2-18-1704/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(OSAOTSUS)

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1704

Hagi ese

Ervin-Mihkel

Pari

hagi

Kersti

Pari

vastu

dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse

kuulunud korteriomandite üürilepingutest saadud

tulu jagamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv (e-post robert.sarv@mercatoria.ee)

Kostja Kersti Pari (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

advokaat

Marko

Paabumets (e-post marko@injure.ee)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine nõudest kohustada kostjat esitama perioodil 20. märtsist

2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX)

korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Lõpetada

nimetatud nõude osas menetlus.

2. Rahuldada Ervin-Mihkel Pari hagi Kersti Pari vastu dokumentide väljanõudmiseks.

3. Kohustada Kersti Pari esitama Ervin-Mihkel Parile perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29.

novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX)

korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud arvestus,

samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil 20. märtsist

2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX)

korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad ning

üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused.

2/4

4. Kohtumenetlus jätkub hageja nõudes kostjalt 50% 20. märtsist 2015 kuni 29.

novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa nr XXX)

korteriomanditelt teenitud üüritulu ja viivise väljamõistmise nõudes.

5. Kohtuotsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Ervin-Mihkel Pari (hageja) esitas 1. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule Kersti Pari (kostja)

vastu hagi dokumentide väljanõudmiseks ja ühisvarasse kuulunud korteriomandite

üürilepingutest saadud tulu jagamiseks. Hageja jättis hagiavalduses rahalise nõude summa

märkimata.

Hageja

täpsustas

enda

nõudeid

21. veebruaril

2018

esitatud

menetlusdokumendis, mille resolutsiooni p-s 2 palus kohustada kostjat esitama hagejale

perioodil 20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX

(registriosa nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu

korrastatud arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sealhulgas perioodil

20. märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 XXX (registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa

nr XXX) korteriomandite suhtes kehtinud kõik üürilepingud, sh nende muudatused, lisad

ning üürilepingute lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused, samuti kõik

nimetatud üürilepingute alusel üürnikele esitatud arved. Hageja palus teha kohtul nimetatud

nõude osas osaotsus. Hageja palus ka kostjalt enda kasuks välja mõista 50% eelnimetatud

korteriomandite üürilepingutest saadud tulust ja alates hagi esitamisest viivise sellelt

summalt. Hageja loobus 24. aprilli 2018 istungil nõudest osas, milles palus kohustada kostjat

esitama üürilepingute alusel esitatud arved.

Hagi kohaselt lahutati poolte abielu Tartu Maakohtu 17. septembri 2012. a osaotsusega. 19.

märtsi 2015. a otsusega jagas Tartu Maakohus poolte ühisvara selliselt, et korteriomandid

aadressidega XXX ja XXX jäid kostja ainuomandisse ning korteriomanditelt saadud üüritulu

ajavahemiku 19. oktoobrist 2012 kuni Maakohtu otsuse tegemise ajani jäi samuti kostja

omandisse. Maakohtu otsus jõustus selles osas Tartu Ringkonnakohtu 10. juuli 2017. a

otsusega. Ringkonnakohtu otsus jõustus 16. oktoobril 2017, kostja kanti kinnistusraamatusse

korteriomandite ainuomanikuna 30. novembril 2017. Seega olid pooled ajavahemikul 20.

märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 korteriomandite ühisomanikud ja hagejal on õigus

saada 50% korteriomandite üüritulust. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsusega on

tuvastatud, et mõlemad korteriomandid olid koormatud üürilepingutega ning hagejale

teadaolevalt on seejätkuvalt nii. Samas ei ole hagejal andmeid selle kohta, milline oli

korteriomandite üüri täpne suurus.

3/4

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja

dokumentide väljanõudmise nõue ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja ees

kohustatud isikuks. 24. aprilli 2018. a kohtuistungil tugines kostja sellele, et tal ei ole

kohustust aruannet esitada, kuna pooled olid kokku leppinud, et korteriomanditega seotud

õigusi

ja

kohustusi

teostab

kostja

ainuisikuliselt.

24. mail

2018

esitatud

menetlusdokumendiga esitas kostja kohtule kaks üürilepingut ning üüritulude ja tehtud

kulutuste arvestuse. Kostja jäi samas seisukohale, et tal ei ole hageja ees aruandekohustust.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kuivõrd hageja on 24. aprillil 2018 toimunud kohtuistungil loobunud enda nõudest osas,

milles ta palus kohustada kostjat esitama korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingute

alusel üürnikele esitatud arved, tuleb nimetatud nõude osas menetlus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) 428 lg 1 p 3 ja § 429 alusel lõpetada. Kohus jätkab menetlust ülejäänud

hageja nõuete osas.

4. Hageja on esitanud TsMS § 364 mõttes hagi arvestuse ja dokumentide esitamiseks ja

sellega seotud rahalise nõude, mille suurust hageja TsMS § 364 lg 4 kohaselt ei ole

määratlenud. Kohtu hinnangul on sellises olukorras põhjendatud teha hageja arvestuse

esitamise ja dokumentide nõudes osaotsus, mille järel saab hageja oma rahalise nõude

suuruse täpsustada, et oleks võimalik lahendada ka see nõue.

5. TsMS § 364 lg 2 kohaselt võib hageja nõuda vara valitsemisega seotud sissetulekute või

kulude kohta aru andma kohustatud kostjalt korrastatud arvestuse esitamist sissetulekute või

kulude kohta ja sellega seotud dokumentide ja muude tõendite esitamist. Nimetatud nõude

esitamise eelduseks on seega asjaolu, et kostja on mingil materiaalõiguslikul alusel

kohustatud hagejale aru andma vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta.

6. Kohtu hinnangul on praeguses asjas esinevatel asjaoludel kostjal hageja ees

aruandluskohustus tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 3 teisest lausest, mille

kohaselt abikaasad teavitavad teineteist ühisvara valitsemise toimingutest ja vara seisust.

Pooled ei vaidle asjaolude üle, et nad olid eelnevalt abielus ja korteriomandid, mille suhtes

hageja kostjalt teavet nõuab kuulusid poolte ühisvarasse. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka

Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-12-23474 tehtud otsustest.

Kuivõrd asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmise eelduseks nii

asjaõiguslepingu sõlmimine (mida asendas praegusel juhul jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas

nr 2-12-23474) kui ka kinnistusraamatusse kande tegemine, siis nähtuvalt kinnistusraamatu

väljavõttest sai kostja korteriomandite ainuomanikuks 30. novembril 2017 vastava

kinnistusraamatu kande tegemisega. Seega olid korteriomandid vaidlusaluse aja vältel 20.

märtsist 2015 kuni 29. novembrini 2017 poolte ühisvaras. Sellest tulenevalt oli kostjal ka

PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev kohustus anda hagejale teavet korteriomandite

valitsemisega seonduvast. Kohtu hinnangul kuulub korteriomandite valitsemise mõiste alla

selle sätte tähenduses ka korteriomandite üürileandmine, st kostjal oli kohustus hagejale

anda teavet ka korteriomandite üürilepinguga seonduva, sh üüri suuruse kohta.

7. Kohus märgib, et kostja aruandekohustust ei mõjuta asjaolu, et poolte abielu oli juba

eelnevalt Tartu Maakohtu 17. septembri 2012. a osaotsusega lahutatud, millega PKS § 35 p

3 kohaselt poolte ühisvarasuhe lõppes. Nimelt kohaldatakse PKS § 37 lg 2 kohaselt pärast

ühisvara suhte lõppemist kuni ühisvara jagamiseni ühisvara valdamise, kasutamise ja

käsutamise suhtes PKS 4. ptk, 2. jao, 1. jaotise, 2. alljaotises (kuhu kuulub ka PKS § 28)

ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Seega kuigi PKS § 25 ja PKS § 37 lg 11

kohaselt pärast ühisvara suhte lõppemist enam abikaasade ühisvara ei moodustu, säilib

abikaasadel varem omandatud ühisvara osas teineteise suhtes teabe andmise kohustus.

4/4

Kohus märgib, et kuna PKS § 28 lg 3 on praeguses asjas esitatud asjaolude puhuks

aruandluskohustust sätestav erinorm, ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida, kas kostjal

võis olla võlaõigusseaduse §-st 1015 või asjaõigusseadusest tulenev aruandluskohus hageja

ees.

8. Eeltoodust tulenevalt on seega kostjal PKS § 28 lg 3 teisest lausest tulenev

aruandekohustus hageja ees. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks,

et pooled oleks selles osas milleski muus kokku leppinud. Hageja on palunud kohustada

kostjat esitama korteriomandite suhtes kehtinud üürilepingutest saadud tulu korrastatud

arvestus, samuti arvestusega seotud dokumendid ja tõendid, sh korteriomandite suhtes

kehtinud

kõik

üürilepingud,

sh

nende

muudatused,

lisad

ning

üürilepingute

lõppemise/lõpetamisega seotud kokkulepped ja avaldused. Kohus leiab, et TsMS § 364 lg 2

ja PKS § 28 lg 3 võimaldavad hageja nõutud arvestust ja tõendeid nõuda. Tegemist on

ühisvarasse kuulunud korteriomanditelt saadud sissetuleku kohta arvestuse nõudmisega.

TsMS § 364 lg 2 kohaselt peab arvestus olema korrastatud, st tulud ja kulud peavad olema

esitatud arusaadaval viisil koos vajalike ja süstematiseeritult esitatud tõenditega. Arvestus

peab olema jälgitav ning andmete päritolu ja muutumine mõistetav.

9. Kohus nõustub hagejaga, et kostja 24. mail 2018 esitatud menetlusdokumendis esitatud

arvestus TsMS § 364 lg 2 nõuetele ei vasta. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2015. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-12-23474, tehtud otsusega on tuvastatud, et kostja oli sõlminud mõlema

vaidlusaluse korteriomandi suhtes üürilepingud. Samas nähtub kostja 24. mail esitatud

arvestusest üksnes XXX korteriomandiga seonduv üüritulu. XXX korteriomandi kohta ei ole

kostja üürilepinguid ega üüritulu arvestust esitanud ega esitanud ka tõendeid üürilepingu

lõppemise kohta. Kostja ei ole esitanud ka XXX korteriomandi kohta üürilepingut

ajavahemiku 20. märtsist 2015 kuni 24. juulini 2015 kohta ning tõendeid ega selgitusi 24.

juuli 2015. a üürilepingu lõppemise kohta. Samuti nähtub kostja esitatud 13. novembri 2015.

a üürilepingust, et see oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 12. novembrini 2016. Kostja esitatud

arvestusest ei nähtu esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, mis sai üürlepingust pärast

seda, kas seda pikendati või see lõppes ja sõlmiti uus üürileping.

Kuivõrd kostjal on kohustus hagejale korteriomanditelt saadud üüritulu osas aru anda ning

kostja ei ole seda kohustust täitnud, tuleb hageja nõue kostja kohustamiseks arvestuse ja

tõendite esitamiseks rahuldada. Kohus märgib, et kuivõrd kostjal on aruandluskohustus

hageja ees, kohustab kohus kostjat esitama arvestuse hagejale. Hagejal on seejärel võimalus

see soovi korral tõendina kohtule esitada.

10. Kuivõrd tegemist on osaotsusega, millega asja tervikuna lõplikult ei lahendata, ei otsusta

kohus selles TsMS § 173 lg-te 1 ja 5 kohaselt menetluskulude jaotust. Asja menetlus jätkub

hageja nõude osas 50% korteriomanditelt saadud üüritulu ja viivise väljamõistmiseks.

Kohus jaotab ja määrab menetluskulud kindlaks asja lõplikul lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik