3-18-2282/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2282

Haldusasi

M. K. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.10.2018

otsuse tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada M. K. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus andis 08.06.2015 määrusega asjas nr 2-15-6460 M. K.le (kaebaja) riigi

õigusabi, sest kaebaja soovis vaidlustada OÜ TRIANON GRUPP maakleritasu nõuet.

Kaebajale hakkas riigi õigusabi osutama vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev.

2. Viru Maakohus vaatas OÜ TRIANON GRUPP hagi kaebaja vastu läbi asjas nr 2-15-

109061 lihtmenetluses. Maakohus rahuldas 31.05.2016 otsusega hagi ning mõistis kaebajalt

OÜ TRIANON GRUPP kasuks välja maaklerilepingust tuleneva võlgnevuse 1500 eurot ja

menetluskulu 1195,20 eurot. Maakohus täiendas kohtuotsust põhjendava osaga 27.07.2016.

Tartu Ringkonnakohus vaatas kaebaja apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale läbi

kirjalikus

menetluses.

Ringkonnakohus

jättis

15.02.2017

otsusega

kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning mõistis kaebajalt välja

menetluskulu kokku 560 eurot.

Riigikohus jättis 07.06.2017 määrusega nr 3-7-1-2-249 rahuldamata kaebaja taotluse riigi

õigusabi andmise jätkamiseks kassatsioonkaebuse koostamiseks ringkonnakohtu otsuse peale.

Kaebajal tuli esitada hiljemalt 30.06.2017 põhjendatud kassatsioonkaebus vandeadvokaadi

vahendusel ja tasuda kautsjon 100 eurot.

Riigikohus jättis 02.08.2017 määrusega nr 3-7-1-2-249 kaebaja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, sest kaebaja ei esitanud kohtu antud tähtpäevaks kassatsioonkaebust

vandeadvokaadi vahendusel ega tasunud kautsjoni.

3-18-2282

2(5)

3. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile taotluse riigi õigusabi korras määratud esindaja

Andrei Matvejevi suhtes aukohtu menetluse algatamiseks. Taotluse kohaselt oli esindaja

käitumine vastuolus riigi õigusabi seadusega (RÕS). Ta eiras kahel korral kohtu antud

tähtaegu seisukohtade esitamiseks, samuti hoidus kaebajaga kohtumast. Kaebaja sai maakohtu

otsusest teada teise juristi kaudu. Kohtuotsusest selgus, et esindaja tunnistas kaebaja

nõusolekuta kohtuistungil hagiavalduse nõudeid, kaebaja ja hageja vahel lepingu olemasolu

ning hageja nõude suurust. Esindaja lubas kaebajale, et esitab apellatsioonkaebuse, ja teatas,

et kaebaja osalemine apellatsioonimenetluses ei ole vajalik. Mõne aja möödudes teatas

esindaja kaebajale, et apellatsioonkaebus lükati tagasi. Samuti teatas ta vastuolus RÕS § 19

lg-ga 1, et tal ei ole õigust Riigikohtule kaebust esitada ja tegi RÕS § 17 vastaselt kaebajale

ettepaneku taotleda riigi õigusabi määramist. Esindaja teatas 2017. a suvel kaebajale, et

kohtuasi on lõplikult kaotatud. Samas sai kaebaja teise juristi kaudu teada, et riigi õigusabi

taotlus seisab tsiviilasjas. Pärast seda sai kaebaja teada, et keegi pole esitanud

kassatsioonkaebust.

Samuti

ei

teavitatud

teda

riigilõivu

tasumise

kohustusest.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, sest kaebaja ja tunnistaja ei ilmunud

ringkonnakohtu istungile. Esindaja ei teavitanud kaebajat, et kaebajat oodati ringkonnakohtu

istungile. Esindaja tegevuse tõttu alustati kaebaja osas täitemenetlus ligi 4000 euro

sissenõudmiseks. Kaebaja soovis 09.10.2017 kirjas saada esindajalt selgitusi tema käitumise

kohta. Esindaja 23.10.2017 kiri kaebaja soovitud vastuseid ei sisaldanud. Maakohtu otsus

paneb kaebaja ja tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Selle olukorra

tekkimisele aitas kaasa riigi õigusabi korras määratud esindaja Andrei Matvejev. Eesti

Advokatuur ja OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar on rikkunud kaebaja põhiõigusi omandi

kaitsele, sõnumisaladusele, avalikule kohtuistungile ja riigi õigusabile.

4. Eesti

Advokatuuri

aukohus

jättis

31.10.2018

otsusega

kaebaja

kaebuse

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes läbi vaatamata. Põhjendused:

4.1. Kaebuses toodud etteheited puudutavad osaliselt 2016. a suvel ja 2017. a suvel toimunud

sündmusi.

Taotlus

riigi

õigusabi

jätkamiseks

kassatsioonkaebuse

koostamiseks

ringkonnakohtu otsuse peale esitati Riigikohtule 15.03.2017. Seega pidid need asjaolud

kaebajale teada olema hiljemalt taotluse Riigikohtule esitamise hetkel. Advokatuuriseaduse

(AdvS) § 16 lg 1 kohaselt tuleb taotlus aukohtumenetluse algatamiseks esitada 6 kuu jooksul

arvates päevast, mil kaebaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest

asjaoludest. Kaebus on nende etteheidete osas esitatud kaebetähtaega ületades ja tuleb jätta

läbi vaatamata.

4.2. Riigi õigusabi andmise taotluse lahendamise ja riigilõivu tasumise osas ei tuvastanud

aukohus advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Riigikohus otsustas 07.06.2017

jätta kaebaja taotluse riigi õigusabi jätkamiseks kassatsioonkaebuse koostamiseks

rahuldamata ning kohustas esitama kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel ja tasuma

kautsjoni hiljemalt 30.06.2017. Kuna riigi õigusabi osutamine advokaat Andrei Matvejevi

poolt oli 07.06.2017 seisuga lõppenud, ei ole kaebaja teavitamine Riigikohtu määrusest

advokaadile etteheidetav.

4.3. Kaebaja 09.10.2017 kirjale on advokaat vastanud, paludes kaebajal küsimusi täpsustada.

Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks oma küsimusi täpsustanud, mistõttu on

kaebaja etteheited vastamata jätmise osas põhjendamatud.

5. Kaebaja esitas 09.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

31.10.2018 otsuse tühistamiseks. Kaebajale osutati ebakvaliteetset riigi õigusabi. Kaebaja ei

ole nõus aukohtu poolt tema kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Esindaja ei kaitsnud kaebaja

vara ja nõustus kaebaja nõusolekuta hagi nõuetega. Maakohus mõistis kaebajalt välja üle

3-18-2282

3(5)

3000 euro. Hageja esitas kohtuistungil tõendina telefonikõnede lindistused, millele esindaja ei

vaielnud vastu, rikkudes kaebaja sõnumisaladuse põhiõigust. Aukohus pidanuks koostama

põhjendatud otsuse isegi juhul, kui ta ei tuvastanud distsiplinaarsüütegu (AdvS § 17 lg 5).

Aukohus pole esindaja poolt osutatud riigi õigusabi kvaliteeti hinnanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja taotles aukohtu otsuse tühistamist. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et

aukohus hindaks riigi õigusabi korras määratud esindaja osutatud riigi õigusabi kvaliteeti.

7. Kaebusele lisatud Justiitsministeeriumi 19.01.2018 kirjast nähtub, et kaebaja esitas

15.01.2018 Justiitsministeeriumile venekeelse avalduse, mille ministeerium tagastas kaebajale

tõlkimiseks. Justiitsministeeriumile esitatud eestikeelsel avaldusel puudub kuupäev. Aukohtu

otsusest nähtub, et kaebaja esitas avalduse Justiitsministeeriumile 14.02.2018. Kaebaja taotles

Justiitsministeeriumile esitatud avalduses Andrei Matvejevi suhtes aukohtu menetluse

algatamist. Kaebaja ei ole esitanud kohtule Justiitsministeeriumi kirju kaebaja avalduse

menetlemise või edastamise kohta. AdvS § 16 lg 4 p 1 võimaldab ka Justiitsministeeriumil

taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad

ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamisega. Samas ei nähtu

aukohtu otsusest, et distsiplinaarmenetluse algatajana oleks käsitletud Justiitsministeeriumi,

vaid kaebajat. Aukohtu otsus ei kajasta Justiitsministeeriumi seisukohti vaidlusaluse juhtumi

kohta. Kohus järeldab sellest, et Justiitsministeerium ei taotlenud ise aukohtu menetluse

algatamist, vaid suunas kaebaja kirja edasi aukohtule. Kaebajat saab pidada huvitatud isikuks

AdvS § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 tähenduses.

8. Erinevalt Justiitsministeeriumist ei ole huvitatud isikul õigust advokatuuri aukohtu otsuse

vaidlustamiseks halduskohtus, kui aukohtu otsus ei riku tema subjektiivseid õigusi (vt AdvS

§ 4 lg 4, § 18 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4; HKMS § 44 lg 1). Halduskohtumenetluse praktikas on

korduvalt leitud, et AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri

aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule

õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Samuti võib viidatud sätetest

tulenevalt halduskohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle

taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine,

et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata

tema vabadusi. Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole

aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Seadusest ega

ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi

karistamist. Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide

rikkumine (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203). Seadusega

on huvitatud isikule antud järelevalve tõhustamise eesmärgil õigus esitada taotlus advokaadi

suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, kuid otsustusõigus selle üle, kas tegemist on süüteoga

ja kuidas rikkumisele reageerida, kuulub aukohtule. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma

subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides,

ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Aukohtu poolset kaalutlusõiguse teostamist

saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võidakse sellega rikkuda

(see tähendab advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Halduskohtul ei ole võimalik

võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (kas aukohus on põhjendatult

järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused), vaid saab

kontrollida üksnes aukohtu poolt menetlusreeglite järgimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

06.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1466).

3-18-2282

4(5)

9. Advokatuuri aukohus jättis 31.10.2018 otsusega kaebaja kaebuse advokaadi tegevuse

peale läbi vaatamata, sest kaebus oli esitatud AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

9.1. AdvS § 16 lg 1 järgi võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada 6 kuu jooksul,

arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks

olevatest asjaoludest.

9.2. Kaebaja ei pöördunud kaebusega advokatuuri aukohtu ega juhatuse poole, vaid

Justiitsministeeriumi poole. Isegi kui hakata kaebetähtaega lugema puudustega (st venekeelse)

kaebuse esitamisest Justiitsministeeriumile 15.01.2018 (haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3),

nõustub kohus, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja aukohtul oli õigus jätta see läbi

vaatamata.

9.3. Justiitsministeeriumile esitatud eestikeelsest kaebusest nähtub, et kaebaja sai 2016. a

juulis-augustis teise juristi kaudu teada maakohtu otsuse tegemisest, millest riigi õigusabi

korras määratud esindaja kaebajat väidetavalt ei teavitanud. Samuti sai kaebaja teada

maakohtu otsuse põhjendustest ja esindaja poolsetest väidetavatest rikkumistest maakohtu

menetluses. Seega tulnuks nende väidetavate rikkumiste peale esitada kaebus advokatuuri

aukohtule hiljemalt veebruaris 2017.

9.4. Riigikohtu 07.06.2017 määrusest nähtub, et kaebaja riigi õigusabi taotlus saabus

Riigikohtusse 15.03.2017. Kaebaja tunnistab Justiitsministeeriumile esitatud kaebuses, et

Riigikohtule esitatud riigi õigusabi taotluse allkirjastas tema, sest esindaja oli teda teavitanud,

et tal puudub õigus esindada kaebajat kassatsioonimenetluses. Seega pidi kaebaja olema

ringkonnakohtu 15.02.2017 otsusest teadlik hiljemalt 15.03.2017 ja ta pidanuks esitama

esindaja poolt apellatsioonimenetluses väidetavalt toime pandud rikkumiste peale kaebuse

aukohtule hiljemalt septembris 2017. Samaks ajaks tulnuks esitada ka kaebus esindaja peale

selles osas, et esindaja keeldub väidetavalt õigusvastaselt kaebajale kassatsioonimenetluses

riigi õigusabi osutamast.

9.5. Kuna kaebaja esitas kaebuse 6-kuulist tähtaega rikkudes, oli aukohtul õigus jätta kaebaja

kaebus läbi vaatamata, see tähendab, et aukohus ei pidanud kaebust sisuliselt lahendama ja

esindaja tegevuses distsiplinaarsüü tunnuseid tuvastama hakkama.

10. Nimetatud 6-kuulist tähtaega ei pikendanud ka kaebaja pöördumine õiguskantsleri poole.

Õiguskantsleri vastusest nähtub, et ka õiguskantsleri poole pöördus kaebaja alles 23.11.2017.

Õiguskantsler vastas kaebajale juba 30.11.2017, kuid kaebaja pöördus kaebusega

Justiitsministeeriumi poole alles jaanuaris 2018.

11. Kuigi aukohtul on AdvS § 16 lg 2 alusel õigus algatada distsiplinaarmenetlus ka enda

algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ja seda AdvS § 16

lg 3 järgi 2 kuu jooksul alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest, ei ole

kaebajal õigust nõuda aukohtult distsiplinaarmenetluse algatamist aukohtu enda algatusel.

Menetluse algatamine on aukohtu kaalutlusotsus, millesse halduskohus sekkuda ei saa.

12. Kaebaja 09.10.2017 kirjale vastamise osas ja Riigikohtu 07.06.2017 määrusest

teavitamise osas on aukohus oma seisukoha võtnud ega tuvastanud distsiplinaarsüüteo

tunnuseid.

13. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi karistamist ja advokatuuri

aukohus ei ole kaebaja kaebust menetledes rikkunud menetlusnõudeid, siis puudub kaebajal

kaebeõigus advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamiseks halduskohtus ning kaebus tuleb

kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamatult tagastada.

3-18-2282

5(5)

14. Kaebaja ei ole tasunud asjas riigilõivu, seetõttu puudub vajadus lahendada riigilõivu

tagastamise küsimust.

15. Ilma, et see mõjutaks praeguse asja lahendust, peab kohus kaebaja abistamise eesmärgil

vajalikuks juhtida tema tähelepanu mõningatele asjaoludele.

15.1. Kui kaebaja leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tegevuse tõttu tekkis talle

kahju, võib ta tekkinud kahju hüvitamist nõuda advokaadilt (vt sarnaselt Riigikohtu

28.02.2018 määrus asjas nr 2-15-2894, p 14). Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mille

lahendamine allub maakohtule.

15.2. Kaebaja apellatsioonkaebust asjas nr 2-15-109061 ei lükatud tagasi, vaid

ringkonnakohus vaatas selle sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohtu

otsusest nähtub, et ringkonnakohus vaatas apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, see

tähendab, et ringkonnakohus ei korraldanud kohtuistungit ega kutsunud kaebajat või tema

tunnistajat kohtuistungile. Ringkonnakohus ei heitnud kaebajale ette apellatsioonimenetluses

isiklikku osalemata jätmist, vaid käsitles maakohtus toimunud kohtuistungit. Ringkonnakohus

leidis, et kaebajale tagati maakohtu menetluses ärakuulamisõigus sellega, et kohtuistungil

osales tema esindaja. Ringkonnakohus selgitas, et kui kaebaja pidas enda isiklikku

ärakuulamist vajalikuks, tulnuks tal seda kas maakohus või ringkonnakohtus taotleda, kuid

seda ei tehtud.

15.3. Ekslik

on

kaebaja

seisukoht,

et

esindaja

keeldus

õigusvastaselt

talle

kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamast. RÕS § 19 lg 1 sätestab, et kui advokaat on

asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja

lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 218 lg 3 järgi võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kaebajale riigi õigusabi

osutanud Andrei Matvejev ei ole vandeadvokaat, vaid vandeadvokaadi abi. Järelikult ei olnud

tal seaduse järgi õigust kaebajat kassatsioonimenetluses esindada. Esindaja selgitas kaebajale

õigesti, et tal tuleb esitada uus riigi õigusabi taotlus vandeadvokaadist esindaja saamiseks.

15.4. Ebaõige on kaebaja väide, et keegi ei teavitanud teda sellest, et tal tuleb leida

kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaat ja tasuda kautsjon 100 eurot. Riigikohus jättis

07.06.2017 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajal tuli esitada

hiljemalt 30.06.2017 põhjendatud kassatsioonkaebus vandeadvokaadi vahendusel. Samuti

kohustati kaebajat tasuma kautsjoni 100 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus

saatis oma 07.06.2017 määruse kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxxxx ja kaebaja kinnistas

määruse kättesaamist 08.06.2017. Kuna määrus toimetati kaebajale isiklikult kätte, pidi ta

olema selle sisust teadlik.

15.5. Kuna Riigikohus otsustas 07.06.2017 määrusega mitte jätkata kaebajale riigi õigusabi

andmist, siis lõppes sellest ajast kaebaja ja Andrei Matvejev vaheline esindussuhe ning

esindaja ei saanud ega pidanudki kaebajat täitemenetluses esindama. Kui kaebaja vajas või

vajab ka täitemenetluses riigi õigusabi, tuleb tal esitada vastav taotlus maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/