2-18-11660/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. detsember 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-11660

Tsiviilasi

AA hagi BB vastu abielu lahutamiseks, ühisvara

jagamiseks

ja

kinnistusraamatus

omaniku

kande

muutmiseks tahteavalduste asendamiseks

Tsiviilasja hind

Ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot

Abielu lahutamise nõude hind 3500 eurot

Tahteavalduse asendamise nõude hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AA (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxx xx,

Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxx Xxxxx

xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants

Nõmmik (e-post: ants@ppnet.ee)

Kostja: BB (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses

xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx Xxxxx xxxxxxx, elukoht

registris: Xxxx xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx vald;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Kohtuistung

04.12.2018, osalesid AA ja adv Nõmmik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AA hagi BB vastu abielu lahutamiseks. Rahuldada AA hagi BB vastu

ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduste

asendamiseks tagaseljaotsusega.

2. Lahutada AA (A, isikukood xxxxxxxxxxx) ja BB (B, isikukood xxxxxxxxxxx) abielu,

mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses xx xx xxxx ja mille kohta on koostatud abieluakt nr

xx.

3. Taastada AA abielueelne perekonnanimi „C“.

4. Jagada AA ja BB ühisvara järgmiselt:

4.1.

Lõpetada abikaasade ühisomand kinnistule, asukohaga Xxxx xx, Xxxxxx xxxx,

Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa number xxxxxxx) ja jätta

kinnisasi AA ainuomandisse;

4.2.

Jätta AA kanda AS-i SEB Pank ja BB ning AA vahel xx xx xxxx sõlmitud

laenulepingust nr XXXXXXXXXX ja selle lisakokkulepetest tulenevad kohustused.

5. Kohus tuvastas, et BB on kohustatud andma nõusoleku aadressil Xxxx xx, Xxxxxx

xxxxxx Xxxxx-xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx asuva kinnistu kohta avatud

kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teise jakku tema kohta tehtud omanikukande

Tsiviilasi nr 2-18-11660

2 (7)

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatu registriossa nr

xxxxxxx kinnisasja omanikuna AA (kohtuotsuse jõustumise järel perekonnanimega C;

isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus asendab BB nõusolekut.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

7. Toimetada kostjale BBle kohtuotsus kätte avalikult, otsuse resolutsiooni väljavõtte

avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Kostja võib ühisvara jagamise ja tahteavalduste asendamise nõuete rahuldamise osas tehtud

tagaseljaotsuse peale esitada kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja,

selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

AA esitas Pärnu Maakohtusse hagi BB vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja

kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks.

Pärnu Maakohus 08.10.2018 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale hagile

vastamiseks

tähtaja.

Hagiavalduses

märgitud

aadressil

kostjale

menetlusdokumentide

kättetoimetamine ei õnnestunud, dokumendid tagastati kohtule postitöötaja märkusega „maja

tühi“. Kohus 18.10.2018 määrusega otsustas menetlusdokumendid (menetlusse võtmise määruse,

hagiavalduse lisadega ja kohtukutse ilmumiseks abielulahutuse asjas poolte isiklikult

ärakuulamiseks määratud kohtuistungile) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 317 lg 1 p 1

kohaselt kostjale kätte toimetada avalikult, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Ametlik teade ilmus xx xx xxxx. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokumendid kostjale

kättetoimetatuks teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast 15 päeva

möödumisel, s.t xx xx xxxx. Hagile vastamiseks määratud 14-päevase tähtaja viimane päev

Tsiviilasi nr 2-18-11660

3 (7)

langes laupäevale, xx xx xxxx, ning tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-

st 8 lõppes vastuse esitamise tähtaeg esmaspäeval, xx xx xxxx kell 24.00.

Kostja hagile kirjalikult ei vastanud, samuti ei ilmunud 04.12.2018 kohtuistungile ega teatanud

ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolust.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AA kohtule esitatud hagis taotleb lahutada tema ja BB vahel Pärnu Maavalitsuses xx xx xxxx

sõlmitud abielu, taastada hageja abieluleene perekonnanimi „C“ ning jagada abikaasade

ühisvaraks olevad kinnistu ja kinnistu ostmiseks võetud laenukohustuse jääk, jättes nii kinnistu

omandiõiguse kui laenukohustuse täies ulatuses hagejale.

Hagiavalduse kohaselt poolte kooselu kestis 2008.a lõpuni, hageja loeb abielu ja abielulised

suhted lõppenuks alates xx xx xxxx, mil kostja kolis poolte ühisest kodust välja, sellest ajast ei

ole pooled koos elanud. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole.

Hageja soovib lahutuse järgselt endale tagasi abielueelset perekonnanime C.

Hageja taotleb ka ühisvara jagamist. Abikaasad sõlmisid xx xx xxxx kinnistu, asukohaga Xxxx

xx, Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx vald, Xxxxx xxxxxxx ostmiseks notariaalselt tõestatud

müügilepingu, hüpoteekide seadmise- ja asjaõiguslepingu. Lepingu punktis 2.2 on pooled

kinnitanud, et ostetud kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kinnistu omanikuna on II

jakku kantud BB.

Hageja ja kostja sõlmisid kinnistu ostmiseks xx xx xxxx SEB Pank AS-iga Laenulepingu nr X

XXXXXXXXX laenusummaga 780 000 Eesti krooni ehk 49 851,09 eurot, laenu tagastamise

tähtpäevaga 11.06.2037. Laenusaaja nr 1 oli kostja ja laenusaaja nr 2 oli hageja. Laenulepingu

kohaselt oli laenusaajatel kohustus tasuda pangale igakuiselt intressimakseid ja laenu

tagasimakseid. Kostja laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevaid kohustusi täitma ei asunud

ning enda kodu säilitamise eesmärgil on laenulepingu sõlmimisest alates kõik laenulepingust

tulenevad kohustused panga ees täitnud hageja üksinda.

Hageja hindab ühisvaraks oleva kinnistu väärtuseks selle omandamiseks xx xx xxxx võetud

laenusumma 49 851,09 eurot.

Seisuga 12.02.2018 oli hageja tasunud enda isiklikest rahalistest vahenditest pangale laenusaaja

kohustusi üldsummas 20 419,31 eurot, millest põhivõlgnevuse katteks 8535,33 eurot, intresse

11 514,89 eurot ja viivist 369,09 eurot. Seisuga 12.02.2018 oli laenu põhiosa võlg panga ees

41 315,76 eurot (49 851,09 € – 8535,33 €). Ka pärast 12.02.2018 hageja jätkas laenukohustuse

täitmist.

Hageja on arvamusel, et õigusteoreetiliselt on hagejal kohustus tasuda kostjale ühisvara osa

kaotamise eest rahalist hüvitist veel 41 315,76 : 2 = 20 657,88 eurot.

Arvestades, et kostja ei ole praktiliselt elanud pangalaenuga ostetud kinnistul ning makseid

panga ees laenukohustuse hüvitamiseks on teinud ainult hageja enda isiklikest rahalistest

vahenditest, siis soostub hageja, et kogu laenukohustuse summa jääk pangaasutuse ees (seisuga

12.02.2018 põhivõlgnevus 41 315,76 eurot) jääb hageja kanda.

Hageja taotleb lõpetada AA ja BB ühisomand kinnistule, jätta kinnistu hageja ainuomandisse ja

SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused samuti ainult hageja kohustusteks.

Hageja leiab, et tal puudub kohustus tasuda kostjale rahalist hüvitist omandi kaotamise eest.

Kostja ei ole kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse katteks ühtegi senti kulutanud, kõiki

rahalisi kohustusi on panga ees täitnud hageja enda isiklikest rahalistest vahenditest.

Samuti palub hageja kohustada BBt andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses

nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos tema kohta tehtud omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse registriosa

xxxxxxx uue omanikuna AA. Jõustunud kohtulahend asendab BB nõusolekut vastavalt TsÜS §

68 lg 5. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-18-11660

4 (7)

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagimaterjalid ning kohtukutse on kostjale kätte toimetatud

avalikult avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Hageja kohtuistungil selgitas, et kostja tegelik asu- või viibimiskoht ei ole talle teada, ning

taotles asja lahendamist kostja osavõtuta: abielu lahutuse osas teha sisuline otsus, ühisvara

jagamise ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuded rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja kohtuistungil leidis, et ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata kooselu lõppemise

seisuga xx xx xxxx, kinnisvarabuumi ajal 2007.a juunis ostetud kinnistu väärtus 2008.a

majanduslanguse tingimustes oluliselt langes ning, arvestades, et Xxxxxxs samal tänaval on

müügis majad hinnaga 35 000 – 50 000 eurot ja Xxxxxxs ei ole tööd, siis ühisvaraks oleva

kinnistu väärtus täna 2007.a ostu-müügilepingus märgitud hinda 695 000 Eesti krooni ei ületa.

Hageja täpsustas, et tasutud laenumaksete kohta on tehtud arvestused hageja pangakonto

väljavõtte alusel 05.03.2010 – 12.02.2018 perioodil tasutud maksete kohta. Hageja tasus

laenumakseid alates 2007.a, kuid pangast varasemate maksete kohta arvestust ei saanud. Hageja

on jätkanud laenukohustuse täitmist pärast 12.02.2018, laenu põhiosa makse suurus on umbes

105 eurot kuus. Samuti on hageja üksinda ja oma vahendite arvelt maja remontinud, tasunud

kinnistu laenumakseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud hageja kohtuistungil isiklikult ära ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid, leiab, et AA hagi BB vastu tuleb rahuldada, seejuures ühisvara jagamise ja

tahteavalduse asendamise nõuete osas kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

TsMS 413 lg 1 alusel kohus teeb hageja taotlusel kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 4 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjades.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda

puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

2. Hageja taotleb lahutada poolte xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses registreeritud abielu, kuna

kooselu lõppes xx xx xxxx, sellest ajast kostjaga kontakt hagejal puudub ning hageja abielu

taastamist võimalikuks ei pea.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on veenvalt põhistanud, et poolte

abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, hageja kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega

soovi seda. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid 2008. aasta

lõpus. Kostja tegelik asukoht praegu on teadmata. Hageja selgituste kohaselt on kostja

tõenäoliselt xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxxxxxx, xx xxxxxxxxxx xx

xxxxxxxxxxxx ja on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Hageja väiteid kinnitavad kohtute

infosüsteemist nähtuvad andmed BB kohta: näiteks on xxxxx xxxxxxxx xx xx xxxx määrusega

asjas nr x-xx-xxx jätnud rahuldamata Tallinna Vangla taotluse BB ennetähtaegselt

vabastamiseks põhjusel, et vabaduses puudub BBl elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne

võrgustik. BB viibis vangistuses xx xx xxxx – xx xx xxxx. Samast kohtumäärusest nähtuvalt BB

on x korda kriminaalkorras karistatud, sh x korral vangistusega.

Kohus on hageja selgituste ja kogutud andmete põhjal veendunud, et poolte abielu on

pöördumatult lõppenud ja seda taastada ei ole võimalik. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja

lahutab poolte abielu. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, mil

kohtuotsuse jõustub.

3. Nimeseaduse (NimS) § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel ning vastavalt hageja taotlusele kohus taastab

abielu lahutamisel AA perekonnanimeks lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime

„C“.

Tsiviilasi nr 2-18-11660

5 (7)

4. Hageja taotleb ühisvara jagamist. 01.007.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1

kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse

jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

PKS § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal

kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike

kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara

abielusuhete lõppemiseni. Kehtiva PKS § 35 punktist 3 tulenevalt abikaasade varaühisus

varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 g 1 teise lause kohaselt abikaasa võib esitada

ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise

hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 1 näeb ette, et varaühisuse lõppedes

jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

5. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid xx xx xxxx. Seega pärast seda abikaasade poolt

omandatu on kummagi abikaasa lahusvara. Hageja soovib ühisvarana jagada pärast abielu

sõlmimist 2007.a ostetud kinnistu ja selleks võetud laenukohustuse. Hageja loeb kinnistu

väärtuse võrdseks selle 2007.a ostmise aegse hinnaga 695 000 krooni (44 418,60 eurot),

abikaasade poolt võetud laenukohustust on ainuisikuliselt täitnud hageja (seejuures vähemalt

alates xx xx xxxx enda isiklikest rahalistest vahenditest), 12.02.2018 seisuga oli laenujääk

41 315,76 eurot.

TsMS § 413 lg 1 teise lause alusel loetakse hageja ühisvara jagamise nõuet puudutavad faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Seega lähtub kohus ühisvara nõude lahendamisel järgmistest asjaoludest: 1) abikaasade ühisvara

moodustus kuni xx xx xxxx; 2) ühisvaraks on Xxxx xx, Xxxxxxs asuv kinnistu, mille omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud BB; 3) kinnistu ostmiseks on pooled võtnud laenu summas

49 851,09

eurot

(780 000

krooni),

4)

arvestades

kinnisvara

väärtuse

vähenemist

majanduslanguse tingimustes, asjaolu, et kinnistut koormab I järjekoha hüpoteek summas

780 000 krooni ja II järjekoha hüpoteek 265 000 eurot SEB Panga kasuks ning Xxxxxx xxxxxx

sarnaste hoonestatud kinnistute müügipakkumistes näidatud hindasid, on xxxx xx xx Xxxxxxs

asuva kinnistu väärtus 44 418,60 eurot; 5) laenukohustust on täitnud hageja üksinda, sh tasutust

pooles ulatuses on hageja täitnud kostja kohustust; 6) laenujääk 12.02.2018 seisuga oli 41 315,76

eurot.

6. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete

kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1

järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osad suurusele.

Arvestades kinnistu hinnaks 44 418,60 eurot, oleks kostjale makstava hüvitise suurus 22209,30

eurot. Hageja hagiavalduses on ilmselt ekslikult arvestanud hüvitise suuruseks poole pangale

võlgnetavast laenujäägist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kogu jagatava vara, sh

laenukohustus, väärtust.

Hageja taotleb jätta SEB Pangaga sõlmitud laenulepingust abikaasadele kui kaaslaenusaajatele

tulenevad kohustused täies ulatuses hageja kanda. Abikaasad laenusaajatena vastutavad

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt. võlaõigusseaduse

(VÕS) § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega hageja

näidatud 41 315,76 euro suurusest laenujäägist pool ehk 20 657,88 eurot on kostja kohustus,

millest kostja ühisvara hageja soovitud viisil jagamisel vabaneb. Samuti on hageja 05.03.2010 -

12.02.2018 (laenujäägi suuruse kindlaksmääramise kuupäev) laenukohustuse täitmiseks põhiosa,

Tsiviilasi nr 2-18-11660

6 (7)

intressi- ja viivise katteks 20 419,31 euro tasumisel täitnud sellest summast poolelatuses kostja

kohustust.

VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue

teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Seega hagejal on kostja vastu 10 209,655 eurot ulatuses õigus VÕS § 197 lg 1 alusel

tasaarvestada kostjale hüvitise maksmise kohustusega. Tasaarvestusega selle summa osas

hüvitise maksmise kohustus lõpeb.

Eeltoodust tulenevalt ühisvara hageja taotletud viisil jagamise tulemusel tuleb kinnistust kostjale

kuuluva poole mõttelise osa väärtusest 22 209,30 eurot maha arvestada pool hageja poolt tasutud

laenukohustusest, sh 10 209,655 eurot ning pool laenukohustuse jäägist, s.o 20 657,88 eurot, mis

jääb hageja kanda. Arvutuse tulemus on -8658,24 eurot ehk kostja kohustuste summa, mis vara

jagamisel jääb hageja kanda, on suurem kui kinnisvarast kostjale kuulunud poole mõttelise osa

väärtus. Hagejal ei ole kohustust maksta kostjale hüvitist kinnisvara omandiõigusest ilmajäämise

eest.

7. Eeltoodu alusel kohus jagab AA ja BB ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga Xxxx xx,

Xxxxxx xxxx, Xxxxx-xxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx jääb AA ainuomandisse ning AS-i SEB

Pank ja BB ning AA vahel xx xx xxxx sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad

kohustused jäävad AA kohustusteks. Hagejal puudub kohustus tasuda kostjale hüvitist.

8. Hageja taotleb tuvastada, et kostjal on kohustus teha kinnistusraamatus kannete muutmiseks

vajalikud tahteavaldused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik

on kohustatu tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma.

Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt

kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka

kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus. Kohtuotsusega ühisvara jagamise ja kinnistu hageja ainuomandisse jätmise

järel on hagejal õigus nõuda kostjalt õigusmuudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke

tahteavaldusi ning kostja on kohustatud andma nõusoleku hageja ja kostja ühisomandiõiguse

kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamiseks ja hageja kandmiseks kinnistusraamatusse

ainuomanikuna. Kohus rahuldab hagi ka selle nõude osas ning jõustunud kohtuotsus asendab

kostja tahteavaldused.

Kohus juhib aga hageja tähelepanu sellele, et kinnistu registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku

on kohtutäituri avalduse alusel 05.04.2017 kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti

Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) kasuks. AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelumärge

keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

Keelumärkest ei selgu, kumma abikaasa ja millise kohustuse täitmiseks täitemenetlus on

algatatud. Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud üksnes kostja, seega võib eeldada, et

täitemenetlust viiakse läbi kostja mingi kohustuse täitmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva

abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav

täitedokument. Kui need eeldused on täitmata, siis võib hagejal olla õigus TMS § 222 alusel

sissenõudja ja võlgniku vastu esitatava hagiga nõuda vara arestist vabastamist või sundtäitmise

muul põhjusel lubamatuks tunnistamist.

Keelumärge on oma olemuselt ajutise iseloomuga. Riigikohus on hiljutises praktikas leidnud, et

ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et

saadu tagastamine oleks võimatu näiteks pankrotiseaduse § 119 lg 3 mõttes (04.04.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 21). Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks

kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg 6,

Tsiviilasi nr 2-18-11660

7 (7)

mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest

loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud (vt

Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). See tähendab, et keelumärke

järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja toimingute

tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi õigustatud isik

olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei kahjustata (mh on

tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid), ning

neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel tingimustel võib sissenõudjalt

nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks (vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 26). Sarnaselt ei muuda keelumärge võimatuks kaasomandi

lõpetamise (abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete järgi) hagi menetlemist

ega ka selles asjas tehtud otsuse täitmist.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad

menetluskulud asjas puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega

mõista kulusid pooltelt välja.

Kostjale kohtuotsuse kättetoimetamine.

10. Kostja registrisse kantud aadressil ei ela, tema tegelik elu- ega viibimiskoht ei ole teada, siis

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab kostjale kohtuotsus kätte avalikult, kohtuotsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik