2-18-8808/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-8808

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8808

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused hagi Janno Padu

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

285,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

Aktsiaselts

Elisa

Teleteenused

(rk 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn),

lepinguline

esindaja:

Carlo

Kask

(e-post

carlo.kask@creditreform.ee)

kostja: Janno Padu (ik XXX; aadress XXX; e-post

XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Janno Padult Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused kasuks:

2.1. põhivõlg 46,27 eurot, kahjuhüvitis 59,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis

69,35 eurot, kokku 205,52 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 08.06.–10.12.2018 eest 9,87 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas alates 11.12.2018 kuni

võla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 17 eurot, leppetrahvi 29,91 eurot, viivise 10,66 eurot

ning 17 euro suuruselt põhivõlalt TsMS § 367 alusel arvestatava viivise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta menetluskuludest 78% Janno Padu kanda ja

22% Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused kanda.

7. Välja mõista Janno Padult menetluskulu 159,90 eurot Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused

kasuks.

2/4

8. Janno Padul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile Elisa

Teleteenused käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi Elisa Teleteenused (hageja) 07.06.2018

hagi Janno Padu (kostja) vastu põhivõla 63,27 eurot, kahjuhüvitise 59,90 eurot,

leppetrahvi 29,91 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 80,01 eurot ja lisanduva

viivise 0,05% päevas põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX lepingu kostjale sideteenuse

Starman ZUUM: L-ZUUMtv teenus kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis

hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi ja Digiboksi. Hageja on nii sideteenuse

lepingust kui üürilepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja on jätnud täitmata tasu

maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused.

Seoses arvete mittetasumisega piiras hageja 2014. a augustis kostjale teenuse

osutamist, rakendas võlahaldustasu 5 eurot ja teenuste osutamise piiramise tasu

12 eurot. Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest maksmata arvete nr XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX alusel kokku 63,27 eurot. Kuna kostja ei tagastanud hagejale

kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarte, tuleb tal hüvitada seadmete väärtus 59,90 eurot

(49,90+10). Enne tarbimiskohustuse lõppu piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu,

mistõttu kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 29,91 eurot. Hagiavalduse

kohtusse esitamiseni nõudis kostjalt võlga sisse Creditreform Eesti OÜ, hageja nõuab

kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 123,17 eurolt (63,27 + 59,90) lepingujärgses määras 0,05%

päevas perioodi 01.01.2015–07.06.2018 eest kokku 77,23 eurot, sellele lisandub arvetel

märgitud viivis 2,78 eurot.

3/4

2. Kostjale toimetati hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue

kätte kohtutäituri vahendusel 19.10.2018. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas

sisalduva võlahaldustasu 5 eurot ja teenuse piiramise tasu 12 eurot osas, samuti

leppetrahvi 29,91 eurot ja osaliselt viivise osas.

5. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-13, p 24).

Pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja

näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt rakendas hageja arvete mittetasumise tõttu võlahaldustasu

5 eurot ja piiras kostjale teenuse osutamist, mille eest tuli tasuda 12 eurot. Üldtingimuste

p 10.3 I lause kohaselt on hagejal õigus p-s 9.6 sätestatud kliendi kohustuste rikkumisel

lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele

nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist.

Vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1 on hagejal õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel

teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse tasumisega üle

14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Üldtingimuste p 5.2.1 järgi kohustub

klient tasuma osutatud teenuste eest hinnakirja ning esitatud arvete kohaselt.

Samuti nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 29,91 eurot, sest enne tarbimiskohustuse lõppu

piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja valis 06.11.2013 lepingu

4/4

lisatingimuste kohaselt ZUUMboxi või digimooduli tasuta kasutamise õiguse ning

kohustus tarbima ZUUMtv teenust lepingu allkirjastamisest alates 12 kuu jooksul. Kui ta

lõpetab teenuse kasutamise, vormistab selle ümber teise isiku nimele või teenust

piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub

ta leppetrahvi 29,91 eurot.

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on

võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist.

Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt

täitma.

Leppetrahvi

eesmärgiks

ei

ole

teenida

võlausaldajale

tulu

võlgniku

makseraskustelt. Tarbimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses

leppetrahv 29,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt

makstavast tasust ning sellest, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Ka

võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul on sisuliselt tegemist

ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud

hageja tegelike kuludega, lisaks on kostjal üldtingimuste p 5.2.1 ja p 10.3 viimase lause

järgi kohustus tasuda mh sissenõudmisega seotud kulutuste eest, samuti on hagejal

õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on

seisukohal, et lisatingimus leppetrahvi kohta ning hinnakiri võlahaldustasu ja teenuse

piiramise tasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata võlahaldustasu 5 eurot, teenuse

piiramise eest 12 eurot ja leppetrahv 29,91 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlg 46,27 eurot, kahjuhüvitis 59,90 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

6. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu.

Kuna kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu 5 eurot

põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda nendelt viivist 0,05% päevas. Seega tuleb

hageja 07.06.2018 seisuga esitatud viivisenõue jätta rahuldamata 10,66 euro ulatuses

(0,05% 17 eurolt 1254 päeva eest) ja rahuldada 69,35 euro ulatuses (80,01 – 10,66).

TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab

viivist 17 eurolt. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis

perioodi 08.06.–10.12.2018 eest 9,87 eurot (106,17 eurolt (63,27 – 17 + 59,90) 0,05%

päevas 186 päeva eest) ning tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas alates

11.12.2018 kuni võla tasumiseni.

7. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 287,57 eurot, hagihind

nõude

rahuldamise

ulatusest

lähtudes

224,90

eurot)

arvestades

tuleb

jätta

menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. 09.11.2018 menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskulud kokku 205 eurot – riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu 100 eurot ja

menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu 30 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 159,90 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse

alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik