1-18-3319/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-3319

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Zubtsova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E K vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

E K, isikukood xxxx, viibimiskoht Viru Vangla,

vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 21.05.2018 ja lõpp 11.09.2019

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa

Kohtuasja läbivaatamise aeg

21.11.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta E K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta E K menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu

summas 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot riigi kanda.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Tehver & Partnerid kasuks 126 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Toomas

Laanemaa poolt süüdimõistetu E Ki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, E K, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3319 tunnistati E

K süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg

1 alusel arvati karistusaja hulka E Ki kinnipidamise aeg ning kohus mõistis E K lõplikuks

karistuseks 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus

mõistis E K liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Kohus määras, et E K karistuse

kandmise alguseks tuleb lugeda tema vanglasse saabumise või kinnipidamise aeg KrMS § 414

järgi. Kohtuotsus jõustus 16.05.2018.

Viru Vangla esitas 24.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E Ki vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades E K ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning

seda, et E K on pannud alaealisena toime II astme kuriteo, toetab E K tingimisi enne tähtaega

vabastamist III üksuse kriminaalhoolduse järelevalve alla.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta E K tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, E

K ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav E K lubas kohtuistungil, et enam tema poolt rikkumisi ei tule. Ta kavatseb

ennetähtaegse vabanemise korral õppima hakata ning esialgu kavatseb ta õpinguid jätkata xxxx.

Ta on valmis ja nõus täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Pikemas

perspektiivis on tal plaanis minna xxxx ema juurde. E K avaldab, et ta on teadlik ja saab aru, et

katseaja jooksul ta kuhugi minna ei tohi. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab E K, et ta ei

allunud korrapidajatele, sest vanglaametnikud teevad seda, mida nad tahavad ning teda ei

kuulata, mistõttu on ta vihastanud ning rikkumised olidki käes. E K ei saa aga aru kümnest

distsiplinaarkaristusest, mis määrati talle vanglaametniku seaduslikule korraldusele

mitteallumisele eest - ta ei saa aru, mida ta siis tegi. E K täpsustab, et vangivalvurid räägivad

eesti keeles, kuid ta ei saa sellest aru ning räägib vaid vene keeles. Ennetähtaegse vabanemise

korral ta narkootilisi aineid tarvitama ei hakka. Esialgu läheks ta elama vanaema juurde. E K

tunnistab, et pani kuriteod toime katseajal. E K avaldab, et ta läks kuu aega pärast esimest

kohtuistungit kohe vargile. Ta ei tea, mis talle arusaamatuks jäi.

Kaitsja leiab, et E K võiks vabastada tingimisi enne tähtaega. E K on pannud süüteod toime

väga noorelt, s.o 14-15. aastaselt. Kaitsja tõdeb, et süüteod on toime pandud katseajal, kuid

kaitsja loodab, et isik on teinud vangistuses viibitud aja jooksul endale järeldused ning enam

isik kuritegusid toime ei pane. Distsiplinaarkaristusi on E K palju, kuid rikkumised ei ole olnud

rasked (vargusi ja raskeid asju ei ole olnud). Kaitsja leiab, et nendest rikkumistest ei tohiks teha

järeldusi, et isik vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. E K on läbinud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ning on saanud selle läbimise kohta ka tunnistuse. Vabaduses elab E K

vanaema, kes tema eest hoolitseks. Vanaema on E K autoriteet, kes suunaks teda õiguskuulekale

käitumisele. Kaitsja leiab, et õiguskuulekale teele aitaks isikut paremini suunata ka

ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded ja muud kohustused, mitte vangistuse

ära kandmine ning seejärel lihtsalt vabanemine. Kaitsja leiab, et E K tuleb anda võimalus peale

1/3 karistusajast ära kandmist tingimisi enne tähtaega vabaneda ning kaitsja hinnangul ei oleks

vaja oodata ½ karistusajast ära kandmist, millega kaasneks nii ehk naa E K vangistusest

vabastamine.

Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära E K ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

E K kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest, mistõttu tuleb tema tingimisi ennetähtaegse

vabanemise tähtaja arvutamisel lähtuda KarS § 761 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2.

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise

astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme

kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Viru Maakohtu 30.04.2018 otsusega tunnistati E K süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning KarS

§ 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 21

päeva vangistust. E K asus karistust kandma 21.05.2018. Käesoleva kohtumääruse tegemise

ajaks on E K karistusest ära kandnud vähem kui pool temale mõistetud karistusest, mistõttu ei

kohaldu tema suhtes KarS § 761 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E K on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Vangla materjalidest nähtuvalt on E K vanaema

nõus ta enda korterisse vastu võtma. Tunnustust väärib seegi, et E K on avaldanud kohtule

valmisolekut asuda vabanemise korral õppima, sest õppima asumine aitaks kohtu hinnangul

vähendada isikul tegevusetust. Samas, kui võtta arvesse kinnipeetava suhtumist hariduse

omandamisse enne vangistust (probleemne õpilane, ei osalenud regulaarselt tundides) ning

suhtumist õppimisse vanglas (vanglas käis koolis igavuse pärast, mitte hariduse omandamise

eesmärgil), siis ei saa kohus olla veendunud, et isik oleks sel korral vabaduses hõivatud

õppimisega. Kuivõrd isik on pannud kuritegusid toime grupis, siis võib isiku riskikäitumist

vabaduses suurendada ka asjaolu, et E K tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud

isikuid, kes omavad mõju tema käitumisele ja elustiilile.

Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ette

nähtud tegevusi. E K on vangistuses õppinud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening

õigusrikkujatele“ ning ta osales vestlustel sotsiaalsete oskuste arendamise teemal. Vaatamata

eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et E K on 20 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vangla materjalidest nähtub, et E K on karistatud vanglaametniku seaduslikule korraldusele

mitteallumise, võõra kõnekaardiga helistamise, ebaviisaka käitumise, uksesilma katmise,

väljaspool kambrit söömise, kõrvatroppide omamise ning teistele kinnipeetavatele toiduainete

andmise eest. Vangla on märkinud, et E K on pannud distsiplinaarrikkumisi toime

tähelepanuvajadusest ning igavusest, mitte vanglasüsteemi vastu. Kuigi kõnealused

distsiplinaarrikkumised ei pruugi olla rasked, leiab kohus, et korduvad distsiplinaarkaristused

näitavad selgelt, et E K on endiselt probleeme reeglitest kinni pidamisega. Kinnipeetava

käitumine karistuse kandmise ajal ei tekita kohtus veendumust, et E K suudaks katseajal alluda

kriminaalhoolduse nõuetele ja hoiduda uutest kuritegudest.

E K näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata tema noorele eale korduvalt väärteo- ja

kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega määratud tingimuslik karistus

ei osutunud piisavaks, et E K teadvustaks endale temale ette heidetavate tegude taunitavust, sest

E K asus uuesti varguseid toime panema ning seda ajal, mil eelmisest kohtuotsusest ei olnud

möödunud kahte kuudki. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses märgitud

riske, mis tulenevad isiku mõtlemisest ja käitumisest. E K ei pruugi oma iseloomust tulenevalt

oma otsuseid läbi kaaluda ning ta võib käituda impulsiivselt. Kinnipeetav on väljendanud, et ta

peab kuritegude sooritamist teatud tingimustel õigeks ning ta õigustab ennast ja enda käitumist.

Tema probleemilahendusoskus on puudulik ning ta ei taha sihipäraselt probleemide

lahendamisega tegeleda. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatud asjaolud

on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks.

Tõsi, E K on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ning ka tema

vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata rahuldavaks, kuid karistuse eesmärkide täidetust

selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus võiks E K vanglast vabastamise võimalust kaaluda

üksnes siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid kohus hinnates E

K varasemat elukäiku ning eelkõige käitumist karistuse kandmise ajal, sellist järeldust teha veel

ei saa. Kuna kinnipeetav ei suutnud isegi vanglas õiguskuulekalt käituda ning

käitumisprobleemide tõttu vangistuses kohusetundlikult töötada, siis võib süüdimõistetu

kriminaalhooldusnõuete täitmine vabaduses olla samuti probleemne ning heitlik ning

kriminaalhooldus ei pruugi tagada, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist.

Lisaks võib kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses mõjutada ka alkoholi ja narkootikumide

tarvitamine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu E K vabastamisega tingimisi enne

tähtaega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp