2-18-14368/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna Kohtumaja

Piret Mõistlik

11. detsembril 2018 Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-18-14368

S K (K) hagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2018/1559 15.00 eurot

Hageja: S K (isikukood: XXX , elukoht: XXX, e-post: XXX

Kostja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu

(registrikood: 70008747, asukoht: P. Pinna 4, 13615 Tallinn)

Kostja

esindaja:

Margit

Maidla

(e-post:

margit.maidla@politsei.ee)

Menetluse viis

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata S K hagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2018/1559.

2. Jätta menetluskulud hageja S K kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 20.09.2018 kohtutäiturilt täitmisteate. Täitmisteate kohaselt

tulenes võlgnevus 03.07.2018 trahviteatest nr 223018034191. Hageja selgitas, et sai juuli keskel

posti teel trahviteatele sarnaneva paberi kätte, mis oli allkirjastamata ja ei vastanud seaduses

ettenähtud trahviteate nõuetele ning seega ei saa seda paberit lugeda trahviteateks. Muid

dokumente pole hageja seoses väidetava väärteoga saanud ja trahviteadet ei saa lugeda

kättetoimetatuks. Hageja on seisukohal, et puudub õiguslik alus hoiatustrahvi sundtäitmisele

pööramiseks. Trahviteatel on märge „allkirjastatud digitaalselt“, kuid selline märge

ei täida

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

digitaalsele allkirjale seatud nõudmisi. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas

nr 014/2018/1559 ning jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

75.00 eurot menetluskulu.

Kostja vastuväited hagile

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole viidanud, milline on õiguslik alus, mille vastu tema

arvates eksitud on. Hagejale postiga saadetud trahviteate puhul on tegemist elektrooniliselt

vormistatud dokumendi väljatrükiga. Juhul kui hagejal tekkis kahtlus tähitud postiga saabunud

Politsei- ja Piirivalveameti rekvisiitidega trahviteate õiguspärasuse osas, oleks piisanud

helistamisest antud telefoninumbrile või e-kirja saatmisest toodud menetlusposti aadressile ning

talle oleks kinnitatud või soovi korral saadetud digitaalselt allkirjastatud fail. Hageja kinnitab

hagis, et on trahviteate kätte saanud ning sellelt on näha, et see on digitaalselt allkirjastatud, seega

pidi ta mõistma, et tegemist ei ole füüsilist allkirja kandva dokumendiga. Hageja on seisukohal, et

trahvinõude sundtäitmisele saatmine oli õiguspärane ning selle aluseks olnud dokument vastab

igati õigusaktides toodud nõuetele.

Kohtuotsuse põhjendused

I Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid ning

uurinud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu.

Täiteasjas nr 014/2018/1559 on täitedokumendiks 03.07.2018 trahviteade nr 223018034191. Hagi

esitamise põhjustas asjaolu, et hageja hinnangul puudus kostjal õiguslik alus hoiatustrahvi

sundtäitmisele pööramiseks, kuna trahviteade on allkirjastamata ja seda ei saa lugeda hagejale

kättetoimetatuks.

II Tulenevalt esitatud asjaoludest peab kohus kontrollima esmalt trahviteate vastavust seaduse

nõuetele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lg 1 ja 2 sätestavad nõuded trahviteatele. VTMS § 542

lg 5 järgi trahviteade koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse

mootorsõiduki eest vastutavale isikule ning teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Kui trahviteade

allkirjastati digitaalselt, säilitab kohtuväline menetleja saadetud trahviteate elektroonilise koopia.

Justiitsministri 22.07.2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digiallkirjastatud ja muu digitaalse

dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse

menetlusdokument isikule elektronpostiga, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul

on õige kostja viide, et nõusoleku andmiseks võib lugeda ka riigiportaalis eesti.ee oma

elektronpostiaadressi aktiveerimist. Sama määruse § 3 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole talle edastatud

dokumendi kättesaamist elektrooniliselt 5 päeva jooksul arvates edastamisest kinnitanud või

dokumenti e-toimiku süsteemis avanud, edastatakse talle dokumendi väljatrükk

paberkandjal.

Seega on hageja põhjendatult edastanud kostjale postiga vaid trahviteate väljatrüki. Trahviteate

väljatrükist nähtuvalt vastab trahviteate VTMS § 542 lg 1 ja 2 nõuetele, mh on trahviteates

märgitud trahviteate vaidlustamise kord.

Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole pöördunud kostja poole digitaalselt allkirjastatud faili

saamiseks ega vaidlustanud täiteasjas nr 014/2018/1559 täitmisele antud trahviteadet.

III Järgnevalt kontrollib kohus trahviteate hagejale kättetoimetamist.

VTMS § 543 lg 1 alusel saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku

rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41

lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lõike 4 kohaselt. Kohtule nähtub poolte esitatud

seisukohtadest, et hageja sõnul sai ta tähitud kirja kätte juulis ning kostja nimetas, et hagejale on

tähitud kiri kätte toimetatud 16.07.2018. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et hagejale on trahviteade

kätte toimetatud tähitud kirjaga 16.07.2018.

VTMS § 544 lg 1 kohaselt hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate

kättesaamisest arvates. Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise

tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole. VTMS § 544 lg 2 sätestab, et kui

mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud

hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks

sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kuivõrd hageja ei tasunud trahviteates märgitud hoiatustrahvi summas 15.00 eurot kolmekümne

päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2018, siis tulenevalt VTMS §

544 lg-st 2 oli kostja õigustatud esitama trahviteate sundtäitmiseks kohtutäiturile.

Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud

viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma

täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja

kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 014/2018/1559 on seaduslik ja

lubatav, mistõttu jätab kohus S K hagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2018/1559 rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja ei ole vaatamata

kohtu nõudmisele tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole käesolevas asjas

menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik