2-16-11901/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Meeli Kaur, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11901

Tsiviilasi

OÜ TAVT hagi OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika

Service) vastu võla 149 340 euro, kahjuhüvitise 32 983.81

euro ja viivise väljamõistmiseks või alternatiivnõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service)

apellatsioonkaebus

OÜ TAVT vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse hind 141 273.34 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 49 699.29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja / vastuapellatsioonkaebuses apellant) OÜ

TAVT (registrikood 10900963); esindaja vandeadvokaat

Helmeri Indela

Kostja (apellant / vastuapellatsioonkaebuses vastustaja) OÜ

Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service; registrikood

11127560), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kohtuistungi toimumise aeg

9. november 2018. a

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018 otsus resolutsiooni punkti 2 osas,

millega mõisteti kostjalt hageja kasuks ostuhind väiksemas ulatuses kui 134 236.09

eurot; resolutsiooni punkti 3 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates

05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ostuhinna tasumise nõudelt välja viivised

väiksemas ulatuses kui 25 143.50 eurot; resolutsiooni punkti 4 osas, millega

mõisteti kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis väiksemalt tagastamata

ostuhinna nõudelt kui 134 236.09 eurot; resolutsiooni punkti 5 osas, millega

2(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

mõisteti kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis väiksemas ulatuses kui 16 108.51

eurot; resolutsiooni punkti 6 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates

05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kahjuhüvitiselt viivis väiksemas ulatuses

kui 3 017.25 eurot; resolutsiooni punkti 7 osas, millega mõisteti kostjalt hageja

kasuks edasiulatuv viivis väiksemalt kahju hüvitamise nõudelt kui 16 108.51 eurot,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja

roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A ostuhind 134 236.09 eurot, tagastamata

ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 07.12.2018 summas 25 143.50 eurot, edasiulatuv viivis alates 08.12.2018

tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 109 092.59

eurot, kahjuhüvitis 16 108.51 eurot, kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot viivis

alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2018 summas 3 017.25 eurot,

edasiulatuv viivis alates 08.12.2018 kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot kuni

nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui 13 091.26. Jätta menetluskulud 17,94% ulatuses hageja kanda

ja 82,06% ulatuses kostja kanda.

3. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja roomikekskavaatori

Hyundai 160LC-9A ostuhind 134 236.09 eurot.

3.3. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja tagastamata ostuhinna

nõudelt 134 236.09 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni

07.12.2018 summas 25 143.50 eurot.

3.4. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja viivis alates 08.12.2018

tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot kuni nimetatud kohustuse

täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem

kui 109 092.59 eurot.

3.5. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja kahjuhüvitis 16 108.51

eurot.

3.6. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja kahjuhüvitise nõudelt

16 108.51 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni

07.12.2018 summas 3 017.25 eurot.

3.7. Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja viivis alates 08.12.2018

kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui

13 091.26 eurot.

3.8. Jätta menetluskulud 17,94% ulatuses OÜ TAVT kanda ja 82,06% ulatuses

OÜ Balti Tehnika kanda.

3.9. Rahuldada OÜ TAVT menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 6 894.40

euro ulatuses ja jätta taotlus rahuldamata 3 366.40 euro ulatuses.

3.10. Rahuldada OÜ Balti Tehnika menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

2 154.15 euro ulatuses.

3(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

3.11. Välja mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks menetluskulud 5 271.09

eurot.

3.12. Määrata, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb

OÜ-l Balti Tehnika hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 271.09

eurot) tasuda OÜ-le TAVT viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ TAVT (hageja) ja OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service; kostja) sõlmisid

04.03.2014 roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A müügilepingu hinnaga 149 340 eurot

(s.h käibemaks). Valduse sai hageja 20.05.2014.

Peale 12.12.2014 korralist 1000 tunni hooldust töötas ekskavaator objektil kuni

10.01.2015, mil see viidi 10 km kaugusel olevasse Välgita karjääri, kus masin sai töötada

umbes 2 tundi. Seejärel ei võtnud ekskavaator enam pöördeid üles. Vastavalt kostja

hooldustehnikult saadud juhistele masinat enam ei käivitatud, võeti akud maha ja pandi

laadima. Kostja hooldustehnik vahetas 22.01.2015 ekskavaatoril kütusefiltrid ja paigaldas

ekskavaatorile tagasi laetud akud, kuid masin ei käivitunud. Kuivõrd ekskavaatoril on

Perkinsi mootor, mida kostja ise lahti võtta ja parandada ei tohtivat, siis lahkus

hooldustehnik, seda parandamata.

Perkinsi mootorite müügiesindaja tuli Soome mehhaanikuga ekskavaatorit vaatama.

Soome mehhaanik vahetas ära mootori turbo, kuid masin ei käivitunud, misjärel selgitas,

et mootor tuleb maha võtta ja viia Soome, kus remondi parandamise tund on 80 eurot.

Perkinsi esindaja pidas hinda kalliks ja ütles, et leiab Eestist odavama parandaja. Mõned

päevad hiljem tuli esindaja masina juurde remontijatega – ekskavaatorilt tõsteti mootor

maha ja viidi remonti. Peale 05.03.2015 mootori ekskavaatorile tagasi panemist töötas

masin hageja saabumisel madalatel pööretel, kuid töötada ei olnud võimalik, kuna sellel ei

olnud jõudlust. Peale masina seiskamist tunni möödudes masin enam ei käivitunud.

06.03.2015 võtsid Perkinsi remondimehed mootori uuesti maha ja viisid minema. Perkinsi

esindaja pani 24.03.2015 mehhaanikutega mootori ekskavaatorile tagasi. Peale 27.03.2015

mootori seadistamist mootor käivitus ja masinat oli võimalik kasutada. Seega kulus

mootori rikkest kuni rikke parandamiseni 66 päeva (21.01.2015-27.03.2015).

4(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Ekskavaator läbis korralise hoolduse 03.11.2015 ja töötas kuni 01.12.2015, mil

ekskavaator ei võtnud enam pöördeid üles ning armatuurlaual süttis hoiatusmärk, et masin

tuleb seisma jätta. Ekskavaator enam ei käivitunud. Hageja informeeris koheselt kostjat

rikkest, kuid kostja keeldus seda garantiijuhtumina käsitlemast, kuna leidis, et mootori

seiskumisega ja mootoriga seotud probleemid on põhjustatud hageja poolt mittekvaliteetse

kütuse kasutamisest.

Hageja esitas 25.01.2016 e-kirjas kostjale garantiist tuleneva nõude ekskavaatori

asendamiseks, sest ekskavaator osutus garantiiajal defektseks. Kostja keeldus 15.02.2016

masina asendamisest. Kostja väitis, et probleemid on tingitud mittekvaliteetse kütuse

kasutamisest, mille kinnitamiseks esitas ta Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 ja Diesellan

Service OÜ 11.12.2015 kirjad.

Kuivõrd hageja ei nõustunud kostjaga, siis tellis ta riiklikult tunnustatud ekspertidelt JL-lt

ja HR-lt mootori ekspertiisi. Ekspertiis toimus kostja töökojas ja ekspertarvamus valmis

18.05.2016. Mootoril esinevate rikete põhjustena tuvastasid eksperdid, et mootorisisese

kütuselekke põhjustas pihustite ja plokikaane vaheliste tihendusseibide puudumine.

Masina paagist 07.04.2016 võetud proovi kontrollil ei esinenud mootori käivitatavust ja

tööd mõjutatavate parameetrite hälvet võrreldes kehtivate standarditega. Eksperdid leidsid,

et ekskavaator mootoril esines kütuse ulatuslik leke silindritesse ja sealt edasi sisse- ja

väljalaskekollektoritesse ning mootori karterisse, seoses tihendusseibide puudumisega

plokikaane istepinnal. Mootoriõli on suure kütuse sisalduse tõttu kaotanud nõutud

omadused ja põhjustanud mootori väntmehhanismi komponentide avariilise kulumise.

Silindrisse sattunud avariiliselt suure kütuse koguse tõttu on seoses hüdrodünaamilise

takistusega käivitamisel tekkinud hooratta hammasvöö ja starteri hammasratta vigastused.

Hageja andis 02.06.2016 nõudekirjas kostjale täiendava 14-päevase tähtaja garantiinõude

täitmiseks. Lisaks esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 13 503.21 eurot.

Hageja edastas 07.07.2016 kostjale müügilepingust taganemise avalduse, milles andis

viimasele 10-päevase täiendava tähtaja garantiist tuleneva nõude täitmiseks ja teatas, et kui

kostja garantiist tulenevaid kohustusi ei täida, loeb hageja ennast müügilepingust

taganenuks ning nõuab ekskavaatori ostuhinna 149 340 euro tagastamist 5 päeva jooksul.

Lisaks esitas hageja kostjale täiendava kahju 4 891.72 euro hüvitamise nõude. Kostja sai

avalduse kätte 08.07.2016.

2. Hageja nõuab kostjalt ekskavaatori ostuhinda summas 149 340 eurot. Alternatiivselt nõuab

hageja müügigarantii täitmist müügilepingu punkti 5.2 alusel paludes kohustada kostjat

tarnima hagejale vähem kui 2100 mototundi töötanud ekskavaatori HYUNDAI ROBEX

160LC-9A müügilepingu lisas 1 märgitud komplektsuses. Alternatiivselt nõuab hageja ka

ekskavaatori parandamist.

3. Hageja nõuab ka kahju hüvitamist. Kostja on rikkunud VÕS § 230 lg-t 1 ja müügilepingu

punkti 5.2, jättes pärast hageja 25.01.2016 garantiinõude saamist viivitamatult ekskavaatori

asendamata uue samaväärse seadmega. Hageja ei saanud soetatud seadet kasutada alates

2015 detsembrikuust. Sellega on hagejale tekkinud hagi esitamise seisuga kahju summas

19 330.21 eurot. Hageja kahjunõue on tekkinud seoses ekspertiisi teostamisega kantud

5(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

kuludega summas 6 374.70 eurot, asendusekskavaatori rentimisega seotud kuludega

summas 11 699.83 eurot ja kohtueelse õigusabikuluga summas 1 255.68 eurot.

4. Hageja nõuab kostjalt viivist, sh lisanduvat viivist. Viivist nõuab hageja seaduses sätestatud

määras tagastamata ostuhinnalt 149 340 eurolt ja kahju hüvitamise nõudelt alates hagi

esitamisest 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni

tagastamata ostuhinna tasumiseni.

5. Hageja esitas 31.10.2016 menetlusdokumendiga täiendava alternatiivnõude ja suurendas

kahju hüvitamise nõuet 7 740.60 euro võrra ja 30.01.2017 taotluses 5 913 euro võrra.

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile terves ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et

seadme tehniliste probleemide põhjuseks on hageja poolt seadmes kasutatud

mittekvaliteetne kütus ja seetõttu ei ole 2015 jaanuari ja detsembri juhtumid

garantiijuhtumid. Seadme mootor ei võtnud 2015 jaanuaris enam pöördeid üles ning seade

tuli armatuuri hoiatusmärgi järgi seisma jätta. Seadme remonti teostati Secodi Eesti OÜ-s,

kes asus peale mootori defekteerimist seisukohale, et seadme mootoris olevad vead ja

kahjustused viitavad vee sattumisele kütusesse (kondents, ebakvaliteetne kütus, mustad

tankimisnõud). Seega oli mootori tehniliseks põhjuseks ebakvaliteetse kütuse kasutamine,

mille eest vastutab hageja ise ning kostja ei olnud müügilepingu punkti 5.2 kohaselt

kohustatud mootori tehnilisi probleeme garantii korras tasuta kõrvaldama. Tegemist ei

olnud garantiijuhtumiga, seega kohustub hageja remondi eest tasuma 6 165.02 eurot.

Hageja arvet tasunud ei ole. Seadme mootor ei võtnud ka 2015 detsembris pöördeid üles.

OÜ-s Diesellan Service teostati 07.12.2015 seadme pihustite kontroll, mille tulemusena

tuvastati jälle rikete põhjusena halva kvaliteediga kütus. Seetõttu ei olnud kostja nõus

teostama garantiiremonti ja remondi eest kohustub tasuma hageja ise.

Riiklikult tunnustatud eksperdid JL ja HR on seadmel tuvastanud tehnilise rikke, mis ei ole

seotud 2015 jaanuari ja 2015 detsembri juhtumitega. Kostja möönab, et kostja töötaja

paigaldas pihustid ekslikult seadmele tihendusseibideta, kuid tuleb arvestada, et mootoril

nii 2015 jaanuaris kui ka 2015 detsembris algselt ilmnenud tehnilised probleemid ei olnud

seotud mitte pihustite tihendusseibide puudumisega, vaid mittekvaliteetse kütuse

kasutamisega. Tihendusseibideta pihustite tagasipanek toimus 08.12.2015 s.o peale seda,

kui mootoril olid juba probleemid ilmnenud. Samuti on eksperdid tuvastanud, et seadmes

on kasutatud mittekvaliteetset kütust.

Kostjal on õigus VÕS § 110 alusel keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kostja

möönab, et ta töötaja paigaldas 08.12.2015 pihustid seadmele tagasi tihendusseibideta,

mistõttu võiks ette heita, et kostja peab garantii korras kõrvaldama kahjustused, mis on

tekkinud sellise tihendusseibideta pihustite seadmele tagasipaigaldamisest. Secodi Eesti

OÜ 11.07.2016 kalkulatsiooni kohaselt on selliste kahjustuste kõrvaldamise maksumuseks

kokku 7 785.70 eurot. Samas ei ole hageja kostjale tasunud 2015 juhtumiga seoses esitatud

remondi arvet summas 6 165.02 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.06.2015. Seega on kostjal

õigus keelduda kõikide omapoolsete müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest, kuni

hageja on tasunud kostjale arve. Kostja teavitas keeldumisest hagejat 09.08.2016.

6(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Seadme asendamise nõue on põhjendamatu, arvestades asjaolu, et kostjapoolse

garantiikohustuse täitmise maksumuseks on 7 785.70 eurot, mis on samaväärse seadme

maksumust arvestades väike summa.

Hageja müügilepingust taganemise avaldus ei ole kaasa toonud müügilepingu lõppemist,

sest kostja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Seadmel 2015 jaanuaris ja detsembris

ilmnenud tehnilised probleemid olid põhjustatud seadmetes mittekvaliteetse kütuse

kasutamisest, mitte sellest, et seade oleks defektne või lepingutingimustele mittevastav.

Hageja ei ole seni kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks s.t tähtaega

pihustite seibide puudumisest tingitud kahjustuste kõrvaldamiseks. Arvestades seadme

müügihinda (124 450 eurot + km), kannataks kostja müügilepingust taganemise korral

täitmiseks (7 785.70 eurot) / täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes

ebamõistlikult suurt kahju, mis on VÕS § 116 lõike 4 kohaselt lubamatu.

Hageja on kaotanud VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt õiguse müügilepingust taganemiseks, sest

ei ole taganemisavaldust esitanud mõistliku aja jooksul alates väidetavast kostja

lepingurikkumisest teadasaamisest. Hageja esitas kostjale seadme asendamise nõude

25.01.2016, mistõttu oli taganemisavalduse esitamisel 07.07.2016 mõistlik aeg

taganemiseks möödunud.

Põhjendamatu on taganemise korral käibemaksu 24 890 euro tagastamine, sest hageja on

käibemaksukohustuslasena tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestanud.

Seadme ostuhinna tagastamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et tegemist on

kasutatud ekskavaatoriga (hageja on seda kasutanud alates 2014. a maist). Lepingust

taganemine ei saa kaasa tuua lepingu ühe poole alusetut rikastumist. Juhul, kui hagejale

hüvitataks kogu ostuhind, siis rikastuks hageja alusetult kostja arvelt, sest hageja on saanud

seadet pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada.

Arvestades asjaolu, et seadme mootoril algselt ilmnenud probleemid (mootoril jõudluse

kadumine, mootori seiskumine) on põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest, on

täies ulatuses põhjendamatu ka hageja kahjunõue. Hageja on ise loobunud seadme remondi

teostamisest, mille põhjustas mittekvaliteetse kütuse kasutamine. Kohe peale 08.12.2015

pihustite seadmele tagasipaigaldamist, kui selgus, et mootor ei tööta korralikult, palus

kostja hagejal pöörduda seadme remontimiseks Secodi Eesti OÜ poole, millest hageja aga

keeldus. Ka sel põhjusel on alusetu asendusekskavaatori rendikulu ja kraanateenuse kulu

nõudmine kostjalt. Põhjendamatu on ka ekspertiisikulu hüvitamise nõue, mh põhjusel, et

riiklikult tunnustatud eksperdid on samuti tuvastanud mittekvaliteetse kütuse kasutamise.

Seibide puudumisest tingitud probleemid oleks võinud tuvastada ka Secodi Eesti OÜ, kes

koostas vastava remondikalkulatsiooni. Tõendamata on hageja kulu (veoki kütus, töötaja

töötasu) seoses ekskavaatori hageja enda autoga Tallinnasse ekspertiisi toimetamisega

summas 450 eurot ja hageja kulu seoses ekskavaatori hageja enda autoga Tallinnast

ekspertiisist Tartusse hageja territooriumile tagasi toimetamisega 480 eurot.

Kostja töötaja eemaldas seadmelt pihustid 03.12.2015 ja saatis need kontrolli OÜ-le

Diesellan Service, kes tuvastas, et pihusti otsa nõelad on kinni kiilunud ja pihusti detailidel

on korrosiooni jäljed, mille omakorda põhjustas halva kvaliteediga kütus. OÜ Diesellan

Service tegi ettepaneku vanade pihustite uute vastu asendamiseks. Kostja esitas hagejale

7(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

04.12.2015 vastava hinnapakkumise, kuid hageja loobus uute pihustite ostmisest. Uued

pihustid paigaldatakse alati koos uute tihendusseibidega. Hageja lasi OÜ-l Diesellan

Service vanad pihustid parandada, tõi need ise parandusest ära ning palus kostjal need

seadmele tagasi paigaldada. Hageja poolt kostjale üleantud pihustitel ei olnud küljes

tihendusseibe, seega sai ja pidi kostja töötaja eeldama, et tihendusseibid jäid plokikaane

külge. Vahetult enne pihustite paigaldamist üritas kostja töötaja plokikaane küljest pihusti

seibe kätte saada, kuid see ei õnnestunud, mistõttu tegi hageja operaator ettepaneku

paigaldada pihustid tagasi vanade seibidega. Hiljem selgus, et plokikaane küljes siiski vanu

seibe ei olnud. Probleem oleks jäänud olemata, juhul kui seadmele oleks paigaldatud uued

pihustid koos uute seibidega. Ka asjaolu, et hageja poolt kostja töötajale üleantud pihustitel

ei olnud enam küljes tihendusseibe, on soodustanud seda, et pihustid paigaldati ekslikult

tagasi seibideta. Vahetult peale pihustite tagasipaigaldamist prooviti seadet käivitada,

mootor käivitus, kuid kuna mootor ei töötanud normaalselt, siis pandi mootor seisma ja

kostja töötaja ei lubanud hagejal enam masinat käivitada. Mootor töötas katsetamise ajal

lühiajaliselt ning ei ole reaalne, et selle aja jooksul oleks mootorile tekkinud ekspertide

poolt viidatud hammasvöö ja hammasratta vigastused. Vastavalt Secodi Eesti OÜ

kinnitusele on purunenud starteri ja/või hammasvöö korral masina käivitamine võimatu,

kuid hageja on, vaatamata kostja keelule, seadme hiljem käivitanud. Seadme masina aju

andmete põhjal töötas seade 11.12.2015 vähemalt 6 minutit. Seega on hammasvöö ja

hammasratta vigastused seadmele tekitanud hageja poolne kostja keeluga vastuolus olev

käitumine. 07.04.2016 Tartus seadme vaatlusel ilmnes, et seade oli oluliselt halvemas

seisus kui 08.12.2015, seadet enam käivitada ei õnnestunud. Seega tekkisid pihustite

seibide puudumisest tingitud kahjustused eelkõige hagejast endast tulenevatest asjaoludest

ning VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 kohaselt tuleb hageja kahjuhüvitist vähendada nullini.

Seadmel vigastuste kõrvaldamine ja seadme töökorda seadmine koosneb kahest osast: 1)

pihustusseibide puudustest põhjustatud vigade parandus, mille peaks põhimõtteliselt

parandama kostja, kellel on aga VÕS § 110 kohaselt õigus keelduda kohustuse täitmisest;

2) halva kvaliteediga kütusest põhjustatud vigade parandus, mille peab parandama hageja

omal kulul. Kuna hageja on seni keeldunud tasumast nende vigastuste kõrvaldamise

maksumust, mis on tekkinud halva kvaliteediga kütuse kasutamisest, samas ei ole võimalik

seadet enne nende puuduste kõrvaldamist töökorda seada, siis on ilmne, et seadme senise

mittekasutamise võimaluse eest on vastutav hageja ise ning asendusekskavaatori kulu nõue

kostja vastu on ka sel põhjusel alusetu.

Väidetavate kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu seetõttu, et kohtueelselt

kostjale saadetud menetlusdokumentidest ei nähtu, et need oleks koostatud hageja

lepingulise esindaja poolt. Samuti ei osalenud hageja advokaat kohtueelselt kordagi poolte

vahelises suhtluses või läbirääkimistes.

Hageja ei saa lepingust taganemise korral nõuda veel ka kahju hüvitamist seoses seadme

mittekasutamise võimalusega. Taganemise kehtivuse korral oleks hagejal kohustus seade

tagastada ja hüvitada kostjale ka seadme kasutamisest saadud kasutuseelised, saades tagasi

vastavas summas seadme ostuhinna. Hagejal ei ole lepingust taganemisel alust nõuda veel

ka kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et hageja ei saa seadet kasutada.

8(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Kostja leiab, et hageja alternatiivne nõue seadme parandamiseks tuleb samuti jätta

rahuldamata, mh põhjusel, et kostja on VÕS § 110 lg 1 alusel õigustatult keeldunud

võimalike omapoolsete kohustuste täitmisest ning seetõttu, et kostjal ei ole tuvastatud

puuduste põhjuseid arvestades kohustust seadet tasuta korda teha. Hageja alternatiivse

nõude rahuldamine ei ole võimalik mh põhjusel, et seadme töökorda saamiseks on vajalik

kõrvaldada ka vigastused, mis on põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest,

millised kulutused kohustub samuti kandma hageja. Juhul kui kohus peaks leidma, et

seadme parandamise nõue on põhjendatud, siis palub kostja teha VÕS § 110 lg 5 kohaselt

otsuse, millega kostjat kohustatakse seadet parandama üksnes juhul, kui hageja on täitnud

oma rahalised kohustused kostja ees, sh summas 6 165.02 eurot ning summades 3 878.40

eurot ja 7 785.70 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohus 22.01.2018 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja roomikekskavaatori ostuhinna 124 450 eurot (ei sisalda käibemaksu) koos

alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) ostuhinna tasumise nõude

viivisega 14 609.21 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

tagastamata ostuhinna nõudelt 124 450 eurolt alates 23.01.2018 kuni nimetatud kohustuse

täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 109 840.79

eurot. Ka mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6 358.65 eurot ning

alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) kahju hüvitamise nõudelt

viivise 746.44 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahju

hüvitamise nõudelt 6 358.65 eurolt alates 23.01.2018 kuni nimetatud kohustuse täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 5 612.21 eurot.

Menetluskulud jättis kohus 71,41% ulatuses kostja ja 28,59% ulatuses hageja kanda. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 4 089.22 eurot ja märkis, et kostja on

kohustatud hagejale kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Viimasena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna

615.87 eurot ja märkis, et hageja on kohustatud kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Kohus leidis, et kuivõrd puuduvad katseprotokollid, millest nähtuks, millal kütuseproov

võeti või millises osas kasutatud kütus ei vastanud nõuetele, siis tuleb asuda seisukohale,

et kostja ei ole tõendanud, et 2015 jaanuari rikke juhtum oli põhjustatud hageja poolt

ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Ainuüksi Secodi Eesti OÜ ligi aasta hiljem väljastatud

kirjaga, kus puuduvad näidud ja selgitused, ebakvaliteetse kütuse kasutamist tõendada ei

saa. Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud ka seda, et 2015 detsembri rikke juhtumi

põhjustas hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamine. Vaidlust ei saa olla selles, et

hageja kasutatud kütus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivale väävlisisalduse piirnormile,

kuid

samal

ajal

oli

kasutatava

kütuse

väävlisisaldus

vastavuses

seadme

kasutamisjuhendiga. Seega ei saa hagejale ette heita kasutusjuhistele vastava kütuse

kasutamise korral masinas ebakvaliteetse kütuse kasutamist. Tuleb asuda seisukohale, et

kasutusjuhendile vastava kütuse seadmes kasutamine ei saa kaasa tuua mootoririket.

9(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Vastasel juhul oleks kostja andnud kasutusjuhendiga hagejale ise ebaõige juhise seadme

käitlemiseks ning rike ei oleks ka siis põhjustatud hageja ebaõigest käitumisest, vaid kostja

ebaõigest juhisest. Osundatust tulenevalt ja tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et

kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas ekskavaatoris ebakvaliteetset kütust ning seetõttu

puudub vajadus hinnata, kas väidetavalt ebakvaliteetse kütuse kasutamine on põhjuslikus

seoses tekkinud seadme kasutamise võimatusega ja selle tagajärjel tekkinud

mootoririkkega.

9. Kohus leidis, et asjas ei oma tähtsust, kas töötamist välistava seadme rikke võis hoopis

põhjustada seadme hilisem (07.02.2016) käivitamine, kuna tunnistaja MO sõnul ajas masin

detsembri alguses musta suitsu ning see tuli välja lülitada. Seega tulnuks kostjal masinat

2015 detsembris remontima asudes see ka lõplikult korda teha või välja selgitada, milles

masina rike seisneb, juhul kui kostja kahtlustas hageja poolt seadmes ebakvaliteetse kütuse

kasutamist. Samuti on kostja ise kinnitanud, et jättis detsembris 2015 masinat remontides

pihustitele tihendusseibid paigaldamata, mis asjas esitatud uurimuse kohaselt oli rikke

põhjuseks.

10. Kostja keeldumise kohta kohustuse täitmisel (VÕS § 110) leidis kohus, et kuna hageja

esitas müügilepingust tuleneva asendusnõude 25.01.2016 ja taganes lepingust 07.07.2016,

siis puudus kostjal õigus 09.08.2016 tagantjärgi keelduda enda kohustuse täitmisest.

11. Kohus leidis, et hagejal oli tulenevalt müügilepingu punktile 5.2 õigus seadme

asendusnõude esitamiseks, kuna seade osutus garantiiaja jooksul defektseks ja ei vastanud

lepingutingimustele.

Kohtu

hinnangul

ei

saa

pidada

mittetöötavat

masinat

lepingutingimustele vastavaks. Hagejal kui ostjal oli viidatud olukorras õigus valida, kas

nõuda seadme parandamist või asendamist. Hageja ei pidanud müügigarantiist tulenevalt

andma kostjale täiendavat tähtaega ekskavaatori parandamiseks. Kuivõrd kostja seadet ei

asendanud, oli hagejal õigus müügilepingust taganeda.

12. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust lepingust taganeda (VÕS § 118 lg 1). Hageja

sai kostja rikkumisest teada hiljemalt 25.01.2015 ning esitas taganemisavalduse

07.07.2016. Arvestades kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid (ekspertiisi teostamine, hageja

poolt

täiendavate

müügigarantii

täitmise

tähtaegade

andmine)

esitas

hageja

taganemisavalduse mõistliku aja jooksul s.o tähtaegselt. Kohus leiab, et hageja

müügilepingust taganemine on lubatav ja õiguspärane, kuna kostja ei täitnud

müügilepingust tulenevat täitmise kohustust. Lisaks ei täitnud kostja kohustust ka selleks

antud täiendava tähtaja jooksul. Taganemisavaldus on esitatud seaduses sätestatud

mõistliku aja jooksul.

13. Kooskõlas VÕS § 189 lg-st 1 tuleb kostjal tagastada hagejale müügilepingu alusel tasutud

seadme maksumus ning hagejal tagastada kostjale ekskavaator. Kohus leiab, et kostjalt

tuleb hagejale välja mõista ostusumma käibemaksuta, kuna hageja ei ole toonud välja

asjaolusid ja tõendanud, miks ta soetatud ekskavaatorilt käibemaksu tagasi ei saanud.

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A

ostuhind 124 450 eurot (km-ta).

14. Kohus tuvastas eelpool, et kostja vastutab lepingurikkumise eest ja rikkus lepingut s.t jättis

müügigarantiist tuleneva kohustuse täitmata. Kuivõrd kostja ei asunud tuvastama seadme

10(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

rikke põhjuseid ega asendanud seadet, siis oli hagejal õigus tellida masina rikke

väljaselgitamiseks ekspertiis. Kostjal oli võimalus teatada, et soovib ise teostada ekspertiisi

või ekskavaatori asendada, veel ka siis, kui hageja teatas kostjale 10.03.2016 kirjaga

ekspertiisi tegemisest. Seega ei kasutanud kostja õigust vältida hagejal kahju tekkimist.

Ekspertiisi tellimisega tekkis hagejal kahju. Kohus leiab, et hagejal ekspertiisi teostamisega

tekkinud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos s.t kui kostja ei oleks müügigarantiist tulenevalt kohustust rikkunud, siis

ei oleks hageja pidanud tellima ekspertiisi ja kandma selle korraldamisega seotud kulusid.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud võimalik ekspertiisi teostamisega kantud

kulusid vältida olukorras, kus kostja keeldus seadme remontimisest või asendamisest.

Osundatud põhjustel tuleb kostjalt hagejale välja mõista ekspertiisi teostamisega kantud

kulud käibemaksuta summas 5 312.25 eurot. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole kantud

kulutustelt käibemaksu tagasi saanud.

Kohus leidis, et kooskõlas VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatuga tuleb hageja nõue

asendusekskavaatori rentimisega seotud kulude kahjuna väljamõistmiseks jätta

rahuldamata. Lepingust taganemisel oli hagejal võimalus seadet kasutada müügist kuni

seadme rikkeni 2015 detsembris. Seega tuleks hagejal tasuda kostjale masina tagastamisel

saadud kasutuseelist. Lisaks tuleb arvestada, et seadmele tulnuks teha kulutusi (tasuda

kütte, hoolduse eest, arvestada amortisatsiooni kulu jne) ka siis, kui ta oleks saanud

kasutada kostjalt soetatut seadet. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks

asendusekskavaatori rentimisega tekkinud kahju.

Kohus leidis, et hageja on tõendanud kohtueelsete õigusabikulude kandmist. Kohus

nõustub kostjaga selles, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja TsMS § 174 lõikest 10

tuleneva põhimõttega peab siiski põhjendatuks kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist

käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt hagejale kohtueelse õigusabikuluna välja mõista

1 046.40 eurot (67.20 + 288 + 96 + 355.20 + 240).

Kokku tuleb hagejale kostjalt välja mõista kahju 6 358.65 (ekspertiisi teostamisega kantud

kulud 5 312.25 eurot + kohtueelsed õigusabikulud 1 046.40 eurot).

15. Hageja nõuab kostjalt alates nõuete sissenõutavaks muutumisest 05.08.2016 kuni

kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) viivist ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise

nõudelt. Hageja on lähtunud VÕS sätestatud viivise seadusjärgsest määrast vastaval

perioodil. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis tagastamata ostuhinna nõudelt 14 609.21 eurot ja

kahju hüvitamise nõudelt viivis 746.44 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt nii ostuhinna tagastamise kui ka kahju hüvitamise nõudelt

viivist TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse tegemisest. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta

võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja ei

ole ka tõendanud põhinõuet ületavas ulatuses viivist väljamõistmise põhjendatust.

11(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista alates 23.01.2018 viivis ostuhinna tagastamise

nõudelt (124 450 eurolt) ja kahju hüvitamise nõudelt 6 358.65 eurolt VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras kuni ostuhinna tagastamise nõude 124 450 euro ja kahju hüvitamise

nõude 6 358.65 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui ostuhinna tagastamise nõudelt

109 840.79 eurot (124 450-14 609.21) ja kahju hüvitamise nõudelt 5 612.21 eurot

(6 358.65 – 746.44).

16. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, siis puudub vajadus hageja alternatiivsete

nõuete (ekskavaatori asendamiseks või parandamiseks) läbivaatamiseks.

17. Hageja menetluskulude kohta märkis kohus järgmist. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 800

eurot on TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulu ja tuleb kostjalt hagejale hagi rahuldatud osas

välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 8 400 eurot, millele lisandub

12.12.2017 istungil osalemise kulu 60.80 eurot, kokku 8 460.80 eurot. Kohus, arvestades

antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leidis, et hageja kulud õigusabile on menetluses olnud osaliselt ülemäärased. Kohus

leidis, et hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 40 tundi ja 54 minutit.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 5 726.40 eurot, millest

õigusabile 3 926.40 eurot ja riigilõivust 1 800 eurot ja mis tuleb kostjal proportsionaalselt

hagi rahuldatud osaga hüvitada. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 71,41% ulatuses, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 089.22 eurot ning alates lahendi jõustumisest ka

seadusjärgsed viivised.

Apellatsioonkaebus

18. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja Harju Maakohtu 22.01.2018 kohtuotsust osaliselt

osas, millega kohus hageja hagi osaliselt rahuldas ning jaotas menetluskulud (s.o otsuse

resolutsiooni punktid 1-10). Kostja taotleb vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega jätta hageja hagi kostja vastu täielikult rahuldamata ning

menetluskulud tervikuna hageja kanda.

19. Kostja taotleb, et ringkonnakohus võtaks vastu ja arvestaks asja lahendamisel

apellatsioonkaebusega

esitatud

uusi

dokumentaalseid

tõendeid,

so

OÜ

Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse 14.02.2018 analüüsiakti nr KE18000130 ja OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse keemiku Liisi Lappi 14.02.2018 meilisõnumit.

20. Kostja hinnangul oli asjas esitatud enam kui piisavalt tõendeid, mis tõendasid üheselt, et

hageja ekskavaatoris kasutati mittekvaliteetset kütust, mis sisaldas vett ja tahkeid osakesi

(mida diislikütus sisaldada ei tohi), mistõttu ei saanud kostja mõistlikult eeldada, et kohus

asub lahendis kostjale selles osas ette heitma veel täiendava kütuse analüüsi puudumist,

seega maakohtu otsus on selles osas kostjale üllatuslik. Üldteadaolevalt tähendabki vee ja

tahkete ainete olemasolu kütuses just nimelt seda, et tegemist on mittekvaliteetse kütusega,

mida sõidukites, sh ekskavaatoris kasutada ei tohi, sest see põhjustab sõidukite, sh

ekskavaatori mootori rikkeid (sh pihustite umbeminek, mootori toitesüsteemi

komponentide sisemiste korrosioonikahjustuste teket jm rikkeid). Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, st kohus peab

juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil

12(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

avaldada selle kohta arvamust. Seega ei olnud kostjal võimalik apellatsioonkaebusele

lisatud tõendeid varem esitada kohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

21. Ekskavaatori tehniliste probleemide (2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumid) põhjuseks

ei olnud müüja (kostja) poolne kohustuste rikkumine, vaid hageja (ostja) poolne

mittekvaliteetse kütuse kasutamine ekskavaatoris. Asudes seisukohale, et ekskavaatoris

mittekvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud, kuna puuduvad katseprotokollid (vt

otsuse p 77 ja 78), on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on jätnud

selles osas kõik ülejäänud mittekvaliteetse kütuse kasutamist kinnitavad tõendid

analüüsimata.

Ekskavaatoris mittekvaliteetse kütuse kasutamine nähtub üheselt esitatud tõenditest, mida

kohus ei ole otsuse tegemisel (asudes seisukohale, et mittekvaliteetse kütuse kasutamine ei

ole tõendatud) sisuliselt hinnanud: Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 kiri, OÜ Diesellan Service

11.12.2015 hinnang, OÜ Lettore 18.05.2016 uuring, so riiklikult tunnustatud ekspertide JL

ja HR eksperdiarvamus, riiklikult tunnustatud eksperdi JL ütlused kohtuistungil, TT Labor

OÜ 16.12.2015 vedelkütuse katseprotokoll, tunnistaja MO ütlused ja 27.04.2016

seletuskiri ning hageja töötaja KV 11.12.2015 meilisõnum.

Kohtu järeldus, et ekskavaatoris mittekvaliteetse kütuse kasutamist tõendatud ei ole, ei

põhine asjas esitatud tõenditel, millest nähtub tegelikkuses üheselt mittekvaliteetse kütuse

kasutamine. Kuna tuvastamist on leidnud hageja ekskavaatoris kasutatud kütuses vee ja

tahkete ainete olemasolu, siis ei saa selles osas lähtuda täiendavate katseprotokollide

puudumisest, sest mittekvaliteetse kütuse kasutamine on teiste asjas esitatud tõenditega

usaldusväärselt tõendamist leidnud ning seda kinnitab täiendavalt ka OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse 14.02.2018 analüüsiakt nr KE18000130.

22. 2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumite näol ei olnud tegemist garantii juhtumitega,

mistõttu peab vastavad remondikulud kandma hageja (ostja). Peale 2015. aasta jaanuari ja

detsembri juhtumit tekkinud ekskavaatori mootori kahjustused (mis on kajastatud OÜ

Lettore 18.05.2016 uuringus) on põhjustanud hageja poolne ekskavaatori kasutusjuhendi

rikkumine, mistõttu on ka nende kahjustuste eest vastutav hageja.

23. Kuigi tegelikkuses vastutab ka peale 2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumit tekkinud

ekskavaatori mootori kahjustuste (mis on kajastatud OÜ Lettore 18.05.2016 uuringus) eest

hageja, siis isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjal on kohustus need kahjustused omal

kulul kõrvaldada, on kostjal õigus VÕS § 110 alusel keelduda selliste väidetavate

kohustuste täitmisest, kuni hageja on kostjale tasunud 2015. aasta juhtumiga seoses esitatud

remondi arve summas 6 165.02 eurot.

24. Arvestades asjaolu, et ekskavaatori tehnilised probleemid põhjustas mittekvaliteetse kütuse

kasutamine, siis on ilmne, et hagejal puudus nii seaduse kui pooltevahelise lepingu alusel

õigus müügilepingust taganeda, mistõttu on hageja nõuded ostuhinna tagastamiseks, kahju

hüvitamiseks, viivise ja kohtueelsete õigusabikulude nõudmiseks põhjendamatud.

25. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja esitas taganemisavalduse mõistliku aja

jooksul s.o tähtaegselt. Kohus on osutanud, et hageja sai kostja väidetavast rikkumisest

teada hiljemalt 25.01.2015 ning esitas taganemisavalduse 07.07.2016, seega on

taganemisavaldus esitatud ligi 18 kuud peale väidetavast rikkumisest teada saamist. On

13(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

ilmne, et mõistlik aeg müügilepingust taganemiseks oli seisuga 07.07.2016 möödunud ning

hageja on VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotanud õiguse müügilepingust taganeda.

26. Kohus on asunud seisukohale, et kostjal tuleb tagastada hagejale müügilepingu alusel

tasutud ekskavaatori maksumus ning hagejal tagastada kostjale ekskavaator. Sellisele

seisukohale asudes on kohus menetlusõiguse norme rikkudes jätnud hindamata kostja

väited selle kohta, et taganemine ei tohi olla isiku alusetu rikastumise allikaks. Kostja on

esile toonud, et ekskavaatori ostuhinna tagastamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et

tegemist on kasutatud ekskavaatoriga (hageja on ekskavaatorit kasutanud alates 2014 mai

kuust). Sarnaselt kahju hüvitamisega ei saa ka lepingust taganemine kaasa tuua lepingu ühe

poole alusetut rikastumist (eelnevale viitab üheselt ka VÕS § 191 lg 1) – juhul kui hagejale

hüvitataks kogu ostuhind, siis rikastuks hageja alusetult kostja arvelt, sest hageja on saanud

ekskavaatorit pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada. Ka müügilepingu p 5.2.

kohaselt ei ole ette nähtud, et ostjale (hageja) tuleks tarnida garantii juhtumi korral uus

seade – müüjal (kostjal) on kohustus garantii juhtumi korral tarnida mitte uus, vaid

kvaliteetne seade. Seega tuleb lepingust taganemise korral arvestada ka seda, milline on

tagastatava eseme turuväärtus taganemisavalduse esitamise hetkel, mille kohta ei ole

hageja aga tõendeid esitanud.

27. Kohus on kostjalt kahju hüvitisena välja mõistnud ka ekspertiisi teostamisega kantud kulud

käibemaksuta summas 5 312.25 eurot. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

ekspertiisikulude hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt panna maksma

hagimenetluses, tegemist on nõudega, mille hüvitamist saab nõuda menetluskulude

kindlaksmääramisel. Seega ei ole alust kostjalt ekspertiisi kulusid kahju hüvitisena välja

mõista ka sel põhjusel, menetluskulude nõudena ei ole hageja aga ekspertiisikulu

hüvitamist kostjalt nõudnud. Ekslik on kohtu seisukoht, et kostja ei asunud tuvastama

seadme rikke põhjuseid, mida kostja on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt tegelikkuses

teinud.

Vastuapellatsioonkaebus

28. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles ei nõustu maakohtu otsusega hagi

rahuldamata jäetud osas, sh menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha

tühistatud osas uus otsus, millega lisaks maakohtu kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud

rahasummadele, mõista kostjalt hageja kasuks välja ka:

- tagastamata ostuhind summas 24 890 eurot ning sellelt rahasummalt hagi esitamisest

kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) arvestatud viivis summas 2 921.85 eurot;

- alates 23.01.2018 kuni tagastamata ostuhinna 24 890 euro tagastamiseni viivis VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras tagastamata ostuhinnalt 24 890 eurolt aastas;

- asendusekskavaatori rendikulu kui kahjuhüvitis summas 21 127.86 eurot ning sellelt

rahasummalt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) arvestatud

viivis summas 2157.59 eurot;

- alates 23.01.2018 kuni kahjuhüvitise 21 127.86 euro tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 21 127.86 eurolt aastas;

- maakohtus kostjalt välja mõistmata jäänud hageja kulutused lepingulisele esindajale

summas 5 831.75 eurot, määrates seejuures menetluskulude jaotuse selliselt, et

14(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

menetluskulud maakohtus jäävad 97,28% ulatuses kostja kanda ning 2,88% ulatuses

hageja kanda;

-

jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja hageja menetluskulud.

29. Hageja on tasunud 04.03.2014 sõlmitud müügilepingu p 2.1 alusel kostjale mitte 124 450

eurot, vaid siiski ostuhinna koos käibemaksuga ehk 149 340 eurot. Maakohus ei ole otsuses

märkinud, et 24 890 eurot ei ole hageja poolt kostjale üle antud. Järelikult on hagejal õigus

nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel kogu ostuhinna ehk 149 340 euro tagastamist, mitte

aga üksnes käibemaksuta ostuhinna 124 450 euro tagastamist. Hageja on seisukohal, et

maakohus on ebaõigesti rakendanud VÕS § 189 lg-t 1 ning jätnud alusetult kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata 24 890 eurot.

30. Kuivõrd maakohus on ebaõigesti jätnud kostjalt välja mõistmata 24 890 eurot, on

maakohus VÕS § 113 lg-t 1 ja TsMS § 367 rikkudes jätnud kostjalt alusetult välja

mõistmata ka antud 24 890 eurolt ehk ostuhinna osalt hagis nõutud viivise kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindlaksmääratud summas ning sealt edasi lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras kuni ostuhinna tasumiseni.

31. Maakohus jättis põhjendamatult ning VÕS § 115 lg 1 ebaõigesti kohaldamata jättes ja VÕS

§ 189 lg-t 1 ja § 191 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades kostjalt välja mõistmata

asendusekskavaatori rendikulu summas 21 127.86 eurot (käibemaksuta). Kohus on ise

tuvastanud, et hageja on müügilepingust taganenud 18.07.2016. Järelikult nimetatud

kuupäevani oli müügileping kehtiv ning kostja rikkus müügigarantiist ja asja

lepingutingimustele mittevastavuse regulatsioonist tulenevat asja parandamise või

asendamise kohustust. Kuni müügilepingust taganemiseni 18.07.2016 ei ole asjakohased

kohtu viited VÕS § 189 lg-le 1 ja § 191 lg-le 1, kuna tagasitäitmisvõlasuhe ei ole veel

tekkinudki. Kui kostja ei oleks rikkunud müügilepingut ning oleks ekskavaatori kas

parandanud või asendanud, oleks hageja saanud kostjalt ostetud ekskavaatorit oma

majandustegevuses kasutada ning hagejal ei oleks olnud vajadust töö tegemiseks

asendusekskavaatorit rentida. Seega on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses üksnes

kostja poolse müügilepingu rikkumisega. Kuigi hageja taganes müügilepingust

18.07.2016, ei ole kostja tänaseni VÕS § 189 lg 1 alusel tagasitäitmisvõlasuhtest tulenevaid

kohustusi täitnud, s.o kostja rikub igapäevaselt hageja ees ekskavaatori ostuhinna

tagastamise kohustust. Antud kohustuse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud ka pärast

müügilepingust taganemist kandma ka asendusekskavaatori rendikulu, sest kostja keeldus

hagejale ekskavaatori ostuhinda tagastamast ning vaidles nõudele vastu, ei saanud hageja

ka uut ekskavaatorit osta, sest raha asendusekskavaatori ostmiseks oli kostja käes.

32. Kuna kohus jättis asendusekskavaatori rendikulu hüvitamise nõude alusetult rahuldamata,

jättis kohus alusetult rahuldamata ka asendusekskavaatori rendikulude hüvitamise nõudelt

21 127.86 eurot (käibemaksuta) nõutud viivise ja lisanduva viivise.

33. Hageja on seisukohal, et kohus on vääralt määranud ka menetluskulude jaotuse (71,41%

kostja kanda ning 28,59% hageja kanda). Hagi rahuldamata jätmine oli põhjendatud üksnes

osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata kahju hüvitamise nõudes 32 983.81

eurot sisalduva käibemaksu summas 5 498.30 eurot. Samas oleks pidanud kohus mõistma

15(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

kostjalt hageja kasuks välja 197 261.60 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise,

millest:

1) 149 340 eurot on tagastamata ostuhind;

2) 17 531.06 eurot (otsusega välja mõistetud 14 609.21 eurot + alusetult välja mõistmata

jäänud 2 921.85 eurot) 22.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis tagastamata

ostuhinnalt 149 340 eurolt;

3) 27 486.51 eurot (otsusega välja mõistetud 6 358.65 eurot + alusetult välja mõistmata

jäänud 21 127.86) kahjuhüvitis;

4) 2 904.03 eurot (otsusega välja mõistetud 746.44 eurot + alusetult välja mõistmata

jäänud 2 157.59 eurot) 22.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis

kahjuhüvitiselt summas 27 486.51 eurot.

Arvestades, et hageja kogu nõue oli 22.01.2018 seisuga 202 759.90 eurot (197 261.60 eurot

+ 5 498.30 eurot), millest 197 261.60 eurot tulnuks kostjalt välja mõista, pidanuks

menetluskulud jääma 97,28% ulatuses kostja kanda ning 2,88% ulatuses hageja kanda.

Seega on kohus vääralt määranud menetluskulude jaotuse ning seetõttu ka alusetult

mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 615.87 eurot. Hagejalt oleks tulnud kostja kasuks

välja mõista üksnes 60.74 eurot (2 109.15 eurot * 2,88%).

34. Hageja on seisukohal, et kohus on põhjendamatult suures ulatuses ning täielikult

meelevaldselt vähendanud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu, leides, et hageja

lepingulise esindaja ajakulust 87.5 tundi on põhjendatud vaid 40.9 tundi. Hageja

seisukohal, et kohtu etteheited hageja lepingulise esindaja ajakulu ülemäärasuse kohta on

meelevaldsed ning kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1.

Arvestades, et hageja taotles menetluskulu summas 10 260.80 eurot väljamõistmist (millest

1 800 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 8 460.80 eurot õigusabikulud), tulnuks kostjalt

hageja kasuks välja mõista 9 981.71 eurot (10 260.80 eurot x 97,28%). Tasaarvestades

poolte menetluskulud, oleks kohus pidanud kostjalt kohtuotsuse resolutsioonis välja

mõistma hageja menetluskulud 9 920.97 eurot (9 981.71 eurot – 60.74 eurot). Kohus

mõistis kostjalt välja 4 089.22 eurot ehk 5 831.75 eurot (9 920.97 eurot – 4 089.22 eurot)

vähem kui oleks pidanud mõistma.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud mistahes põhjendusi, miks kostja ei kogunud

apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule esitatud tõendeid ca 1,5 aastat kestnud maakohtu

menetluse raames ega esitanud neid maakohtule. Kostjal oli soovi korral piisav aeg ja

võimalus selliseid tõendeid koguda ning esitada need juba maakohtule. Hagi osaline

rahuldamine hageja suhtes ei ole uute tõendite ringkonnakohtule esitamise aluseks. Seega

ei ole ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust, miks kostja jättis maakohtus tõendid kogumata

ja kohtule esitamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses asjakohaseid põhistusi esile

toonud, mistõttu ei esine ka mistahes alust selliste tõendite menetlemiseks. Kuigi ei esine

mistahes aluseid uute tõendite vastuvõtmiseks, viitab kostja täiendavalt, et väidetavad uued

faktiväited ja tõendid on täielikult ebausaldusväärsed ega oma asjas ka mistahes tähtsust.

Seega palub kostja ringkonnakohtul mitte menetleda apellatsioonkaebusele lisatud

tõendeid.

16(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

36. Kostja jääb kõikide maakohtus avaldatud seisukohtade juurde märkides lisaks järgmist.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et ekskavaatoris kasutati kütust, mis oli ekskavaatori

kasutusjuhendi järgi sobilik ekskavaatoris kasutamiseks, vastupidine on tõendamata.

Hageja ei ole suutnud esile tuua, millistele ekskavaatori kasutusjuhendis sätestatud

nõuetele ekskavaatoris kasutatav kütus ei vasta. Seda mõistagi põhjusel, et ekskavaatoris

kasutatud kütus vastab kõikidele kasutusjuhendis sätestatud nõuetele ning ekskavaatori

mittetöötamise põhjuseks on üksnes hageja enda mehhaaniku raske hooletus 08.12.2015

ekskavaatori mootori pihustite vahetamisel, nagu tuvastati ekspertide poolt.

37. Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid

kohustusi. Hageja on õiguspäraselt nõudnud 16.12.2015, 25.01.2016, 02.06.2016 ja

07.07.2016 nõudekirjades kostjalt müügigarantiist tulenevate kohustuste täitmist. Kostja

on alusetult keeldunud nii ekskavaatori parandamisest kui ka asendamisest, mistõttu on

hageja õiguspäraselt müügilepingust taganenud.

38. Käesoleval juhtumil on müügilepingu p 5.2 ja VÕS § 230 lg-te 1 ja 3 alusel

garantiijuhtumiks kõik garantiitähtaja jooksul ekskavaatoril ilmnevad puudused (seade

osutub garantiiaja jooksul defektseks või lepingutingimustele mittevastavaks, ei saavuta

ettenähtud jõudlust või kaotab selle), sõltumata mistahes asjaoludest (sh seadmel esineva

puuduse põhjusest).

39. Kostjal puudus mistahes alus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel müügigarantiist tulenevate

kohustuste täitmisest, seda enam, et kostja ei ole enne müügilepingust taganemist kordagi

VÕS § 110 lg-le 1 ka tuginenud. Maakohus on ka õiguspäraselt tuvastanud, et tähtsust ei

oma kas ekskavaatorit on pärast 08.12.2015 käivitatud või mitte. Seejuures on täielikult

tõendamata kostja väited, mille kohaselt on ekskavaatorile põhjustanud kahju selle hilisem

käivitamine. Kostja viited ekskavaatori aju väljavõttele kui tõendile, mis justkui kinnitaks

ekskavaatori käitamist 11.12.2015 kuueks minutiks, on ainetud.

Vastuapellatsioonkaebuse vastus

40. Kostja

jääb

kõikide

oma

väljendatud

seisukohtade

juurde

ning

leiab,

et

vastuapellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse osas märgib

kostja, et hagi rahuldamata jätmise puhul tuleb jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.

Kohus on põhjalikult analüüsinud hageja menetluskulusid ning neid põhjendatult

vähendanud.

Edasine menetlus

41. 15.06.2018 kohtuistungil teatas kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja 24.08.2018.

21.08.2018 määrusega uuendas ringkonnakohus menetluse.

05.09.2018 menetlusdokumendis märkis kostja ekskavaatori kasutuseelise suuruseks

lepingust taganemise avalduse esitamise seisuga cá 75 000 eurot (käibemaksuta).

20.09.2018 menetlusdokumendis märkis hageja ekskavaatori kasutuseelise suuruseks

15 103.91 eurot.

17(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja

teha tühistatud osas uus otsus, ülejäänud osas tuleb otsus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi

muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus

võtab

apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel

ja

lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

43. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude

üle:



hageja ja kostja vahel sõlmiti 04.03.2014 müügileping nr E-0314/2, millega kostja

müüs hagejale roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A 124 450 euroga + km (tl 17-

21, I kd); Seadme valduse sai hageja 20.05.2014 (tl 22-23, I kd);



müügilepingu punkti 5.1 (tl 17, I kd) kohaselt on ekskavaatori garantiiaeg 24 kuud või

3000 mototundi olenevalt sellest, kumb ennem täitub. Punkti 5.2 (tl 18, I kd) järgi kui

seade osutub garantiiaja jooksul defektseks või lepingutingimustele mittevastavaks, ei

saavuta ettenähtud jõudlust või kaotab selle, peab müüja ostja valikul kas kõrvaldama

puudused või asendama defektse seadme kvaliteetsega, mis tuleb ostjale tarnida

viivitamatult;



seadmel esinesid jaanuaris ja detsembris 2015 tehnilised probleemid;



pooled püüdsid vaidlust lahendada enne kohtusse pöördumist, kuid kohtuvälist

kokkulepet ei saavutatud (tl 79-84, I kd; tl 167-174, I kd; tl 193-195, I kd; tl 35-42, II

kd).

44. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja on müügilepingut ja müügigarantiist

tulenevaid kohustusi rikkunud. Samuti on vaidlus lepingust taganemise kehtivuse ja

taganemisest tulenevate kohustuste ulatuse ning hageja kahjunõude põhjendatuse üle.

45. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on lepingut oluliselt

rikkunud (VÕS § 100, § 218 lg 1 lg 1) ning et hageja on kehtivalt lepingust taganenud

(VÕS § 101 lg 1 p 4 ja §-d 116 lg 1). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele

vastavatele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

46. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete

esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Müüja vastutab müüdud eseme

puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:



puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);



puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);



ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218

lg 4);



sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);



ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav

18(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

(VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2).

Kostja väitel ei olnud müügilepingu esemeks olnud ekskavaatori tehniliste probleemide

(jaanuari ja detsembri 2015 juhtumid) põhjuseks kostja (müüja) poolne kohustuste

rikkumine, vaid hageja (ostja) poolne mittekvaliteetse kütuse kasutamine ekskavaatoris.

Kostja väitel tulenes müügilepingu eseme puudus seega ostjast (VÕS § 101 lg 3, § 218 lg

3). Kostja hinnangul on maakohus jätnud mittekvaliteetse kütuse kasutamist kinnitavad

tõendid analüüsimata. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on

analüüsinud, kas müügilepingu esemeks olnud ekskavaatori rikke juhtumid põhjustas

ebakvaliteetse kütuse kasutamine, hinnanud sealjuures kõiki tõendeid kooskõlas TsMS §

232 lg-ga 1 ja leidnud õigesti, et hageja poolt ekskavaatoris ebakvaliteetse kütuse

kasutamine ei ole tõendatud ei jaanuari ega detsembri 2015 juhtumi puhul. Tõendite

hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda

ei tähelda.

Vaidlust ei ole, et müügilepingu sõlmimisel sai hageja ekskavaatori kasutusjuhendi, millest

nähtub ka ekskavaatoris kasutatava kütuse spetsifikatsioon (tl 25, I kd). Maakohus on

tuvastanud, et hageja kasutatud kütus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivale väävlisisalduse

piirnormile, kuid samal ajal oli kasutatava kütuse väävlisisaldus vastavuses seadme

kasutusjuhendiga. Ringkonnakohtu arvates sai hageja eeldada, et kasutusjuhendis nähtuvad

tootja poolt kütusele ettenähtud parameetrid ammendavalt ning antud spetsifikatsioonile

vastava kütuse kasutamisel on ta kasutusjuhendis toodud juhist ka järginud. Seega on

maakohus õigesti leidnud, et masinas kasutusjuhendile vastava kütuse kasutamise korral ei

saa hagejale ette heita ebakvaliteetse kütuse kasutamist.

Kostja väitel seisnes hageja kasutatud kütuse ebakvaliteetsus ka selles, et kütus sisaldas

vett ja tahkeid osakesi ning kostja hinnangul tõendavad hageja poolt ekskavaatoris

ebakvaliteetse kütuse kasutamist Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 kiri, OÜ Diesellan Service

11.12.2015 hinnang, OÜ Lettore 18.05.2016 uuringu raport, s.o riiklikult tunnustatud

ekspertide JL ja HR eksperdiarvamus, riiklikult tunnustatud eksperdi JL ütlused

kohtuistungil, TT Labor OÜ 16.12.2015 vedelkütuse katseprotokoll, tunnistaja MO (O)

ütlused ja 27.04.2016 seletuskiri ning hageja töötaja KV 11.12.2015 meilisõnum.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub osundatud tõenditest mitte väide selle kohta, et

konkreetselt vaidlusaluses masinas kasutatud kütuses sisaldus vett ja tahkeid osakesi, vaid

oletuslikud hinnangud võimalike rikete põhjuste kohta, mis ei põhine konkreetse

rikkejuhtumi järgselt vedelkütuse katsemeetodeid kasutades saadud protokollitud

katsetulemustel. Maakohus on seega õigesti leidnud, et kuivõrd puuduvad katseprotokollid,

millest nähtuks, millal proov võeti või millises osas kasutatud kütus ei vastanud nõuetele,

siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused rikke juhtumid olid

põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Arvestades, et vaidlusaluses

müügilepingus oli kostja andnud müügigarantii, pidi ta garantiikohustust välistava asjaolu

esinemist tõendama.

19(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

47. Vastuseks apellatsioonkaebuse p-is 4.2 toodud käsitlusele märgib ringkonnakohus, et kuna

ebakvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud ei jaanuari ega detsembri 2015

rikkejuhtumi puhul, ei tulenenud müügilepingu eseme puudus ostjast, mistõttu ei ole alust

välistada müüja vastutust VÕS § 101 lg 3 järgi.

48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse väide, et OÜ Lettore 18.05.2016

uuringus kajastatud vigastuste põhjuseks ei olnud mitte kostja töötaja poolne

tihendusseibide paigaldamata jätmine, vaid hageja poolt vastuolus kostja keelu ja

kasutusjuhendiga mootori käivitamine, kooskõlas osundatud uuringus väljendatud

eksperdiarvamusega. OÜ Lettore 18.05.2016 uuringu raporti lõppejäreldusena väljendatud

eksperdiarvamuses on rikke põhjuse kohta märgitud, et … “//Ekskavaator Hyundai

R160LC-9A mootoril esines kütuse ulatuslik leke silindritesse ja sealt edasi sisse- ja

väljalaskekollektoritesse ning mootori karterisse, seoses pihustite tihendusseibide

puudumisega plokikaane istepinnal// …“ (tl 51-77, I kd). Seega ei ole õige kostja väide, et

rikke põhjuseks ei olnud kostja töötaja poolne tihendusseibide paigaldamata jätmine.

49. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et asjas ei oma tähtsust, kas

töötamist välistava seadme rikke võis hoopis põhjustada seadme hilisem (07.02.2016)

käivitamine (tl 76-78 ja tl 94-94 pöördel, III kd), kuna tunnistaja MO sõnul ajas masin

detsembri alguses musta suitsu ning see tuli välja lülitada. Seega tulnuks kostjal masinat

2015 detsembris remontima asudes see ka lõplikult korda teha või välja selgitada, milles

masina rike seisneb, juhul kui kostja kahtlustas hageja poolt seadmes ebakvaliteetse kütuse

kasutamist.

50. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud käsitlusega, mille kohaselt on

kostjal õigus pärast 2015. a juhtumit tekkinud, OÜ Lettore uuringus kajastatud

ekskavaatori mootori kahjustuste kõrvaldamisest VÕS § 110 alusel keelduda, kuni hageja

on kostjale tasunud 2015. a juhtumiga seoses esitatud remondi arve summas 6 165.02 eurot.

Kostja põhjendab oma õigust soorituse kinnipidamiseks sellega, et jaanuari ja detsembri

2015 juhtumi näol ei olnud tegemist garantii juhtumiga, sest ekskavaatori tehnilised

probleemid olid põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest. Ringkonnakohus leiab,

et kuna asjas ei tuvastatud, et rikked olid põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse kütuse

kasutamisest, pidi müüja müügigarantiist tulenevalt puudused oma kulul kõrvaldama

(vaidlusaluse müügilepingu punkt 5.1). Seega ei olnud kostjal hageja vastu sissenõutavaks

muutunud remondikulude nõuet, mistõttu ei saa kostja VÕS § 110 lg-le 1 tugineda.

51. Arvestades ka eespool toodud põhjendusi, on maakohus õigesti järeldanud, et kostja on

vaatamata hageja poolt müügilepingus antud müügigarantiist tuleneva ekskavaatori

asendamise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist sellest õigustamatult

keeldunud, millega on vaidlusalust müügilepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt

rikkunud. Seega on müüja müügilepingust kehtivalt taganenud.

52. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on kostja kaotanud õiguse

lepingust taganeda, sest ei ole taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul pärast

olulisest lepingurikkumisest teada saamist. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema

õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

sellest teada saama. Kolleegium märgib, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mitte

20(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud

poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda

lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja

kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118

lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude

aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise

kehtivus (vt nt RKTKo 23.02.2010, 3-2-1-165-09, p 10). Kuivõrd müügilepingust

taganemise avaldus on esitatud 07.07.2016 ning kostja on selle kätte saanud 08.07.2016, ei

olnud TsÜS § 146 lg 1 järgi taganemisavalduse esitamise hetkeks täitmisnõue ekskavaatori

asendamiseks aegunud, millega tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades VÕS §

118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis arvestada. Ka tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada,

et kostjal oli võimalik ekskavaatori rikke põhjusest teada saada pärast eksperthinnangu

saamist 18.05.2016, sest antud arvamuse saamisest alates oli kostjal võimalik hinnata

lepingurikkumise olulisust.

53. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt RKTKo 20.06.2011, nr 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo

19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27), st pooled peavad üksteisele juba lepingu alusel üleantu

tagastama, välja tuleb anda ka viljad ja muu kasu ning tagastada ise saadu. Tuvastatud

asjaoludel on kostjale makstud ostuhind 149 340 eurot, mille tagastamist hageja on

VÕS § 189 lg 1 alusel nõudnud. Hageja heidab vastuapellatsioonkaebuses maakohtule ette

VÕS § 189 lg 1 ebaõiget kohaldamist ning leiab, et maakohus on ebaõigesti mõistnud

kostjalt hageja kasuks välja üksnes käibemaksuta ostuhinna 124 450 eurot ning jätnud

käibemaksu osa 24 890 eurot alusetult välja mõistmata. Kostja on hageja ostuhinna

tasumise nõudele esitanud lisaks taganemise kehtetuse vastuväitele, mis on aga osutunud

alusetuks, lisaks väite, et hageja on ekskavaatorit alates maist 2014 kasutanud ning

olukorras, kus hagejale hüvitataks kogu ostuhind, rikastuks hageja alusetult kostja arvelt,

sest hageja on saanud ekskavaatorit pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada.

54. Kolleegium leiab, et nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse eelnimetatud

väited on põhjendatud. Arvestades, et vaidlusaluses müügilepingus oli müüdud

ekskavaatori ostuhind 149 340 eurot, tulebki see lugeda üleantu väärtuseks. Õige on

vastuapellatsioonkaebuse väide, et VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu,

et käibemaksukohustuslane saab seaduse alusel ostuhinnas sisalduva käibemaksu seaduse

järgi tagasi arvestada, sest ka müügilepingu järgi ostuhinnas sisalduv käibemaks on VÕS

§ 189 lg 1 alusel üleantu. Kolleegium märgib, et tagasitäitmise võlasuhte alusel ostuhinna

tagastamisel tekib käive (KMS § 1 lg 1 p 1) ning kostjal on võimalik käibemaks omakorda

tagasi arvestada. Ringkonnakohus leiab aga, et arvestades kostja vastuväidet, tuleb

ostuhinnast VÕS § 189 lg 1 järgi maha arvata kasu, mida hageja sai perioodil, kui ta

ekskavaatorit kasutas. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja

kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

praegusel juhul on õige lähtuda kasutuseelise väärtuse määramisel ekskavaatori

töötundidest. Asjas on tuvastatud, et hageja sai ekskavaatori enda valdusesse 20.05.2014

ning, et ekskavaator alates 01.12.2015 enam ei töötanud. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja on kasutanud vaidlusalust ekskavaatorit 2 214,65 töötundi (tl 225, III kd). Stokker

AS müügispetsialisti 11.09.2018 e-kirjaga on tõendatud, et ekskavaatori eluiga on 20 000

21(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

töötundi ning töötava ekskavaatori hind ei lange alla 13 000 euro (tl 209, III kd). Seega

saab töötunni hinna järgmise arvestusega: ekskavaatori ostuhind (149 340 eurot) –

jääkväärtus (13 000 eurot) jagatud tööeaga (20 000 töötundi), st (149 340 – 13 000) :

20 000 = 6,82 eurot/töötund. Kuna hageja on kasutanud ekskavaatorit 2 214,65 töötundi,

on kasutuseelise suurus 15 103.91 eurot (2 214,65 x 6,82), mis tuleb tagastatavast

ostuhinnast maha arvata (149 340 - 15 103.91 eurot = 134 236.09). Seega tuleb kostjal

hagejale tagastada makstud ostuhinnast 134 236.09 eurot.

55. Õige ei ole kostja seisukoht, et lepingust taganemisel tuleb arvestada, milline on tagastava

eseme turuväärtus taganemisavalduse esitamise hetkel. Tulenevalt VÕS § 189 lg 4 ei pea

asja väärtuse vähenemist hüvitama, kui asja väärtus on vähenenud asja korrapärase

kasutamise tulemusena. Asjaolusid, et hageja ei kasutanud asja korrapäraselt, kohus

tuvastanud ei ole.

56. Kohtumenetluses on ka hageja nõue lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju

hüvitamiseks kokku summas 32 983.81 eurot, mis koosneb ekspertiisikulust summas

6 374.70 eurot, asendusekskavaatori üürimise kulust summas 25 353.43 eurot ja

õigusabikulust summas 1 255.68 eurot. Maakohus rahuldas kahjunõude osaliselt, s.o

summas 6 358.65 eurot, mis koosnes ekspertiisikulust ilma käibemaksuta summas

5 312.25 eurot ning kulust õigusabile summas 1046.40 eurot ning antud kulude vaid

osaliselt

väljamõistmist

hageja

vastuapellatsioonkaebuses

vaidlustanud

ei

ole.

Apellatsioonkaebuses ei nõustu kostja kahju väljamõistmisega leides, et ekspertiisikulu

hüvitamise nõuet ei saa tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 hagimenetluses maksma panna.

Tegemist on nõudega, mille hüvitamist saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa hageja ekspertiisikulu nõuet käsitleda

TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 kohase dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise

nõudena, sest kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et ekperdiarvamus ja selleks vajalikud

toimingud tehti kohtule tõendusmaterjaliks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on enne

05.08.2016 hagiga kohtusse pöördumist 07.07.2016 dateeringuga avalduses, millega

hageja andis kostjale vaidlusaluse müügilepingu esemeks olnud roomikekskavaatori

asendamise nõude täitmiseks täiendava tähtaja, tegi avalduse müügilepingust taganemiseks

ning nõudis kahju hüvitamist, põhjendanud ekspertiisi tellimist vajadusega kummutada

kostja väide ekskavaatoris ebakvaliteetse kütuse kasutamise kohta ning teha kindlaks

ekskavaatori mootoril esinevad tehnilised puudused (tl 171-174, I kd). Arvestades, et VÕS

sätestab õiguse valida vabalt kohustuse rikkumise puhul kohaldatava õiguskaitsevahendi,

mille kasutamiseks seaduses või lepingus sätestatu eeldused on täidetud, oli hageja

kolleegiumi

arvates

õigustatud

tegema

kulutusi

lepingu

eseme

puuduste

kindlakstegemiseks, et otsustada õiguskaitsevahendi valiku üle.

57. Hageja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et tema kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu

hüvitamiseks jäeti alusetult rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud

asendusekskavaatori rendikulu välja mõistmata jätmine summas 21 127.86 eurot ning

hageja palub asendusekskavaatori rendikulu välja mõista kostjalt käibemaksuta perioodi

eest märtsist 2016 kuni jaanuarini 2017 summas 21 127.86 eurot. Lisaks selgitab hageja,

et enne müügilepingust taganemist oli asendusekskavaatori rentimise kulu 9 749.86 eurot

(14.03.2018 menetlusdokument, p 2.2.5 ja 2.2.6; tl 142 pöördel, III kd).

22(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tuleb kontrollida müügieseme mittevastavusest

tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi, ei saa asendusekskavaatori

rentimisega seotud kulude kahjunõude rahuldamata jätmist põhjendada sellega, et hageja

sai seadet alates müügist kuni rikkeni detsembris 2015 kasutada ning hagejal tuleks kostjale

masina tagastamisel tasuda kasutuseelist. Asjast saadud kasu küsimus tuli lahendada

tagasitäitmise võlasuhte raames tagastatavate soorituste kindlaksmääramisel (vt käesoleva

kohtuotsuse p 54). Seega kontrollib hageja kahjunõuet asendusekskavaatori rendikulu

väljamõistmiseks ringkonnakohus.

Nagu eespool märgitud nõustub kolleegium maakohtu järeldustega, et kostja on lepingut

rikkunud ning vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Ringkonnakohus leiab,

et hageja on tõendanud, et talle on tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu kahju, sest kostja

jättis lepingujärgse kohustuse puudusega ekskavaatori asendamiseks täitmata ning hageja

vajas ekskavaatorit oma igapäevase majandustegevuse jätkamiseks, oli põhjendatud

asendusekskavaatori kasutamine ja selleks kulutuste tegemine (VÕS § 127 lg 1 ja lg 4,

§ 128). Kolleegium märgib täiendavalt, et vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Seega tuleb üldjuhul kahju hüvitamise korral kahjustatud isik asetada õiguslikult

sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kolleegiumi

hinnangul on antud asjaoludel pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks tagada, et hageja

ostjana saaks omapoolse lepingulise soorituse st tema poolt makstava tasu eest seadme,

mis vastaks tema majandustegevuseks vajaminevale funktsioonile. Seega on hageja

täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingu tingimustele selliselt, et oleks

tagatud hageja eesmärgiks olnud tõrgeteta ekskavaatori kasutamine. Selle huvi rikkumise

korral tuleb hüvitada lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud

väärtuse vähenemine ning sellest tingitud täiendavad kulutused. Kolleegium leiab, et kahju

oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning

maakohtu käsitlus VÕS § 127 lg 3 tähenduses hageja poolt nõutava kahju ettenähtavusest

on põhjendatud (maakohtu otsuse p 102).

58. Arvestades, et kahjunõude rahuldamise eelduseks on kehtiv leping saab hageja

asendusekskavaatori rentimisega seotud kulusid nõuda kuni hageja poolt müügilepingust

taganemiseni, s.o 18.07.2016, sest pärast lepingust taganemist ei pea pooled enam oma

lepingust tulenevaid kohustusi täitma ning kostjal enam ekskavaatori asendamise kohustust

ei olnud. Hageja kulud ekskavaatori rentimiseks on tõendatud järgmiste dokumentaalsete

tõenditega.



31.03.2016 JAV Transport Grupp OÜ arve nr 1509 summas 2 100 eurot (tl 117, I kd);



31.03.2016 Cramo Estonia AS arve nr 885967 summas 510.62 eurot (tl 118, I kd);



21.04.2016 Cramo Estonia AS arve nr 891152 summas 2 316.35 eurot (tl 119, I kd);



30.04.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10000982 summas 700.86 eurot (tl 120, I kd);



15.05.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10006326 summas 1 168.10 eurot (tl 121, I kd);



31.05.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10013114 summas 1 388.03 eurot (tl 178, I kd);



15.06.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10020037 summas 913.80 eurot (tl 179, I kd);



15.06.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10020040 summas 652.10 eurot (tl 180, I kd).

23(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Seega on põhjendatud hageja kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu saamiseks kuni

18.07.2016 kogusummas 9 749.86 eurot (2 100 + 510.62 + 2 316.35 + 700.86 + 1 168.10

+ 1 388.03 + 913.80 + 652.10). Ülejäänud osas, s.o alates müügilepingust taganemisest

kuni jaanuarini 2017 esitatud kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu hüvitamiseks

summas 11 378 eurot tuleb jätta rahuldamata.

59. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivised TsMS § 367

kohaselt alates hagi esitamisest, s.o 05.08.2016, kuni kohtulahendi tegemiseni kindla

summana ning sealt edasi protsentuaalselt kuni kohustuse täieliku tasumiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

alusel.

Kuna ringkonnakohus muutis nii roomikekskavaatori Hyndai 160LC-9A tagastamisele

kuuluva ostuhinna kui ka kahjuhüvitise suurust, tuleb muuta ka maakohtu poolt

väljamõistetud viiviste suurust.

Kostjalt tuleb välja mõista tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt viivised seaduses sätestatud

määras 134 236.06 eurolt alates 05.08.2016 kuni 07.12.2018 summas 25 143.50 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 08.12.2018 summalt 134 236.09 eurot VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

109 092.59 eurot (134 236.09 – 25 143.50).

Arvestades, et kahjunõue rahuldatakse kokku 16 108.51 euro suuruses summas (6 358.65

+ 9 749.86), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud määras viivised

kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot alates 05.08.2016 kuni 07.12.2018 kogusummas

3 017.25 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 08.12.2018 summalt 16 108.51

eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 13 091.26 eurot (16 108.51 – 3 017.25).

60. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu lahendit selliselt, et hagi rahuldatakse 82,06%

ulatuses (hagi hind maakohtus 197 872.24 eurot, hagi rahuldamise ulatus vastavalt

käesolevale otsusele 162 372.17 eurot), tuleb muuta ka maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse osas. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud

menetluskulude jaotus, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta 82,06% ulatuses kostja

kanda ning 17,94% ulatuses hageja kanda.

61. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016,

nr 3-2-1-182-16, p 14; RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010,

nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on hageja taotletavate lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel rikkunud osaliselt

kaalutlusotsustuse tegemisel põhjendamise kohustust.

Hageja on seisukohal, et kohtule esitatud 16-leheküljelise hagi koostamisele, tõendite

komplekteerimisele ja hagi kohtule esitamisele kulunud 20,2 tundi ei ole kuidagi

24(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

ülemäärane ning maakohtu seisukoht, nagu võiks sellise hagi valmis kirjutada 12 tunniga

ehk 1,5 tööpäevaga, ei ole tõsiseltvõetav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna hageja

esindaja on nõudnud ka kahju kohtueelse õigusabi eest, kus esindaja pidi hageja õiguslikku

positsiooni analüüsima ja tõendeid läbi töötama, ning millise hageja nõude maakohus on

ka rahuldanud, siis kulutuste vähendamine hagiavalduse koostamisele 20,2 tunnilt 12

tunnile on põhjendatud. Kolleegium märgib, et lisaks sisaldab hagiavaldus vaid mõningaste

sõnavahetuste ja lõikude ümbertõstmisega kohtueelse õigusabi korras koostatud

02.06.2016 nõudekirja sisu (mis on viiel leheküljel) ning selle koostamise eest on hagejale

kahju kohtu poolt välja mõistetud, mistõttu saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks

hagiavalduse koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 12 töötundi.

Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et hagi vastusega tutvumisele ning 31.10.2016

koostatud 29-leheküljelisele hageja arvamusele hagi vastuse kohta (milles on punkt punkti

haaval kummutatud kõik kostja väited ja vastuväited) koostamisele kulunud 33,5 tunnist

on põhjendatud vaid 10 tundi, on hageja arvates täielikult põhjendamatu. Sellist tööd ei ole

füüsiliselt võimalik ära teha ühe 10-tunnise tööpäevaga. Kolleegium nõustub käesolevalt

hagejaga, kuna maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus pidas põhjendatuks

vähendada hageja menetluskulusid nimetatud toimingute eest 10 töötunnini. Kostja vastus

on sisuliselt 13-leheküljel, mis moodustab koos esitatud tõenditega pea 100-leheküljelise

dokumendi ning hageja 31.10.2016 koostatud arvamus, mis sisaldab ka alternatiivse nõude

esitamist ja kahjunõude suurendamist koos viiviste nõude täpsustamisega, on sisuliselt 29-

leheküljel, olles täiendavate tõendite esitamisega üle 150-leheküljeline dokument. Hageja

seisukoht on põhjalik, sisaldades mh viiteid kohtutoimiku lehekülgedele. Kolleegiumi

hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud kostja vastusega tutvumise

põhjendatud

ajakuluna

1,3

töötundi,

kuid

hageja

31.10.2016

koostatud

menetlusdokumendi koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 8,7 töötundi (10 –

1,3) on ilma põhistusteta liialt vähe. Juba menetlusdokumendi maht ning sisuline keerukus

nõuab suuremat ajakulu, isegi kui arvestada, et antud dokument sisaldab ka omajagu

hagiavalduses sisalduvat. Kolleegiumi hinnangul saab eelnimetatud asjaoludega arvestades

pidada põhjendatuks

antud

menetlusdokumendi

koostamiseks

maakohtu

poolt

põhjendatuks peetud ajakulu kahekordsena, s.o 17,4 töötundi (8,7 x 2), arvestades

dokumendi mahukust, põhjalikkust ning lisade komplekteerimist, sh asjaolu, et see

dokument

sisaldab

omajagu

kordavate

seisukohtade

refereeringut

võrreldes

hagiavaldusega.

Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et hageja 15.05.2017 8-leheküljelise seisukoha

koostamisele kulunud 7,8 tunnist on põhjendatud vaid 4 tundi, ei ole põhjendatud.

Tegemist on põhjaliku dokumendiga, milles on detailideni analüüsitud kostja poolt kohtule

esitatud tõendeid. Sellist tööd ei ole võimalik ära teha 4 tunniga. Kolleegium nõustub

hagejaga antud väite puhul selles osas, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused

nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks määratud ajakulu vähendamise kohta.

Kolleegiumi hinnangul tuleb 15.05.2017 menetlusdokumendi koostamiseks pidada

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 töötundi, arvestades dokumendi mahtu, milleks on

natuke üle 6 lehekülje. Lisaks tuleb arvestada dokumendi sisu, mis paljuski kajastab

asjaolude kirjeldusi ja nendest tehtavaid järeldusi, st et tegemist ei ole keerulise ning

viidetel põhineva dokumendiga, mis vajaks eelnevalt õigusalase kirjanduse läbitöötamist.

25(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et kolmeks istungiks, mis toimuvad mitmete kuude

tagant, ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 3,5 tundi, ei ole tõsiseltvõetav. Esmalt

viitab hageja, et istungitega seonduva ajakulu on põhjustanud kohus ise, kes ei ole suutnud

eelmenetlust korraldada nii, et asjas toimuks vaid üks kohtuistung, vaid korraldas esimese

kohtuistungi selleks, et ise kohtuistungil ennast toimikuga kurssi viia, teise selleks, et

tunnistajad üle kuulata ning kolmanda kohtuvaidluste tarbeks. Riigikohus on korduvalt

viidanud, et eelmenetluses tuleb asi valmistada selliselt ette, et asja saaks läbi vaadata ühel

istungil. Teiseks on hageja seisukohal, et tavapäraseks analüüsimist ning meeldejätmist

vajava materjali lugemiskiiruseks kohtupraktikas (sh kriminaalasjades) peetakse 200 lk-d

(1 toimik) päevas, mistõttu esinduse ettevalmistamiseks kulunud hageja esindaja ajakulu 3

istungi esinduse ettevalmistamiseks kokku 9,3 tundi (3,1 tundi istungi kohta) ei ole ühelgi

juhul ülemäärane, arvestades tsiviilasja materjalide mahukust. Kolleegium nõustub

hagejaga selles osas, et tegemist on detailiderohke õigusvaidlusega ning ringkonnakohtu

hinnangul saab põhjendatuks pidada esimese kohtuistungi toimumise ettevalmistamiseks

kuni 3 töötunnist ajakulu. Kuid teine kohtuistung toimus juba kahe kuu möödudes, mistõttu

ei ole põhjendatud kohtuistungi ettevalmistamiseks suurem ajakulu, kui 1 töötund. Samuti

nõustub ringkonnakohus maakohtuga kolmanda kohtuistungi ettevalmistamiseks

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga vastavalt kohtupraktikale, s.t 1 töötund, kuna ka hageja

ise on nentinud, et tegemist oli vaid kohtuvaidlustega.

Kõige eelneva kokkuvõtteks on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata hageja

esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 12,2 töötunni (12 h ja 10 min) ulatuses,

mistõttu tuleb vastavas ulatuses muuta maakohtu hageja menetluskulude põhjendatuks ja

vajalikuks peetud otsustust. Maakohus pidas põhjendatuks hagejale osutatud põhjendatud

ja vajalikku õigusabi kokku 40 h ja 54 minutit, seega muudab ringkonnakohus hageja

menetluskulude taotluse rahuldamise ulatust ning määrab, et hageja menetluskulude taotlus

rahuldatakse õigusabikulude osas 53 h ja 4 minuti ulatuses (40 h ja 54 min + 12 h ja 10

min). Hageja esindaja töötunni hinnaks on 96 eurot, mis teeb hageja põhjendatud ja vajalike

õigusabikulude suuruseks 5 094.40 eurot (53 h ja 4 m x 96 eurot). Lisandub riigilõiv 1 800

eurot. Ringkonnakohtu hinnangul

on kokku hageja esindaja

menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus põhjendatud summas 6 894.40 eurot (1 800 + 6 094.40),

mistõttu tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jätta rahuldamata

3 366.40 euro ulatuses (hageja taotletud 10 260.80 eurot – rahuldatud osa, s.o 6 894.40

eurot).

62. Kostja maakohtu poolt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vaidlustanud ei ole,

mistõttu on kostja maakohtus põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2 154.15 eurot, mis

vastab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud suurusele.

63. Vastavalt menetluskulude jaotusele, milleks on kostja kanda hageja menetluskuludest

82,06% ja hageja kanda kostja menetluskuludest 17,94%, on menetluskulude jaotumine

järgmine: kostjal tuleb kanda hageja menetluskuludest 5 657.54 eurot (6 894.40 eurost

82,06%) ja hagejale jääb kostja menetluskuludest kanda 386.45 eurot (2 154.15 eurost

17,94%).

64. Kuivõrd menetlusosaliste vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded on

tasaarvestatavad nõuded, tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse resolutsiooni

26(26)

Tsiviilasi nr 2-16-11901

märkida, et kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud summas 5 271.09 eurot (5 657.54

– 386.45). Lisaks tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

65. Kuna ringkonnakohus rahuldas nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse

osaliselt, on põhjendatud apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

Kolleegiumi

hinnangul

puudub

käesolevalt

vajadus

apellatsiooniastme

menetluskulude proportsionaalseks jaotamiseks vastavalt kaebuste rahuldamise ulatustest,

sest tegemist on mõlema poole esitatud kaebustega, mis on mõlemad osaliselt rahuldatud.

Seega puudub vajadus apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Meeli Kaur

Kaupo Paal