3-18-2215/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2215

Haldusasi

OÜ CAPTUS kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2018

korralduse 12.2-3/045694-2 ja 07.11.2018 vaideotsuse

nr 6-1/4224-5 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti

24.10.2018 korralduse nr 12.2-3/045694-2 alusel sisse

nõutud sunniraha 640 eurot tagastamiseks koos

intressiga ning Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidava

kontrollimenetluse osaliseks lõpetamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ CAPTUS kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 25.09.2018 korralduse nr 12.2-3/045694-1, milles teavitas

OÜ-d CAPTUS maksustamisperioodide veebruar-august 2018 käibe- ja tulumaksu arvestamise

ja tasumise õiguse kontrollist. MTA kohustas OÜ-d CAPTUS esitama korralduses nimetatud

dokumendid ja vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele hiljemalt 09.10.2018.

Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel

rakendab maksuhaldur sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral 320

eurot ja dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot.

2. MTA tegi 24.10.2018 korralduse nr 12.2-3/045694-2 sunniraha tasumiseks summas 640

eurot (sunniraha tasumise korraldus) põhjusel, et MTA 25.09.2018 korraldus oli OÜ CAPTUS

poolt täies ulatuses täitmata. Samas korralduses andis maksuhaldur teada, et sunniraha tasumine

ei vabasta korraldusega pandud kohustuse täitmisest ning kohustuse täitmise uus tähtaeg on

hiljemalt 29.10.2018.

3. OÜ CAPTUS esitas MTA 24.10.2018 korraldusele vaide, mille MTA jättis 07.11.2018

vaideotsusega nr 6-1/4224-5 rahuldamata.

3-18-2215

2(5)

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 26.11.2018 OÜ CAPTUS kaebus MTA 24.10.2018

korralduse ja 07.11.2018 vaideotsuse tühistamiseks ning MTA 24.10.2018 korralduse alusel

sisse nõutud sunniraha 640 eurot tagastamiseks koos intressiga. Kaebuse põhjendustes taotleb

kaebaja ka MTA poolt läbiviidava kontrollimenetluse lõpetamist ajavahemiku veebruar kuni

märts / mai 2018 kohta.

Kaebuse kohaselt on MTA 25.09.2018 korraldusega taasavanud kontrollimenetluse kaebaja

suhtes ajavahemiku veebruar – mai 2018 kohta, kuigi lõpetas selles osas menetluse (kaebajaga

suhtlemise) 12.06.2018. Kuna kaebaja juba eelnevalt esitas MTA-le dokumente, siis on MTA

25.09.2018 korraldus kaebaja poolt osaliselt täidetud. Samuti ei ole viidatud korralduse sisu

selge ja täidetav ning vaidemenetluses muutis maksuhaldur oma 25.09.2018 korralduse sisu.

Lisaks sai kaebaja MTA 25.09.2018 korraldusega põhjalikult tutvuda alles 25.10.2018, kuna

e-maksuametist dokumendi avanemisel esinesid tehnilised tõrked.

KOHTU PÕHJENDUSED

a) Sunniraha rakendamise õiguspärasusest

5. Kohus leiab, et OÜ CAPTUS kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada osas,

millega kaebaja nõuab MTA 24.10.2018 korralduse ja 07.11.2018 vaideotsuse tühistamist ning

MTA 24.10.2018 korralduse alusel sisse nõutud sunniraha 640 eurot tagastamist koos

intressiga.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava

hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Kaebaja kaebusega taotletavaks

eesmärgiks on see, et kaebajale tagastataks maksuhalduri poolt sisse nõutud 640 euro suurune

sunniraha koos intressiga. Seega saab asuda seisukohale, et kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne.

7. Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuse rahuldamine kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoline. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

8. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku

tühistamist (tühistamiskaebus). MTA 24.10.2018 korraldusega anti kaebajale sunniraha 640

euro tasumiseks 10-päevane tähtaeg. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-72-14

(p-d 11 ja 13) selgitanud, et sunniraha nõudmise dokument on menetlustoiming, mitte

haldusakt, ning sunniraha rakendatakse toimingutega. Seega ei ole MTA 24.10.2018 korraldus

haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse. Eelnevast tulenevalt tuleks MTA

24.10.2018 korralduse tühistamise nõue jätta rahuldamata juba seetõttu, et toimingu

tühistamine ei ole HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võimalik.

9. Kaebaja taotlust MTA 24.10.2018 korralduse alusel sisse nõutud sunniraha tagastamiseks

koos intressiga saab iseenesest pidada asjakohaseks nõudeks (Riigikohus on 27.10.2015

määruses nr 3-3-1-31-15 selgitanud, et kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan

rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha

tagastamist). Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on aga see, et MTA rakendas oma

24.10.2018 korraldusega sunniraha õigusvastaselt. Kohus leiab, et sellist järeldust ei saa

käesoleval juhul teha alltoodud põhjustel.

3-18-2215

3(5)

9.1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksu-

kohustuslaselt teavet. MKS 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur teabe nõudmise

korralduses teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada

sunniraha ning kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud

tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. MKS § 135 lg 1 sätestab, et

sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS)

sätestatut, arvestades MKS-is ja maksuseaduses sätestatud erisusi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on

sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib,

ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

MTA kohustas kaebajat 25.09.2018 korraldusega (ettekirjutusega ATSS § 8 lg 1 tähenduses)

esitama korralduses märgitud dokumendid ja vastama kirjalikult korralduses toodud

küsimustele. Samuti hoiatas MTA kaebajat sunniraha rakendamise eest ja määras kindaks

sunniraha summa, juhuks kui kaebaja ei täida korraldust määratud tähtpäeval (s.o 09.10.2018).

Nimetatud korraldus oli kaebusest ja selle lisadest arusaadavalt sunniraha rakendamise ajal

kehtiv. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat

kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kaebaja on kaebuses selgitanud, et sai selle korraldusega esmakordselt põhjalikult tutvuda alles

25.10.2018, mil maksuaudiitor saatis kaebaja palvel selle kaebaja e-posti aadressile. Ühtlasi on

kaebaja selgitanud, et „Kaebaja avas selle korralduse e-Maksuameti keskkonnas, kuid seoses

tehniliste tõrgetega (mobiiltelefonist ei saanud avada Maksuameti korraldust) ja arvutis ei

talletunud korraldus Allalaaditud failide kataloogi, siis puudus Kaebajal võimalus võtta

ühendust maksuaudiitoriga selgituste saamiseks.“ Lisaks on kaebaja 04.10.2018 vaides

märkinud, et „EMTA kiri „25.09.2018 nr 12.2-3/045694-1“ on e-Maksuametis kättesaadav

selliselt, et ei saa enne teostada muid toiminguid, kui kiri on vastava lingi kaudu alla laetud

oma arvutisse. Teostasin selle tegevuse enne sellele järgnenud deklaratsioonide vormistust.

Kahetsusväärselt ei leidnud seda kirja oma Allalaaditud failide kataloogist, mistõttu mul

puudus võimalus tuvastada, telefon, meiliaadress vms. info kirjale reageerimiseks.“

Dokumendi kättetoimetamist e-maksuameti kaudu reguleerib MKS § 54, mille lg 1 p 1 näeb

ette, et kui dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile

oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri, võib maksuhaldur toimetada talle

dokumendid kätte e-maksuameti kaudu. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse

kättetoimetatuks selle avamisel ning dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem

automaatselt (MKS § 54 lg 3 ls 2). MTA 07.11.2018 vaideotsusest nähtub, et kaebaja sai MTA

25.09.2018 korralduse e-maksuameti kaudu kätte samal päeval ehk 25.09.2018 (st nimetatud

kuupäeval registreeris MTA infosüsteem dokumendi kättetoimetamise). Kohtu hinnangul ei ole

põhjust nimetatud teabe õigsuses kahelda. Vaidlust ei ole seejuures selles, et kaebaja sisenes

e-maksuametisse ning vajutas e-maksuametisse üles laetud dokumendi (s.o 25.09.2018

korralduse) lingile. See, kas kaebaja oma mobiil- või arvutiseadmesse üles laetud korralduse ka

tegelikult avas, ei oma MKS § 54 lg 3 ls 2 järgi dokumendi kättetoimetatuks lugemisel tähtsust

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-17-1820, p 14). Seega saab MKS § 54 lg 3 ls

2 järgi lugeda, et kaebajale on MTA 25.09.2018 korraldus dokumentide esitamiseks ja teabe

andmiseks kätte toimetatud 25.09.2018.

Kohus peab oluliseks lisada, et haldusakti sisuga tutvumine eeldab ka isiku enda aktiivset

käitumist. Olukorras, kus isik mõistab, et MTA on talle saatnud dokumendi e-maksuameti

keskkonda ja üritab seda dokumenti seal keskkonnas avada, kuid see mingil põhjusel

3-18-2215

4(5)

ebaõnnestub, tuleks mõistlikult käituval isikul pöörduda koheselt MTA poole vastavasisulise

avaldusega. Praegusel juhul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kaebaja oleks sellisel viisil

tegutsenud. Kaebaja väide, et tal puudus võimalus maksuaudiitoriga ühendust võtta, kuna tal ei

olnud võimalik e-maksuametis korraldust avada, ei ole eluliselt usutav. MTA avalikul

kodulehel https://www.emta.ee/et on MTA kontaktandmed olemas. MTA-ga kontakteeru-

miseks ja kõnesoleva korralduse saamiseks oma e-postile ei pidanud kaebaja täpselt teadma

korralduse koostanud ja kaebaja suhtes kontrolli teostava isiku nime ja kontaktandmeid.

Eeltoodud põhjustel saab asuda seisukohale, et MTA 25.09.2018 korraldus oli kehtiv ning

kaebaja oli kohustatud seda täitma. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei täitnud eelmainitud

korraldust selles määratud tähtpäevaks (s.o 09.10.2018) ega selles, et ta ei taotlenud MTA-lt

korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Seega olid MKS § 67 lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1

sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks täidetud. Antud juhul ei esinenud ka ATSS §

8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid ning sunniraha rakendati MKS §

97 lg-s 3 sätestatud määra järgides.

9.2. Kaebaja hinnangul on sunniraha rakendatud õigusvastaselt, sest MTA 25.09.2018

korraldus oli ebaselge ja ei olnud sellest tulenevalt täidetav. Kaebaja leiab ka seda, et MTA on

ajavahemiku veebruar-mai 2018 osas kontrollimenetluse läbi viinud ja lõpetanud ning seega oli

MTA 25.09.2018 korraldus osaliselt täidetud. Lisaks muutis kaebaja hinnangul maksuaudiitor

25.09.2018 korralduse sisu, kui ta täpsustas kaebajale 25.10.2018 e-kirjaga, millised

dokumendid tuleb MTA-le esitada, misjärel muutus korraldus kaebaja jaoks täidetavaks.

Kohus selgitab, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õigus-

pärasusest ning kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest

ettekirjutuse õiguspärasusele (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-72-14, p 16). Seega ei anna kaebaja

vastuväited MTA 25.09.2018 korraldusele alust lugeda sunniraha rakendamist õigusvastaseks.

Sellekohased väited saaksid olla asjakohased MTA 25.09.2018 korralduse vaidlustamise

menetluses (kohtul puudub teave, et kaebaja oleks MTA 25.09.2018 korraldust vaidlustanud).

Kohus peab siiski oluliseks märkida järgmist. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, justkui

ajavahemiku veebruar-mai 2018 osas on MTA kaebaja suhtes kontrollimenetluse läbi viinud ja

lõpetanud. MTA 07.11.2018 vaideotsuse põhjenduste järgi on tegemist mais 2018 alustatud

maksumenetluse jätkumisega. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses

otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb

(HMS § 43 lg 2 teine lause). Kaebajat maksumenetluse lõppemisest teavitatud ei ole. See, et

kaebaja edastas 12.06.2018 maksuaudiitorile väidetavalt mingid dokumendid eelmainitud

perioodi kohta, mille kättesaamist maksuaudiitor ka väidetavalt kinnitas, ei tähenda maksu-

menetluse lõppemist.

Kohtu hinnangul on MTA 25.09.2018 korraldusest võimalik ka aru saada, et varem esitatud

dokumente ei ole vaja maksuaudiitorile esitada. Kui kaebaja oli enda hinnangul

maksuaudiitorile juba ajavahemiku veebruar-mai 2018 osas korralduses nõutud dokumendid

esitanud, tulnuks korralduse täitmisel sellele viidata ja esitada dokumendid, mis puudutasid

üksnes perioodi juuni-august 2018. Samuti juhul, kui kaebajal puudusid mõningad kõnesolevas

korralduses nõutud dokumendid (nt kaebaja 25.10.2018 e-kirjast tulenevalt ei ole tal võimalik

esitada kassadokumente, kuivõrd kaebaja ei arvelda sularahas), siis ka sellest oleks tulnud

maksuhaldurit korralduse täitmise tähtaja jooksul teavitada. Kogu kontrolliperioodi

puudutavate raamatupidamisdokumentide nõudmine ei ole iseenesest põhjendamatu, kuivõrd

see tagab, et maksuhaldur saab teha õige otsustuse maksude arvestamise ja tasumise õigsuse

kohta (vt MKS § 10 lg 2 p-d 1-3).

3-18-2215

5(5)

Kohtule ei nähtu asja materjalidest ka seda, et MTA oleks oma 25.09.2018 korraldust muutnud

või osaliselt kehtetuks tunnistanud. Sellele ei viita pärast kõnesoleva korralduse täitmise tähtaja

möödumist peetud e-kirjavahetus maksuaudiitoriga (s.o 25.10.2018 e-kiri). Selgituste andmine

teabe nõudmise korralduse kohta ei tähenda automaatselt korralduse muutmist. Kaebajal oli

seejuures võimalus ka korralduse täitmise tähtaja jooksul paluda täiendavaid selgitusi

maksuaudiitorilt, et kõrvaldada väidetavad ebaselgused. Kaebaja seda asja materjalidest

nähtuvalt ei teinud.

10. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebajale oli sunniraha määramine

õiguspärane ning seega puudub alus kohustada MTA-d kaebajale sunniraha tagastama koos

intressidega. Sellest tulenevalt puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks (vaideotsus ei riku

iseseisvalt kaebaja õigusi).

b) Kontrollimenetluse osalisest lõpetamisest

11. Kohus leiab, et OÜ CAPTUS kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada osas,

millega kaebaja nõuab MTA kontrollimenetluse lõpetamist ajavahemiku veebruar kuni märts /

mai 2018 osas.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

12. Kohus selgitab, et sellise taotluse (maksumenetluse lõpetamiseks) esitamiseks puudub

kaebajal subjektiivne õigus (HKMS § 44 lg 1). Maksuhaldur valib kontrollitavad isikud ja

vastavad perioodid välja kaalutlusõiguse alusel ega pea oma valikut põhjendama (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-1569, p 16). Kohtule ei nähtu vaidluse asjaoludest, et

maksuhaldur oleks rikkunud korduva kontrolli keeldu või esineksid muud asjaolud, mis

välistaksid OÜ CAPTUS maksuarvestuse õigsuse kontrollimise maksustamisperioodide

veebruar-august 2018 osas.

Kohus selgitas eelnevalt ka seda, et erinevalt kaebaja seisukohast ei nähtu kohtule praeguse asja

materjalidest, et eelviidatud perioodi osas oleks maksuhaldur kontrollimenetluse eelnevalt läbi

viinud ja lõpetanud. Lisaks ei ole MKS-s sätestatud konkreetset tähtaega, millise aja jooksul

peab MTA maksumenetluse läbi viima ning keelatud ei ole ka kontrollimenetluse läbiviimise

ajal selle ulatuse laiendamine.

c) Kaebuselt tasutud riigilõivust

13. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik