV-lt ei ole, arvestades töö sisu, tegevusvaldkonnas tundmatult ettevõttelt eluliselt

usutav; OÜ Stivis usaldus A. Eideli vastu on tavapäratu ja ei ole eluliselt usutav; KG ja APV ei

omanud reaalset äritegevust; A. Eidel nõustus teenust osutama ebamõistlikult odava hinnaga,

mis seab kahtluse alla, kas ta teenust üldsegi osutas; A. Eidelil puudus kogemus antud

valdkonnas töö tegemiseks ning tegelikult juhendas töötajaid kaebaja endine töötaja D. C.;

väidetavate allhankijate töötajate selgitused välistavad nende töötamise A. Eideli või A.

Nikopenziuse ettevõtetes; A. Eidel on oma ettevõtete vahendusel korduvalt osalenud

maksupettustes, mistõttu on alust arvata, et tegemist on arvevabriku teenust osutava isikuga;

OÜ Stivis poolt panga kaudu väljamakstud raha võeti koheselt sularahas välja.

Menetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et osaliselt teostasid töid OÜ Stivis töötajad: KG-

d ja APV-d esindasid tehingutes OÜ-ga Stivis tema endised töötajad ning osapoolte selgitused

on ajas muutuvad; osa väidetava allhankija töötajatest selgitasid, et tööandjaks oli OÜ Stivis,

teiste selgitused välistavad nende töötamise allhankija juures; osa tuvastatud töötajatest töötasid

enne või asusid vahetult peale OÜ Stivis väidetavaid tehinguid A. Eideliga OÜ-sse Stivis tööle;

OÜ Stivis värbamisspetsialisti antud selgitused ei kinnita alltöövõtjate kasutamist; enamik

tuvastatud isikutest omab sidemeid Maarduga või Muuga sadamaga.

Osaliselt ei ole võimalik tuvastada, kes reaalselt teenust osutas: töökäskudes toodud 49-st isikust

23-ga ei olnud võimalik kontakti saada. Osa selgitusi andnud töötajatest ei olnud aga kindlad,

kes nende tööandja on. Kuigi arvestades muid menetluses kogutud tõendeid, on alust arvata, et

ka ülejäänud töötajad oli tegelikult värvanud OÜ Stivis, siis kindlate tõendite puudumisel seda

veendunult öelda ei saa. Samas puudub nendel isikutel igasugune seos A. Eideli või A.

Nikopenziuse ettevõtetega.

OÜ Stivis teadis, et KG ja APV ei olnud tegelikud müüjad: arvel märgitud müüja ja ostja olid

läbi teiste isikute seotud; töötajad ei teadnud väidetavatest allhankijatest midagi, kuid teadsid

OÜ-d Stivis ja OÜ-ga Stivis seotud isikuid; OÜ Stivis oli teadlik, et KG-l ja APV-l puudub

tavapärane majandustegevus; OÜ Stivis usaldus A. Eideli vastu ei ole eluliselt usutav; OÜ Stivis

ei kontrollinud väidetavalt allhanget teinud isikute kvalifikatsiooni ning selgitused, justkui oleks

tegemist olnud kvalifitseeritud tööjõuga, ei vasta tõele.

Maksustatava

käibena

deklareeritav

teenus

peab

olema

soetatud

teiselt

käibemaksukohustuslaselt. Kuna osaliselt tegid töid OÜ Stivis enda töötajad ning osaliselt on

tegeliku

müüja

isik

teadmata,

ei

saa

väita,

et

teenus

on

soetatud

teiselt

käibemaksukohustuslaselt. Sisendkäibemaks arvatakse maha käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37

sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kuna teenus ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis

ei ole tegemist nõuetekohase arvega (KMS § 37 lg 7 p 2). Kuna sisendkäibemaksu

mahaarvamise tingimused ei ole täidetud, puudub OÜ-l

Stivis õigus KG ja APV arvetel näidatud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata.

Õiguslik alus: KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

3-18-263

4(13)

2)

OÜ Stivis deklareeris 2016. a mai TSD-l väljamakseid 49 töötajale ja 2016. a juuni TSD-

l 55-le töötajale. MTA tuvastas, et OÜ Stivis on lisaks teinud kontrollitaval perioodil sularahas

palgaväljamakseid J. V. (JV), M. D. (MD) ja V. A. (VA) kokku summas 895 eurot, kuid ei

deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse. JV, MD ja VA kinnitasid

töötamist ja töö eest tasu saamist OÜ-s Stivis. MTA tuvastas, et OÜ Stivis ei ole kontrollitaval

perioodil soetanud KG-lt ja

APV-lt suhkru ümberlaadimis-, kraana- ja dokkeritöid. Osa töötajatest, kes OÜ Stivis heaks

töötasid, olid OÜ Stivise enda töötajad, mida püüti varjata fiktiivsete alltöövõtulepingute ja

arvetega. Kokku kuulub tööjõumaksudena juurde tasumisele 620,56 eurot.

3)

OÜ Stivis ei deklareerinud perioodil mai kuni juuli 2016. a TSD-del puuduva või

nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamakseid. Pangakonto väljavõttelt

nähtub, et OÜ Stivis on teinud väljamakseid kontrollitaval perioodil kajastatud tehingute eest

KG-le ja APV-le kokku 66 871,30 eurot. MTA ei sea kahtluse alla asjaolu, et OÜ Stivis on

suhkru ümberlaadimistöid teostanud ja tööd tellijale, s.o Railtransunion OÜ-le (RT) edasi

müünud. Samas tuvastas MTA, et suhkru ümberlaadimistöid ei osutanud KG ega ka APV, vaid

OÜ Stivis enda töötajad või tundmatu kolmas isik. Kuna arvete sisu ei vasta tegelikkusele, ei

ole KG ja APV arvete näol tegemist nõuetele vastavate raamatupidamise algdokumentidega.

Arved on tasutud ülekannetega KG ja APV pangakontodele. Seega on OÜ Stivis teinud puuduva

või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel väljamakseid vastavalt tulumaksuseaduse

(TuMS) §-le 51 lg 2 p 3. MTA poolt kogutud teabe pinnalt teadis OÜ Stivis esindusõiguslik isik

Jan Lipinski, et nii KG kui ka APV ei ole OÜ-le Stivis tegelikult teenust osutanud. Kuna JV,

MD ja VA puhul on leidnud tuvastamist töötamine OÜ-s Stivis, siis KG-le ja APV-le tehtud

väljamaksetest 895 eurot tulumaksuga maksustamisele ei kuulu (OÜ Stivis andis selgituse, et

sularahas ei arveldata ning kassat ettevõttes ei peeta, seega on usutav, et OÜ Stivis tasus nendele

töötajatele töötasu KG-st ja APV-st väljavõetud rahaliste vahendite arvelt).

Eeltoodust tulenevalt oli OÜ-l Stivis kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja

tasuda tulumaks summalt 65 976,30 eurot (66 871,30 – 895), millest tulumaks on 16 494,08

eurot (65 976,30 * 20/80). Seda põhjusel, et algdokumendid ei vasta raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele: arvel märgitud müüja ei ole tuvastatav

(raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 p 5). Kuna arved ei vasta nõuetele, siis oli OÜ-l Stivis

kohustus deklareerida ja tasuda tulumaksu. Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4.

4)

Kontrollitaval perioodil oli OÜ-l Stivis töötamise registris kokku 80 kehtivat töötamise

kannet. MTA tuvastas, et OÜ Stivis oli tööd võimaldavaks isikuks ka JV-le, MD-le ja VA-le,

kes teostasid suhkru ümberlaadimistöid OÜ Stivis territooriumil Muuga sadamas ning kelle osas

puudusid kanded töötamise registris. Kuna MTA-l puudub täpne info ja võimalus tuvastada,

millistel kuupäevadel töötajad reaalselt OÜ-s Stivis töötasid, siis töötamise alguse ja lõpu

kuupäevade määratlemise osas võetakse aluseks vastava kuu algus ja töötaja poolt mainitud

vahetuste arv. Lähtudes eeltoodust kohustab MTA OÜ-d Stivis registreerima otsuse

kättesaamise päevale järgneva päeva jooksul töötamise registris puuduoleva kolme töötaja

töötamine. Juhul, kui OÜ Stivis registreerimiskohustust ei täida, registreerib MTA ise töötamise

maksukorralduse seaduse (MKS) § 255 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. OÜ Stivis esitas 05.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.01.2017 maksuotsuse

tühistamiseks.

3-18-263

5(13)

1)

OÜ Stivis arvestas KG-lt ja APV-lt teenuste ostmisel sisendkäibemaksu õigesti maha.

Nimetatud äriühingutele tehtud väljamaksed olid OÜ Stivis ettevõtlusega seotud ja OÜ Stivis

ei ole mitteametlikku tööjõudu kasutanud. OÜ Stivis on tegutsenud KG-lt ja APV-lt teenuste

ostmisel heauskse ettevõtjana. OÜ Stivis on korduvalt MTA-le selgitanud, et ilmnenud tõendite

kohaselt on maksurikkumise toime pannud KG ja APV, mitte OÜ Stivis. Nimelt on

kontrollaktist nähtuvalt nende poolt OÜ-le Stivis esitatud arvetes kajastatud käibemaks jäetud

tasumata ja töö tegemisel on kasutatud mitteametliku tööjõudu. Seetõttu tuleks

maksumenetlused viia läbi nende suhtes.

2)

OÜ-l Stivis oli vajalik mais ja juunis 2016 teostada suhkru ümberlaadimistöid. Kuivõrd

vajalik tööjõud endal puudus, siis oli OÜ Stivis sunnitud kaasama alltöövõtjad. Nendeks

osutusid KG ja APV. OÜ Stivis sõlmis KG-ga ja APV-ga kirjalikud lepingud. KG ja APV

esitasid osutatud teenuste eest arved, olles sel ajal käibemaksukohustuslased. Arved tasuti OÜ

Stivis poolt pangaülekandega, sh käibemaksusumma. Asjaolu, et KG ja APV juhatuse liige

A. Eidel jättis seejärel MTA-le käibemaksu maksmata ja võttis koheselt kogu laekunud raha

pangakontolt sularahas välja, ei saa ette heita OÜ-le Stivis. Kontrollaktist nähtuvalt on tööd

teostatud mitteametliku tööjõuga ja enamike töötajate väidetel on nad tööle värvanud ning tööd

juhendanud D. C. A. Eidel on kinnitanud, et kasutas D. C. abi, mida on viimane ka ise

kinnitanud. Siit tulenevalt on D. C. juhtimisel tehtud töödel otsene seos KG-ga ja APV-ga.

Samas OÜ-le Stivis ei saa ette heita seda, et tema alltöövõtjad kasutasid mitteametliku tööjõudu.

Siinkohal on kurioosne, et KG-l ja APV-l maksuvõlad puuduvad.

3)

RT-le müüs OÜ Stivis sisuliselt kompleksteenust, mis seisnes saabuva laeva

vastuvõtmises, raudteevagunite vastuvõtmises, laevalt suhkru laadimises raudteevagunitele,

laevatrümmi puhastamises ja vagunite valmispanekus transpordiks. OÜ Stivis ostis KG-lt ja

APV-lt selle teenuse osutamise jaoks vaid ühte töölõiku – suhkru mahalaadimine laevalt

vagunitele ja laeva trümmide puhastus. Samas selle teenuse osutamiseks oli vajalik sadamas

kaikoha omamine, suurte kraanade omamine, kaikoha ääres punkri omamine, kaikoha ääres

raudtee omamine, vagunite liigutamiseks vedurite omamine ja laadurtraktorite omamine. See

hõlmas ka laeva ja rongide vastuvõttu ja sellega seotud paberimajanduse korraldamist, mis

tähendab mahukat kooskõlastamist paljude osapooltega. OÜ-l Stivis on AS-ga Tallinna Sadam

sõlmitud hoonestusõiguse lepingud, mille alusel on õigus sadama territooriumil kasutada maad

koos infrastruktuuriga. Seega KG-lt ja APV-lt ostetud teenus ja RT-le müüdud teenus on täiesti

erineva sisuga. KG ja APV ei oleks saanud RT-le ise teenust müüa, sest neil ei olnud kai kohta,

kus laeva vastu võtta, laadimiseks kraanasid, punkreid, raudteed, vedureid jne. Siit tulenevalt

on ka nende teenuste hind oluliselt erinev ja ei olegi võrreldav. Kontrollaktis on rõhutatud OÜ

Stivis poolt RT-ga sõlmitud lepingu erinevusele võrreldes KG-ga ja APV-ga sõlmitud

lepingutega. Ülaltoodust nähtuvalt on ka nende lepingute sisu erinev. KG-ga ja APV-ga

sõlmitud lepingud on piisavalt täpsed. OÜ Stivis soovis nendega vaid enda huve kaitsta, mitte

garanteerida eelnimetatud äriühingute õiguspärast maksualast käitumist. Seetõttu on ka

asjakohatu kontrolliakti märkus, et arvel puudus viide lepingule. Arved on hõlpsasti

mõistetavad. Sealjuures seaduse kohaselt ei tulnud üldse kirjalikku lepingut sõlmida ja samuti

ei ole arvel viide lepingule kohustuslik.

4)

Kuivõrd KG ja APV poolt esitatud arvetel kajastatud tööde faktilist tegemist MTA

kahtluse alla ei sea, siis selleks, et OÜ Stivis õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piirata

ja väljamaksed tulumaksuga maksustada, peaks OÜ Stivis olema pahauskselt käitunud, st

teadma, et KG ja APV ei ole teenust osutanud. OÜ Stivis on vaidlusaluste tehingute läbiviimisel

käitunud mõistlikult ja tavapärase hoolsusega. Seetõttu mistahes OÜ Stivis poolne pahausksus

3-18-263

6(13)

puudub. OÜ Stivis ei saanud kuidagi eeldada, et teenuse osutajateks võiks olla keegi peale KG

ja APV. OÜ Stivis jaoks olid tööde tegijateks äriühingud, mitte konkreetsed töötajad (keda

MTA ei suutnud identifitseerida). OÜ-l Stivis oli kohustus identifitseerida need äriühingud.

OÜ-l Stivis ei olnud vajalik tuvastada alltöövõtjate töötajate isikuid, kontrollida kas nendega on

korralikud töölepingud sõlmitud, kas nad on tööregistris registreeritud ja kas nende töö eest

tööjõumaksud tasutakse. OÜ Stivis poolt tavapärast hoolsuskohustuse täitmist kinnitavad

alljärgmised faktid: enne lepingute sõlmimist kontrolliti äriregistrist, et lepingu allkirjastanud

isik on juhatuse liige, äriühingud olid käibemaksukohustuslased ja äriühingutel ei olnud

maksuvõlgu. Enne lepingute sõlmimist kontrolliti vestluse käigus, kas äriühingutel on üldse

vajalikud oskused tellitavaid tööd teha ja tööde tegemiseks sõlmiti kirjalikud lepingud.

Arveldamine toimus arvete alusel ja arved tasuti pangaülekandega, mitte sularahas.

5)

Tööde tegemise jaoks on minimaalselt vaja 48 inimest, sest töid tehti 4 vahetuses,

ühekorraga oli tööl minimaalselt 12 inimest. Töödega oli kiire, et lühendada laeva kai ääres

oleku aega ja sellega vältida laeva seisuraha nõudmist. OÜ-l Stivis oli 2016. a suvel tööl ca 21

inimest, kellest 7-8 töötasid nn väljaspool kontorit (3 kraanajuhti ja 4-5 dokkermehhaniseerijat).

Seetõttu ei ole reaalne, et OÜ Stivis ise oma tööjõuga kõnealused tööd ära tegi. 6) OÜ-s Stivis

tekitas usalduse tehtava töö ja selleks kasutatud tööjõu osas D. C. isik.

Nimelt ta oli kunagi pikka aega OÜ Stivis töötaja ja ta on tehnilistes küsimustes väga kõrgelt

kvalifitseeritud.

7)

Kontrollaktis on käsitletud 14 töötaja ütlusi. Nende ütluste pinnalt MTA järeldas, et nad

töötasid OÜ Stivis töötajatena. Sealjuures on MTA kolme töötaja (VA, JV ja MD) osas leidnud,

et OÜ Stivis on neile maksnud ümbrikupalka ning jätnud selle pealt maksud tasumata. OÜ Stivis

MTA järeldustega ei nõustu. Mais-juunis 2016. a nad ei olnud OÜ Stivis töötajad. Töötajate

ütlustest nähtuvalt valdavalt mitte keegi ei mäleta, kes nad tööle võttis, kellega palgakokkulepe

sõlmiti, kes konkreetselt tööülesandeid jagas ja kes faktiliselt palka maksis. Eeltoodust

tulenevalt ei saa neid pidada OÜ Stivis töötajateks. Asjaolu, et paljude töötajate väidetel nad

töötasid mais-juunis 2016. a OÜ-s Stivis, ei saa järeldada, et nad olid OÜ Stivis mitteametlik

tööjõud. Kuigi nad töötasid OÜ Stivis territooriumil, siis see ei tähenda, et nad olid OÜ Stivis

töötajad.

8)

Asjaolu tõendamiseks, et OÜ Stivis ei saanud suhkrutöödeks vajaliku tööjõudu mai ja

juuni 2016. a töödeks ise värvata, esitas kaebaja maksumenetluses OÜ Stivis personalitöötaja

Kristiina Milokostova (kelle ülessandeks on töötajaid värvata) töölepingu. Nimelt KG teostas

töid ajavahemikul 29.04.-15.05.2016 ja APV 26.05.-15.06.2016. Samas K. Milokostova asus

töölepingu kohaselt tööle 06.05.2016, kui tööjõud oli juba komplekteeritud.

9)

Kontrollaktis on märgitud, et maksumenetluses ei ole õnnestunud tuvastada, et

väidetavatele KG ja APV töötajatele oleks Tallinna Sadama territooriumile sisenemiseks

juurdepääsud tehtud ja sellest tulenevalt nende viibimine tööpaigas on justkui tõendamata. MTA

on jätnud tähelepanuta, et reaalses elus on Tallinna Sadama territooriumile ilma loata väga

hõlbus pääseda. Juhul, kui sõiduki juhil on juurdepääsu kaart, siis ta saab territooriumile vedada

kõik sõidukis viibivad isikud, ilma et sõidukis viibivatel isikutel oleks juurdepääsu load.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 16.03.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1)

OÜ Stivis kaebus kordab sisuliste etteheidete poolest peaaegu täies ulatuses

kontrollaktile esitatud vastuväidet ning nende osas on MTA juba maksuotsuses seisukoha

võtnud.

3-18-263

7(13)

2)

Peamine asjaolu, mis viitas kaebaja teadlikkusele KMD-del valeandmete esitamisel on

see, et kontrolli raames OÜ-lt Stivis saadud selgitused tehingute kohta KG-ga ja APV-ga olid

vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Lisaks selgus, et seletusi andnud KG ja APV

väidetavad töötajad ei teadnud oma tööandjaid (kuid teadsid kaebajat, kelle heaks nad reaalsuses

töid teostasid); arvetel näidatud KG ja APV olid mõlemad A. Eideli juhitud variühingu ilmsete

tunnustega äriühingud; kaebaja poolt KG-ga ja APV-ga sõlmitud lepingud olid äärmiselt

pinnapealsed ja üldsõnalised, arvestades, et soetatava teenuse sisuks oli spetsiifiline ja kalli

müügihinnaga erioskusi vajav töö; ning tehingu osapooled olid omavahel seotud läbi teiste

isikute. Kaebaja oli kõnealustes tehingutes peamiseks kasusaajaks ning tehingud KG-ga ja

APV-ga vormistati selgelt OÜ Stivis huvides ja algatusel.

3)

Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud teooria selle kohta, et kaebaja endised töötajad

D. C. ja O. P. kasutasid A. Eidelit tankistina, saatsid ta kaebaja juurde teenust pakkuma ning

osutasid tegelikult ise teenust ümbrikupalga tööjõudu kasutades, on loogikavastane. Usutavam

olnuks see, et D. C. ja/või O. P. oleksid selles olukorras ise kaebajale teenust pakkuma läinud,

kuna kaebaja oli nende isikutega varasemalt koostööd teinud ja teadlik, et neil on vajalikud

teadmised ja kogemused olemas. Ka maksuotsuses on maksuhaldur eelnimetatud kaebaja

teooria ümber lükanud.

4)

Vastustaja jääb seisukohale, et kontrolli raames seletusi andnud töötajate ütlused

viitavad üheselt sellele, et nad töötasid üksnes OÜ Stivis heaks ning puuduvad mistahes muud

tõendid, et nad oleksid töötanud KG või APV heaks. Ka VA, JV ja MD kinnitasid töötamist ja

töö eest tasu saamist just kaebajalt. Ükski maksumenetluse käigus selgitusi andnud töötaja ei

teadnud A. Eidelit, A. Nikopenziust, KG-d ega APV-d. Samuti ei tundnud nad A. Eidelit või A.

Nikopenziust ära fotodelt. Küll aga teadsid samad isikud OÜ-d Stivis kui nende tööandjat ning

oskasid nimetada ja fotodelt tuvastada OÜ-s Stivis värbamisega tegelenud K. Milokostova.

Eeltoodu koosmõjus teiste menetluse käigus tuvastatud asjaoludega annab aluse järeldada, et

nimetatud töötajad olid OÜ Stivis töötajad, mitte KG ega APV töötajad.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et OÜ Stivis kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata seoses käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt arvestatud tulumaksu määramisega kokku summas 27 639,30 eurot (tehingud

KG-ga ja APV-ga) ning rahuldab kaebuse ja tühistab maksuotsuses seoses tööjõumaksude

määramisega kokku summas 620,56 eurot (JV, MD ja VA töötasu), samuti seoses kaebaja

kohustamisega registreerida töötamise registris 3 puuduva isiku (JV, MD ja VA) töötamine.

a) Käibemaks ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt (tehingud KG-ga ja APV-ga)

6. Maksuotsuse kohaselt ei sea MTA kahtluse alla OÜ Stivis poolt mais ja juunis 2016. a-l

suhkru ümberlaadimise teenuse osutamist RT-le, kuid MTA hinnangul ei olnud töö reaalseteks

teostajateks OÜ Stivis väidetavad allhankijad KG ja APV ning OÜ Stivis teadis seda. MTA

hinnangul tegid töö ära OÜ Stivis enda töötajad või tundmatu kolmas isik.

7. Kohus nõustub MTA järeldusega, et suhkru ümberlaadimise töid ei teostanud (vastavat

teenust ei osutanud) KG ja APV ning OÜ Stivis teadis seda. Sellele viitavad eelkõige järgmised

vastuolulised asjaolud ja isikute (ajas muutunud) selgitused.

3-18-263

8(13)

7.1. Kaebaja on maksumenetluses (algselt) selgitanud, et tema väidetavad allhankijad KG ja

APV taanduvad tegelikkuses A. Eideli isikule, st kaebaja usaldas A. Eidelit ning kaebaja jaoks

ei olnud määrav, milliste äriühingute kaudu viimane tegutses. A. Eidel pöördus kaebaja

kinnitusel ise OÜ Stivis poole ja pakkus tööjõudu. Kaebaja kinnitusel vesteldi A. Eideliga enne

temaga lepingu sõlmimist, mille tulemusel oli aru saada, et inimene valdab teemat. Kaebaja

selgitas, et kuna töö hind sobis, siis sõlmiti leping ning töö käigus oli näha, et A. Eideli töötajad

on varem sellist tööd teinud ja teevad head tööd. Kaebaja selgituse kohaselt olid objektil A.

Eideli (alltöövõtja) vahetusevanemad, kes tegid ise tööd ja juhendasid teisi. Vahetusevanemaid

juhendasid omakorda kaebaja stividorid. Kaebaja on seejuures möönnud, et suhkru

ümberlaadimise töödel osalesid ka OÜ Stivis töötajad. A. Eidel kaebaja kinnitusel tööd ei

teinud, vaid käis vaatamas, kas töö käib. Kaebaja seaduslik esindaja ei seostanud algsete ütluste

andmisel KG-d ja APV-d ühegi teise füüsilise isikuga lisaks A. Eidelile, seejuures ei teadnud

ühegi KG ja APV töölise nime.1

A. Eidel selgitas omakorda maksumenetluses (algselt), et A. Nikopenzius pakkus talle vaba

tööjõudu ja tema omakorda pakkus seda OÜ-le Stivis (J. Lipinskile), s.o sisuliselt vahendas

tööjõudu. A. Eidel selgitas, et A. Nikopenzius tõi esimesel tööperioodil töötajad Maxima

parklasse ja tema sõidutas nad Tallinna Sadama territooriumile. Hilisemal perioodil viis

allhankija (A. Nikopenzius) A. Eideli kinnitusel ise töötajad sadamasse. Töötajad olid A.

Eidelile teadaolevalt lätlased, suhtlesid omavahel läti keeles. Tööd korraldasid sadamas OÜ

Stivis stividorid. Kraanaga töötas A. Eideli selgituse kohaselt sadamatöötaja ja tema töötajad

tegid tööd labidatega. A. Eidel arvas, et võis töötajaid vahendada ka ilma juurdehindluseta, et

tagada hilisem koostöö. Algselt pakkus A. Eidel teenust KG alt ja kui see kustutati MTA poolt

käibemaksukohustuslaste registrist, siis jätkas APV-ga.2

A. Nikopenzius selgitas maksuhaldurile, et on kodutu ja töötu variisik, kellele A. Eidel maksis

ühekordset tasu, et ta mõned äriühingud enda nimele registreeriks. Tööjõurenditehinguid ei ole

A. Nikopenzius teinud ja ei tea tema nimele registreeritud äriühingute tegevusest midagi.3

A. Nikopenziusest (ega A. Eidelist) ei olnud kuulnud ka suhkru ümberlaadimistöödes osalenud

töötajad ega ükski teine objektil viibinud isik.4

Maksumenetluse kestel on selgunud, et tegelikkuses koordineeris suhkru ümberlaadimistöid

sadamas OÜ Stivis endine töötaja D. C., keda pidasid suhkru ümberlaadimise töö korraldajaks

nii OÜ Stivis töötajad, kui ka RT juhatuse liige5. OÜ Stivis tehniline direktor Volodymyr Sobko

selgitas seejuures, et J. L. tutvustas talle D. C. kui KG ja APV esindajat, kes hakkab suhkruga

seotud töödega tegelema. 6 Eeltoodud asjaolude selgumisel asusid ka kaebaja ja A. Eidel

maksumenetluses möönma, et objektil juhatas suhkru ümberlaadimistöid hoopis D. C., kellel

on sadamatööde osas pikaaegne kogemus.7 Seejuures selgus kaebaja poolt 12.04.2017 edastatud

1 J. Lipinski 22.07.2016 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 7) p-d 14, 19; J. Lipinski 30.08.2016 seletuste

protokoll (MTA vastuse lisa 18) p-d 2, 4, 10-12; OÜ Stivis 20.12.2016 e-kiri (MTA vastuse lisa 41)

2 A. Eideli 05.08.2016 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 55); A. Eideli 14.09.2016 seletuste protokoll (MTA

vastuse lisa 57)

3 A. Nikopenziuse 24.01.2017 seletuste protokollid (MTA vastuse lisad 71-73)

4 Kontrollakti p 1.1.2.1 ap-d 4, 6, 7 ja p 1.1.2.2 ap-d 1 ja 2

5 Kontrollakti p 1.1.2.2

6 V. S. 01.02.2017 seletuste protokolli (MTA vastuse lisa 90) p 12

7 OÜ Stivis 29.12.2016 e-kiri (MTA vastuse lisa 41); A. Eideli 21.03.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa

99)

3-18-263

9(13)

allhankija töötajate nimekirjast (varasemalt selgitati, et alltöövõtjate töötajate üle arvestust ei

peetud8), et nende hulgas sisaldus ka kaebaja endine tootmisdirektor O. Perepelytsa.

D. C. selgitas maksumenetluses, et A. Eidel sai OÜ-lt Stivis alltöövõtulepingu, aga kuna tal

puudusid kogemused selles valdkonnas, siis pöördus ta D. C. poole, et viimane aitaks ja

selgitaks, kuidas tööd tehniliselt organiseerida. D. C. rõhutas, et konsulteeris ja aitas oma

tuttavat heast tahtest ning tasu selle eest ei saanud.9 O. Perepelytsia selgitas omakorda, et ei

töötanud OÜ Stivis alltöövõtja juures, vaid konsulteeris D. C. selles osas, kuidas organiseerida

suhkru mahalaadimise protsessi. O. Perepelytsia selgituse kohaselt palus D. C. tema

abi, kuna ei teadnud suhkru mahalaadimise protsessist midagi, samas kui

O. Perepelytsial oli sellega kogemusi. O. Perepelytsia käis objektil peaaegu iga päev ning

suhtles D. C., kes suhtles omakorda töötajatega. Töötasu O. Perepelytsia enda kinnitusel ei

saanud.10 Pärast O. Perepelytsia poolt selgituste andmist möönis ka D. C., et O. Perepelytsia,

kes oli OÜ-s Stivis töötamise ajal tema ülemus, konsulteeris teda ja tema omakorda A. Eidelit.

D. C. ei osanud selgitada, miks osad suhkru ümberlaadimisega tegelenud töötajad väitsid

maksuhaldurile, et tema esindas OÜ-d Stivis töötajate värbamisel.

Tasu saamata käis D. C. igapäevaselt laadimistöid juhendamas enda seletuse kohaselt seetõttu,

et „oli lihtsalt huvi“.11

7.2. Eeltoodust järeldub esmalt, et KG ja APV esindaja (A. Edieli) poolt kirjeldatud viisil ei ole

tehinguid tegelikkuses toimunud. Tuvastatud on, et A. Nikopenzius ei ole A. Eidelile töötajaid

leidnud ega allhanget teostanud – A. Nikopenziuse osas tuvastatud teavet (et tegemist on töötu

ja kodutu isikuga, kes ei ole äritegevust tegelikkuses läbi viinud) ei ole ümber lükatud. Kogutud

teave ei toeta A. Eideli väidet, et töötajate näol oli valdavalt tegemist lätlastega, samuti ei

teadnud kaebaja objektil reaalselt tööd teinud füüsilised isikud A. Nikopenziust ega

A. Eidelilt. Seega on tuvastatud, et kaebaja väidetavate tehingupartnerite (KG ja APV)

kirjeldatud viisil ei ole töötajaid kaebaja objektile leitud. Seejuures ei ole üheselt tuvastatud, kes

tegelikkuses suhkru ümberlaadimistöid 2016. a mais ja juunis teostasid ning kelle poolt ja mil

viisil töötajad kaebaja objektile värvati. Samas saab asuda seisukohale, et vähemalt osaliselt

teostasid kõnealuseid töid kaebaja töötajad – seda on möönnud ka kaebaja seaduslik esindaja.12

Vaidlus ja ebaselgus esineb töötajate osas, kes objektil viibisid ja suhkru ümberlaadimistöid

teostasid, kuid keda kaebaja ei käsita enda töötajatena.

7.3. Teiseks nähtub maksumenetluses kogutud teabest, et kaebaja (seaduslik esindaja) teadis

algusest peale, et tema allhankijateks ei olnud tegelikkuses KG ja APV (A. Eidel). Sellele

viitavad muu hulgas ulatuslikud vasturääkivused isikute seletustes, samuti ajas muutunud

selgitused.

Kogutud teave ei toeta kaebaja poolt maksumenetluses (algselt) esitatud teavet, et KG ja APV

on tema jaoks seostatavad üksnes A. Eideliga, kes võttis juhuslikult ise kaebajaga ühendust ajal,

kui kaebajal oli tööjõupuudus, ning jättis vestluse pinnalt niivõrd kompetentse mulje, et temaga

sõlmiti allhankeleping kaebaja poolt sõlmitud suuremahulise lepingu täitmiseks. Kaebaja

esindaja selgitas algselt, et töid korraldasid tema stividorid, kes suhtlesid A. Eideli tööliste

8 Kontrollakti p 1.1.2.1 ap 5f

9 D. C. 10.03.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 102) ja 22.03.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse

lisa 105)

10 O. Perepelytsia 19.04.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 113)

11 D. C. 16.08.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 191)

12 J. Lipinski 22.07.2016 seletuste protokolli (MTA vastuse lisa 7) p 19.3

3-18-263

10(13)

vahetuste vanematega, samas on selgunud, et töid korraldasid kohapeal hoopis kaebaja endised

pikaajalised töötajad D. C. ja O. Perepelytsia, mitte kaebaja stividorid. Usutavaks ei saa pidada,

et kaebaja esindajale jäi selline asjaolu märkamata (või ei pidanud ta vajalikuks maksuhaldurit

esmaste ütluste andmisel sellest teavitada). Hilisemas menetluses on kaebaja möönnud, et

kohapeal juhatas töid D. C.13. Seda on hiljem möönnud ka A. Eidel.14

Kaebuse kohaselt võisid hoopis D. C. ja/või O. Perepelytsia olla KG ja APV abil nn

ümbrikupalga maksjad, kes valmistasid tankistist A. Eideli ette ja saatsid viimase kaebajale

teenust pakkuma15. Kaebaja selline hüpotees ei kõla kogutud teavet ja tõendeid arvestades

veenvana. Usutavaks ei saa pidada, et kaebaja pidas A. Eidelit reaalseks tööjõu rentijaks /

teenuse osutajaks ning ei teadnud (ei pidanud vajalikuks maksuhaldurit esmaste ütluste

andmisel teavitada), et töid korraldasid kohapeal tegelikkuses tema endised töötajad D.

C. ja O. Perepelytsia. Lisaks on ilmnenud mitmed vastuolud isikute seletuses. Kohus ei hakka

kõiki vastuolusid esile tooma ja nõustub selles osas kontrollaktis tooduga.16 Samas võib ilmeka

näitena tuua välja asjaolu, et kui kaebaja esindaja J. Lapinski kinnitusel renditi KG-lt ja APV-

lt (A. Eidelilt) ka kraanajuhte ja dokkereid17, siis A. Eideli selgituse kohaselt oli kraanajuht

sadama poolt ja tema rentis vaid nö labidamehi18. Sellised vastuolud ei saa

väidetavalt samades sündmustes reaalselt osalenud isikute puhul tekkida. Seega viitavad

vastuolud sellele, et maksuhaldurile on antud teadlikult ja kokkuleppeliselt ebaõiget infot,

samas on eksitud detailides, andes teineteist välistavaid selgitusi.

Eeltoodud järeldusi toetavad maksumenetluses tuvastatud viited sellele, et suhkru ümber-

laadimistöödele ajutise tööjõu leidmisega on olnud seotud kaebaja personalitöötaja

K. Milokostova ja/või endine töötaja D. C., mitte aga A. Eidel või A. Nikopenzius.19

7.4. Kokkuvõttes võib pidada tuvastatuks, et RT-ga sõlmitud suhkru ümberlaadimise lepingu

täitmiseks vajas kaebaja ajutist tööjõudu ning vastav tööjõud ka leiti. Usaldusväärselt ei ole küll

tuvastatud, kes füüsilisest isikust töölised värbas, küll aga on tuvastatud, et sellisel viisil, nagu

on kajastatud kaebaja raamatupidamis- ja maksuarvestuses, ei ole nende isikute tööpanust

tegelikkuses soetatud. Kogutud teave viitab, et KG ja APV ei osutanud tegelikkuses kaebajale

tööjõurenditeenust / suhkru ümberlaadimisteenust ning nende äriühingute nimel tehingute

vormistamise ainsaks eesmärgiks oli ebaseadusliku (maksu)eelise loomine kaebajale. See

võimaldas kaebajal vältida ajutise tööjõu töötasudelt maksukohustuse kandmist (kaebaja sai

teenuse tegelikult müüjalt selle võrra soodsamalt), seejuures andsid KG ja APV arved aluse

maksuvabade väljamaksete tegemiseks OÜ-st Stivis (mille arvel oli võimalik maksta

mitteametlikke töötasusid) ning samuti deklareerida KG ja APV arvete alusel

sisendkäibemaksu, mis vähendas kaebaja kulusid veelgi.

Kaebaja teadis või vähemalt pidi aru saama, et KG ja APV ei ole tegelikult teenuse müüjad ning

ei tasu kaebaja poolt makstud teenustasu arvel käibemaksu ega tööjõumakse. Teadmine või

teadma pidamine sellest, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja ja/või

mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest, annab aluse

13 OÜ Stivis 29.12.2016 e-kiri (MTA vastuse lisa 41), kaebuse lk 6 joonealune märkus 8

14 A. Eideli 21.03.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 99) p 15

15 Kaebuse lk 9 joonealune märkus 12

16 Kontrollakti p 1.1.2.1 ap 5

17 J. Lipinski 30.08.2016 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 18) p-d 4 ja 12

18 A. Eideli 14.09.2016 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 57) p 13.5

19 Kontrollakti p 1.1.2.1 ap 13 (lk 17); p 1.1.2.2 ap 1 (lk 18-19) ja ap 2 (lk 20-24)

3-18-263

11(13)

piirata maksu mahaarvamise õigust20. Riigikohus on teenuse osutamisega seonduvalt ühtlasi

selgitanud, et kui teenuse osutaja ei ole usaldusväärselt tuvastatud, tuleb kogu väljamakse

üldjuhul maksustada tulumaksuga.21 Maksumenetluses piisab seejuures mõistlikust kahtlusest,

mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus

maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le

150 üle maksukohustuslasele.22 Käesoleval juhul ei ole kaebaja maksuhalduri põhjendatud

kahtlusi ümber lükanud.

Eelnev tähendab, et KG ja APV nimel vormistatud dokumendid ei ole nõuetekohased

algdokumendid sisendkäibemaksu deklareerimiseks (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 32 lg 1)

ega tulumaksuvabade väljamaksete tegemiseks (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). Seetõttu on

vaidlustatud maksuotsus põhjendatud osas, millega vähendati OÜ Stivis 2016. a mai ja juuni

sisendkäibemaksu ja enammakstud käibemaksu 11 145,22 eurot ning suurendati ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksete summat 65 976,30 eurot ning väljamaksetelt arvestatud tulumaksu 16

494,08 eurot (maksukohustus kokku 27 639,30 eurot).

b) Tööjõumaksud ja töötajate registreerimiseks kohustamine (JV, MD ja VA lugemine kaebaja

töötajateks)

8. Kohtu hinnangul ei anna kogutud tõendid piisavat alust lugeda JV-d, MD-d ja VA-d

kaebaja töötajateks. Kogutud teabe alusel saab küll järeldada, et JV, MD ja VA töötasid

kõnealustel suhkru ümberlaadimistöödel OÜ Stivis heaks (samuti nagu mitmed teised

maksumenetluses küsitletud füüsilised isikud, keda OÜ Stivis enda töötajatena ei

deklareerinud23), samas ei anna ainuüksi JV, MD ja VA suulised ütlused kohtu hinnangul

piisavat alust lugeda neid OÜ-ga Stivis töölepingulises suhtes olnuteks.

Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi füüsilise isiku suuline väide, et tema tööandjaks oli OÜ Stivis,

piisav töölepingulise suhte tuvastamiseks. Seejuures ei saa neid väiteid pidada kõnealuste

isikute puhul ka ühesteks. MD on küll nimetanud enda tööandjaks „Stivis“, kuid ei ole osanud

nimetatud ühegi ülemuse, s.o tööandja esindaja nime. MD väitel sõlmiti ka tööleping, kuid

temale sellest eksemplari ei jäänud. JV on üksnes arvanud, et tööandjaks oli „AS Stivis“, kuna

töö toimus nende territooriumil. JV on nimetanud tööandja esindajaks D. C. („D. T.“), kes ei

olnud sel ajal samas (ametlikult) kaebaja töötaja. JV on selgitanud, et töölepingut ei sõlmitud.

VA on kinnitanud, et on AS-s Stivis töötanud 42 aastat, samas on maksuhaldur protokollist

nähtuvalt küsinud ja VA vastanud läbisegi nii töölepingu kui töövõtulepingu kohta, millised on

põhimõtteliselt erineva sisuga lepingud (vrd töölepingu seaduse § 1 ja võlaõigusseaduse §

635). 24 Lisaks isikute eelviidatud seletustele puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid, et

nimetatud isikutel oli kõnealustel suhkru ümberlaadimistöödel osalemisega seoses vahetu

töölepinguline suhe OÜ-ga Stivis.

Kohtule arusaadavalt eristab JV-d, MD-d ja VA-d muudest objektil töötanud füüsilistest

isikutest (kes on nimetanud enda tööandjana kaebajat, kuid keda kaebaja enda töötajatena ei

20 Vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-27-14 p-d 15 ja 23 ning otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17

21 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-33-14 p 15.2

22 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-13 p-d 13 ja 15

23 Kontrollakti p 1.1.2.2 ap 2 (lk 20)

24 JV 07.06.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 133), MD 17.07.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse

lisa 159), VA 06.06.2017 seletuste protokoll (MTA vastuse lisa 129)

3-18-263

12(13)

deklareerinud) eelkõige asjaolu, et JV, MD ja VA on nimetanud konkreetsed summad, mida

nad kõnealustel töödel teenisid.

Kokkuvõtvalt on maksuhaldur seega lugenud nimetatud isikud kaebaja töötajateks ja määranud

nendega seoses kaebajale tööjõumakse isikute kahe üldsõnalise suulise väite pinnalt: et nad on

kaebaja töötajad (mille kohta neil lepingut esitada ei ole) ning on saanud konkreetses summas

töötasu (mille kohta dokumente esitada ei ole). Kohtu hinnangul ei anna üksnes sellised ütlused

muude toetavate tõendite puudumisel piisavat alust tuvastada töölepingulise suhte olemasolu

kaebajaga.

9. Eeltoodust tulenevalt kuulub maksuotsus tühistamisele osas, millega suurendati JV, MD

ja VA töötasuväljamaksetega seoses kaebaja 2016. a mai ja juuni (JV, MD ja VA töötasudelt)

kinnipeetud tulumaksu 223,75 eurot, töötuskindlustusmakset 11,63 eurot ja kohustusliku

kogumispensioni makset 2,33 eurot ning väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 373,79 eurot

ja töötuskindlustusmakset 9,06 eurot (maksukohustus kokku 620,56 eurot).

10. Eeltooduga seonduvalt puudub alus ka kaebaja kohustamiseks registreerida JV, MD ja

VA töötamine. Seega kuulub maksuotsus tühistamisele ka osas, millega kohustati kaebajat

registreerima töötamise registris 3 puuduva isiku töötamine. c) Vastuväide kohtu tegevusele

11. Kaebaja on esitanud 02.11.2018 vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt asjaoluga, et

kohus jättis 31.10.2018 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

(kokku 32 isikut, kelle ütlustele on kontrollakti ja maksuotsuse järeldused rajatud) ja kaebaja

juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks ning määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses.

Kohus jääb 31.10.2018 määruses toodud seisukoha juurde, et kontrollaktis ja maksuotsuses

viidatud isikute tunnistajatena ülekuulamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Ütluste

sisu ja muu kogutud teave ei anna alust järelduseks, et isikute poolt maksumenetluses antud

seletused oleksid ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või

mittetäielikud või esineks põhjendatud kahtlus, et isikud on andnud valeütlusi.

HKMS § 64 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust nõuda iseenda vande

all ülekuulamist. Kaebaja seadusliku esindaja vande all ülekuulamist ei pea vajalikuks ka kohus.

Kaebaja poolt enda varasemate (maksumenetluses antud) ütluste ja kaebuses esitatud

seisukohtade ülekordamine vande all ei muuda neid kohtu jaoks usaldusväärsemaks ega mõjuta

muude asjas kogutud tõendite tõenduslikku väärtust.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (HKMS §

90 lg 1, § 162 lg 1).

d) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

12. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab MTA 05.01.2018 maksuotsuse osas, millega

suurendati kaebaja 2016. a mai ja juuni väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu 223,75 eurot,

töötuskindlustusmakset 11,63 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset 2,33 eurot ning

väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu 373,79 eurot ja töötuskindlustusmakset 9,06 eurot

(kokku 620,56 eurot). Samuti tühistab kohus maksuotsuse osas, millega kohustati OÜ-d Stivis

registreerima töötamise registris 3 puuduva isiku töötamine. Ülejäänud osas (maksukohustus

kokku 27 639,30 eurot) jääb kaebus rahuldamata.

13. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 4245 eurot, sh esindajatasu 3090

eurot (ei sisalda käibemaksu) ja riigilõiv 765 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude

3-18-263

13(13)

nimekiri ja kuludokumendid (tl 27, 114-117). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud

vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 1).

Kohus rahuldab kaebuse 2,25% ulatuses, seega on põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja viimase menetluskulu summas (4245 * 2,25% =) 96 eurot (HKMS § 108 lg 2).

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik