3-18-2037/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2037

Haldusasi

Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica

Kliinik

kaebused

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

19.10.2018 otsuse nr 203-18-194960 ja otsuse nr 206-18-

194960 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad (vaidlustajad): S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus

Albinea

Vastustaja: Eesti Haigekassa

Kolmas isik I (pakkuja): Osaühing ALMEDA KLIINIK

Kolmas isik II (pakkuja): Osaühing Estmedica Kliinik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S Silmarõõm OÜ taotlus tõendite väljanõudmiseks.

2. Jätta rahuldamata Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik

taotlused võtta asja juurde arstiga G.K sõlmitud töölepingud. Tagastada vastavad

lepingud.

3. Rahuldada osaühingu ALMEDA KLIINIK ja osaühingu Estmedica Kliinik kaebused.

4. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 203-18-

194960 järgmiselt:

4.1. osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr

452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik

pakkumuste vastavaks tunnistamine;

4.2. osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr

452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik

pakkumuste edukaks tunnistamine.

5. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 206-18-

194960 järgmiselt:

5.1. osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr

452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik

pakkumuste vastavaks tunnistamine;

3-18-2037

2(10)

5.2. osas, millega tunnistati kehtetuks Eesti Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr

452 p 1 Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik

pakkumuste edukaks tunnistamine.

6. Mõista solidaarselt S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja menetluskulu Osaühingu

ALMEDA KLIINIK kasuks 1 880 eurot ja Oosaühingu Estmedica Kliinik kasuks 1 880

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Arvestades, et 10-päevane tähtaeg möödub

16.12.2018, mis on puhkepäev, tuleb apellatsioonkaebuse esitada hiljemalt 17.12.2018.

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil,

eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 06.05.2018 riigihangete registris hanketeate (HT), alustades

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihanget viitenumbriga 194960 „Eriarstiabi teenused“.

2. 11.09.2018 tegi hankija otsuse nr 452 Narva linnas ambulatoorse oftalmoloogia teenuse

osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistas

vastavaks Osaühingu ALMEDA KLIINIK, Sihtasutuse Albinea, Osaühingu NARVA KLIINIK, S

Silmarõõm OÜ, Osaühingu SILLAMÄE TERVISEKESKUS, Sihtasutuse Ascoli ja Osaühingu

Estmedica Kliinik pakkumused (otsuse punkt 1). Edukaks tunnistati Osaühingu ALMEDA

KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumused (otsuse punkt 3).

3. S Silmarõõm OÜ ning Sihtasutus Albinea esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustused hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punktide 1 ja 3 tühistamiseks.

4. Vaidlustuste osas tegi VAKO 19.10.2018 otsused nr 203-18/194960 (SA Albinea vaidlustus) ja

nr 206-18/194960 (S Silmarõõm OÜ vaidlustus), millega rahuldas vaidlustused osaliselt:

4.1. Vaidlustusmenetluses nr 203-18/194960 (Sihtasutus Albinea vaidlustus) tunnistas VAKO

kehtetuks hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1 osas, milles tunnistati vastavateks OÜ

ALMEDA KLIINIK, OÜ Estmedica Kliinik ja OÜ SILLAMÄE TERVISEKESKUS pakkumused.

4.2. Vaidlustusmenetluses nr 206-18/194960 (S Silmarõõm OÜ vaidlustus) tunnistas VAKO

kehtetuks hankija 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1 osas, milles tunnistati vastavateks Osaühingu

ALMEDA KLIINIK, Osaühingu Estmedica Kliinik, Osaühingu NARVA KLIINIK ja Osaühingu

SILLAMÄE TERVISEKESKUS pakkumused.

4.3. Mõlemas vaidlustusmenetluses tunnistas VAKO täielikult kehtetuks hankija 11.09.2018

otsuse punkti 3, millega tunnistati edukaks Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu

Estmedica Kliinik pakkumused.

5. Osaühing ALMEDA KLIINIK esitas Tallinna Halduskohtule kaebused VAKO 19.10.2018

otsuste nr 203-18/194960 (haldusasi nr 3-18-2043) ja nr 206-18/194960 (haldusasi 3-18-2037)

tühistamiseks Osaühingu ALMEDA KLIINIK pakkumust puudutavas osas.

6. Osaühing Estmedica Kliinik esitas samuti Tallinna Halduskohtule kaebused VAKO 19.10.2018

otsuste nr 203-18/194960 (haldusasi nr 3-18-2038) ja nr 206-18/194960 (haldusasi 3-18-2039)

tühistamiseks Osaühingu Estmedica Kliinik pakkumust puudutavas osas.

7. Kohus liitis 30.10.2018 määrusega kaebused ühte menetlusse. Menetlusosalisteks halduskohtus

on VAKO-le esialgse vaidlustuse esitanud S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus Albinea (kaebajad), Eesti

Haigekassa (vastustaja) ning Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik

3-18-2037

3(10)

(kolmandad isikud). 06.11.2018 määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik seisukohad

8. Osaühing ALMEDA KLIINIK ja OÜ Estmedica Kliinik (pakkujad) ei nõustu VAKO

seisukohaga, et nende pakkumused ei vasta Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297

„Riigihanke väljakuulutamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse

kuuluvate teenuste loetelu, nende osutamise kohad ja mahtude kinnitamine” lisa 6 „Pakkumuse

vorm ambulatoorses arstiabis“ (edaspidi Lisa 6) tingimustele, põhjusel, et arsti G. K. (G.K)

nõusolek ei ole nõuetekohane. Samuti ei nõustu pakkujad VAKO seisukohaga, et Eesti Haigekassa

(edaspidi hankija) ei ole, vastavalt Otsuse 297 lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi

rahastamise lepingu sõlmimiseks eriarstiabi osutajatega” (edaspidi Kord) punktile 6.1, kontrollinud

nende pakkumuste vastavust1.

8.1. Lisas 6 on esitatud nõue, mille kohaselt tuleb juhul kui pakkumuses nimetatud arst ei ole

märgitud teenuse osutaja tegevusloal, esitada tema kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise

kohta alates 01.10.2018. Kui sellist nõusolekut ei ole pakkumusele lisatud, siis pakkumuses

esitatud tervishoiutöötajat hindamisel ei arvestata.

8.2. Pakkujad lisasid oma pakkumustele arsti G.K kirjaliku nõusoleku tööle asumise kohta alates

01.10.2018. Asjaolu, et nõusolekus ei märkinud G.K ekslikult tööandja nime, vaid üksnes

tegevuskoha aadressi, Aasa 4, Narva, ei muuda nõusolekut mittevastavaks. Kuivõrd nõusolek oli

lisatud pakkumustele, arvestas hankija õigesti, et nõusolek on antud konkreetsetele pakkujatele.

8.3. Hankija on vastavalt Korra punktile 6.1 kontrollinud pakkumuste vastavust, seda asjaolu

kinnitavad hankija küsimused, mis olid esitatud pakkujatele seoses sellega, mis kell, arstid sh arst

G.K, hakkavad teenuseid osutama. Hankija poolt polnud ette nähtud nõusoleku kohustuslikku

vormi, mille järgimata jätmine võinuks kaasa tuua pakkumuste mittevastamise hanke

dokumentidele.

8.4. VAKO järeldus, et G.K ei ole oma nõusolekus väljendanud tahet asuda alates 01.10.2018 tööle

just pakkujate juurde, ei ole õige. On mõistlik, et kui pakkuja lisab oma pakkumuse juurde G.K.

nõusoleku tööle asumise kohta alates 01.10.2018.a, siis seda tuleb hinnata selliselt, et nõusolek on

antud konkreetsele pakkujale. VAKO ei tuvastanud, et pakkujad oleksid esitanud oma pakkumuses

valeandmeid, seega VAKO siiski tunnistab, et pakkumusele oli lisatud G.K allkirjastatud nõusolek.

8.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt toob otsene tahteavaldus,

milles sõnaselgelt avaldub tahe, kaasa õigusliku tagajärje. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt väljendub

kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. G.K tegi oma

kirjalikus nõusolekus kaudse või pigem otsese tahteavalduse, milles sõnaselgelt avaldas, et alates

01.10.2018 asub ta tööle aadressil Aasa 4, Narva, kus tegutsevad mõlemad pakkujad. Seega on G.K

tahteavaldus suunatud pakkujatele ja see kehtib käesoleva ajani.

8.6. Käesolevaks hetkes on arst G.K pakkujate juurde tööle asunud, mis veelkord kinnitab, et G.K

nõusolek oli suunatud just pakkujatele. Pakkujad taotlevad sõlmitud töölepingute tõenditena

haldusasja materjalide juurde võtmist.

9. VAKO on otsustes märkinud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatav mh ka

põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust asuda välja selgitama pakkuja võimekust. VAKO

leidis, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus, et arstide praegune töökoormus ei võimalda

1 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p-id 8.5 ja p 9.1 ning otsuse nr 206-18-194960 p-id 11.5 ja 12.1

3-18-2037

4(10)

vastavaid ravijuhtusid teenindada, on õigustatud küsimus Korra punkti 8 rakendamata jätmisest2.

Sellise VAKO seisukohaga pakkujad ei nõustu järgmistel põhjustel:

9.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 190 lõike 3 kohaselt vaidlustuse eseme määrab vaidlustuse nõue

ja vaidlustuse alus. Vaidlustuskomisjon ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole

vaidlustuses esitatud, ega ületada nõude piire. VAKO on rikkunud RHS § 190 lõike 3 nõuded, sest

selliseid põhjendusi vaidlustustes toodud ei ole.

9.2. Otsuse nr 452 punktis 2 kinnitas hankija hindamise tulemused (Otsuse 452 Lisa 2). Otsuse

452 punkti 2 ei ole VAKO-le esitatud vaidlustuses vaidlustatud. Seega ei saa hankija pakkumuste

edukaks tunnistamise otsust vaidlustada ja tunnistada kehtetuks pakkumustes esitatud arstide arvu

ja nende töökoormuste hindamise seisukohalt.

9.3. VAKO seisukoht on ebaõige ka sisuliselt ning see on vastuolus VAKO otsuste eelnevate

järeldustega, milles VAKO asus seisukohale, et puudub alus pakkumuste tagasilükkamiseks

põhjusel, et pakkumuses toodud arstide arv pole piisav pakutud ravijuhtude osas teenuse

osutamiseks3. Seega, ühelt poolt VAKO arvab, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on

vaidlustatav mh ka põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust ja asunud välja selgitama pakkuja

võimekust. Teiselt poolt aga rõhutab, et riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, et

pakkumuses esitatud arstide arv peab täpselt vastama optimaalsele koormusele ja pakutavale

ravijuhtude arvule ning hanke alusdokumentides puudub alus neil põhjustel pakkumuse

tagasilükkamiseks.

9.4. Hankija poolt esitatud selgitustes ei ole märgitud, et hankija mingil viisil reguleeriks ühe arsti

töökoormust ühes aastas või kontrolliks arsti töövõimekust, sh siis kui arst töötab ka teistes

asutustes. Riigihanke alusdokumentides puudub keeld, et arst ei saaks täita 1,5 või 2,0 või isegi 2,5

ametikohta ning ei või teha aastas rohkem, kui näeb ette optimaalne koormus.

9.5. Isegi kui jätta arvestamata tervishoiutöötaja G.K., täidavad ka sel juhul pakkujad pakkumuses

esitatud teenuste mahu teise 2 arstiga, kui nad hakkavad tööle 1,5 ametikohal. Näiteks pakkumuses

esitatud dr Ž. on täitnud aastal 2017 kokku 6 824 ravijuhtu. Pakkujad on seega valmis pakkumustes

esitatud teenuste mahu ulatuses lepingut täitma ning hankijal pole vajadust algatada läbirääkimisi

ravijuhtude arvu vähendamiseks. Isegi kui hankijal tekiks kahtlus pakkujate võimekuses, ei ole see

asjaolu pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse tühistamiseks. Sel juhul peaks hankija lihtsalt

pidama läbirääkimisi ravijuhtude arvu vähendamise üle. VAKO on ka ise otsuses viidanud, et

Korrast ei tulene, millises menetluse etapis peaks Korra p-i 8 rakendamine toimuma.

10. Täiendavalt märgivad pakkujad, et vaidlustajad, S Silmarõõm OÜ ja Sihtasutus Albinea on

kohtule esitatud vastuses toonud välja ka põhjendused, mille nad esitasid VAKO-le, kuid millega

VAKO ei nõustunud. Kuivõrd vaidlustajad ei vaidlustanud VAKO otsuseid, peaks halduskohus

need põhjendused jätma tähelepanuta. Samuti peaks kohus jätma tähelepanuta need põhjendused,

mida ei olnud üldse esitatud VAKO-le esitatud vaidlustustes.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja, Eesti Haigekassa, nõustub pakkujate poolt esitatud kaebustes toodud

seisukohtadega ja taotleb kaebuste rahuldamist.

11.1. Pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Pakkumustes on

märgitud pakutav eriala, teenuse osutamise koht, pakutav ravijuhtude arv. Samuti on esitatud

teenuse osutamise kohta andmed, mille alusel hankija hindab esitatud pakkumuste kooskõla

riigihanke alusdokumentidega.

2 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 9.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 12.2

3 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 8.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 11.3

3-18-2037

5(10)

11.2. Vastustaja mõistis G.K nõusolekut nii, nagu pakkujad on kaebustes märkinud. G.K on andnud

nõusoleku asuda alates 01.10.2018. a tööle tegevuskohal Aasa 4, Narva. Töökoormust nõusolekus

ei märgitud ja seda ei pidanud ka tegema. Vastustaja mõistab nõusolekut nii, et 01.10.2018 asub

G.K tööle edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja juurde. Mõlema pakkuja tegevuskoht

on Narvas Aasa tn 4. Seega vastustaja eeldab, G.K asub tööle neist vähemalt ühe juurde, kuid

välistada ei saa ka mõlema juurde tööle asumist.

11.3. Pakkujad suudavad sõlmitavat ravi rahastamise lepingut täita pakkumuses esitatud

tingimustel. Vastustaja on selles osas esitanud pakkujatele täpsustavad küsimused. Mõlemad

pakkujad on selgitanud, et juhul, kui tekib ülekoormus patsientide vastuvõtul õhtusel ajal, võtavad

nad lisaks tööle sama kvalifikatsiooniga arst–oftalmoloogi, nagu on märgitud nende pakkumuses

(vt punkti 2.4.). Vastustaja on veendunud, et seda teevad pakkujad ka juhul, kui pakutava mahu

täitmiseks on vaja tööle võtta uusi arste ja need arstid vastavad pakkumuste punktis 2.1. toodud

tingimustele.

11.4. Vastustaja sõlmib ravi rahastamise lepingu hankes edukaks osutunud pakkujatega, kelleks on

tervishoiuteenuse osutaja kui juriidiline isik, mitte füüsilisest isikust üksikarst. Lepingus ei lepita

nimeliselt kokku teenust osutavaid tervishoiutöötajaid. Vastustaja jaoks on oluline, et kindlustatud

isikule teenust osutav tervishoiutöötaja on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris

lepingupartneri juures.

11.5. Seega ei pidanud vastustaja vajalikuks läbirääkimiste pidamist Korra p 8 kohaselt, sest

vastustajal ei tekkinud Otsuse 452 tegemise ajal põhjendatud kahtlust pakkujate võimekuse osas

osutada teenust pakkumuses märgitud ravijuhtude ulatuses.

11.6. Vastuseks Sihtasutuse Albinea poolt kohtule esitatud seisukohtadele selgitab vastustaja, et ei

nõustu väitega, et vastustajal tekkisid kahtlused pakkujate võimekuses pakkumusi täita. Vastustajal

ei tekkinud kahtlusi pakkujate võimekuses, vaid ta palus selgitusi kolmandate isikute pakkumuses

märgitud arstide õhtuti pärast kella 18.00 või nädalavahetusel töötamise kohta (pakkumuse punkt

3.1.3.). Selgituse küsimine oli vajalik pakkumuste hindamiseks. Vastustaja peab vajalikuks

veelkord rõhutada, et riigihanke alusdokumentide kohaselt ei pidanud pakkujad esitama andmeid

arstide töökoormuse kohta, samuti ei pidanud nad esitama andmeid arstide teiste tööandjate kohta.

S Silmarõõm OÜ seisukoht

12. S Silmarõõm OÜ peab kohtule esitatud kaebusi põhjendamatuks ja vaidleb nendele vastu ning

jääb täies ulatuses VAKO-le esitatud vaidlustuses toodud seisukohtade juurde.

12.1. G.K nõusolek ei vasta riigihanke alusdokumentidele, sest sellest ei nähtu, millise tööandja

juures G.K tööle asub ega seda, kelle pakkumusele lisamiseks nõusolek on antud. See, et nõusoleku

kohustuslikku vormi ei olnud antud, ei oma tähendust, sest vaidlus puudutab tahteavalduse sisu,

mitte vormi. Nõusoleku sisust ei nähtu tahteavaldust asuda tööle pakkujate juures.

12.2. VAKO ei ole rikkunud RHS § 190 lg 3 sätteid, sest S Silmarõõm OÜ taotles vaidlustuses

alternatiivselt Otsuse nr 452 tühistamist seoses sellega, et pakkujad ei ole võimelised osutama

teenust pakkumustes märgitud ulatuses. Seega on S Silmarõõm OÜ vaidlustuses käsitlenud

pakkumuse edukaks tunnistamise alusena hankija tegematajätmist pakkujate võimekuse välja

selgitamisel.

12.3. VAKO otsus ei ole vastuoluline. VAKO tühistas edukaks tunnistamise otsuse üksnes

põhjusel, et VAKO leidis eelnevalt, et G.K nõusoleku mittevastavuse tõttu tuleb tühistada

pakkujate vastavaks tunnistamise otsus. Alles seejärel märkis vaidlustuskomisjon, et hankija on

jätnud rakendamata Korra p-i 8 ja kontrollimata pakkujate võimekuse ning need asjaolud on

vaidlustatavad. S Silmarõõm OÜ nõustub Vaidlustuskomisjoniga, et hankijal tulnuks välja

selgitada pakkujate võimekus ning selleks tulnuks astuda pakkujatega läbirääkimistesse. Hankija

põhjendused, et tal ei tekkinud kahtlust pakkujate võimekuse osas on lakoonilised ja paljasõnalised.

3-18-2037

6(10)

Pakkujate plaan panna arstid tööle 1,5 koormusega on ebaseaduslik. Pakkujate väide selle kohta,

et dr Ž.a on täitnud aastal 2017 kokku 6 824 ravijuhtu on tõendamata. S Silmarõõm OÜ taotleb, et

kohus nõuaks pakkujatelt või hankijatelt välja tõendid, mis eeltoodud väidet tõendavad.

Sihtasutuse Albinea seisukoht

13. Sihtasutus Albinea (SA Albinea) vaidleb kaebustele vastu. SA Albinea jääb kõikide

vaidlustuses toodud nõuete ja põhjenduste juurde.

14. SA Albinea nõustub VAKO seisukohaga, et hankija ei ole kontrollinud pakkumuste vastavust

alusdokumentidele. Pakkumused ei vasta alusdokumentides esitatud nõuetele ja on vastuolus

riigihangete seaduse üldpõhimõtetega.

14.1. G.K poolt esitatud nõusolek ei vasta Lisas 6 esitatud tingimustele, sellest ei saanud hankija

järeldada, et see on antud tööle asumise kohta mõne pakkuja juures alates 01.10.2018 või pakkuja

juures, kelle pakkumus tunnistatakse edukaks. Nõusolek töötada teatud aadressil ja nõusolek

töötada teatud isiku juures on kaks täiesti iseseisvat ja omavahel sõltumatut tahteavaldust. Seega ei

olnud G.K nõusolek nõuetekohane ja hankija ei saanud sellega arvestada. Mitte ühestki

dokumendist ei nähtu, et hankija oleks võtnud selle mittevastavuse osas mingit seisukohta, seega

ei ole hankija kontrollinud pakkumuste vastavust.

14.2. Pakkujate poolt viidatud TsÜS § 68 lg 1 käesolevas asjas ei kohaldu, kuna see puudutab

tahteavaldusi väljendamise vormi ja mitte sisu. G.K nõusolekut asuda tööle aadressil Aasa 4, Narva

saabki pidada otseseks tahteavalduseks asuda tööle konkreetsel aadressil ja mitte konkreetse

pakkuja juurde. Seda eriti olukorras, kus aadressil Aasa 4, Narva tegutseb vähemalt 4 ettevõtet ning

lisaks saab G.K osutada teenuseid enda äriühingu kaudu või FIE-na.

15. SA Albinea nõustub ja ühineb VAKO otsuses väljendatud seisukohaga, et pakkumuste edukaks

tunnistamise otsus on vaidlustatav mh ka põhjendusel, et hankija pole kasutanud õigust ja asunud

välja selgitama pakkujate võimekust.

15.1. Hankija on hankedokumentides selgitanud, et arsti ametikoha täiskoormusele vastav

optimaalne ravijuhtude arv aastas on 3595, arvestades, et aastas on 222,5 tööpäeva, kestusega 8

tundi ning keskmise vastuvõtu pikkus on 20 minutit. Seega selleks, et teenus saaks osutatud

optimaalse koormuse tingimustes, peaks seda 16 178 ravijuhu puhul osutama vähemalt 5 arsti.

Käesoleval ajal saaks tegelikult lähtuda ainult asjaolust, et koormus 16 178 ravijuhu osas jaguneb

maksimaalselt kahe arsti vahel, mis tähendab ühe arsti 2,5 optimaalset koormust ehk sisuliselt 20

tundi tööpäevas. Ei ole eluliselt usutav, et inimene suudaks töötada aasta jooksul iga päev 20 tundi.

15.2. Hankija tunnistab ise oma vastuses, et tal tekkisid kahtlused selles, kas pakkujad on

võimelised vastavas ulatuses vastavate arstidega teenust pakkuma. Sellele viitavad hankija poolt

pakkujatele esitatud küsimused. Kuna hankija nõudis pakkujatelt andmeid ravijuhtude arvu ja

teenust osutatavate arstide kohta, siis see nõue on muutunud riigihangete osaks ja väide, et need

andmed ei oma tähtsust on asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta.

15.3. Pakkujatel tuli esitada oma seisukoht selle kohta, kui palju ravijuhte nad saavad teenindada

pakkumuses toodud arstide abiga. Tulenevalt sellest tuleb analüüsida, kas on eluliselt usutav ja

mõistliku kõrvaltvaataja jaoks arusaadav, et riigihankes pakkumustes märgitud arstid on

võimelised teenindama pakkumuses toodud ravijuhte või mitte.

16. Pakkumuste edukaks tunnistamise otsus ei ole õige ka põhjusel, et tegemist on seotud

ettevõtetega ja see asjaolu on hankemenetlust mõjutanud. Seotud isikud on saanud omavahel

kontrollida pakkumuste esitamist ja kooskõlastada hankijale esitatavaid andmeid, tagamaks võrdse

punktisumma saamise ja arvestada muuhulgas liisuheitmise võimalusega. Tegemist on konkurentsi

kahjustava kokkuleppega, samuti valeandmete esitamisega, sest pakkumuses nimetatud ühed ja

samad arstid ei ole võimelised pakutud ravijuhtumeid teenindama.

3-18-2037

7(10)

17. SA Albinea taotleb riigihanke nr 194960 kehtetuks tunnistamist, sest liisuheitmise

korraldamisel ja läbiviimisel on rikutud RHS-i nõudeid. Hankedokumentides ei ole toodud

liisuheitmise korda ega tingimusi, on vaid üldsõnaline märge liisuheitmise võimaluste kohta.

Liisuheitmine riigihankes peab vastama riigihangete üldistele nõuetele ehk see peab olema

läbipaistev, otstarbekas. Liisuheitmise kord peab kohtlema isikuid võrdselt ehk kõikidel peavad

olema võrdsed võimalused saada liisuheitmise tulemusena riigihanke võitjaks. Need nõuded ei ole

täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotlused tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde lisamiseks

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. S Silmarõõm OÜ on esitanud taotluse pakkujatelt või hankijalt tõendite välja

nõudmiseks, millest nähtuks dr Ž. poolt 2017. aastal käsitletud ravijuhtude arv. Pakkujad on

esitanud taotluse arstiga G.K sõlmitud töölepingute asja juurde võtmiseks.

19. Jätan mõlemad taotlused rahuldamata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult

sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust.

19.1. S Silmarõõm OÜ taotlusest nähtuvalt on dr Ž. poolt 2017. aastal käsitletud ravijuhtude arvu

tõendavad dokumendid olulised seonduvalt võimekusega osutada raviteenust pakkumustes

näidatud ulatuses. Kuivõrd nimetatud küsimus ei ole asja lahendamisel asjakohane käesoleva

otsuse punktis 26 toodud põhjendustel, ei oma need tõendid asja lahendamisel tähtsust ja vastav

taotlus tuleb jätta rahuldamata.

19.2. Tulenevalt HKMS § 158 lõikest 2 hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu saab hankija tegevust pakkumuste

vastavuse kontrollimisel, samuti Otsuse nr 452 õiguspärasust hinnata nende tõendite ja

dokumentide pinnalt, mis olid olemas hiljemalt Otsuse nr 452 tegemise aja seisuga. Hilisemalt

sõlmitud töölepingud ei oma seega käesoleva asja lahendamisel tähendust ja need tuleb pakkujatele

tagastada.

Kohtu seisukohad vaidlusaluste küsimuste osas

20. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leian, et

kaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

21. Kohtule esitatud kaebustes taotlevad pakkujad VAKO otsuse tühistamist osas, milles VAKO

otsustas rahuldada S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Eesti

Haigekassa juhatuse 11.09.2018 otsuse nr 452 punkti 1, pakkujate pakkumuste vastavaks

tunnistamise osas, ja punkti 3, millega tunnistati pakkujate pakkumused edukaks.

22. Selguse huvides toon siinkohal veelkord välja hankija dokumendid4, millest tuleb asja

lahendamisel juhinduda:

22.1. Eesti Haigekassa juhatuse 26.06.2018 otsuse nr 297 „Riigihanke väljakuulutamine ravi

rahastamise lepingute sõlmimiseks eriarstiabis, riigihankesse kuuluvate teenuste loetelu, nende

osutamise kohad ja mahtude kinnitamine” (Otsus 297);

22.2. Otsuse 297 lisa 3 „Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks

eriarstiabi osutajatega” (Kord);

4 Dokumendid on avaldatud riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/722432/documents?group=B

3-18-2037

8(10)

22.3. Otsuse 297 lisa 6 „Pakkumuse vorm ambulatoorses arstiabis“ (Lisa 6);

22.4. Otsuse 297 lisa 9 „Ravi rahastamise lepingu miinimummahud ja nende arvestus“ (Lisa 9);

23. Lisas 6, millega hankija kehtestas pakkumuste vormi, oli nõue, et pakkuja märgiks ära teenuse

osutamise kohas pakutava teenuse osutamisega seotud tervishoiutöötajad (Lisa 6 p 2). Seejuures,

juhul kui pakkumuses nimetatud tervishoiutöötaja ei ole märgitud teenuse osutaja tegevusloal, tuli

pakkumusele lisada selle tervishoiutöötaja kirjalik nõusolek pakkuja juures tööle asumise kohta

alates 01.10.2018. Nõusoleku esitamata jätmise korral ei saanud esitatud tervishoiutöötajat

arvestada (Lisa 6 lõpuosas toodud märkuste p 1).

24. Pakkujad esitasid koos oma pakkumustega arsti G.K kirjaliku nõusoleku, mis sisaldas kinnitust,

et G.K nõustub alates 01.10.2018 asuma tööle oftalmoloogia teenuse osutamiseks tegevuskohal

Aasa 4, Narva. Nõusolekus ei olnud märgitud tööandja nime, vaid üksnes tegevuskoha aadress.

25. Nõustun siinkohal pakkujate ja hankija seisukohtadega, et pelgalt asjaolust, et nõusolek ei

sisaldanud tööandja nime, ei saa järeldada, et nõusolek ei vasta hankedokumentidele.

25.1. Asja materjalide juures olevas G.K nõusolekus on märgitud nõusoleku andnud arsti nimi;

tema tervishoiutöötjate registri kood; kuupäev, millest alates ta nõustub tööle asuma; teenus, mida

ta osutab (oftalmoloogia) ning tegevuskoha aadress. Nõusolek oli lisatud pakkumustele, milles oli

tervishoiuteenuse osutajana märgitud mh G.K.

25.2. Seega, kui vaadelda esitatud nõusolekut koos pakkumusega, on mõistlik eeldada, et G.K poolt

on antud kirjalik nõusolek asuda tööle just nende pakkujate juures, kelle pakkumusele nõusolek oli

lisatud. Seda enam, et pakkujad, kellele G.K nõusoleku andis, tegutsesid ka pakkumuste esitamise

hetkel nõusolekus viidatud tegevusaadressil Aasa 4, Narva. Hankija jaoks oli nõusolek arusaadav

ning seega ei saa hankijale ette heita Korra p 6.1 rikkumist.

25.3. Korra p 6.2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ja pakkuja ei esita tähtajaks nõutud selgitust või kui

pakkuja selgituste põhjal ei ole üheselt võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega, isegi juhul kui hankijal oleks nõusoleku pinnalt

tekkinud küsimus sellest, millist tööandjat nõusolekus on silmas peetud, ei tähendaks see

ilmtingimata pakkumuste tagasilükkamist. Hankijal oleks sel juhul olnud võimalik paluda

pakkujatel nõusolekut täpsustada Lisa p 6.2 alusel.

25.4. Korra p 6.3 kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tööandja nime märkimata

jätmine ei ole minu hinnangul selline sisuline kõrvalekalle, mis tingiks pakkumuse mittevastavaks

tunnistamise. Seda iseäranis olukorras, kus hankija ei olnud kehtestanud nõusoleku vormi ning

nõusoleku ja pakkumuse sisus ei ole vastuolusid. Seega saab pakkumused lugeda vastavaks ka

korra p-st 6.3 juhindudes.

26. Jätan tähelepanuta menetlusosaliste seisukohad seonduvalt Korra punkt 8 rakendamisega ning

sellest tulenevalt ka pakkujate võimekusega osutada raviteenust pakkumustes näidatud ulatuses.

Need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Vaidlustatud VAKO otsustest5

nähtuvalt rahuldas VAKO esitatud vaidlustused üksnes põhjendusel, et pakkujate poolt esitatud

pakkumused ei olnud nõuetekohased ja hankija jättis pakkumuste vastavuse kontrollimata.

Täiendavalt viitas VAKO küll võimalusele esitada vaidlustus ka Korra p 8 rakendamisega

seonduvalt, kuid samas ei nähtu VAKO otsusest, et Korra p 8 rakendamata jätmine oleks

vaidlustuste rahuldamise aluseks ning et VAKO oleks selles osas sisulise seisukoha võtnud. Seda

ei saanud VAKO tulenevalt RHS § 190 lg-st 3 tulenevalt ka teha, sest vaidlustustes ei käsitletud

Korra p-i 8 rakendamata jätmisega seonduvaid küsimusi.

5 VAKO otsuse nr 203-18-194960 p 9.3 ning otsuse nr 206-18-194960 p 12.2

3-18-2037

9(10)

27. S Silmarõõm OÜ ning SA Albinea ei ole VAKO otsuseid vaidlustanud. Samas on nad

kohtumenetluse käigus rõhutanud, et jäävad kõigi VAKO-le esitatud vaidlustustes toodud

põhistuste ja taotluste juurde. Leian, et ka vaidlustuste muud põhjendused (pakkujate omavaheline

seotus, pakkujate võimekus ja sellest tulenevalt väidetav valeandmete esitamine pakkumuses kui

pakkumuste kõrvaldamise alus) ei anna alust pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsuste tühistamiseks (Otsuse 452 punktid 1 ja 3). Nõustun siinkohal VAKO otsuses toodud

seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt pean vajalikuks märkida järgmist.

27.1. Asjaolu, et pakkujad olid seotud ettevõtjad, ei ole iseenesest hankemenetlusest kõrvaldamise

aluseks. Hankedokumendid ei välista seotud ettevõtjate osalemist hankes ning selline piirang ei

oleks mingil määral ka põhjendatud. Küll aga on Korra p 4.3 kohaselt hankijal õigus pakkuja RHS

lg 4 p-i 5 alusel hankemenetlusest kõrvaldada konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu. Käesoleval

juhul ei ole tõendatud, et pakkujate puhul sellisele kokkuleppele viitavaid asjaolusid esineks.

27.2. Samuti ei ole hankest kõrvaldamise aluseks asjaolu, et pakkujad nimetasid pakkumuses samu

arste või et nende arstide väidetav töökoormus ei võimalda neil tegelikult sellises mahus teenust

osutada. Hanke alusdokumentidest ei tulene sellesisulist kõrvaldamise alust. Selleks ei ole ka

sisulist vajadust, sest hankeleping sõlmitakse juriidilisest isikust tervishoiuteenuse osutajaga ning

lepingus ei lepita kokku, et teenust osutavad konkreetsed arstid. Sellist kokkulepet ei saagi sõlmida,

sest hankelepinguga ei saa kohustada konkreetseid tervishoiutöötajaid just selle juriidilisest isikust

tervishoiuteenuse osutaja juures töötama. Lepinguga võtab juriidilisest isikust tervishoiuteenuse

osutaja endale kohustuse teenindada teatud konkreetse arvu ravijuhtusid aastas ning see, kui palju

tervishoiutöötajaid ja keda täpselt ta selleks tööle võtab, on konkreetse teenuse osutaja otsustada.

Lisaks tuleb märkida, et üksnes pakkumuses nimetatud arstide töökoormusest ei saa teha järeldust,

et pakkujal puudub teenuse osutamise võimekus pakkumuses toodud mahus teenust osutada, sest

osa tööst ravijuhtude täitmisel tehakse ära meditsiinilise õe poolt iseseisvalt.

28. S Silmarõõm OÜ on esitanud täiendavalt vastuväited seoses liisuheitmise korraldamisega,

leides, et liisuheitmist ei saanud läbi viia, sest hankedokumentides ei ole ette nähtud liisuheitmise

korda ega tingimusi. S Silmarõõm OÜ on seisukohal, et kuna hankedokumentides ei olnud

sätestatud liisuheitmise korda, ei saanud S Silmarõõm OÜ selle korraga arvestada ega vajadusel

vaidlustada.

28.1. HKMS § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele kui ta on

jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et S Silmarõõm OÜ

ei

ole

hankedokumente

vaidlustanud

ja

nende

vaidlustamise

tähtaeg

on

möödas.

Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega

(RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega.

28.2. Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele

kui ka hankijale. Seega ei saa S Silmarõõm OÜ käesoleval hetkel tugineda hankedokumentide

õigusvastasusele.

29. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebused tuleb rahuldada ning VAKO otsused tuleb tühistada

käesolevas asjas kaebuse esitanud pakkujaid puudutavas osas.

Menetluskulud

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas

olukorras, kus menetlus algas S Silmarõõm OÜ ja SA Albinea poolt vaidlustuse esitamisega, on S

Silmarõõm OÜ ja SA Albinea käsitletavad kaebajatena, kelle kahjuks on otsus tehtud. Osaühing

ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on käsitletavad vastustaja poolel menetluses

osalenud isikutena, kelle kasuks on otsus tehtud.

31. Osaühing ALMEDA KLIINIK ja Osaühing Estmedica Kliinik on esitanud taotluse mõista S

Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja menetluskulud kokku 4 480 eurot. Menetluskulud

3-18-2037

10(10)

jagunevad mõlema isiku vahel võrdselt. Ühe isiku menetluskulu on seega 2 240 eurot ja see

koosneb järgmisest: riigilõiv 1280 eurot ning lepingulise esindaja tasu õigusabi eest 960 eurot (koos

käibemaksuga).

31.1. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud materjalidega

tutvumises, analüüsimises ja kaebuste ettevalmistamises. Kokku on kohtule esitatud 4 kaebust,

mis on liidetud ühte menetlusse. Iga kaebusega seonduvalt on õigusabiteenusele kulunud 4

töötundi, kokku 16 töötundi (4x4). Ühe töötunni tasu on 120 eurot (koos käibemaksuga). Minu

hinnangul on haldusasja mahtu, keerukust ning kaebuste sisu kattuvust arvestades põhjendatud

välja mõista õigusabikulu kokku 10 töötunni ulatuses ehk 1200 eurot (kummagi kasuks 5 töötunni

ulatuses ehk 600 eurot). Välja mõistmisele kuulub ka tasutud riigilõiv kokku summas 2560 eurot

(2x1280).

31.2. Seega kuulub solidaarselt S Silmarõõm OÜ-lt ja SA-lt Albinea välja mõistmisele

menetluskulu Osaühingu ALMEDA KLIINIK ja Osaühingu Estmedica Kliinik kasuks kokku

3 760 eurot (1200+2560), mis jaguneb võrdselt mõlema isiku vahel (kummagi kasuks 1880 eurot).

Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)