2-18-12991/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-18-12991

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-18-12991

Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2018, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaija Kaijanen ja Ele Liiv Kohtuasi

XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.09.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 11.09.2018 määrus muutmata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6.)

Tsiviilasi nr: 2-18-12991

2(4)

Asjaolud ja menetluse käik 1. 30.08.2018 esitas XX (hageja) YY (kostja) vastu hagi abielu lahutamise nõudes.

Abielu sõlmiti XX.XX.XXXX Jõgeva Maavalitsuses. Hageja on eesti kodanik. Hageja tõi välja, et tema teada on kostja türgi kodanik, kelle elukoht on Türgis. Hageja ja poolte ühise alaealise lapse peamiseks elukohaks on Soome Vabariik.

Hageja leidis, et asja võib lahendada Eesti kohus ning asi allub Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt puudub pooltel ühine elukoht ja ka ühine kodakondsus. Hageja ja kostja tutvusid Itaalias, kus oli poolte viimane ühine elukoht. Lisaks on hagiavalduses hageja välja toonud, et pooled on kõige tihedamini seotud Eestiga, kuna pooled abiellusid Eestis ja siin sündis nende ühine laps. Itaaliaga pooltel puudus hagi esitamise ajal seos, kuna kumbki pooltest ei ole Itaalia kodanikuks ning kumbki pooltest seal enam ei ela. Hageja tõi välja, et kumbki pooltest ei tunne Itaalia õigust. Türgis ei ole pooled kunagi koos elanud.

Maakohtu määrus 2. Harju Maakohus keeldus 11.09.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtus leidis, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Maakohus tugines lahendi tegemisel TsMS § 70 lg-tele 1-2, 4 ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1347/2000 (Brüsseli II a määrus) artiklile 3.

Maakohus leidis, et kuivõrd mõlema menetlusosalise alaline elukoht oli hagiavalduse esitamise ajal väljaspool Eesti Vabariiki, siis ei allu esitatud hagi Eesti Vabariigi kohtule ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda. Hagist nähtuvalt oli poolte viimane ühine elukoht Itaalias. Kostja elukoht on praegusel ajal Türgis ja hagejal on Soomes. Kohus selgitas, et esitatud hagi alluks Eesti kohtule juhul, kui hageja, olles Eesti kodanik, alaline elukoht asuks Eestis ja ta oleks Eestis elanud vähemalt kuus kuud enne hagi esitamist. Praegusel juhul on hageja elukoht olnud Soomes juba üle aasta, rahvastikuregistri andmetel alates 01.06.2017, mistõttu on hageja õigustatud pöörduma Soome kohtu poole tulenevalt Brüsseli II a määruse artiklist 3.

Määruskaebus 3. Hageja esitas maakohtu määrusele 18.09.2018 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega võtta hagiavaldus menetlusse.

Hageja on seisukohal, et maakohus on vaidlustatavat kohtumäärust tehes rikkunud menetlusõiguse normi. Rikkumine seisneb vale normi kohaldamises asja menetlusse võtmise otsustamisel. Kostja ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega alaline elanik, seetõttu ei saa asja menetlusse võtmise otsustamisel kohaldada Brüsseli II a määruse artikleid 3-5. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012,

Tsiviilasi nr: 2-18-12991

3(4) 12.detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades artiklile 6 p-le 1, leiab hageja, et Eesti kohtul tuleb kontrollida asjas esitatud nõude rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Abielu lahutamise nõude kohtualluvus on sätestatud TsMS §-s 102. Hageja on seisukohal, et tuleb kohaldada TsMS § 102 lg-t 2. Hageja jääb hagiavalduses toodud põhjenduste juurde, mis käsitlevad asja allumist Harju Maakohtule ning kohaldatava õiguse valikut. Seega on hageja seisukohal, et asja on võimalik lahendada Harju Maakohtus Eesti õiguse alusel.

Hageja toob täiendavalt välja, et hageja elab hetkel küll peamiselt Soome Vabariigis, kuid seda üksnes majanduslikel põhjustel. Oma koduks on hageja alati pidanud Eestit. Hageja veedab Eestis aega igal võimalusel. Hageja viibib hetkel rohkem Soomes, sest raseduse tõttu on tema liikumisvõimalused mõneti piiratud. Pärast lapse sündi, kui see lapsest tingitud asjaoludel on võimalik, viibib hageja Eestis kindlasti ka olulise osa ajast. Hageja sotsiaal-perekondlikud sidemed on Eestis. Hageja ja poolte ühise lapse emakeel on eesti keel. Kui hagejal on võimalik Eestis majanduslikult hästi toime tulla, kolib ta esimesel võimalusel Eestisse tagasi. Hageja soome keel ei ole veel hea. Tema võimalused Soomes oma kohtuasju ajada on oluliselt piiratumad võrreldes Eestiga. Soomes asju ajades oleks vaja leida eesti keelt valdav esindaja, kes tunneb ühtlasi hästi Soome õigust. Hageja ei ole aimu lahutusmenetlusest Soomes ega üldisemalt Soome õigussüsteemi ülesehitusest. Kostja on poolte omavahelise vestluse alusel nõus abielulahutuse asja lahendamisega Eesti kohtus Eesti õiguse alusel. Hageja ega kostja ei tunne Itaalia õigust.

Menetluse edasine käik 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

6. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:

6.1. Esmalt märgib kolleegium, et kohtualluvus ja kohaldav õigus on erinevad kategooriad. Kohtualluvusest sõltub, milline kohus on päev asja lahendama. Kohaldatavast õigusest sõltub samas, millist õigust peab pädev kohus asja lahendamisel kasutama. Hageja on kohtualluvuse ja kohaldava õiguse mõistete käsitlemisel olnud kohati ebajärjekindel. Kuivõrd maakohus jättis hagi menetlusse võtmata põhjusel, et hagi ei allu Eesti kohtule, käsitleb ringkonnakohus käesolevas määruses edaspidi üksnes küsimust kohtualluvusest.

6.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas on kohaldatav Brüsseli II a määrus, mis sätestab kohtualluvuse mh abielu lahutuse asjades (Brüsseli II a

Tsiviilasi nr: 2-18-12991

4(4) määruse art 1 p 1 alap a). TsMS § 70 lg 4 p 2 järgi kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles Brüsseli II a määruses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul on hageja poolt esitatud abielu lahutamise hagi alluvuse küsimus ammendavavalt reguleeritud Brüsseli II a määruse artiklis 3. Seega ei saa kohaldada TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut. Kolleegium märgib, et TsMS-i kohaldamiseks ei anna praegusel juhul alust ka Brüsseli II a määruse art 7 (2), kuna maakohus on tuvastanud, et hageja alaline elukoht Brüsseli II a määruse mõttes (määruse ingliskeelses tekstis habitual residence) on Soomes. Ka määruskaebuse väited ei anna alust arvata, et hageja alaline elukoht Brüsseli II a määruse art 3 mõttes olnuks hagi esitamise ajal Eestis. Olukorras, kus abielulahutuse asjas ei ole kostja alaline elukoht liikmesriigis ja ta ei ole ka liikmesriigi kodanik, ei või liikmesriigi kohtud rajada oma pädevust selle asja lahendamiseks siseriiklikule õigusele, kui Brüsseli II a määruse artikli 3 kohaselt allub asi mõne teise liikmesriigi kohtutele (vt nt Euroopa Kohtu 29.11.2007 otsus kohtuasjas nr C‑68/07 (Kerstin Sundelind Lopez vs Miguel Enrique Lopez Lizazo)).

Brüsseli II a määruse artiklist 17 tuleneb, et kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud ka hagi Harju Maakohtu menetlusse võtmata, kuna asi ei allu Eesti kohtule.

6.3. Hageja määruskaebuses esitatud muud väited selle kohta, miks asi tuleks lahendada Eesti kohtus, ei ole õiguslikult asjakohased. Asjaolud, et hageja ise peab end rohkem seotuks Eestiga, et hageja ei valda soome keelt piisaval tasemel õigusabi saamiseks Soome riigis, et pooled ei tunne mõne välisriigi õigust jms, ei anna Brüsseli II a määruse järgi õigust kohtualluvuse valimiseks.

7. Tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 on võimalik käesoleva määruse peale esitada määruskaebus Riigikohtule.

8. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata kannab määruskaebusega seotud menetluskulud hageja. Kuna kostjalt ei ole asjas seisukohtade esitamist nõutud, ei ole saanud tekkida tal ka menetluskulusid. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

9. Seoses kohtunik L. Arraku puhkusega asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik K. Kaijanen.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Kaija Kaijanen

Ele Liiv