1-09-18786/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-18786 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi K.U süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav K.U

K.U; isikukood: xxx, xxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Viktor Kozlov Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254, kohus : otsustas

Süüdi tunnistada K.U KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 293 krooni), s.o. 11 720 (üksteist tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistus 16.11.2009a. kuni

17.11.2009.a. so rahalise karistuse 6 päevamäära, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 34 päevamäära, s.o 9962 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend kaks) krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, arvestusega et ühes kuus tasutava rahalise karistuse suuruseks on 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) krooni ja 20 (kakskümmend) senti.

Kars § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.U-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista K.U-lt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „K.U 1-09- 18786, rahaline karistus“.

Menetluskulud tasuda päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „K.U, 1-09-18786 menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.U süüdistatakse selles, et tema 16.11.2009.a. kella 15.10 ajal juhtis x maakonnas x vallas x alevikus suunaga x poole mootorsõidukit x x registreerimismärgiga xxx xxx, kontrollimisel mõõdeti tõendusliku alkomeetriga juhi ühes liitris välja hingatavas õhus lõplikuks tulemuseks 1,20 mg/l alkoholi, seega juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 p.1 .

Seega tema , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis , pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. K.U on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. K.U ei ole varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades K.U poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et K.U on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et K.U-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 40 päevamäära, s.o 11 720 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 293 krooni.

Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 293 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni. Lisaks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.U-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

Anu Tammeniit Kohtunik