2-17-9284/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

05. detsember 2018. a, Tallinn

2-17-9284

S D hagi T A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

ning T A vastuhagi kaasomandi teisel viisil

lõpetamise nõudes

Hageja: S D (isikukood x), lepinguline esindaja

advokaat Valeriy Gimaev

Kostja: T A (isikukood x), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu osaline tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja S D (isikukood x) ja kostja T A (isikukood x) vahel

sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Pooled lõpetavad kaasomandi x asuva kinnistu suhtes kaasomanike vahelise

enampakkumise korraldamise teel.

1.2.

Enampakkumise korraldamisel võetakse x kinnistu alghinnaks 136’500

(ükssada kolmkümmend kuus tuhat viissada) eurot, see on riiklikult tunnustatud

ekspert V.Laansoo poolt eksperthinnanguga nr. 0460-18 tuvastatud x kinnistu

turuhind.

1.3.

Enampakkumise samm ehk minimaalne summa, milles võib oma pakkumisi

teha, on 1’000 (üks tuhat) eurot. Suurem pakkumine võib olla üksnes tuhande euro

täiskordne.

1.4.

Enampakkumine

toimub

(kuue)

kuu jooksul

alates

käesolevat

kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Enampakkumise viib

läbi kohtutäitur Risto Sepp ametitoiminguna TMS-i alusel. Pooled pöörduvad

kohtutäitur Risto Sepa poolt ühiselt enampakkumise läbi viimiseks hiljemalt

04.02.2019. Juhul, kui see põhjusest sõltumata ebaõnnestub, siis on ühel pooltest

õigus pöörduda kohtutäitur Risto Sepa poole.

1.5.

Enampakkumise kaotanud pool annab nõusoleku x, aadressil x asuva

kinnistu, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr. x, kaasomandi

lõpetamiseks selliselt, et kõnealune kinnistu jääb enampakkumise võitnud poole

ainuomandisse. Seda aga tingimusel, et enampakkumise võitnud pool samaaegselt

tasub enampakkumise kaotanud poolele enampakkumisel selgunud x kinnistu

müügihinnast enampakkumise kaotanud poolele kuuluva kaasomandi mõttelise osa

suurusele vastava osa.

2-17-9284

1.6.

Enampakkumise kaotanud pool kohustub andma nõusoleku x, aadressil x

asuva kinnistu, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr. x, teise jao

omanikukande, mille kohaselt on enampakkumise kaotanud poolt kõnealuse

kinnistu kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse enampakkumise võitnud kaasomanik.

Seda aga tingimusel, et enampakkumise võitnud pool samaaegselt tasub

enampakkumise

kaotanud

poolele

enampakkumisel

selgunud

x

kinnistu

müügihinnast enampakkumise kaotanud poolele kuuluva kaasomandi mõttelise osa

suurusele vastava osa.

1.7.

Pooled on kokku leppinud, et kuni käesoleva kokkuleppe punktis 1.4.

nimetatud enampakkumise toimumiseni kumbki pool ei käsuta temale kuuluvat

kaasomandi mõttelist osa x kinnistust (sealhulgas ei koorma temale kuuluvat

kaasomandi mõttelist osa piiratud asjaõigustega) ja ei sõlmi ka uusi võlaõiguslikke

lepinguid seonduvalt kaasomandi mõttelise osaga. Siiski on kostjal õigus pikendada

üürnikega olemasolevat üürilepingut kuni enampakkumise toimumiseni.

1.8.

Pooled on kokku leppinud, et kuni käesoleva kokkuleppe punktis 1.4.

nimetatud enampakkumise toimumiseni kumbki pool ei halvenda x kinnistu ega selle

oluliseks osaks oleva ehitise seisukorda.

1.9.

Enampakkumise kaotanud pool kohustub x kinnistu vabastama temale

kuuluvast varast ja andma x kinnistu valduse üle enampakkumise võitnud poole

ainuvaldusesse 2 (kahe) kuu jooksul alates enampakkumise toimumisest.

1.10.

Kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda, välja arvatud

riiklikult tunnustatud ekspert V.Laansoo poolt eksperthinnangu nr. 0460-18

koostamise kulu summas 450 eurot, millest 50% ehk 225 eurot tasub hageja kostja

arveldusarvele nr. x 10 (kümne) peale seda, kui käesolevat kompromissilepingut

kinnitav kohtumäärus on jõustunud.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud

eksperditasu summas 450 eurot, mis jääb võrdsetes osades poolte kanda vastavalt

kompromissi tingimuste punktile 1.10.

4. Rahuldada hageja riigilõivu osalise tagastamise taotlus. Tagastada hagejale

menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot, mis kanda S D’i arveldusarvele nr x.

5. Rahuldada kostja riigilõivu osalise tagastamise taotlus. Tagastada kostjale

menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot, mis kanda T A arveldusarvele nr x.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb.

2 (3)

2-17-9284

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning kostja

vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS

§ 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

3. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Seega

saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama

hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

5. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda, välja arvatud eksperditasu summas 450 eurot, mis jääb võrdsetes osades poolte kanda.

6. Hageja palub, et 50% tema poolt hagiavalduselt tasutud riigilõivust, see on 150 eurot,

tagastataks hageja S D’i arveldusarvele nr. x. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus riigilõivu 300 eurot,

sellest tagastamisele kuulub taotluse alusel 150 eurot.

7. Kostja palub, et 50% tema poolt vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivust, see on 225 eurot,

tagastataks kostja T A arveldusarvele nr. x. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on

põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kostja tasus riigilõivu 300 eurot,

sellest tagastamisele kuulub taotluse alusel 150 eurot.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis.

9. TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja

läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui

summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse,

ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

3 (3)