2-18-14842/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TAGASELJAOTSUS)

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

06. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-14842

BB Finance OÜ hagi A F vastu võlgnevuse nõudes

2 885,03 eurot

Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi 19, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin

Palts (e-post jurist@julianius.ee)

Kostja A F (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Mõista A F BB Finance OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1 499,41 eurot, intress

217,22 eurot ja seisuga 03.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 181,08 eurot,

kokku .

Mõista A F BB Finance OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 1 499,41 eurot alates 04.10.2018 kuni

põhivõla tasumiseni.

Jätta hagi rahuldamata osas, milles 03.10.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise nõue ületab 181,08 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

summas 375 eurot (riigilõiv 275 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot).

5.3.

Mõista A F BB Finance OÜ kasuks menetluskuluna välja 68% punktis 5.2.

kindlaks määratud summast, s.o 258,75 eurot.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Asja läbivaatamine

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003 510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

- Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3

sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

- Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

- Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) ning

tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud tähitud kirjaga, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

Hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ) ja kostja vahel

15.11.2016 sõlmitud laenuleping nr 2101678805.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 499,41 eurot, intressi 217,22 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 1 048 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt (1 499,41 eurot) kuni

põhivõla täitmiseni. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

2 (3)

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1

esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 46,3 % aastas, s.o 0,1268 % päevas. Viivisemäär ületab

olulisel määral seadusjärgset viivisemäära. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu

oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis

lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja

VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16).

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja seisuga 03.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras

summas 181,08 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada, sh edasiulatuva viivise nõudes.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu

69% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud

31% ulatuses hageja ja 69% ulatuses kostja kanda.

Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 970

eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 275 eurot ja põhjendatud

õigusabikulu 100 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena

väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud

tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule

teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 258,75 eurot (s.o 69% 375-st

eurost) TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Dina Sõritsa

kohtunik

3 (3)