3-18-1925/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1925 Määruse kuupäev ja koht

10. detsember 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi NL kaebus prokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses informatsiooni avalikustamisega Resolutsioon Tagastada NL kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 10.10.2018 NL kaebus, milles ta põhjendab, et kuulis 12.08.2009 raadiost selle kohta, et pani toime isiksuse vastu kuriteo ja on tagaotsitav ning 15.08.2009 on Eesti massimeedias kirjutatud, et NL tulistas politseinikku tapmise eesmärgil. Informatsioon avalikustati enne kohtumenetlust. Rikuti süütuse presumptsiooni, mis tingis rikkumise õiguse eraelule ja õiglasele kohtumenetlusele ning karistusaeg on üheksa aastat. Kaebaja palub tuvastada uurimise saladust sisaldava informatsiooni avalikustamise õigusvastasus, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 rikkumine, süüdlased ja asjasse puutuvad isikud ja mõista neilt välja rahaline kompensatsioon kohtu äranägemisel. Kaebaja arvab, et vastustajaks on prokuratuur, kuid kaebajale ei ole teada, kes meediasse konfidentsiaalse iseloomuga informatsiooni teatas. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ning riigi õigusabi.

2. Kohus palus 22.10.2018 kohtunõudes prokuratuuril teatada, kas kaebaja on pöördunud prokuratuuri poole kaebuses kirjeldatud asjaoludega.

3. Prokuratuur teatas kohtule 29.10.2018, et ei tuvastanud dokumendihaldussüsteemist ega arhiivimaterjalide hulgast NL kaebuse asjaoludega seonduvaid avaldusi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, millest tulenevalt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et NL on esitanud kaebuse prokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Hüvitamisnõue hõlmab endas ka nõude tuvastada õigusnormide rikkumine ning prokuratuuri õigusvastane tegevus.

5. Kaebaja selgitab, et tema kohta avalikustati kriminaalmenetluses 2009. aastal teavet enne asjas toimunud kohtumenetlust. Samuti selgub kaebusest, et käesolevaks hetkeks on kohtumenetlus lõppenud, kuivõrd kaebajale on karistus määratud ning kohtuotsus on jõustunud.

6. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis jõustus 01.05.2015. Enne SKHS jõustumist olid kahju hüvitamise alused ja menetluskord reguleeritud kas riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS), riigivastutuse seaduses, PS §-s 25 või regulatsioon puudus üldse.

7. Kaebajat puudutavate kriminaalmenetluse andmete avalikustamisele kohaldus KrMS § 214, mis reguleerib kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimusi. KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustel. KrMS § 214 lg 2 sätestab, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud, kui see ülemäära: ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist (p 1); ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve (p 2); ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust (p 3); ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul (p 4). KrMS § 214 lg 3 annab eeluurimiskohtunikule õiguse prokuratuuri taotlusel trahvida kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkujat.

8. Eeltoodud alusel andmete avalikustamisega võimalik mittevaralise kahju tekitamine kuulub SKHS reguleerimisalasse, arvestades, et teabe avalikustamisel peab prokurör kaaluma erinevaid huvisid, süüteomenetluse asjaolusid ning hindama teabe avalikustamise põhjendatust. Kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamine ja selle vaidlustamine jääb kriminaalmenetluse raamidesse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.2004 otsus nr 3-1-1-116-04, p 19).

9. SKHS § 23 lg 3 kohaselt kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida AVVKHS-iga ei ole ette nähtud, kohaldatakse sama seadust tagasiulatuvalt. Käesoleval juhul näeb kahju hüvitamise ette SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2, mistõttu kohaldatakse seadust tagasiulatuvalt.

10. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

11. SKHS § 23 lg 5 sätestab, millal lahendab halduskohus kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel ning käesoleval juhul sellist alust ei ilmne. SKHS § 23 lg 4 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada HKMS-is hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse sama seaduse

4. peatüki 2. jaos sätestatut.

12. Siinkohal juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolu, et kaebaja on juba ületanud kaebetähtaega, arvestades, et HKMS § 46 lg-st 4 tulenevalt võib taotluse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui taotleja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Samuti, kolm aastat SKHS jõustumisest möödus 01.05.2018.

13. Kuna kaebaja esitatud hüvitamisnõude osas on ettenähtud teistsugune menetluskord, siis puudub halduskohtul pädevus kaebust lahendada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

14. Eeltoodust tulenevalt kuulub NL kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

15. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus NL riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotluse menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik