2-16-6187/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6187

Tsiviilasi

N.M.

hagi

Osaühingu

Dold

Puidutööstus

vastu

kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8082,83 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): N.M. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Vastustaja

(kostja):

Osaühing

Dold

Puidutööstus

(registrikood 10104976), vandeadvokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. mai 2018. a otsus.

2. Saata

tsiviilasi

samale

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt

asja sisulise läbivaatamise tulemusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.M. (hageja) esitas Osaühingu Dold Puidutööstus (kostja) vastu hagi kutsehaigusega

põhjustatud kahju hüvitamiseks.

1.1. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja:

-

kutsehaiguse põhjustamisest tingitud varalise kahju hüvitis perioodi 23.03.2015 kuni

31.03.2016 eest summas 4033,17 eurot või alternatiivselt summas 2581,77 eurot;

-

kutsehaiguse põhjustamisest tingitud varalise kahju hüvitis alates 01.04.2016 igakuiselt

summas 327,9 eurot või alternatiivselt summas 222,34 eurot;

-

kutsehaiguse põhjustamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud

mõistliku ulatuses.

Hageja palus kohustada kostjat iga-aastaselt aprillikuus suurendama tasumisele kuuluvat igakuist

kutsehaiguse hüvitist:

-

statistikaameti poolt iga-aastaselt avaldatava puidutööstuse brutopalga juurdekasvu

protsendi võrra jättes negatiivse juurdekasvu puhul hüvitise muutmata;

-

või

alternatiivselt

indekseerima

hüvitist

vastavalt

TTOS

§

sätestatud

pensioniindeksiga;

-

või alternatiivselt indekseerima hüvitist muu indeksiga, mis kohtu hinnangul kõige

adekvaatsemalt kajastab hageja töövõime kaotusest tingitud kahju muutumist tulevikus;

Hageja palus kohustada kostjat hüvitama hagejale 30% kutsehaigusega kaasnevatest

lisakulutustest, sh seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga, vastavalt hageja

esitatavatele kuludokumentidele.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 16.05.2002 kuni 17.03.2015. Kostja

ütles töölepingu üles töötaja terviseseisundi tõttu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel

hageja terviseseisundi tõttu.

Hagejal diagnoositi 30.01.2015 kutsehaigusena käte ülekoormushaigus, sh müofastiaalsed valud

õlavöötmes, kätes, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, küünarliigeste

epikondüliidid, käte liigeste valud ning degeneratiivsed muutused randmetes ja labakäte liigestes.

Töötervishoiu arsti teatise kohaselt oli kutsehaigestumise põhjustanud ohuteguriteks raske

füüsiline töö koormusega kätele ja õlavöötmele, raskuste teisaldamine, töö sundasendites,

korduvad jõu rakendamist vajavad liigutused ning kõrgem traumaoht. Kutsehaiguse

väljakujunemise perioodiks on sama töötervishoiu arsti teatise kohaselt aastad 2002 kuni 2015, s.o

täpsel sama periood, mil hageja töötas kostja juures.

Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud püsiv töövõimekaotus 30%,

mille põhjuseks on kutsehaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks on kõnealuse otsuse

kohaselt 23.03.2015 (taotluse esitamise kuupäev). Sama otsuse kohaselt ei ole ülekoormushaiguse

tõttu hageja võimeline raskeks füüsiliseks tööks ning töö pingijuhina on ebasobiv.

Tööinspektsioon on viinud läbi hageja kutsehaigestumise uurimise, mille tulemused on võetud

kokku 20.03.2015 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes nr 3-7/1637-6. Uurimiskokkuvõttest

tulenevalt tuvastas Tööinspektsioon seoses hageja kutsehaigestumisega tööandja poolsed

rikkumised:

-

riskianalüüsi läbi viimata jätmine liimpuidu tsehhi (hageja töötas liimpuidu tsehhis) osas

kuni aastani 2011 ning läbi viidud riskianalüüside ebapiisavus ning paranduslaua riskide

liialt leebe hindamine;

-

raskuste käsitsi teisaldamise riskide alahindamine olukorras, lauaplaatide tõstmine ja

keeramine toimus käsitsi ning plaadi kaal jääb vahemikku 80-100 kg;

-

puhkepauside ebapiisav korraldus;

-

hageja tööohutusalase juhendamise puudulikkus ning ergonoomiliste töövõtete kasutamise

alase väljaõppe puudumine;

-

töötaja tervisekontrolli ebaõiguspärane korraldus, sh esmasesse tervisekontrolli suunamine

hilinemisega ning töötervishoiuarsti määratud taasläbivaatuse aegade mittejärgimine;

-

efektiivse sisekontrolli puudumine, mis võimaldanuks töötajal kutsehaigestumist vältida.

Kõnealuste ning muude rikkumistega on kostja põhjustanud hagejale tervisekahju, mille

tulemusena hageja võime endale sissetulekut teenida on vähenenud 30% ulatuses.

Hageja tänasel päeval ei tööta ning tema võimalused samaväärse töö saamiseks on sisuliselt

olematud. Ehkki hageja on vanaduspensionär, sooviks ta endale tööga täiendavalt elatist teenida.

Hagejale on töötervishoiu arsti 04.02.2015 teatisest nähtuvalt ebasobiv raske füüsiline töö, pidev

koormus kätele ning raskuste teisaldamine. Ka vajab hageja kompleksset taastusravi ning

sanatoorset ravi.

1.3. Hageja nõuab kahju eelkõige deliktilisel alusel (süüline vastutus) ning alternatiivselt

töölepingu alusel (süüst sõltumatu vastutus).

Hageja varaline kahju seisneb esiteks selles, et töövõime 30%-lise kaotuse tõttu ei ole hagejal

enam võimalik endises ulatuses endale elatist teenida ning vähenenud on tema sissetulekud ja

majanduslikud võimalused, sh võimalus endale edaspidi tööga elatist teenida.

1.3.1. Hageja töötas puidutööstuses, kus keskmine kuupalk 2015. aastal (mil tuvastati hageja

kutsehaigus) oli 1093 eurot. Seega saab hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõimekaotusest

tingitud igakuiseks sissetuleku kaotuseks lugeda 327,9 eurot (s.o 30% 1093-st)

Perioodil 23.03.2015 kuni 31.03.2015 hageja sissetuleku kaotuseks oli seega 98,37 eurot. Perioodil

01.04.2015-31.03.2016 on hüvitise suuruseks 3934,8 eurot. Hagi esitamisele eelnenud perioodi

eest seega hüvitise suurus kokku 4033,17 eurot (98,37 + 3934,8). Alates 01.04.2016 palub hageja

mõista 327,9 eurot kuus.

1.3.2. Aime Varis Viljandi kutsehaigete ühingust on arvutanud välja hagejal kutsehaigusest

tingitud kahju suuruse vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ning Riigikohtu praktika kehtivatele

seisukohtadele, kutsehaiguse põhjustamisega seotud kahju arvestus).

Kõnealuse arvestust arvestades on hageja alternatiivks kahjuks perioodil 23.03.2015 kuni

31.03.2015 57,45 eurot (9 päeva eest) ning alates 01.04.2015 on igakuise kahju suuruseks 210,36

eurot.

Seega perioodil 01.04.2015 kuni 31.03.2016 on kahju suuruseks kokku 12×210,36 eurot, s.o

2524,32 eurot. Alates töövõimekaotuse tuvastamisest kuni 31.03.2016 on sissetulekute kaotusega

seotud kahju suuruseks seega kokku 2581,77 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal

1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Võttes arvesse viimast indekseeritud keskmist

kuusissetulekut 701,18 eurot, eeltoodud indeksit töövõimekaotuse protsenti (30%) on hageja

igakuise kahju suuruseks alates 01.04.2016 222,34 eurot (701,18×1,057=741,15, millest 30% on

222,34 eurot).

1.4. Hageja palus väljamõistetavat hüvitist iga-aastaselt indekseerida. Hageja leidis, et

puidutööstuse keskmise brutopalga alusel arvestatud hüvitis tuleks iga-aastaselt indekseerida

puidutööstuse brutopalga juurdekasvuga, mis avaldatakse iga aasta protsendina võrrelduna

eelmise aasta brutopalgaga tabelis PA5241 (Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-

16, p 41). Alternatiivselt taotleb hageja hüvitise indekseerimist vastavalt TTOS § 312 sätestatuna

või muu kohtu hinnangul kõige adekvaatsema indeksiga.

1.5. Teiseks seisneb hageja varaline kahju tekkida võivates lisakuludes. Kutsehaiguse

diagnoosinud töötervishoiuarst on soovitanud hagejale kompleksset taastusravi ning sanatoorset

ravi. Tänase päeva seisuga hagejal sellega seonduvaid kulutusi tekkinud ei ole, sest finantsilistel

põhjustel ei ole ta suutnud seesugust ravi endale lubada. Lisaks on tuvastatud, et hageja vajab

kõrvalabi, millega kaasnevad lisakulutused kõrvalabile ja transpordile. Ka seesuguseid kulusid ei

ole hagejal tänase päeva seisuga tekkinud, sest ta saab kasutada oma abikaasa abi.

Samas võivad need kulud tekkida tulevikus ning hageja ei pea mõistlikuks selles osas tulevikus

eraldi kohtusse pöörduda vaid soovib tulevikus tekkiva määratletud kahju väljamõistmist selliselt,

et kostja on kohustatud hüvitama hagejale 30% kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, sh

seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga vastavalt hageja poolt esitatavatele

kuludokumentidele.

1.6. Hagejale on kutsehaigusega põhjustatud valu ja kannatusi, valu põhjustavad ka hagejale

pandud

diagnoosid.

Tänasel

päeval

on

hageja

käte

liikuvus

äärmiselt

piiratud.

Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2015 otsusega nr 1180967 on tuvastatud, et hageja vajab regulaarset

kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ja juhendamist

kestusega kaks aastat. Eeltoodu, nagu ka võimetus oma tööga elatist teenida, tekitab hagejale ka

psüühilisi üleelamisi. Seetõttu palub hageja endale mõistliku mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist kostjalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Hageja töötas kostja juures ajavahemikul 16.05.2002 kuni 17.03.2015. Asjaolu, et hagejal on

diagnoositud kutsehaigus, ei tähenda veel seda, et kutsehaigus oleks tingitud halbadest

töötingimustest kostja juures või et kostja oleks oma õigusvastase tegevusega põhjustanud

hagejale kutsehaiguse.

Hageja töötingimused vastasid tööohutuse eeskirjadele. Kostja suunas hagejat alates 2004. aastast

regulaarselt tervisekontrolli, et selgitada välja, kas hageja tervislik seisund vastab antud töökoha

tingimustele ja kas töötaja võib töötada antud töökohal. Kostja täitis tervisekontrolli otsustest

tulenevaid soovitusi ja nõudeid.

Kostja leidis, et tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes toodud seisukohad ei ole objektiivsed ega

tugine ettevõttes olemasolevatele faktilistele asjaoludele. Ei saa eeldada, et töökeskkond ei

vastanud hageja tervislikule seisundile.

Hagejale oli määratud alates 28.12.2010 üldhaigestumise tõttu üldine püsiv töövõime kaotus 60 %.

Töötajale võimaldati tema tervislikule seisundile vastavat kergemat tööd. Töötaja sai

töövõimetuspensioni kuni vanaduspensioni määramiseni. Peale vanaduspensioni määramist, kui

hagejale lõpetati töövõimetuspensioni maksmine, leidis hageja, et tema puue on tingitud mitte

üldhaigestumisest, vaid kutsehaigusest. Riskianalüüsi olemasolu või selle puudumine ei saa mitte

mingil

juhul

põhjustada

kutsehaigust.

Kutsehaigust

saavad

põhjustada

eelkõige

mittenõuetekohased töötingimused. Tööinspektsioon on märkinud, et kutsehaiguse üheks teguriks

on raskuste käsitsi teisaldamise riskide alahindamine olukorras, lauaplaatide tõstmine ja keeramine

toimus käsitsi ning plaadi kaal jääb ajavahemikku 80-100 kg. Hageja oli vabastatud pahteldatavate

plaatide ümberkeeramisest, seda tegid teised töölised, kuna hageja tervislik seisund ei

võimaldanud plaate ümber keerata. Pahteldatavate plaatide raskus oli ca 60 kg. Neid plaate ei

olnud vajalik tõsta, vaid laual ümber keerata ja seda tegid teised töötajad. Hageja ülesandeks oli

ainult aukude puurimine ja pahteldamine. Raskusjõud, mida tuli tööoperatsioonide teostamiseks

teha oli ainult ca 1-2 kg. Seega kutsehaigus ei saanud tekkida raskest füüsilisest koormusest kätele,

vaid hageja üldisest tervislikust seisundist.

Ekslik on tööinspektsiooni väide, et ettevõttes oli puhkepauside ebapiisav korraldus.

Tööinspektsioon ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mida tööandja oleks rikkunud.

Töökoht, kus hageja töötas, ei olnud liinitöö ja pauside võtmine ei olenenud teistest töötajatest,

vaid antud pingil töötavatest töötajatest. Talle võimaldati puhkepause vastavalt tema vajadustele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 721 eurot.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hageja töötas kostja juures alates 16.05.2002 kuni 17.03.2015 (tl 15-16);

-

hagejaga lõpetati tööleping 17.03.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja terviseseisundi

tõttu (tl 16);

-

hageja kutsehaigus – käte ülekoormushaigus, sh müofastiaalsed valud õlavöötmes, kätes,

krooniline rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, küünarliigeste epikondüliidid, käte

liigeste valud ning degeneratiivsed muutused randmetes ja labakäte liigestes – diagnoositi

30.01.2015. Kutsehaiguse väljakujunemise periood 2002-2015 (tl 20);

-

Sotsiaalkindlustusameti 07.01.2011 otsusega nr 699515 on hagejal tuvastatud püsiv

töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva

töövõimetuse tekkimise aeg 28.12.2010 (tl 92, 119-120);

-

Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015 otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud osaline

töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 30%, põhjus kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse

tekkimise aeg 23.03.2015 (tl 18).

Maakohus tuvastas, et hageja terviserike on kutsehaigus. Arvestades kutsehaiguse kujunemise

perioodi (2002-2015) ning et väidetav hageja tervise kahjustamine kostja juures on toimunud nii

enne kui ka pärast 01.07.2002, kuuluvad asjas kohaldamisele nii tsiviilkoodeksi (TsK) (enne

01.07.2002 kahju põhjustanud teo kohta) kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) (pärast 01.07.2002 kahju

põhjustanud teo kohta) asjaomased sätted.

Kostja vastuse järgi viibis hageja pideval töövõimetuslehel 26.01-29.05.2015 (tl 32). Esmase

töövõimetuslehe põhjus oli haigestumine, alates kutsehaiguse diagnoosimisest 30.01.2015

põhjuseks kutsehaigestumine. Töövõimetus on diabeedist põhjustatuna 50 % ja hüpertensioon

põhjustab töövõimetust 30%, koefitsiendiga korrutamise tulemusena ümardatult 60 %.

Kohtule on esitatud tõendid hagejale tehtud tervisekontrolli kohta aastatel 2002, 2003, 2004, 2008,

2010, 2012, 2013 (tl 34-41, 88-91). 2008. a tervisekontrollis on ära märgitud hagejal esinevad

haigused, kuid on lubatud töötada pingitöölisena. 2012. a tervisekontrollis on ettepanek vältida üle

10 kg raskuste üksinda käsitsi tõstmist. 2013. a tervisekontrollis on märgitud, et vastunäidustatud

on öötöö ja raskuste käsitsi teisaldamine üle 20 kg. Alates 01.12.2012 arsti otsusega on

vastunäidustatud vahetustega töö, raskuste tõstmine üle 5-10 kg, sundasend (tl 41).

Sotsiaalkindlustusameti 07.01.2011 otsusega nr 699515 on hagejal tuvastatud püsiv töövõimetus,

töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg

28.12.2010 (tl 92, 119-120).

Arstliku ekspertiisi otsuse nr 276575 (tl 96) järgi oli hagejale määratud püsiv osaline töövõimetus

20.06.2006-30.06.2007, töövõime piiratud 30% hüpertoonia tõttu ja 30% on töövõime piiratud

selgroo funktsioonihäire tõttu, mis koefitsiendiga korrutamisel on kokku 40%.

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise 21.12.2016 otsuse nr 1419649 (tl 95) järgi

insuliinravi vajadusega diabeedist ja õlaliigese kahjustus põhjustavad keskmise raskusega muu

funktsiooni (kõhunääre, õlaliiges) kõrvalekalde ja suurenenud juhendamise ja kõrvalabi vajaduse.

Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015 otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud osaline

töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 30%, põhjus kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise

aeg 23.03.2015 (tl 18).

Hageja on töötanud kostja juures alates 2002. a pingitöölisena. Kohus leidis, et tööandja on

arvestanud arstide poolt antud soovitustega. See on tõendatud nii kirjalike tõenditega kui ka

tunnistajate Aivo Luhaäre, Erki Suviste ja Anu Ruusoja ütlustega. Hageja terviseprobleemid on

kuni kutsehaiguse diagnoosimiseni 23.03.2015 olnud seotud üldhaigestumisega ja see ei ole

tekkinud kostja s.o. tööandja süül.

Kohus märkis, et on üldteada tõsiasi, et kui isik saab pensioniealiseks ja jääb pensionile, siis tema

sissetulekud vähenevad. Hageja kutsehaigus diagnoositi peale pensioniea saabumist. Kohus leidis,

et hageja töövõime on vähenenud juba enne pensioniea saabumist eelkõige üldhaigestumise

tagajärjel. Hageja sissetulekute vähenemine ei ole tingitud ainult kutsehaigusest nagu hageja

väidab, vaid juba varasemast üldhaigestumisest ja seoses vanaduspensioniea saabumisega.

Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist kutsehaiguse tõttu, ei ole täidetud üks eeldustest,

mis tingiks kostja vastutuse tekkimist ja selle elemendi puudumine välistab kostja vastutuse,

mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kuna kahju tekitamine tööandja s.o kostja

poolt ei ole tõendatud, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu või

puudumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus täielikult tühistada ning teha uus otsus, millega:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud varalise kahju

hüvitis perioodi 23.03.2015 kuni 08.06.2018 eest summas 8626,98 eurot ning alates

09.06.2018 igakuiselt summas 252,65 eurot;

-

kohustada kostjat iga-aastaselt indekseerima hagejale tasumisele kuuluvat igakuist

kutsehaiguse hüvitist vastavalt TTOS § 312 sätestatule samas sättes viidatud indeksiga, s.o

pensioniindeksiga või alternatiivselt muu indeksiga, mis kohtu hinnangul kõige

adekvaatsemalt kajastab hageja töövõime kaotusest tingitud kahju suuruse muutumist ajas;

-

kohustada kostjat hüvitama hagejale 30% kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, sh

kulutused seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga, vastavalt hageja

poolt esitatavatele kuludokumentidele;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud mittevaralise

kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohtu seisukoht põhjusliku seose puudumise kohta on ebaõige. Maakohus on

kontrollinud üksnes põhjuslikku seost.

Maakohus on eiranud õigusvastaselt kahju tekitamise nõude eelduste (VÕS § 1043 jj, TsK § 448

jj) kontrollimise järjekorda. Maakohus on otsuses nimelt märkinud, et kutsehaigus võib kujuneda

välja ka normaalsete töötingimuste korral, kuid ei ole töötingimuste vastavust normidele üldse

hinnanud. Kõik sellekohased tõendid on kohtu poolt hindamata. Jättes kontrollimata, kas kostja on

täitnud kõiki asjakohaseid tööõigus- ja tööohutusalaseid norme, on võimatu adekvaatselt

kontrollida põhjuslikku seost.

Maakohtu otsus põhineb üksnes kohtu põhjendamatul arvamusel, et kahju võis olla põhjustatud

hoopis hageja üldhaigestumisest ja vanaduspensioniikka jõudmisest. Vanaduspensioniiga

iseenesest ei saa olla hageja sissetulekute vähenemise põhjuseks. Maakohtu seisukoht ei arvesta,

et hageja ei jäänud vanaduspensionile vabatahtlikult, vaid kostja lõpetas temaga töölepingu töötaja

terviseseisundi, täpsemalt kutsehaigestumise, tõttu.

Maakohus on lisaks ebaõigesti leidnud, et hageja pidi tõendama, et temal tekkinud kahju on

põhjuslikus seoses kutsehaigusega ja et hageja pidi tõendama, et tema sissetulek on vähenenud

kostja, s.o tööandja süül. VÕS § 1050 lg 1 sätestab süü osas sõnaselgelt, et kahju tekitaja süüd

eeldatakse. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib sarnane pööratud tõendamiskoormis aga ka

põhjusliku seoses osas. Järelikult ei pidanud hageja tõendama, et eksisteerib põhjuslik seos tema

kahju (sissetulekute vähenemine, lisakulutused) ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega

hagejale 30%-lise töövõime kaotuse.

Kohtuotsusest ei selgu, kas maakohus leiab, et hagejale on tekkinud kutsehaigusega kahju või

mitte. Kui hageja sissetulek väheneb, sest hageja ei ole enam võimeline kutsehaiguse tõttu

sissetulekut teenima, on tegemist kutsehaigusest põhjustatud kahjuga. Hageja töösuhe kostjaga on

lõppenud kutsehaiguse tõttu ning uut tööd ei ole hagejal õnnestunud leida.

Hageja jääb oma haginõude ja kõigi selle põhjenduste juurde.

5. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Ekslik on hageja väide, et kohus on jätnud kontrollimata kahjunõude esmased eeldused.

Kohus märkis õigesti, et kahju hüvitamise üldpõhimõtte järgi (nii TsK § 448 lg 1 kui ka VÕS

§ 127 lg 1) peab kahju hüvitamine toimuma selliselt, et hageja tuleb asetada olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks kutsehaiguse tõttu

töövõimet osaliselt kaotanud. Seega ei tohi kannatanu kahju hüvitamise tagajärjel rikastuda.

Kostja on täitnud kõiki arstide poolt antud ettekirjutusi. Ei ole leidnud tõendamist mitte ükski

kostja poolne rikkumine, mille tagajärjel oleks hagejal võinud tekkida kutsehaigus.

Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Selle tõendamise koormus lasub ikkagi väite esitajal.

Töötamine ettevõttes ei anna veel õiguslikku alust väita, et esineb põhjuslik seos tööandja

õigusvastase tegevuse ja tagajärje vahel. Kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele ainult sel

juhul kui on leidnud usutavalt tõendamist, et kutsehaiguse on põhjustanud tööandja õigusvastane

tegevus. Kui tööandja õigusvastane tegevus on jäänud tuvastamata, ei saa nõuda ka tööandjalt

kahju hüvitamist.

Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja vaheline tööleping lõpetati seoses hageja

kutsehaigusega. Hagejaga lõpetati tööleping 17.03.2015, kuid kutsehaigus tuvastati alles

06.05.2015 (tl 18). Hagejaga lõpetati tööleping põhjusel, et kostjal ei olnud hagejale võimalik anda

veelgi kergemat tema tervisele vastavat tööd.

Kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks läbinud korduvekspertiisi ja tema

kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse määra oleks pikendatud uueks tähtajaks peale

31.03.2018. Seega ka siis kui olekski õiguslik alus kutsehaigusest tingitud hüvitise

väljamõistmiseks kostjalt, ei saaks seda teha pikemaks ajaks kui kuni 31.03.2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas

ise uut otsust, mistõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole nõuetekohasel viisil arutatud ega kindlaks tehtud hagi aluseks

olevaid asjaolusid. Kohus ei ole selgitanud ega arutanud menetlusosalistega ka sellest lähtuvat

tõendamiskoormuse jaotust. Seega ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole TsMS §-

st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi tegemise. Kohtuotsus on ka olulisel määral põhjendamata (TsMS § 436 lg 1).

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas uut otsust, kuna maakohus on asja lahendamisel

piirdunud üksnes ühe kutsehaiguse tekitamisest tingitud kahjuhüvitise nõude eelduse (kahju

olemasolu) hindamisega, jättes analüüsimata nii kostja käitumise õigusvastasuse kui ka põhjusliku

seose küsimused. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kahju tekkimise tõendatust käsitletud

ebaõigesti. Seega tuleks asja sisulisel lahendamisel võtta seisukoht kõigi hageja nõude eelduste

osas esmakordselt.

Hageja apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele osas, milles taotleti maakohtu otsuse

tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

7. Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hagejal (kannatanul) tõendada nii

kahju tekitaja (kostja) poolne õigusvastane käitumine, kahju tekkimine kui ka põhjusliku seose

esinemine teo ja tagajärje vahel. Töötaja tervisekahjustuse korral on kahju eest vastutav tööandja

kohustatud hüvitama kannatanule kahju, mis seisnes saamata jäänud tulus, s.o töötasu või selle osa

suuruses, mille töötaja kaotas oma töövõime kaotuse tõttu.

Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud

põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel,

peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui

tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks

tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi. Selline kannatanud tõendamiskoormise

kergendamine teo õigusvastasuse tuvastamisel aitab tagada riskide õiglasema jaotuse (RKTKo 3-

2-1-68-11, p 10).

Maakohus piirdus oma otsuses üksnes kahju tekkimise hindamisega. Leides, et kahju tekkimine ei

ole tõendatud, ei pidanud maakohus vajalikuks asuda käsitlema kostja käitumise õigusvastasuse

küsimust, kuna kahju puudumisel ei saa hüvitise nõue olla põhjendatud. Samas on maakohus kahju

tekkimise hindamisel täitnud puudulikult selgitamiskohustust ja kohaldanud vääralt õigusnorme,

mis on kaasa toonud olulises osas põhjendamata otsuse tegemise.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus ning et kutsehaiguse kujunemise

ajaks oli kostja juures töötatud aeg aastatel 2002 – 2015.

Hageja kinnitusel on tema sissetulek vähenenud ning uut tööd ei ole hagejal õnnestunud leida.

Tööleping kostja juures lõpetati märtsis 2015. Hageja esitatud kahju arvestuses (tl 25 – 27) ei ole

märgitud, et hagejal oleks muid sissetulekuallikaid. Hageja on viidanud, et ta on alates 21.12.2014

vanaduspensioni ealine. Kuna vanaduspensioni maksed ei kuulu tervisekahju hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel arvestamisele, puudub vajadus vanaduspensioni suurust kahjuhüvitise nõude

raames ära näidata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei saa lugeda hagejal kahju

tekkinuks, kuna hageja sai pensioniealiseks ja ta jäi pensionile. Vanaduspensioni ea saabudes tekib

töötajal võimalus töötamisest loobuda, kuid pensioniikka jõudmine ei anna tööandjale iseseisvat

alust töötajaga töösuhte ülesütlemiseks. Üldjuhul saab töötaja ka vanaduspensioniealiseks saades

töötamist soovi korral jätkata. Seega ei pruugi vanaduspensioniea saabumine tuua automaatselt

kaasa sissetulekute vähenemist.

Hageja ei teinud praegusel juhul omal soovil otsust töötamine lõpetada ja jääda vanaduspensionile,

vaid asja materjalidest nähtuvalt ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja

terviseseisundi tõttu, mis ei võimaldanud töösuhet jätkata.

10. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töötajal esineb nii üldhaigestumisest kui ka

kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus, siis ei ole võimalik automaatselt eeldada, et tema tervislik

seisund ei võimalda tal töötamist jätkata ning sissetuleku vähenemine on seotud just

üldhaigestumisega.

Seejuures tuleb eeldada, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas

kutsehaigusega hagejale töövõime osalise kaotuse. Kostja oleks olukorras, kus tema tegevus

põhjustas hagejale kutsehaiguse, pidanud vastutusest vabanemiseks kõigepealt tõendama, et

kutsehaigus ei suurendanud hageja töövõime kaotuse määra üldhaigestumise tagajärjel. Lisaks

sellele oleks kostja pidanud vastutusest vabanemiseks tõendama, et hageja oleks üldhaigestumise

tagajärjel töövõime kaotuse tõttu kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses, nagu ta väitis

end olevat kaotanud kutsehaiguse tõttu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-68-11, p 12). Ringkonnakohus

rõhutab siinkohal, et kolmanda elemendina tuleb tuvastada ka kostja (tööandja) tegevuse või

tegevusetuse õigusvastasus, millega seotud tõendamiskoormise kohta vt eespool p 7.

11. Hageja esitatud kahjunõue põhineb eeldusel, et kui hagejal ei oleks kutsehaigust välja

kujunenud, siis oleks ta jätkanud endist tööd ja saanud eelduslikult ka jätkuvalt samasugust

töötasu, nagu ta teenis kostja juures töötades enne töölepingu ülesütlemist.

Hagejal oli küll eelnevalt (2006. a ja 2010. a) diagnoositud osaline töövõime kaotus ka

üldhaigestumise tagajärjel, kuid kuivõrd kutsehaigus diagnoositi alles 2015. a alguses ja hageja

jätkas töötamist kuni märtsini 2015, siis saab eeldada, et üldhaigestumisest põhjustatud töövõime

kaotus ei mõjutanud hageja võimekust jätkata töötamist oma senisel ametikohal. Tööandja

ülesütlemisavalduses (tl 16) märgitu viitab samuti sellele, et töösuhte jätkamist ei võimaldanud

töötervishoiuarsti teatises esitatud kutsehaigestumisega seotud ohutegurid – seega eelduslikult ei

olnud töösuhte ülesütlemise aluseks töötaja üldhaigestumine.

Selle eelduse ümberlükkamisel lasub tõendamiskoormis tööandjal. Kostjal tuleks seega vastavalt

eelviidatud Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-68-11, p 12) tõendada, et hageja ei oleks saanud

kostja juures töötamist jätkata ja ta oleks kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses ka juhul,

kui kutsehaigust ei oleks välja kujunenud.

Maakohtu istungitel ei ole neid asjaolusid ega tõendamiskoormise jaotust käsitletud, millega

ringkonnakohtu arvates on rikutud kohtu selgitamiskohustust.

12. Asjas on läbi viidud ekspertiis (tl 117 jj, järeldused tl 131 jj), kus on esitatud eksperdile mh ka

küsimusi seoses üldhaigestumise ja kutsehaigestumise vahelise seosega.

Ekspert on muuhulgas leidnud, et:

-

hageja üldhaigused (hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, diabeet) on kroonilised ning

püsivad raviga kontrolli all ning kompensatsioonis. Tema üldseisund on hea;

-

tunda annab just kutsehaigus / ülekoormushaigus (valud, jõudluse langus);

-

vanusega ei ole võimalik üldise töövõime kaotuse protsenti seostada, vaid lähtuda tuleb

eelkõige tervislikust seisundist;

-

üldhaigestumine ei ole tööga seotud ja sellest tulenev seisund ei ole seotud kutsehaiguse ja

selle väljakujunemisega;

-

üldhaigestumine ei mõjutanud mingil moel kutsehaiguse väljakujunemist, samuti ei ole

võimalik kutsehaigestumist seostada vanusega;

-

hageja ei saa enam teha senist kutsealast tööd (tõendamisele kuuluv asjaolu).

Seega ei kinnita eksperdi arvamus iseenesest seda, et hageja ei töötaks oma endisel erialal või

üldse ka ainuüksi üldhaigestumise tõttu.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud ennatlikult järeldusele, et kahju tekkimine

hagejal ei ole üldse tõendatud.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata uuesti hagejal kahju tekkimist ning sellele lisaks ka kostja

käitumise õigusvastasust hagejale tervisekahju (kutsehaiguse) põhjustamisel, samuti põhjusliku

seose olemasolu kostja õigusvastase teo ja hagejale saabunud kahjuliku tagajärje vahel.

14. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/