2-17-16972/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16972

Tsiviilasi

Ago Papi hagi Armero Invest OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

18 852 eurot 13 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. juuni 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Armero Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja): Armero Invest OÜ (registrikood:

12733104); esindaja advokaat Rainer Ratnik

Vastustaja (hageja): Ago Papp (isikukood: XXXX);

esindajad vandeadvokaat Ahti Kuuseväli ja advokaat Teet

Lehiste

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Armero

Invest

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 18. juuni 2018. a otsus muutmata,

muutes maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud Armero Invest

OÜ kanda.

4. Rahuldada Ago Papi avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ringkonnakohtus osaliselt.

5. Mõista Armero Invest OÜ-lt Ago Papi kasuks välja

menetluskulud 1604 eurot 11 senti (koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ago Papp (hageja) esitas 13. novembril 2017 hagi Armero Invest OÜ (kostja) vastu kahju

24 688 euro ning viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. aprillil 2016 kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu (I kd, tl 10–12). Lepingu ja metsateatise nr 2714009301 (I kd, tl 13, 74)

alusel müüs hageja kostjale Tõrvaaugu kinnistu katastriüksuselt nr 14002:002:0139 vana ja

kahjustatud metsa raieõigust 860 tm ulatuses. Hagejale kümneks aastaks väljastatud 2015. a

kinnistu metsamajandamiskava kohaselt oli kinnistu katastriüksusel kasvavat metsa 1436 tm.

Metsamajandamiskava kohaselt esines antud katastriüksusel asuval kasvaval metsal keskmise

ja tugeva astmelisi põdrakahjustusi ja haavataelikut. Hageja sooviks oli raiuda metsast välja

vanad ja kahjustatud puud, et säilitada tugev ja elujõuline kasvav mets, mida kinnitab Anija

Vallavalituse maakorraldaja Mait Paasiku kirjalik selgitus (I kd, tl 18). Enne lepingu sõlmimist

toimunud metsa ülevaatuse käigus selgitas hageja J. Braunile, et soovib raiuda üksnes vanad ja

kahjustatud puud ning ühiselt vaadati metsa kahjustused üle. Kui hageja tegelikuks tahteks oli

kinnistul lageraie müük, oleks hageja tellinud lageraie teistelt teenust pakkunud metsafirmadelt,

kes pakkusid lageraie õiguse müügi korral hagejale 20 000–25 000 eurot, s.o kolm korda

kallimat hinda kui kostja.

Lepingus vanade ja kahjustatud puude 860 tm raieõiguse müügihinna 6500 eurot määras

J. Braun arvestusega, et 1500 eurot oli hagejale makstud sularahas enne lepingu sõlmimist.

6500 eurot tasus kostja kahe pangaülekandega. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et kinnistul

teostati lageraie kogu kasvava metsa ulatuses. Kokku lepitud 860 tm vana ja kahjustatud metsa

raiumise asemel raiuti kogu kasvanud mets 1436 tm ulatuses. Metsa raie tegi Iriscorp Transport

OÜ,

kes

väljastas

hagejale

mõõtmistunnistuse,

mille

kohaselt

tegelikult

raiuti

ümarmetsamaterjali 1209,2 tm, mis ümberarvutatult (Eestis kasutatavate kasvava metsa

mahutabelite alusel) annab kasvava metsa mahuks ca 1516 tm. See on võrreldes

metsamajandamiskava andmetega +80 tm ehk 5,6% rohkem.

Kostja ei saanud metsanduse professionaalina mõista lepingut selliselt, et müüakse lageraiet ja

seda olukorras, kus lageraie maht oli piiratud 860 tm mitte metsamajandamise kavas märgitud

maksimaalse 1436 tm kasvava metsa tagavaraga. Sellisest tihumeetrite vahest (576 tm) lageraie

korral pidi kostja metsanduse professionaalina aru saama juba enne lepingu sõlmimist, et hageja

metsateatises on eksitus ning oleks pidanud hagejale selgitama olukorda.

Asjaolu, et metsateatisele märkis hageja lageraie, on põhjustatud hageja kogenematusest

metsanduses. Vaidlusaluse metsateatise täitmisel Anija Vallavalituse keskkonnaametnik

T. Tamm juures ei viibinud, mistõttu oli metsateatise täitmise juures maakorraldaja M. Paasik.

Arvestades, et J. Braun ja kostja on metsanduse professionaalid, pidi neile koheselt metsateatist

nähes olema selge, et hageja on eksinud selle täitmisel, sest raie liik ja hinnangulised raie mahud

(860 tm) ei sobitunud omavahel kokku ja olid suures nihkes võrreldes varasemate metsateatiste

ja raieõiguse müügi lepingutes kujunenud praktikaga. Enne lepingu sõlmimist ei J. Braun ega

kostja ei teavitanud hagejat kavatsusest teostada lageraiet 1436 tm kasvava metsa tagavara osas.

Metsateatise täitmisel eksis hageja nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude mahu

määratlemisel. Kuivõrd hageja liitis metsamajandamise kavas näidatud eraldiste kahjustuste

protsendid eraldiste kaupa kokku, siis sai hageja kahjustuste mahuks 60% kogu kasvava metsa

tagavarast. Tegelikkuses olid aga eraldistel näidatud kahjustused üksikute puuliikide kohta.

Kuna hageja sai kahjustatud ja vanade puude mahuks ekslikult 60%, siis ei saanud ta nii suurt

raie mahtu paigutada harvendusraie alla ning arvas, et sobilik raieliik on lageraie.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et lageraie korral ei märgita metsateatisele raiemahtusid.

J. Velström on kinnitanud, et tavapäraselt märgitakse lageraielangi raiemahuks metsateatisele

metsamajandamisekavas märgitud kasvava metsa tagavara, millest vajadusel lahutatakse

seemnepuude ja säilikpuude maht. Järelikult lageraie korral märgitakse metsateatisesse

metsamajandamisekavas näidatud raiemahud vastavalt kasvava metsa tagavara tihumeetritele.

Professionaalina teadis kostja lepingu sõlmimisel, et metsateatisel märgitud hinnanguline

raiemaht 860 tm erineb oluliselt metsamajandamise kavas märgitud kasvava metsa tagavarast

1436 tm ning kui kostja oleks lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, oleks ta sellisele

erinevusele hageja tähelepanu juhtinud. Sõlmitud raieõiguse lepingut tuleb tõlgendada selliselt,

nagu seda mõistis hageja.

Hageja ei tuginenud lepingu rikkumisele hilinemisega. Asjaolu, et hageja saatis esimese

kirjaliku nõudekirja 27. märtsil 2017 ei ole määrava tähendusega, sest J. Braun ja kostja olid

hageja etteheidetest teadlikud juba varasemalt, s.o kohe peale raie teostamist 2016. a suvel. Kui

hageja sai lageraidest teada, võttis ta koheselt ühendust J. Brauniga, kes lubas asja uurida.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vale on ka

kostja arusaam, et hageja soovib lepingut tühistada.

Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut ning

tekitanud hagejale kokkulepitust enamraiutud kasvava metsa näol kahju (võlaõigusseadus

(VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3). Kostja tasus hagejale 8000 eurot 860 tm vana ja

kahjustatud metsa raieõiguse eest, kuid raius kogu kasvava metsa 1436 tm. Hagejal on tekkinud

otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3). Metsanduse konsulendi J. Velströmi hinnangu ( I kd,

tl 32) kohaselt oli hageja kinnistul kasvanud kogu kasvava metsa väärtuseks 27 128 eurot 50

senti. Hagejal tekkinud otsene varaline kahju 19 128 eurot 50 senti (27 128,05–8000).

J. Velströmi arvutused põhinevad asjaolul, et laos seisva metsamaterjali hinnast on maha

võetud raietööde, väljaveo, ladustamise ja metsafirma kasum 20%. Seeläbi on arvutuslikult

saadud kinnistul kasvanud metsa väärtus ning see on objektiivne. Kostja väide, et J. Velströmi

kirjalik hinnang ei arvesta kahjustatud metsa osakaaluga, ei vasta tõele.

Kuivõrd kostja raius kogu kasvava metsa ning ei jätnud alles seemnepuid, lasub hagejal metsa

uuendamise kohustus (metsaseadus (MS) § 25). J. Velströmi hinnangu kohaselt on hageja metsa

uuendamise kulud 5559 eurot 50 senti. Seega on kostja poolt hagejale põhjustatud kahju, mille

väljamõistmist hageja taotleb, 24 688 eurot. Hageja palub mõista kahju hüvitiselt viivise alates

hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja kahju nõue ei põhine kinnistu väärtuse vähenemisel, vaid väärtuslikumast osas

kasvavast metsast ilmajäämisel. Metsakinnistu puhul ei oma kinnistu eraldi ilma metsata

mingisugust märkimisväärset väärtust. Hagejale teadaolevalt teostas Iriscorp Transport OÜ

lageraie kostja juhise kohaselt, mistõttu vastutab kostja kogu metsa langetamise eest.

Kostja väidab, et hageja müüs kostjale kasvava metsa lageraie õiguse (1436 tm) 8000 euro eest.

Selliselt sõlmitud raieõiguse võõrandamise leping on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 86 alusel. Hageja hindas ekslikult kahjustatud ja vana metsa mahuks 860 tm olukorras,

kus tegelikkuses kahjustatud ja vana metsa hageja kinnistul oli vaid 68,8 tm, s.o 12 korda

vähem. Kui lepingu kohaselt oli kostjal õigus raiuda hageja kinnistult lageraie korras kogu

kasvava metsa tagavara väärtuses 27 128 eurot 50 senti vaid 8000 euro eest, on tehing tehtud

hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2). Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kinnistul kasvava

metsa (1436 tm) väärtuseks oli 27 128 eurot 50 senti. Hageja on saanud kostjalt 8000 eurot ning

kostja on alusetult rikastunud 19 128 euro 50 sendi ulatuses, millise summa tuleb kostjal TsÜS

§ 84 lg 1 alusel üle anda hagejale kui tühise lepingu alusel alusetult saadu. Metsa uuendamise

kulu 5559 eurot 50 senti kuulub tehingu tühisuse korral rahuldamisele kostja poolt

õigusvastaselt tekitatud kahjuna VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja MS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuse kohaselt hageja müüs kostjale raieõiguse hageja kinnistul. Lepingus oli expressis

verbis kirjas, et raieõigus võõrandatakse vastavalt metsateatisele. Metsateatise järgi võib

teostada lageraiet. Metsateatise koostas hageja ise ja esitas Keskkonnaametile selle

seaduspärasuse kontrollimiseks. Keskkonnaamet andis loa (haldusakti) hagejale lageraie

teostamiseks. Haldusakt on kehtiv ja tühistamata. Metsaseaduse järgi võib lageraie loa andmisel

raiuda eraldisel kõik puud (MS § 29 lg 1). Kostja ei ole lepingut rikkunud ega teostanud raiet

vastuolus metsateatises lubatuga. Hageja on võtnud omaks, et metsateatise täimisel eksis ta nii

raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude mahu määratlemisel. Seega on hageja

võtnud omaks, et ta oli lepingu sõlmimisel ja metsateatise koostamisel raskelt hooletu. Kui

hageja eksis metsateatise koostamisel ja märkis sinna „lageraie“, siis ei saa heita kostjale ette

lepingu rikkumist, kui kostja lähtus lepingusse kirjutatust.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus jätta metsa seemnepuid. Lepingu järgi sellist

kohustust kostjal ei olnud. Hageja ei ole tõendanud, et seemnepuid ei oleks metsa jäetud.

Metsateatise järgi lubas Keskkonnaamet lageraie teotada ilma seemnepuid metsa jätmata.

Hagejal on nõue Iriscorp Transport OÜ vastu, kes teostas metsas raie, mitte kostja vastu.

Lepingu tingimused tulenesid metsateatisest, mis on koostatud hageja poolt enne lepingu

sõlmimist. Seejärel kontrollis metsateatise vastavust kehtivale õigusele Keskkonnaameti

esindaja Teet Tamm. Metsateatise kohaselt müüs hageja kostjale lageraie õiguse vastavalt

hagejale Keskkonnaameti poolt väljastatud loale. Metsateatise järgi kostja ei pidanud jätma

alles seemnepuid. Hageja ei ole kostjale avaldanud, et hageja sooviks on kinnistul vana ja

kahjustatud metsa eemaldamine. Kui hageja tahtis raieõiguse võõrandamise lepinguga

võõrandada üksnes 860 tm metsa raieõigust, oleks hageja pidanud märkima metsateatisse muu

raieliigi kui lageraie. Hageja on varasemalt kostjaga sõlminud raieõiguse võõrandamise

lepinguid nii lageraie kui ka sanitaarraie teostamiseks.

Metsateatises märgitud hinnanguline raiutav maht ei ole ei lepingu ega metsateatise järgi

ülempiir sellele, kui palju faktiliselt võib lageraie korral antud eraldistel metsa langetada.

MS § 29 lg 1 kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates

kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud. Metsa majandamise kava järgi oli juba

2015. a plaanis lageraie vaidlusaluses metsateatises toodud eraldistel.

Metsateatises toodud eraldistel ei ole 50–60% mahus haigeid ja kahjustatud puid, millest

tehakse küttepuid. Hageja esitatud mõõtmistunnistuse (harvesteri logi) õigsust eeldades

langetati 1209,2 tm metsa, millest kokku oli haige ja vana 68,8 tm, vaid 14%.

Hageja väide, et katastriüksusel oli enne raiet kasvavat metsa 1436 tm, on tõendamata. Hageja

on hagiavalduses viidanud metsamajandamise kavale, mille andmed pärinevad aastast 2015,

kuid kinnistul alustati raiega 20. mail 2016. Lisaks on metsamajandamiskava esitatud kohtule

andmeteta, mis võimaldaksid selle verifitseerida, puudub koostaja allkiri. Harvesteri

mõõtmistunnistuse kohaselt lõpetati raie 6. juunil 2016. Harvesteri logil puuduvad tunnused.

Hageja tugineb J. Velströmi hinnangule, mis on koostatud 14. augustil 2017, st raie lõpetamise

ja hinnangu andmise vahele jääv aeg on enam kui aasta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks kinnistu seisukord vahetult pärast kostjapoolset raiet

Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, siis on hageja kaotanud õiguse rikkumisele tugineda.

VÕS § 336 lg 1 alusel oli hageja kohustatud pärast kostjapoolset raieõiguse teostamist

kontrollima

kinnistu

seisundit

ning

teatama

kostjale

viivitamata

kostjapoolsest

lepingurikkumisest. Raie teostati suvel 2016. Esimest korda teatas hageja kostjale, et kostja on

lepingut rikkunud 27. märtsi 2017 e-kirjas. Seega teatas hageja kostjale väidetavast rikkumisest

ebamõistlikult hilja ja on kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda. Lisaks ei ole

hageja oma 27. märtsi 2017 nõudekirjas heitnud kostjale ette lepingu rikkumisena seemnepuude

mitte alles jätmist. Sellele tugines hageja 10. juuli 2017 nõudekirjas.

Hageja kahjunõue on tõendamata. Hagejale ei ole tekkinud kahju 19 128 eurot 50 senti.

J. Velströmi on hinnangu andmisel lähtunud 2015. a metsamajandamiskavast ning hageja

kinnitusest, et hageja soovis katastriüksusel osalist lageraiet. Hinnang on vastuoluline.

Hinnangust ei nähtu, et J. Velström on arvesse võtnud metsa väärtuse hindamisel seda, et

tegemist oli suures osas kahjustatud metsaga. Hinnangu andmisel on lähtutud ebaõigetest

andmetest. Kahju suuruse määramisel on ebaõige lähtuda n-ö vahelaos seisva puidu väärtusest

või keskmisest turuhinnast. Kostja ei ostnud hagejalt metsamaterjali, vaid omandas raieõiguse,

mille väärtus on oluliselt madalam valmis metsamaterjali väärtusest, sest laos seisev puit

sisaldab juba raietööde, väljaveo ja ladustamise hindasid jms. Hageja on väidetavalt soovinud

kostjale võõrandada 860 tm metsamaterjali raieõiguse hinnaga 8000 eurot. Ühe tm hinnaks on

hageja seega määratlenud 9 eurot 30 senti. Kui hageja sooviks oli muu kui lepingus ja

metsateatises lageraie teostamise õiguse võõrandamine ning raiutud on tõepoolest 1436 tm, siis

võiks hagejal olla õigus nõuda ainult ca 5300 eurot (576*9,3).

Hagejale ei ole tekkinud kahju 5559 eurot 50 senti (kahju metsa uuendamise kohustuse tõttu).

Metsateatises ei ole toodud, et seemnepuid tuleks säilitada ning Keskkonnaamet on sellise raie

lubanud. Selline kohustus ei tulene ka lepingust. Metsa uuendamise kohustus on metsa omaniku

kohustus, mis ei lähe raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisega üle isikule, kellele

raieõigus võõrandati. Hageja ei ole tõendanud, et seemnepuid ei oleks eraldistele jäetud. Hageja

ei ole seemnepuude raiele viivitamata tuginenud (VÕS § 336 lg 1).

Kahju hüvitise arvutus ei ole seadusega kooskõlas. Hageja leiab, et tal on tekkinud kahju, kuna

kostja on kinnistul teostanud 860 tm raie asemel lageraie. Hageja varaline olukord pärast kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu sellisel juhul on metsa väärtus pärast lageraiet.

Seega hinnata saab ainult seda, kui palju langes hagejale kuuluva kinnistu väärtus sellega, et

seal teostati lageraie. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama, mis on kinnistu

väärtus pärast lageraiet ja mis oleks olnud kinnistu väärtus pärast 860 tm raiet.

Ebaõige on hageja väide, justkui oleks lepingu hinna määranud kostja. Hind määrati

läbirääkimiste käigus hageja poolt. Hageja alahindas lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava

metsa mahtu. Esialgu pöördus hageja kostja poole küsides raha juurde, sest metsast saadi

oodatust rohkem materjali. Tegemist on aga riisikoga, mis on hageja enda kanda. Hageja eksis

lepingu sõlmimisel eraldistel kasvava metsa mahu hindamisel ja tahaks rääkida lepingu

tingimused uuesti läbi. Sellisel juhul oleks pidanud hageja 6 kuu jooksul alates lepingu alusel

raiutud mahu teadasaamisest esitama hagi lepingu tühistamise nõudes TsÜS § 99 lg 1 p 2. Seda

aga hageja ei teinud. Lepingu tühistamise nõue on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 18. juuni 2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 17 514 eurot 84 senti (s.h kahjuhüvitis 16 716 eurot 13 senti ja viivis kohtuotsuse tegemise

seisuga 798 eurot 71 senti) ning põhinõudelt viivise alates 19. juunist 2018 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis kostja

menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud

välja osaliselt, s.o 2246 eurot 47 senti (sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 1246 eurot 47

senti) ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust lepingu sõlmimise, metsateatisele

märgitud koguste ning kostja poolt hagejale tasutud 8000 euro üle. Lepingu kolmandas osas on

märgitud, et müüdav raieõigus on määratud vastavalt metsateatisele nr 2714009301 (I kd, tl

71–73). Metsateatise kohaselt müüdava raieõiguse liigiks oli LR (lageraie) hinnanguliselt

kokku 860 tm, sh eraldiselt nr 16 120 tm, eraldiselt nr 17 350 tm, eraldiselt nr 18 100 tm,

eraldiselt nr 19 250 tm ja eraldiselt nr 20 40 tm (I kd, tl 74).

Metsateatise kohaselt taotles hageja Keskkonnaametilt lageraie teostamise õigust ja

Keskkonnaamet on lageraie teostamist nõuetekohaseks tunnistanud, seega oli kostjal õigus

teostada lageraie. Hageja vande all antud seletustega on tuvastatud, et metsateatise täitis hageja

ise. Kuna kostja esindajat metsateatise täitmise juures ei olnud ja kostja ei ole metsateatise

täitmist kuidagi mõjutanud, siis ei pidanudki kostja lageraie teostamise vajaduses kahtlema.

Hageja pidi tõendama, et tema kostjale avaldatud tahteavalduseks oli üksnes vanade ja

kahjustatud puude raiumine. Hageja on üritanud seda tõendada vande all antud seletusega, kuid

hageja seletus on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja vastuse ja

harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt haigetest ja kahjustatud puudest on tehtud küttepuid ja

raieõiguse võõrandamise lepingu alusel langetatud 1209,2 tm-st läks küttepuuks kokku 68,8 tm,

s.o 5,69% (68,8 : 1209,2) kogu langetatud metsamaterjalist.

Kasvava metsa võõrandamise lepingu on kostja nimel allkirjastanud kostja seaduslik esindaja

Dagmar Braun, kes ei mäletanud lepingu sõlmimise asjaoludest midagi. Kostja tunnistaja

J. Braun on kinnitanud, et enne hagejaga lepingu sõlmimist käis ta koos hagejaga eraldistel

selleks, et hinnata, kui kaugele tuleb metsamaterjali eraldistelt välja vedada. Pärast seda on

tunnistaja sularahas maksnud hagejale 1500 eurot. Tunnistaja on kinnitanud, et enne kohapeal

käimist tutvus ta Tõrvaaugu kinnistu metsamajandamiskavaga. Maakohus nõustus hagejaga, et

nähes puudel esinevaid kahjustusi ja metsaseisundit, oli tunnistajale koheselt selge, et

metsateatisele märgitud lageraiena raiutav kogus 860 tm oli tegelikult väiksem. Seega nõustus

maakohus hagejaga, et tunnistaja J. Braun kostja esindajana ja ka kostja seaduslik esindaja

D. Braun ei ole lepingu sõlmimisel käitunud heas usus, nad ei juhtinud hageja tähelepanu

eksimusele, kasutasid hageja kogenematust ära ja makstes koheselt 1500 eurot sularahas,

sundisid lepingut sõlmima. Eeltoodu ei tähenda, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine.

Vaidlust ei ole, et hageja vähemalt 860 tm kasvava metsa võõrandamiseks tahteavalduse tegi.

Seega lepingu sellest osast tulenevad kohustused on pooltele siduvad. Kostja väide, et kuna

lepingust ja metsateatisest tulenevalt võõrandati kostjale lageraie õigus, siis oli kostja

õigustatud ka lageraiet teostama, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei ole välja

toonud, mis õiguslikul alusel sai tal tekkida 860 tm ületavas osas omandiõigus matsamaterjalile.

Harvesteri mõõtmistunnistuse kohaselt tegelikult raiuti kasvavat metsa kokku 1209,2 tm (I kd,

tl 113). Kostja on seadnud nimetatud dokumentaalse tõendi kahtluse alla, kuivõrd tõendi

koostaja on teadmata ja see on allkirjastamata. Samas on kostja ise eeltoodud tõendile tuginedes

välja toonud tegelikult kahjustunud metsamaterjali. Maakohtu arvates puudub alus harvesteri

mõõtmistunnistuse tõendina arvestamata jätmiseks.

Kostja ja Iriscorp Transport OÜ vahel on sõlmitud leping vaidlusaluse kinnistu eraldistel nr 16–

20 raieõiguse loovutamiseks (II kd, tl 78–86). Kostja väited, et hagejal on õigus Iriscorp

Transport OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, ei välista hageja õigust nõuda

kahju hüvitamist kostjalt. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg-st 2 tulenevalt

lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida

lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet avaldas.

Maakohus leidis, et kostja oli enne hagejaga lepingu sõlmimist teadlik, et hagejale lageraie

teostamise korral saab kostja õiguse langetada metsamaterjali rohkem kui 860 tm. Raiudes

metsamaterjali 860 tm ületavas osas on kostja tekitanud hagejale kahju. 860 tm ulatuses

raieõiguse edasivõõrandamisel ja just sellises ulatuses metsamaterjali langetamisel, oleks

hagejal allesjäänud vallasvarana kasvav mets, mida oleks hageja saanud oma äranägemise järgi

kas võõrandada tulevikus või jätta kasvama. Kostja väited, et kuna metsateatisele oli märgitud

lageraie, siis oli tal õigus kõik katastriüksusel olevad puud maha võtta, oleksid õiged, kui

metsateatisele märgitud ja tegelikult langetatud kogused oluliselt ei erineks. Tegelikult langetati

metsamaterjali 1209,20 tm ehk 349 tm võrra või 1,41 korda rohkem.

J. Velström on leidnud, et tegelikult kinnistul kasvava metsa mahuks oli 1080,24 tm, mille

arvestuslikuks väärtuseks on 44 863 eurot 44 senti, millest pärast metsa ülestöötamis- ja

veokulu mahaarvestamist jääb 30 820 eurot 16 senti. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega

hagejale tekitatud kahju metsanduse konsulendi J. Velströmi metoodika järgi arvestamise

vajaduse kohta, põhjusel, et selle tegemise korral muutub ühe tm hinnaks keskmiselt 28 eurot

53 senti / tm. 860 tm kasvava metsa võõrandamise osast tulenevad kohustused on pooltele

siduvad. Hageja võõrandas 860 tm raieõiguse 8000 euro eest, s.o 9 eurot 30 senti / tm (8000 /

860). Kuna 860 tm ületavas osas ei ole pooled metsamaterjali hinnas kokku leppinud, siis

põhjendatud on selle ületavas osas arvestada kahjuna 11 156 eurot 63 senti (27 138,50 –

59,89%, s.o J. Velströmi arvestus, I kd, tl 126–128). Kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata

esitanud tõendeid tema ja Iriscorp Transport OÜ vahel sõlmitud tehingu hinna kohta. Ka kostja

tunnistaja J. Braun ei ole tehingu hinda avaldanud, kuid ei välistanud, et see võis olla 2 korda

suurem, kui hagejale väljamakstud summa.

MS § 29 lg 1 tulenevalt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest

arvates kõik puud seadusest tulenevate piirangutega. Metsamajandamiskava kohaselt eraldistel

16, 18 ja 20 pidi toimuma lageraie looduslike uuenduste kaasamisega ning eraldistel 17 ja 19

lageraie kultiveerimisega (I kd, tl 102). J. Velströmi hinnangu järgi kinnistul metsa

uuendamiseks kulub vähemalt 5559 eurot 50 senti. Kui kostja ei oleks 860 tm ületavat osas

raieõigust võõrandanud ning kui metsa ei oleks üle 860 tm raiutud, siis ei oleks metsa

uuendamise vajadust tekkinud ja mets oleks uuenenud loomulikul teel. Hageja esitatud

fototõenditega on tuvastatud et eraldistele 16–20 ei ole seemnepuid jäetud (I kd, tl 203–210).

Hagi on põhjendatud 16 716 euro 13 sendi (11 156,63+5559,50) ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus hagi rahuldatud ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kogu ulatuses

rahuldamata või alternatiivselt saata asi tühistatud ulatuses esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline ja põhjendamata. Maakohus

leidis nii seda, et kostja võiski kõik puud raiuda kui ka seda, et kostja võis raiuda vaid 860 tm

metsamaterjali. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on lepingu rikkumine (VÕS § 115 lg 1).

Kuivõrd maakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et kostja on lepingut kohaselt täitnud,

puudus õiguslik alus kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Maakohus on jaganud vastandlikult tõendamiskoormise ja selgitas, et hageja pidi tõendama, et

tema kostjale avaldatud tahteavalduseks oli üksnes vanade ja kahjustatud puude raiumine.

Maakohus leidis, et hageja ei ole suutnud seda tõendada. Ühtlasi leidis maakohus aga seda,

kostja ei ole tõendanud, et hageja avaldas 860 tm ületavas osas raieõiguse võõrandamistahet.

Kahju hüvitamise nõude eelduste kohustuslik kontroll on läbiviimata ning eelduste esinemine

põhjendamata. Maakohus on valesti kohaldanud või üldse kohaldamata jätnud VÕS § 115 ja

§ 127. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohtuotsuses puuduvad selgitused, kuidas

kohus tuvastas, et kostjal oli kohustus jätta eraldistele seemnepuud. Metsamajandamise kava ei

olnud lepingu osa, seega sellest ei saa kostjale kohustusi tekkida. Lepingu ja metsateatise järgi

ei olnud kostjal kohustust jätta alles seemnepuid. Keskkonnaamet andis õiguse eraldistel

korraldada lageraie seemnepuid alles jätmata. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt oli

hageja teadlik, et hageja pidi märkima täpse seemnepuude arvu metsateatisesse (I kd, tl 165).

Nimetatud tõendi on maakohus otsuses jätnud hindamata.

Samaaegselt ei saa nõuda ülemäära raiutud puude väärtust ja uute puude istutamise kulu.

Maakohus on jätnud selle küsimuse põhjendamata käsitlemata. Isegi kui hagejal oleks kohustus

metsa uuendamiseks, siis ei kuulu selline kahju VÕS § 127 lg-te 2, 3 ja 4 alusel hüvitamisele.

Maakohus on arusaamatult otsuses leidnud, et tunnistaja J. Braun ja kostja seaduslik esindaja

sundisid hagejat lepingut sõlmima. Hageja ei esitanud kunagi üheski menetlusdokumendis

väidet, et keegi oleks teda millekski sundinud, seega on maakohus hagi piire ületanud.

Maakohus on jätnud käsitlemata kõik kostja esitatud tõendid sh tunnistajate ütlused. Kostja on

tõendanud nii hageja asjatundlikkust metsanduses (I kd, tl 162–166, II kd, tl 53–55), kui ka

asjaolu, et lageraie õiguse võõrandamisel on raieõiguse omandajal õigus teostada lageraie kogu

kavandatud raie pindalal ning metsateatises märgitud hinnanguline maht ei piira lageraie

teostamist (II kd, tl 51–52). 16. aprilli 2018 istungil kinnitas tunnistaja M. Paasik vande all, et

ta ei tegele mistahes vormis ettevõtlusega metsanduse valdkonnas (sh kinnitas sõnaselgelt, et ei

tegutse ka FIE-na), mistõttu oleks maakohus pidanud jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta

nende ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS § 238 lg 5). Kostja on menetluses vaielnud tõendile, s.o

harvesteri logile, vastu. Maakohus tuvastas fotodele tuginedes (I kd, tl 203–210), et eraldistele

ei olnud jäetud seemnepuid. Kostja vaidles tõenditele vastu põhjendades, et need fotod ei ole

tehtud vaidlusalustest eraldistest. Otsusest ei selgu, kuidas maakohus tuvastas, et need ei ole

seemnepuud. J. Braun selgitas, et tema ja hageja ei arutanud kordagi, et vaid osad puud tuleks

raiuda. A. Põldma ütluste kohaselt ei olnud kordagi juttu sellest, et ainult osad puud tulnuks

raiuda või et ainult osad puud oleksid märgitud raiumiseks.

Kuivõrd hageja on tuginenud väitele, et raieõiguse võõrandamise leping on sisult rendileping,

siis ei saa arvestada väidetavat kahju suurust mitte puidu laohindade järgi, vaid väidetava kahju

hindamisel tulnuks lähtuda sellest, kuidas mõjutas raie teostamine kinnistu väärtust.

Maakohus jättis VÕS § 139 lg 1 kohaldamata. Hageja on võtnud omaks, et ta eksis metsateatise

täitmisel nii mahu määratlemisel kui raieliigi valimisel. Tegemist on eksimusega TsÜS § 92 lg

1 mõttes, mille riisikot kandis hageja (TsÜS § 92 lg 5). Põhjendatud ei ole maakohtu väide

justkui ei oleks kostja esindaja lepingu sõlmimisel käitunud heas usu, kuna ei juhitud hageja

tähelepanu eksimusele. Hageja oli ise suuteline oma eksimust vältima. Kostja on tuginenud

TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud aegumistähtajale. Seega ei ole võimalik hagejal tulenevalt

eksimusest nõuda kahju hüvitamist TsÜS § 101 lg 1 alusel.

Maakohus kohaldas ebaõigesti MS § 29 lg 1, mille kohaselt raiutakse lageraie korral raielangilt

ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud. Lepingu ja metsateatise kohaselt sai hageja

Keskkonnaametilt lageraie loa seemnepuude jätmise kohustuseta.

Maakohus on arvutamisel lähtunud metsanduse konsulendi järeldusest, et ümarmetsamaterjali

väärtus vahelaos oli 27 128 eurot 50 senti. Maakohtu otsuse kohaselt võõrandati 860 tm metsa

raieõigus vastavalt lepingule ning selle eest oli kostja kohustatud tasuma 8000 eurot. Maakohus

on tuvastanud, et kokku langetati metsamaterjali 1209,20 tm. Samas lähtus maakohus kahju

hüvitise arvestamisel asjaolust, et kokku langetati metsamaterjali 1436 tm (otsuse p 54),

maksimaalne kahju hüvitis võiks olla 7832 eurot (27 128,50 – (860 / 1209,2 x 100%)).

Maakohtu otsusest ega hagiavaldusest ei selgu, millise kahju hüvitamist hageja nõuab ja mis

välja mõisteti, s.o kas otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Kuivõrd hagejal ei olnud

soovi n-ö ülejäänud puid raiuda mitmesaja aasta jooksul, siis ei olnud tal kavatsust tulu saada

ja saamata jäänud tulu nõude rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-t 2. VÕS § 29 lg 2 kohaldamise eelduseks

on asjaolu, et mõlemad lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu ebaõiget tähistust või teadsid,

et tegemist on ebaõige tähistusega. Kostja ei teadnud, et hageja väidetavalt ei pidanud silmas

lageraiet nagu on märgitud metsateatises ning mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Hagejal ei ole üle 100 ha metsamaad. Iseseisvalt ei oska hageja metsas vajalikku raieliiki

määrata. Hageja ei ole korraldanud eri liiki raiet talle kuuluvas metsas, raiumise on teinud

kolmandad isikud.

Hageja täitis metsateatist sooviga sooviga metsa puhastada kahjustunud ja vanadest puudest.

Kahjustusi oli kohati suures ulatuses, mistõttu tuli hageja arusaama kohaselt teha osaline

lageraie. Hageja arvas, et raietööks ei sobinud harvendus ega sanitaarraie, mistõttu märkis ta

metsateatisele kogu kinnistu ulatuses raieliigiks lageraie. Keskkonnaamet andis raieloa

vastavalt metsateatisel märgitule 860 tm metsa raiumiseks.

Keskkonnaameti poolt heakskiidu saanud metsateatis registreeriti avalikus metsaregistris ning

hageja raiesoov oli avalik ning hageja poole pöördus raie teostamiseks J. Braun kui kostja

esindaja, mitte vastupidi. Samuti pöördusid hageja poole teised metsafirmad lageraie sooviga,

pakkudes hagejale 20 000–25 000 eurot, kuid hageja keeldus, sest ei soovinud lageraiet. Hageja

J. Braunile ega kostjale eraldi metsamajandamisekava ei saatnud. Vastav kava oli avaliku

infona metsaregistris üleval.

Metsamajandamisekavas sisaldav info eraldiste 16–20 kohta oli teada J. Braunile ja kostjale

enne lepingu sõlmimist. Lepingu kohase 860 tm vanade ja kahjustunud puude raiumise korral

olekski toimunud metsamajandamiskava kohane looduslik metsa uuenemine. Lepingus on

märgitud, et seemnepuud on tähistatud värvi või lindiga. Samuti on J. Braun tunnistajana

andnud ütluseid, et lageraie teostamise korral tuleb jätta 1 ha kohta alles 5 tm seemnepuid.

Maakohus on kasutanud vale terminit tuvastamaks TsÜS § 86 lg 2 alusel tehingu tühisust heade

kommetega vastuolu tõttu. Maakohus on tuvastanud TsÜS § 86 lg 2 järgsed tehingu tühisuse

eeldused, kuid paraku otsuse põhjendustes leidis maakohus ekslikult, et tehing on kehtiv.

Kostja väide, et maakohus ei ole ühegi kostja tõendiga arvestanud, ei vasta tõele.

Kostjal oli võimalus esitada õige harvesteri logi, sest kostja sõlmis ise lepingu Iriscorp

Transport OÜ-ga. Kostja ei kasuta kostja oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1).

J. Velström kinnitas kohtuistungil, et on raielangil viibinud ja näinud olukorda peale raiet ning

kinnitas, et fotodel olevad puud ei ole seemnepuud. Samuti on J. Velström andnud kirjaliku

hinnangu samade fotode põhjal seemnepuude olemasolu kohta vaidlusalustel eraldistel.

Maakohus hindas sõlmitud lepingut valesti. Maakohus ei oleks pidanud lepingut üldse hindama

tuvastades, et sõlmitud leping oli algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega

(TsÜS § 86). Lepingusse lisatud alusmetsa säilitamise kohustus kinnitab, et hageja sooviks ei

olnud täieliku lageraie teostamine.

Asjaolu, et hagejale kuulub 88,85 ha metsamaad ei anna alust väita, et hageja on asjatundlik ja

teadlik metsanduse valdkonnas. Hageja ei ole kordagi tuginenud oma nõude alusena TsÜS §-le

99, vaid on väitnud, et tehing on tühine TsÜS § 86 alusel.

Maakohus kohaldas MS § 29 lg-t 1 õigesti. MS § 29 lg 1 ei ütle, et võib raiuda kõik puud

raielangilt. MS § 29 lg 1 järgi tuleb alles jätta seemne- ja säilikpuud raielangile lageraie korral.

Hageja on hagiavalduse p-s 2.5 öelnud, et nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 3 kohast otsest varalist

kahju. Sama kinnitas ka 16. aprilli 2018 kohtuistungil hageja esindaja. Kostja esitatud väited

saamata jäänud tulu nõude osas ei ole asjakohased.

Kahju hüvitis ei kuulu vähendamisele, kuna kahju ei tekkinud hagejast tulenevalt. Tehing on

algusest peale tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning kostja peaks alusetult saadu hagejale

välja andma. Maakohus ei ole rikkunud VÕS § 29 lepingu tõlgendamise reegleid.

Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostjal oli õigus teostada lageraie, vastasel juhul oleks

hageja metsateatisele märkinud raiemahuks 1436 tm. Eksimus viis kohtu ebaõige järelduseni,

et hageja soovis teha lageraiet kogu kinnistu ulatuses.

Maakohus on eksinud hagejale tekkinud kahju suuruse arvutamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning hageja ja kostja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus

muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

12. Hageja ja kostja vahel on 17. aprillil 2016 sõlmitud kasvava metsa võõrandamise leping.

Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Poolte vahel on vaidlus lepingus kokkulepitud tingimuste üle. Kasvava metsa raiõiguse

võõrandamise lepingus on märgitud, et müüdav raieõigus vastab metsateatisele ning raiutavatel

eraldistel tuleb säilitada alusmets. Metsateatise kohaselt on raieliigiks lageraie, hinnanguline

raiutav maht 860 tm. Metsamajandamiskava kohaselt oli kinnistul kasvavat metsa kokku 1436

tm (I kd, tl 90, 91).

Hageja väitel on kostja lepingu järgi omandanud 860 tm vana ja kahjustatud metsa raieõiguse,

hageja lepingujärgseks tasuks oli 8000 eurot, mille kostja on tasunud. Kostja ei vaidle vastu

hageja tasunõude suurusele, vaid on seisukohal, et nimetatud tasu eest omandas kostja kogu

kinnistu lageraie tegemise õiguse.

Poolte vaheline leping vastab oma olemuselt VÕS § 339 sätestatud rendilepingule (vt

Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-51-11, p 16).

13. Hageja on menetluses (II kd, tl 94) ning vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 160

pöördel) tuginenud hageja ja kostja vahelise lepingu tühisusele selle vastuolu tõttu heade

kommetega TsÜS § 86 lg 2 ja 3 alusel. Hageja tugineb tehingu tühisuse puhul nii sellele, et

kostja on kasutanud ära hageja kogenematust tehingu tegemisel kui ka sellele, et tehingust

tulenevate soorituste väärtus on tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86

lg 2 p 2 ja lg 3 järgi tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste

soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas

isik tegi tehingu sundolukorras (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-49-11,

p 8). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et raieõiguse edasivõõrandamine kostja poolt

Iriscorp Transport OÜ-le ligikaudu 2 korda kallimalt (kostja tunnistaja J. Brauni ütluste

kohaselt) oleks nii suur soorituste väärtuse vahe hageja ja kostja vahelise lepingujärgse

sooritusega võrreldes, mis ainuüksi annaks alust tugineda tehingu tühisusele vastuolu tõttu

heade kommetega. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses toonud esile ka

asjaolusid, mis viitaksid tema sundolukorrale (erakorralisest vajadusest tehingu tegemisel või

sõltuvussuhtest) lepingu sõlmimisel. Seega oli pooltevaheline leping kehtiv.

14. Hagejal on kostja vastu lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue siis, kui kostja on

lepingulist kohustust rikkunud, kostja vastutab rikkumise eest, kostjapoolse lepingu rikkumise

tagajärjel on hagejal tekkinud kahju, mis oli kostjale ettenähtav ning kohustuse rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu peab TsMS § 230

lg 1 järgi tõendama hageja.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on vastuoluliselt tuvastanud, millised olid need

lepingutingimused, milles hageja ja kostja kokku leppisid ning mille rikkumise tagajärjel

maakohus hageja nõude rahuldas. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb pooltevahelise lepingu sisu tõlgendada hageja

seisukohast lähtudes. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud

tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma,

siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ringkonnakohus

leiab, et hageja on tõendanud menetluses, et tema sooviks oli raieõiguse võõrandamise lepingus

säilitada alusmets. Hageja on tõendanud seda tema enda poolt antud ütlustega, pooltevahelise

lepinguga ning tunnistaja M. Paasiku ütlustega. Kostja väide, et need ei ole usutavad, kuna

M. Paasik väitis vande all vääralt, et ta ei tegutse metsanduse alal ametniku töö väliselt, ei

puuduta praeguse vaidluse eset. M. Paasiku väitel soovis hageja saada lahti kahjustatud puudest.

Hageja soovi säilitada alusmets kinnitas maakohtu istungil ka kostja esindaja J. Braun. Poolte

vahel puudub vaidlus selles, et enne lepingu sõlmimist käis hageja koos kostja juhatuse liikme

D. Brauni isa J. Brauniga lepingu esemeks oleval katastriüksusel kasvavat metsa vaatamas.

Ringkonnakohtu hinnangul oli J. Braunil eelduslikult ka kostja esindamise õigus TsÜS § 118 lg

2 alusel nii lepingueelseteks läbirääkimisteks kui ka lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Kostja

seadusliku esindaja D. Brauni väitel on leping sõlmitud tema isa ettepaneku alusel, lepingu

projekti valmistas ta ette koos isa ja hagejaga. Tunnistaja J. Brauni ütluste kohaselt oli tal plaan

ise metsaraiet teha. Kostja seaduslik esindaja ei osanud lepingus olevate alusandmete kohta

selgitusi anda, küll aga tegi seda J. Braun, kelle ütluste järgi oli ta enne lepingu sõlmimist

tutvunud metsamajandamise kavaga. J. Braun hindas rahaliselt metsa kogust vastavalt sellele

kavale, milles oli aga kinnistul kasvavat metsa kokku 1436 tm. Samuti vaatas ta lepingu

sõlmimisel üle metsateatise. Hageja, J. Brauni ning A. Põldma väitel ei öelnud hageja kinnistu

ülevaatamisel, et ta ei soovi lageraiet, kuid J. Braun avaldas kohtule, et hageja avaldas soovi

säilitada alusmets. Kostja esitatud Keskkonnaameti e-kiri lageraie tegemise õiguse võõrandamise

sisu kohta (II kd, tl 51) ei tõenda pooltevaheliste tahteavalduste sisu.

Raieõiguse võõrandamise lepingu kohaselt tulenes müüdav raieõigus metsateatisest. Raie

lisanõuete kohaselt tuli säilitada raiutavatel eraldiste alusmets (I kd, tl 11). Metsateatises

kokkulepitut kinnitas ka J. Braun, samuti seda, et hageja sooviks oli alusmetsa säilitada. Poolte

vahel puudub vaidlus selles, et metsateates oli märgitud lageraie. Samas kinnitas J. Braun, et

alusmetsa ei saa lageraie puhul säilitada. Lepingus oli kokku lepitud raiemahuks 860 tm. Kostja

esindaja D. Brauni kirja kohaselt on hageja valel seisukohal, et pooltevaheline leping võimaldas

raiuda kokku vaid 860 tm kasvavat metsa. Kostja esindaja väljendas hagejale selgelt ja üheselt

arusaadavalt seisukohta, et lepingu järgi on raie lubatud metsateatise alusel, millest nähtuvalt on

lageraie lubatud kogu pindala ulatuses. Seega pidi nii kostja seaduslikule esindajale kui kostja

esindaja J. Braunile olema juba lepingu sõlmimisel selge, et kirja pandud maht ei pruugi vastata

raie mahule ja metsamajandamise kavale, samuti ei ole alusmetsa säilitamise kohustust võimalik

täita. Seega pidi kostja aru saama, et lepingut ei ole võimalik täita nii, nagu see oli poolte poolt

alla kirjutatud. Tähendust ei ole kostja poolt esitatud metsateatisel (II kd, tl 85), mis on

väidetavalt lisatud D. Brauni ja K. Siku vahel sõlmitud lepingule. Kuigi selles dokumendis

puudub raiutava maht 860 tm, tuleb nimetatud summa raiutava mahu kokkuliitmisel. Asjaolu, et

kostja esitatud metsateate pöördel oleval kaardil (II kd, tl 86) puudub märge lageraie tegemise

üle vaid teatatud aladel, ei tähenda, et kostja ei oleks pidanud hageja tähelepanu juhtima

vastuoludele lepingus ja metsateatises.

Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul ilmselge vastuoluga lepingutingimustes, millele kostja

kui oma erialal tegutsev äriühing pidi hageja tähelepanu juhtima. Kostja on menetluses toonud

esile, et hageja on võtnud omaks eksimise nii raie liigi valikul kui ka kahjustatud ja vanade puude

määratlemisel. Samas viitab ka see asjaolu kostja kohustusele juhtida teise poole tähelepanu

võimalikele vastuoludele lepingutingimustes. Praegusel juhul ei tugine hageja lepingu

tühistamisele eksimuse tõttu, vaid kostjapoolsele lepingurikkumisele, seega ei ole oluline ka see,

kelle kanda jääb eksimuse riisiko. Kostja teadis lepingut sõlmides hageja soovist alusmetsa

säilitada. Hageja soov tuleneb ka lepingust.

Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ka hagejal oli lepingu sõlmimisel kogemus metsanduse

valdkonnas. Kuigi kostja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt väitel ei mäleta ta, kas ta

oleks hagejaga rohkem lepinguid sõlminud, on kostja seda oma kirjalikes menetlusdokumentides

kinnitanud (I kd, tl 151). Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ainuüksi metsamaa omamine isiku

eriteadmistele. Kui hageja on ka varasemalt pöördunud kostja poole metsaraiega seoses, viitab

see pigem kostja suuremale usaldusseisundile hageja ees. Kostja ei ole ka vaielnud vastu sellele,

et tema poolt esitatud pooltevaheliste varasemate lepingute puhul ühtib raie hinnanguline maht

metsamajandamise kavas märgitud samade eraldiste raie mahtudega.

Praegusel juhul on kostja esindaja kinnitanud, et talle oli lepingu sõlmimisel teada, et lageraie

lubatud kogu pindala ulatuses, samas ei vaidle pooled selle üle, et metsateatises oli märgitud

mahuks 860tm, metsamajandamise kavas 1436tm. Hageja väitel on ta ekslikult märkinud

raieliigiks lageraie, kuna tema arvates oli kahjustatud puude maht kogu kasvava metsa tagavarast

60%, mille puhul oli hageja arvates sobiv raieliik lageraie (I kd, tl 176). Kostja ei ole hageja

tähelepanu sellele erinevusele metsateates ja metsamajandamise kavas juhtinud. Seega ei ole

kostja esindajad juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastuolule olulistes lepingutingimustes.

Kostja lepingujärgseks õiguseks oli eeltoodule tuginedes raieõigus 860 tm metsale ning kostja

kohustuseks oli säilitada alusmets. Seega on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja

raieliigi sooviks oli lageraie.

15. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud, et kostja on oma lepingulist

kohustust rikkunud: teinud raiet suuremas ulatuses ning jätnud alusmetsa säilitamata. Hageja on

kostjapoolse kohustuse rikkumise tõendamiseks esitanud mõõtmistunnistuse Tõrvaaugu

kinnistul tehtud tööde ulatuse suhtes (ettevõtjaks Iriscorp Transport OÜ), mille kohaselt on kokku

raie mahuks 1209,2 tm (I kd, tl 113). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võõrandas

raieõiguse hageja kinnistul Iriscorp OÜ-le. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendi ehtsuse suhtes

põhistanud. Maakohus on õigesti nimetatud tõendiga arvestanud leides, et ka kostja ise on sellele

oma arvutustes tuginenud. Hageja tunnistaja J. Velström kinnitas, et ta on hageja metsakinnistul

viibinud ja näinud olukorda, mis on kinnistul. Tunnistaja väitel on raie tehtud nii, et metsa on

vaja uuendada, seemnepuid ei ole kinnistule alles jäetud.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.

16. Hageja on menetluses tuginenud kostja VÕS § 14 lg 2 järgsele kohustuse rikkumisele

teavitada hagejat lepingut sõlmides asjaoludest, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline huvi.

VÕS § 14 lg 2 järgne teavitamise kohustus hõlmab vaid neid asjaolusid, mille vastu on teisel

poolel lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel

tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95, mille järgi tuleb

lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele

ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused

vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad

vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-5015, p 18).

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on rikkunud ka VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat

teavitamiskohustust. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu

sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks

lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt

Riigikohtu 19. novembri 2007. a. otsust tsiviilasjas 3-2-1-111-07, p 14).

15. Maakohus on otsuse p-s 49 tuginenud vastuoluliselt sellele, nagu ei oleks kostja esindajad

käitunud lepingut sõlmides heas usus, samas viitab maakohus ka hageja eksimusele ning leiab

lõpuks, et J. Braun kostja esindajana ning D. Braun kostja seadusliku esindajana sundisid

hagejat lepingut sõlmima. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või

seadusest tulenevate

õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt nt Riigikohtu

20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Õiguste teostamise piiramine

tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat.

Kuigi üldjuhul ei saa hea usu põhimõttest tuleneda iseseisvaid kahjuhüvitamise nõude aluseid,

siis on Riigikohus jaatanud teatud juhtudel just teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjel

tekkinud kahju hüvitamise nõuet.

16. Ringkonnakohus leiab, et kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103

alusel, kostja ei ole toonud esile temast sõltumatuid asjaolusid, mis oleksid mõjutanud

kohustuse lepingujärgset täitmist.

17. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebust maakohtu poolt väljamõistetud kahju suuruse

vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei selgu

hagist, millise kahju hüvitamist hageja nõuab, ei ole põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt

hagiavalduses otsest varalist kahju, milleks on hageja väitel õigusvastaselt raiutud puude hind

ning metsa uuendamise kulud (hagiavalduse p 2.5).

VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st hageja tuleb asetada olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud

(Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683 p 22).

Kasvav puu on maatüki oluline osa ning ei ole seega üldjuhul iseseisvate õiguste objekt ning

tema puhul ei ole tegemist iseseisva kahjuhüvitamise nõude aluseks oleva õigushüvega. Samas

on praegusel juhul tegemist erijuhuga – raieõiguse alusel tekkinud õigusviljaga.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatu annab aluse kahjuhüvitamise nõude arvutamisel lähtuda

mitte kinnistu väärtuse vähenemisest vaid raieõiguse alusel saadud puidu väärtusest.

Hageja on menetluses ka väitnud, et ta ei soovinud rohkem kui 860 tm puude raiumist. Nimetatu

ei tähenda aga, et hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Saamata jäänud tuluks võib

olla ka tulu saamise võimaluse kaotus. Poolte eesmärk lepingu sõlmimisel oli kasu saamine,

mida saab ringkonnakohtu hinnangul laiendada ka sellele puidule, mille raieõiguse kohta

puudus pooltel selge kokkulepe.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatuga, mille kohaselt oleks

maksimaalne kahju hüvitis 7832 eurot (27128,50-(860/1209,2*100%)=7832). J. Velström

selgitas kohtuistungil, mis on aluseks võetud puidu hinna arvutamisel. Ringkonnakohus leiab,

et maakohus on õigesti lähtunud metsamajandamiskavas märgitud kasvava metsa mahust.

Maakohus on õigesti võtnud aluseks kasvava metsa mahtu metsateatises (860 tm) ja

metsamajandamiskavas (1436 tm). Põhjendamatu oleks olnud võrrelda omavahel

ümarmetsamaterjali mahtu (1209,2 tm) kasvava metsamaterjali mahuga. J. Velströmi hinnangu

järgi annaks 1209,2 tm kasvava metsa mahuks hoopis 1516 tm (I kd, tl 126). Kostja viidatud

1209,2 tm on ümarmetsa maht harvesteri logi järgi, mis annaks kasvav metsa mahuks 1516 tm.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kahju hüvitise suuruseks langetatud metsa eest on 11 156

eurot 63 senti.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus käsitlenud kostja vastuväidet selle kohta, et

hageja ei saa nõuda korraga kahju hüvitamist ülemäära raiutud puude eest ja kulu uute puude

istutamise eest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et iseenesest on tegemist kahjunõuetega,

mille rahuldamise korral võib võlausaldaja rikastuda. Praegusel juhul see aga nii ei ole.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja kohustust metsa taastamiseks lageraie tulemusel

põhjalikult hinnanud. Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid tunnistaja J. Veltsrömi

ütlustele, et kui metsa ei oleks raiutud rohkem kui 860 tm, oleks mets uuenenud loomulikul teel.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt lisab märke „säilitada alusmets“ lepingusse ainult selline

isik, kes soovib lageraie tegemist. Nimetatu läheb aga vastuollu kostja enda esindaja J. Brauni

ütlustega, mille kohaselt ei ole võimalik alusmetsa säilitada, kui teostatakse lageraiet. Kostja

esitatud Keskkonnaameti e-kirjast lageraie tegemise õiguse võõrandamise sisu kohta (II kd, tl

51) tuleneb, et lageraie puhul on oluline täita tingimusi seemnepuude ja säilikpuude säilitamise

osas. Seega ei oleks hageja pidanud kandma kulutusi metsa uuendamiseks, kui kostja oleks

säilitanud alusmetsa.

Tunnistaja J. Brauni ütluste kohaselt oli hageja soov, et tuli säilitada alusmets. Tunnistaja

J. Velströmi ütluste kohaselt ei ole hageja kinnistule pärast kostja poolt tehtud lageraiet

seemnepuid jäänud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kostja ei ole menetluses

vastupidist tõendanud. Kostjal oli teada, millised olid metsamajandamise kava kohaselt hageja

kohustused lageraie tegemise järel (I kd, tl 90jj), kostja apellatsioonkaebuse viited

metsaseadusele ei ole asjakohased. Seega kuuluvad kostja poolt hüvitamisele ka kulutused, mis

on seotud metsa uuendamisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid

metsauuendamise kulude suuruse kujunemisele, seega on põhjendatud mõista kostjalt välja 5559

eurot 50 senti.

18. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju oli hõlmatud lepingulise kaitse

eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 järgi ning kostjale ettenähtav. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik

täitma kohustuse lepingus kokkulepitud kvaliteediga. Kui kostja ja hageja on lepingus kokku

leppinud, et säilitada tuleb alusmets ning kostja seda kohustust ei täida, on selle rikkumisega

kaasnev kahju lepingu kaitsealas.

VÕS § 127 lg-le 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes

sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et kostja pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega,

s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kostja on oma valdkonnas tegutsev

äriühing, majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kui ta ei

juhi lepingupoole tähelepanu võimalikule dissensile lepingutingimustes ning ei täida seda nii,

nagu pidi seda mõistma teine lepingupool, võib see tuua kaasa kahju.

Hagejale tekkinud kahju oli ka põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, kahju

tekkis ainuüksi kostja käitumise tulemusena.

19. Maakohus jättis õigesti VÕS § 139 lg 1 kohaldamata. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt

tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist. Praegusel juhul oli kostjal võimalus hageja soovi lepingu sõlmimisel täpsustada, ta

viibis koos hagejaga enne lepingu sõlmimist kinnistul, kostja esindaja valmistas ette lepingu,

tutvus metsateatise ja metsamajandamise kavaga. Kostja on oma erialal tegutsev äriühing, kellel

oli varasemate lepinguliste suhete tõttu hageja suhtes usaldusseisund.

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud ringkonnakohtus

1633 eurot 22 senti (koos käibemaksuga; lepingulise esindaja kulud 1575 eurot 50 senti ja

sõidukulud 57 eurot 72 senti). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

tunnitasu (138 eurot koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulud on

vajalikud ning põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid

arvestades. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelneva tõttu on hageja

lepingulise esindaja kulud 1575 eurot 50 senti põhjendatud ja vajalikud kulud.

Sõidukuludega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

moodustavad hageja lepingulise esindaja sõidukulud 57 eurot 72 senti. Kuigi hageja ei ole

esitanud kuludokumente (nt kütusetšekke), ei ole praegusel juhul vaidlust selles, et hageja

esindaja kasutas õigusteenuse osutamiseks sõiduautot, s.h sõitis Tallinnast Tartusse

kohtuistungile. Sõidukulude arvestust menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Ringkonnakohus on

seisukohal, et sõidukulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Siinkohal lähtub ringkonnakohus

keskmisest sõidukulust 6 l/100 km (asja materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja sõiduautol

oleks suurem kütusekulu kui keskmisel sõiduautol) ja kütuse hinnast 1,31 eur/l. Advokaadibüroo

HETA asukohast Tartu kohtumajani on 182 km. 364 km (2 x 182 km) läbimiseks kulub 21,84 l

kütust. Sõidukulud on seega 28 eurot 61 senti (21,84 l x 1,31 eur/l).

Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 1604 eurot 11 senti (hageja

lepingulise esindaja kulud 1575 eurot 50 senti ja sõidukulud 28 eurot 61 senti). VÕS § 113 lg 1

teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi

jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke