2-16-18268/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2018. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18268

Tsiviilasi

Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus

Õnnik hagi Severi Kauplus OÜ vastu kinnisasjatehingu

tagasivõitmiseks

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Andrus Õnnik; asukoht Lai 10, Pärnu 80010, Pärnumaa.

Hageja

esindaja:

advokaat

Lembit

Tedder;

e-post

lembit.tedder@cobalt.legal

Kostja: Severi Kauplus OÜ; registrikood 11653076;

asukoht Ringtee 10, Tartu linn, 51013, Tartumaa.

Kostja

esindaja:

advokaat

Rivo

Kaldvee;

e-post

rivo.kaldvee@abkaarma.ee

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-18268, Corvus Holding OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Andrus Õnnik hagis Severi Kauplus OÜ vastu kinnisasjatehingu

tagasivõitmiseks.

2. Jätta Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik hagi Severi Kauplus

OÜ vastu kinnisasjatehingu tagasivõitmiseks läbi vaatamata.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18268 seatud

hagi tagamise abinõud.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Mõista Corvus Holding OÜ-lt (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnikult Severi Kauplus

OÜ kasuks välja menetluskulu 1596 eurot.

7. Mõista Corvus Holding OÜ-lt (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnikult Severi Kauplus

OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtuahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik (hageja) esitas 5. detsembril

2016. a Tartu Maakohtule hagi Severi Kauplus OÜ (kostja) vastu tehingu tagasivõitmiseks.

Hageja palub tunnistada kehtetuks Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase AS-i Severi

Holding ja kostja vahel 29. aprillil 2009. a sõlmitud kinnistu mitterahalise sissemaksena

üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustada kostjat tagastama XXX, registriosa nr

XXX alla kantud kinnisasi Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Hageja palub

lisaks kohustada kostjat andma nõusolek XXX, registriosa nr XXX alla kantud kinnisasja

omanikukande muutmiseks selliselt, et kostja kustutatakse omanikuna kinnistusraamatust ja

Corvus Holding OÜ (pankrotis) kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja

palub asendada kostja vastav nõusolek kohtuotsusega. Alternatiivselt juhul, kui XXX,

registriosa nr XXX alla kantud kinnisasja väljaandmine on võimatu, palub hageja kohustada

kostjat tasuma Corvus Holding OÜ-le (pankrotis) selle väärtusena rahalise hüvitise 645 508

eurot.

Hagiavalduse kohaselt asutas Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane AS Severi Holding

29. aprillil 2009 kostja. Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane tasus kostja osade eest

mitterahalise sissemaksena kinnisasja asukohaga XXX. Corvus Holding OÜ (pankrotis)

õiguseellane sai kostja ainuosanikuks. Samas sõlmis Corvus Holding OÜ (pankrotis)

õiguseellane 16. juulil 2009. a kostja osade müügilepingud, millega Corvus Holding OÜ

(pankrotis) õiguseellane võõrandas talle kuulunud ainuosalused kostjas endaga seotud isikutele

(osanikele), st S. Jetskalole, V. Trompile ja S. Gorjunovile. S. Jetskalo, V. Tromp ja S.

Gorjunov ei tasunud kostja osaluse eest Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasele aga

midagi. Hagiavalduse kohaselt konstrueerisid osanikud endale fiktiivsed nõuded Corvus

Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase vastu, mis tasaarvestati poolte kokkuleppel osade

müügilepingutes Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase lepingujärgse müügihinna

tasumise nõuetega. Hageja leiab, et Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase ja temaga

seotud isikute tegevust tuleb käsitleda ühtse ja tervikliku skeemina, mille eesmärk oli Corvus

Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase vara Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasest välja

viimine Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellasega seotud isikute mõjusfääri. Sellega on

kahjustatud Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase võlausaldajate huve.

2. Kostja on palunud jätta hagi läbivaatamata. Kostja leiab, et hagi on perspektiivitu

alljärgnevatel põhjustel: pankrotivõlgnik ei ole tagasivõidetava tehingu pool, tehinguga ei ole

võlausaldajate huve rikutud, hageja ei ole taotlenud asutamisotsuse tagasivõitmist, hageja ei ole

taotlenud kostja osadega tehtud tehingute tagasivõitmist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus peatas 5. juuli 2018. a määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-18267

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd praeguseks on jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 27. septembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel asja menetlus uuendada.

4. Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

5. Hagiavalduse kohaselt asutas Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellane AS Severi

Holding kostja, tasudes kostja osade eest mitterahalise sissemaksena kinnisasjaga asukohaga

XXX ning saades kostja ainuosanikuks. Hageja palub tunnistada kinnisasja mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu ning asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks.

Kohus saab pankrotiseaduse § 109 lg 1 järgi tunnistada pankrotiseaduse §-des 110-114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja

mis kahjustab võlausaldajate huve. Selleks, et 29. aprillil 2009. a sõlmitud lepinguid oleks

võimalik kehtetuks tunnistada, peavad need seega kahjustama võlausaldajate huve.

6. Kohtu hinnangul ei saanud hagis toodud asjaoludel kinnisasja kostjale mitterahalise

sissemaksega üleandmine iseenesest kahjustada Corvus Holding OÜ (pankrotis) õiguseellase

AS-i Severi Holding võlausaldajate huve. Nimelt on hageja välja toonud, et mitterahalise

sissemakse vastu sai AS Severi Holding kostja ainuosanikuks. Seega AS-i Severi Holding

majanduslik seisund tehinguga ei saanud halveneda, kuivõrd kinnisasja väärtus, millest hageja

ilma jäi, kajastus nüüd kostja osa väärtuses, mis kuulus samuti AS-le Severi Holding (vt ka

Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p-d 18-19). Samuti ei saanud

kinnisasja üleandmine tingida AS-i Severi Holding majandustegevuse lõppemise tõttu

võlausaldajate kahjustamist, kuna kinnisasjal majandustegevuse jätkamine oli võimalik kostja

kaudu, millest saadava kasu sai AS Severi Holding samuti kostja osa väärtuse tõusu kaudu

endale. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus saadud vastusooritus, st 100%-line osalus kostjas,

mille ainus vara oli kinnisasi, oleks võrreldes kinnisasja endaga oluliselt vähemlikviidne (vt

Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 21).

Kohus märgib, et iseenesest võis hagiavalduses toodud asjaoludel AS-i Severi Holding

võlausaldajaid kahjustada tema järgnev tehing, millega osalus kostjas võõrandati seotud

isikutele. Samas ei ole hageja vaatamata sellele, et kohus talle seda võimalust selgitas, soovinud

esitada hagi kostja osade võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. Hageja on olnud seisukohal,

et kostja osade võõrandamise tehingud olid seotud praeguses asjas vaidlustatud tehinguga,

mistõttu kahjustas ka kinnisasja kostjale mitterahalise sissemaksena üleandmine võlausaldajaid.

Hageja on seega tuletanud 29. aprilli 2009. a lepingute kahjulikkuse sellele järgnenud tehingute

kahjulikkusest. Riigikohus on aga analoogses asjas leidnud, et võlausaldajate huve peab

kahjustama see tehing, mille tagasivõitmist nõutakse (Riigikohtu 16. aprilli 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 20). Kohus nõustub nimetatud Riigikohtu seisukohaga, mistõttu ei

saa kinnisasja kostjale üleandmise tehingu kahjulikkus tuleneda sellest, et hiljem sõlmitud

lepingud on olnud võlausaldajate huvisid kahjustavad.

7. Hageja ei ole seega välja toonud selliseid asjaolusid, mille õigsuse korral võiks jõuda

järeldusele, et 29. aprillil 2009. a sõlmitud lepinguid on kahjustanud võlausaldajate huve. Hagi

tuleb seega jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata.

8. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 6. detsembri 2016. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-16-18268 seatud hagi tagamise abinõud. Kohus selgitab, et kohus saadab TsMS

§ 387 lg 2 järgi hagi tagamise määruse registripidajale. Kohus ei saada hagi tagamise

tühistamise määruseid registripidajatele. Hagi tagastamise korras seatud keelumärke

tühistamiseks tuleb pooltel ise pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi läbi vaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.

Samas võib kohus TsMS § 169 lg 3 järgi jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud

menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes on taotluse,

esitanud. Kostja on esitanud taotluse kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise. Kohus on jätnud selle 22. jaanuari 2018. a määrusega

rahuldamata. Kohus on leidnud, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud. Samas on kohus

jätnud tagatise siiski nõudmata, kuna ei ole pidanud tagatise nõudmist hageja suhtes õiglaseks.

Kostja taotlus ei ole seega olnud ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades eeltoodut ning seda, et

hagi jäi perspektiivikuse tõttu lõpuks ikkagi läbivaatamata, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

jätta tagatise taotlusega seotud kulusid TsMS § 169 lg 3 alusel kostja enda kanda.

Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 168 lg 2 alusel tervikuna hageja kanda.

Pooled on vaielnud selle üle, kas hageja võib nõuda tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamist, ning selle üle, kas tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. Arvestades

vaidluse all olnud asjaolusid ning õiguslikku olukorda, on olnud tegemist võrdlemisi keerulise

vaidlusega. Arvestades esitatud asjaolude, taotluste ning tõendite mahtu, ei ole vaidlus siiski

olnud keskmisest mahukam. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja poolt hagile vastuse

koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kostja on esitanud kolm korda taotluse

kohustamaks hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Kohus on

jätnud esimese neist rahuldamata. Kostja on esitanud teise taotluse pärast esimese rahuldamata

jätmist ja kolmanda enne teise lahendamist. Kohus leiab, et taotluse esitamine selleks, et hageja

annaks kostja tulevaste menetluskulude katteks tagatise, ei ole õiguslikult keerukas ega

töömahukas. Põhjendatuks ei saa pidada sellise taotluse esitamiseks oluliste kulutuste tegemist.

Samuti pärast taotluse lahendamist uue taotluse esitamine on põhjendatud olukorras, kus

taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud asjaolud võivad olla muutunud või ära langenud.

Samas ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikuks samade asjaolude ja väidete korduvat

esitamist. Esimese ja teise tagatise taotluste koostamisele kulunud aeg on seega kohtu hinnangul

põhjendatud kolme tunni ulatuses. Enne taotluse lahendamist uue samasisulise taotluse

esitamist ei saa aga pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Kolmanda tagatise taotluse

koostamisele kulunud aeg ei ole seega põhjendatud ega vajalik. Menetluse peatamise ja

uuendamise taotlused on lühikesed ja lihtsad. Kostja vastus kohtunõudele oli lühike ning

puudutas juba kostja poolt varasemalt läbitöötatud teemat. Menetluse peatamise ja uuendamise

taotluse koostamisele, kohtunõude täitmisele ja selgituste andmisele kulunud aeg on seega

põhjendatud nelja tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja esitamisele kulunud aeg ei ole

TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ega põhjendatud, kuivõrd menetlusosaline on võimeline esitama

kohtule ise menetluskulude nimekirja (vt Riigikohtu 11. novembri 2014. a lahend tsiviilasjas nr

3-2-1-77-14). Kostja esindaja ajakulu on seega põhjendatud 13 tunni 18 minuti ulatuses. Kostja

esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta ületab kohtu hinnangul oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat. Kohtu pikaajalisest praktikast nähtuvalt võib keskmiseks

advokaadi tunnitasu määraks pidada ca 120 eurot ilma käibemaksuta. Seda kolmandiku võrra

ületavat tunnitasu ei saa pidada põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud tunnitasuks seega 120

eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud on kokku seega 1596 (120 *13,3) eurot.

Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja menetluskulud 1596 eurot hagejalt kostja

kasuks välja mõista. Pankrotiseaduse § 541 lg 1 teise lause kohaselt tuleb menetluskulu tasuda

pankrotivara arvel. Lähtuvalt kostja taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4 tuleb hagejal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik