2-18-6857/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-6857

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-6857

Tsiviilasi

Juri Kagani hagi Rain Ojaveeri vastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

4328 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Juri Kagan (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli tn 8, Tartu; e-

post: info@tarmopilv.ee)

Kostja Rain Ojaveer (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo

(Advokaadibüroo

LMP

OÜ,

Soola

8,

Tartu;

e-post:

piret.pallo@lmp.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

eelistung 17. august 2018. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Juri Kagani kanda.

3. Määrata Rain Ojaveeri menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista Juri Kaganilt Rain

Ojaveeri kasuks välja 1152 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Juri Kagan esitas 2.05.2018 Tartu Maakohtule hagi Rain Ojaveeri vastu kahjuhüvitise 4328

euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Juri Kagan (edaspidi: hageja või ostja) ja Rain

Ojaveer (edaspidi: kostja või müüja) sõlmisid 14.03.2018 sõiduki Mercedes Benz GL450

registreerimisnumber XXX (nüüd vahetatud: XXX), VIN-kood XXX müügilepingu. Sõiduki

valdus anti üle samal päeval.

Kasutatud autodele kohaselt vahetas ostja kohe peale auto ostu 14.03.2018 autol mootoriõli

ning õlifiltri. Sellele vaatamata süttis järgmisel päeval auto armatuuril punane nn õlituli, mis

andis märku, et auto õlitamisega esinevad probleemid. Peale punase tule süttimist armatuuril

pöördus ostja autoga diagnostikasse, enne mida võttis ta ühendust müüjaga ning tegi talle

ettepaneku diagnostikasse kaasa tulemiseks. Müüja keeldus ostja ettepanekust väites, et auto

üleandmisel seda probleemi ei olnud ning autoga oli kõik korras. Diagnostikas anti ostjale auto

kohta hävitav hinnang, millest selgus, et autot on väga halvasti hooldatud – pikema perioodi

vältel pole mootorit hooldatud, mootoriõli pole vahetatud jms. Diagnostika arve kohaselt

automootor töötas ebaühtlaselt ning vajas kapitaalremonti. Diagnostika kohaselt vajas

vahetamist mootorikett ning kolvidele ja muudele mootori elementidele oli vajalik teostada

hooldustöid, kuid ilma mootorit avamata diagnostikas seda täpsustada ei osatud. Diagnostikas

selgus ka tõsiasi, et mootorit on juba avatud – plokikaas on korra juba lahti võetud.

Peale diagnostikas käimist võttis ostja müüjaga ühendust, kuna tema jaoks ei olnud normaalne,

et kuigi ostupäeval sai autol vahetatud mootoriõli, esinesid autol probleemid, mille

remontimine oli pöördumatu. Müüja esitas ostjale vastuväite, et ostja on ise oma tegevusega

auto sellisesse seisukorda viinud. Diagnostikas aga selgitati ostjale, et mootorit on võimatu

sellisesse seisu viia 24 tunni jooksul ning viga mootoriga pidi esinema juba varem.

Hagiavaldusele lisatud piltidelt on näha, et auto mootoris on olnud väga vana õli, mis on

seetõttu hakanud põlema ning kleepuma mootori silindrite külge.

Teades, et remont on pöördumatu, kuid autoga midagi ei juhtu, sõitis ostja Võrru ja tagasi,

mille käigus selgus, et autol on meeletu kütusekulu ja mootoril pole jõudu, millest võis

järeldada, et mootori elemendid on oma eluea minetanud. Peale seda pöördus ostja 28.03.2018

autoremonditöökotta Rahvaauto OÜ, kus esitati ostjale esialgne pakkumine, mille kohaselt

vajas auto mootor väljavahetamist. Mootorit remontida polnud rahaliselt mõistlik, kuna selle

maksumus ületaks kordades kasutatud mootoriga vahetamist. Seega otsustati kasutatud, kuid

tehniliselt töökorras mootori tellimise kasuks.

Kuna selgus, et mootorit on korra juba lahti võetud, siis võib järeldada, et müüja oli mootori

seisundist ja sellega kaasnevatest tagajärgedest (mootori kapitaalremont või väljavahetmine)

teadlik, millest võib järeldada automüügi motiive.

Telefonivestluses ostja lepingulise esindajaga väitis aga müüja, et tema sai auto probleemidest

mootoriga teada alles kolm nädalat hiljem peale auto müümist, mis on ilmselgelt vale, kuna

eeltoodust tulenevalt helistas ostja müüjale kohe järgmisel päeval peale müüki ning teavitas

teda autoga esinevatest probleemidest.

Hageja sai Rahvaautolt OÜ-lt hinnapakkumise, mille kohaselt varuosad koos vahetustöödega

lähevad maksma 4328 eurot.

Hageja esitas 24.04.2018 oma lepingulise esindaja kaudu kostjale pretensiooni, milles tegi

ettepaneku hagejale tekitatud kahju kolme päeva jooksul hüvitada. Kostja vastas pretensioonile

27.04.2018 e-kirjaga, milles jäi oma varasema seisukoha juurde ehk kostja ei tunnista ühtegi

hageja nõuet.

Hagi esitamise aja seisuga asus auto lahti võetuna remonditöökojas. 27.08.2018 istungi

toimumise aja seisuga oli tööd tehtud ning hageja oli auto kätte saanud.

Täiendavate tõenditena esitas hageja Autojupid.ee ja Rahvaauto OÜ kinnitused arvete tasumise

kohta.

Kostja seisukoht

2. 11.06.2018 vastuses hagile kostja esitatud nõuet ei tunnista, vaid vaidleb sellele vastu

alljärgnevatel põhjustel.

Vaidlusaluse auto esmase registreerimise aeg on 1.01.2006 ehk müümise hetkeks oli tegemist

üle 12 a vanuse autoga. Samas läbis auto aga enne müüki 19.09.2017 korralise tehnoülevaatuse,

kus autol ei tuvastatud isegi ühtegi väheolulist riket ja puudust – heitgaaside näidud olid korras

ning auto ei tarbinud ülemäärast õli ega kütust. Tehnoülevaatuse kontrollkaardilt nähtub, et

auto oli 2017. a septembrikuus, mil auto läbisõit oli 188 033 km, tehniliselt heas korras.

Vastavalt auto müügikuulutusele portaalis auto24.ee oli auto läbisõidumõõdiku näit 190 000

km ehk pärast tehnoülevaatus sõitis müüja autoga lisaks ca 2000 km. Auto müügihetkel oli auto

samas korras nagu ta oli tehnoülevaatuse läbinult ning kuna auto läbis enne müüki korralise

tehnoülevaatuse, siis puudus kostjal igasugune täiendav alus kahtlusteks, et autoga ei ole kõik

korras.

Auto algne müügihind (soodushind) oli 12 999 eurot, kuid müügileping sõlmiti 11 500 euroga

ehk 1499 eurot odavamalt. Hinna alandamise põhjuseks oli autol kohati esinev rooste ning

vajadus auto amort ära vahetada (kostja andis uue amordi hagejale kaasa). Kostja teavitas

hagejat ka sellest, et kuna tegemist on 12 aastat vana autoga, on auto tegelik kütusekulu 20-25

l/100 km, samas kui tehase poolt märgitud kütusekulu on 18l /100 km. Seega juhtis kostja

hageja tähelepanu talle teadaolevatele puudustele, mille tõttu alandati ka müügihinda.

Hageja käis autot enne ostu kaks korda üle vaatamas. Ostes aga kasutatud auto, peab ostja

silmas pidama, et sellel võib esineda tavapärasest kasutamisest ja amortisatsioonist tingitud

puuduseid, mida ostja saab kontrollida ülevaatuse käigus. Ostja saab enne ostu ise teha

täiendava ülevaatuse ja võimalikud uuringud nii põhjalikult, nagu ta vajalikuks peab ning seda

näiteks ka vastava auto ametlikus esinduses. Hageja poolt nimetatud hiljem avastatud

väidetavad vead oleksid kõik ülevaatuse / kontrolli käigus tuvastatavad ja fikseeritavad.

Käesoleval juhul oli müügiesemeks kasutatud auto ning auto müüdi sellisena nagu see on.

Kasutatud sõidukil võib esineda erinevaid amortiseerumisest ja kasutamisest tingitud puudusi,

eriti kui sõiduki kasutamine on olnud pikaajaline, ilma et tegemist oleks lepingutingimustele

mittevastavusega. Mootori kulumine ja võimalik võimsuse vähenemine on üks amortiseerumise

tunnuseid ning on kasutamisest tingitud normaalne kulumine. Mootori vähenenud võimsus

kasutatud sõidukil ei ole ebatavaline ning esineb ka teistel müüdud asjaga võrreldavatel

kasutatud asjadel.

Vaidlusalust autot oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Müügileping sõlmiti 14.03.2018

ning auto valdus anti üle samal päeval. Rahvaauto OÜ arve nr XXX kohaselt viis Rahvaauto

OÜ diagnostika väidetavalt läbi 21.03.2018, seega nädal pärast valduse üleandmist hagejale.

Samuti jätkas hageja auto kasutamist pärast diagnostikas käimist, sõites autoga Võrru ja tagasi.

Hageja pöördus taaskord autoremonditöökotta väidetavalt 28.03.2018 ehk nädal aega pärast

eelneva diagnostika läbi viimist ning kaks nädalat pärast valduse saamist. Seega oli autot

võimalik eesmärgipäraselt kasutada, sh ka linnadevahelisteks sõitudeks.

Tegelikkuses sai kostja auto väidetavatest probleemidest mootoriga teada alles kolm nädalat

pärast auto müümist, mil hageja teatas kostjale, et mootoriketid tuleb ära vahetada. Selle peale

küsis kostja hagejalt „mida nad siis soovivad, kas seda, et kostja auto tagasi ostaks?“ Hageja

vastas selle peale, et „ei soovi, et kostja auto tagasi ostaks, vaid et maksaks mootorikettide

vahetuse kinni summas ca 700-800 eurot.“

Hageja järeldus, et kostja oli mootori seisundist teadlik, kuna mootorit oli korra juba lahti

võetud, on täiesti meelevaldne ning ebaõige. Kostja ise sõitis vaidlusaluse autoga kuni 15 000

km ning ei ole enda poolsest autoostust kuni hageja poolse autoostuni kunagi mootorit avanud.

Seega ei pidanud kostja teadma, et mootor vajab täiendavat remonti või koguni välja

vahetamist.

Ostja ei ole müüjalt kordagi nõudnud asja parandamist, vaid on esitanud kohe kulutuste

hüvitamise nõude. Ka ei ole hageja olnud nõus kostja ettepanekuga auto tagasi osta, mis oleks

koheselt vastava probleemi lahendanud ning hageja oleks saanud endale sobiliku auto mujalt

osta. Samuti on hageja rikkunud seadusest tulenevat nõuet anda kostjale täiendav mõistlik

tähtaeg oma kohustuse täitmiseks.

Kahjuhüvitise summa on peaaegu pool auto müügihinnast, mistõttu on tegemist ebamõistliku

kuluga võrreldes teiste võimalike õiguskaitsevahenditega, mh lepingust taganemisega hageja

poolt ja auto tagasiostuga kostja poolt, arvestades auto väärtust, vanust ja ostja võimalust saada

auto n-ö oluliste ebamugavusteta mõnelt muult müüjalt.

Hageja täiendavate tõendite osas märgib kostja lõppseisukohtades, et kõik Rahavaauto OÜ

arvel märgitud kaubad ja teenused ei ole seotud väidetava mootoririkkega: nt kliimasüsteemi

hooldus summas 79 eurot, kliimatoru vahetus summas 450 eurot ega ka korralise

autohooldusega seonduv (õli 5w40, filter, süüteküünal, jahutusvedelik, roolivõimendi õli,

automaatkasti õli, käigukasti filtrite komplekt, piduri õli ja nende vahetus) kokku summas 534

eurot ning uue amordi (mille kostja andis hagejale sõiduki ostuga kaasa ning mille ostmiseks

hagejal vajadus puudus) soetamine ja vahetus summas 390 eurot. Mootori vahetuse teenuse

maksumust arvel eraldi välja toodud ei ole, see on arvestatud koos hoolduse, kliimasüsteemi

hoolduse ja tagaamordi vahetusega 950 euro hulka. Kostja hinnangul saab mootori vahetus

nimetatud summast moodustada vaid ca 200 eurot. Seega juhul kui kohus peaks siiski leidma,

et hageja nõue on põhjendatud ning tuvastama sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse

(millega kostja aga ei nõustu), palub kostja kohtul nimetatud asjaolu kahju hüvitise suuruse

määramisel arvesse võtta ning vähendada hageja nõuet vähemalt 2 203 euro võrra.

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on 14.03.2018 sõlmitud müügileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes. Lepingu esemeks on kasutatud sõiduauto

Mercedes Benz GL450 registreerimisnumbriga XXX (nüüd vahetatud: XXX) (edaspidi: auto).

Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu alusel üleantud auto vastas lepingutingimustele ning kas

kostja peab hagejale hüvitama lepingu tingimustele mittevastava auto üleandmisest tekkinud

kahju.

VÕS § 76 lg 4 ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kui ostja on müügilepingu eseme

vastu võtnud, oli täitmine nõuetekohane. Kui ostja soovib tugineda ostetud asjal puuduste

esinemisele, peab ta puuduste esinemist tõendama.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi

lepingutingimustele muu hulgas kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe

puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab

ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda

müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse.

Kui asi ei sobi tavapäraseks kasutusviisiks, on (erikokkuleppe puudumisel) alati tegemist

lepingutingimustele mittevastavusega. Seda tuleb erikokkuleppe puudumisel jaatada isegi

juhul, kui müügilepingu objektiks on kasutatud asi, mille puudused välistavad küll asja

eesmärgipärase kasutatavuse, ent on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades

sellised, mis on sarnase vanusega ning seisundis asjade puhul tavalised (vt Riigikohtu

25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 21). Näiteks on kasutatud auto müümise korral

erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetava kasutuseesmärgi osas

lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille

tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise

ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda (seda sõltumata

asjaolust, kui vana sõidukiga on tegemist ja milline on selle läbisõit). Puudused, mis asja

eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad rooste- või

avariikahjustused, ei kujuta endast siiski lepingutingimustele mittevastavusi § 217 lg 2 p 2

tähenduses ning nende vastavust lepingu tingimustele tuleb täiendavalt kontrollida § 77

kohaselt (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Komm vlj. Tallinn 2007, § 217 komm 3.3.2 (b), lk

43).

VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Antud

juhul müüs kostja hagejale kasutatud auto. Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt

pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige

ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul

lepingitingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja

senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida

sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust.

Näiteks ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise

tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele

mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga

võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. (Samas, § 217 komm 3.3.2 (c), lk 43; vt ka

Riigikohtu 3.05.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00, 31.10.200 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-

00, 7.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).

Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna sõiduki mootor oli oma eluea

minetanud, mistõttu auto oli sisuliselt kasutuskõlbmatu. Hagiavalduse kohaselt enne

müügilepingu sõlmimise kinnitas müüja ostjale, et auto on sõidukorras (hagiavalduse p 3.2).

Kostja vastusest nähtuvalt kostja enda teada andis hagejale üle tehniliselt heas korras auto.

Kostja vastuse kohaselt auto algne müügihind oli 12 999 eurot, kuid müügileping sõlmiti 11

500 euroga. Hinna alandamise põhjuseks oli auto kohati esinev rooste ning vajadus auto amort

ära vahetada (kostja andis uue amordi hagejale kaasa). Kostja teavitas hagejat ka sellest, et

kuna tegemist on 12 aastat vana autoga, on auto tegelik kütusekulu 20-25l/100km, samas kui

tehase poolt märgitud kütusekulu on 18l/100km. Hageja istungil antud selgitustest nähtuvalt

öeldi lepingu sõlmimisel, et amort on vaja ära vahetada. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel

olnuks auto mootori osas mingeid erikokkuleppeid. Seega mootori osas pidi müüdud auto

sobima tavapäraseks kasutusotstarbeks, so igapäevaseks sõitmiseks ning olema vähemalt

keskmise kvaliteediga.

Hagiavalduse kohaselt diagnostikas anti ostjale auto kohta hävitav hinnang, millest selgus, et

autot on väga halvasti hooldatud – pikema perioodi vältel pole mootorit hooldatud, mootoriõli

pole vahetatud jms. Auto mootor töötas ebaühtlaselt ning vajas kapitaalremonti. Muid tõendeid,

peale diagnostika arve, ei ole diagnostika hinnangu kohta kohtule esitatud. Diagnostika arve (tl

11) kohaselt „Mootoris klõbisev heli, kahtlustasime ketiajami kulumist. Mootori lahtivõtmisel

selgus, et silindri seinad ülemäära kulunud. Mootorit ei saa sellisesse seisu viia 24 tunni

möödudes. Viga pidi olemas olema ennem.“ Hagiavaldusele on lisatud ka fotod (tl 14-18),

milledelt hagiavalduse kohaselt on näha, et auto mootoris on olnud väga vana õli, mis on

seetõttu hakanud põlema ning kleepuma mootori silindrite külge. Hagiavaldusest nähtub, et

pärast diagnostikas käimist, teades, et remont on pöördumatu, kuid autoga midagi ei juhtu,

sõitis ostja autoga Võrru ja tagasi. Sõidu käigus selgus, et autol on meeletu kütusekulu ja

mootoril pole jõudu, millest võis järeldada, et mootori elemendid on oma eluea minetanud.

Kohus leiab, et esitatud diagnostika arvega võib lugeda tõendatuks üksnes selle, et mootoris oli

klõbisev heli ning silindri seinad olid ülemäära kulunud ning et mootorit ei saanud sellisesse

seisu viia 24 tunniga. Tõendatud ei ole aga, et mootori selline seisukord välistas auto

eesmärgipärase kasutamise või et tegemist oli sellise puudusega, mida tavapäraselt sarnastel

sama vanadel autodel ei esine ning mis ei olnud tingitud tavapärasest kasutamisest (s.o mille

tõttu auto ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile). Esitatud fotode osas kohus märgib, et

ei ole pädev nende põhjal mootori seisukorda hindama. Kohus ei ole esitatud fotode põhjal

pädev ütlema, kas nendelt nähtuv mootori seisukord oli selline, et see välistas auto

eesmärgipärase kasutamise või ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Asjaolu, et ostja

sõitis autoga enne remonti Võrru ja tagasi, näitab pigem, et seda oli võimalik eesmärgipäraselt

kasutada. Kohtunik omab gümnaasiumi lõpetamisel lisaerialana saadud autoremondilukksepa

kvalifikatsiooni

ja

praktilist

kogemust

Tartu

Autoremondi

Katsetehases,

Balti

Sõjamerelaevastikus ja hobi korras vanatehnikaklubis „Levatek“. Kohtu siseveendumuse

kohaselt võib iga 12 aastat vana, kasutatud auto mootori lahtivõtmisel avastada

mootoridetailide kulumist. Võimalikku ülemäärast kulumist tulnuks mikromeetriga mõõta ja

vastavalt ka fikseerida. Kohus leiab, et hageja väide, et autol polnud jõudu, on tõendamata.

Samuti ei nähtu, milles autol jõu puudumine konkreetselt väljendus ning asja materjalide põhjal

ei ole võimalik hinnata, kas see võis kujutada endast lepingutingimustele mittevastavust. Kostja

on esitanud kohtule sõiduki 19.09.2017 tehnoülevaatuse kontrollkaardi (tl 41), millest nähtuvalt

autol ei tuvastatud isegi ühtegi väheolulist riket ega puudust. Kompressiooni võimaliku

mittevastavuse korral pidanuks automootor seda ülevaatusel näitama. Sõiduki ülevaatus kehtis

kuni 2018. a novembrikuuni.

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et autol esinesid puudused, mis

välistasid

auto

eesmärgipärase

kasutatavuse,

või

toonuks

kaasa

mittevastavuse

lepingutingimustele, kuna auto ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kuna hageja

nõuab mootori vahetamisega tekitatud kahju hüvitamist, ei oma asjas tähtsust auto kütusekulu

ning selle osas võimalikku erikokkuleppe olemasolu.

Täiendavalt märgib kohus, et väidetava lepingurikkumisega ei ole seotud kogu kahju, mille

hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kohus nõustub kostjaga, et väidetava mootoririkkega ei

seondu kliimasüsteemi hoolduse ning korrapärase autohooldusega seotud kulud (õli 5w40,

filter, süüteküünal, jahutusvedelik, roolivõimendi õli, automaatkasti õli, käigukasti filtrite

komplekt, piduri õli ja nende vahetus) ning amordi vahetamisega seotud kulud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud 1804,80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu oli 120 eurot ning ajakulu kokku 12 h ja 32 minutit (18.05.2018 asja materjalidega

tutvumine 12 m; 23.05.2018 e-kirjavahetus kliendiga, tähtaegade arvestamine seoses

kättesaamise kinnitusega 3 m; 24.05.2018 kliendikohtumine 27 m; 4.06.2018 kohtule ja

vastaspoolele võimaliku kompromissi osas e-kirja koostamine 6 m; 6.06.2018 tutvumine hageja

esindaja e-kirjaga seoses kompromissiga, kliendile koos kaaskirjaga edastamine 3 m;

11.06.2018 töö asja materjalidega, hagile vastuse koostamine 6 h 44 m; 2.07.2018 tutvumine

kohtukutsega, klindile koos kaaskirjaga edastamine 3 m; 27.08.2018 ettevalmistus istungiks 36

m, kliendikohtumine seoses istungiga 10 m, istungil osalemine 1 h 10m; 7.09.2018 e-kirja

koostamine kliendile 2 m; 11.09.2018 tutvumine hageja täiendavate tõenditega, kliendile

edastamine koos kaaskirjaga 6 m; 24.09.2018 hageja täiendavate tõendite analüüs, kliendile

seoses sellega selgitava e-kirja koostamine 11 m; 1.10.2018 lõplike seisukohtade koostamine 2

h 39 m).

22.10.2018 seisukohas hageja palub vähendada kostja menetluskulusid vähemalt 1008,80

euroni (käibemaksuga). Hageja leiab, et kostja poolt esitatud menetluskulude suurus on

ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja kulud ületavad hageja omasid (912 eurot) enam kui

50%. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja märkinud korduvalt e-

kirjavahetus kliendiga. Hageja leiab, et selliseid kulutusi ei saa pidada menetluskuludeks, kuna

esiteks ei saa hageja olla veendunud, et sellised kirjavahetused on peetud ning teiseks tuleb

kostjale dokumentide esitamise ning nende sisu selgitamise kohustus juba professionaalse

advokaadi elukutsest. Lisaks leiab hageja, et põhjendamatu on temalt välja mõista kulusid

seoses

kompromissiettepanekuga,

kuna

kostja

pidi

olema

teadlik,

et

selline

kompromissettepanek on perspektiivitu ning ükski mõistlik inimene sellega ei nõustuks. Hagile

vastuse koostamise ajakulu osas hageja leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult nii keerulise

vaidlusega, mis märgitud ajakulu õigustaks. Kostja on oma vastuses suures osas käsitlenud

asjasse puutumatuid asjaolusid, mis on toonud kaasa menetlustoimingule kulunud aja

suurenemise. Hageja peab põhjendatuks hagile vastamise ajakulu 3 h tunni ulatuses. Kuna

lõplike seisukohtade näol oli tegemist varasemate seisukohtade kordamisega ning kostja oli

samasse dokumenti märkinud ka oma menetluskulude nimekirja, on kostja lõplike seisukohtade

koostamisele kulunud aeg põhjendatud 1 h ja 25 m ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub osaliselt hageja põhjendustega ning leiab, et kostja

lepingulise esindaja ajakulu ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades tervikuna põhjendatud ja

vajalik. Kohus nõustub, et tegemist ei olnud tavapärasest õiguslikult keerukama vaidlusega.

Arvestades menetluse kestust ning tehtud toiminguid, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

ajakuluks kokku 8 tundi ning määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1152 eurot (8

x 120 + KM 20%). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik