3-18-1996/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1996

Haldusasi

Aktsiaseltsi

Kihnu

Veeteed

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 16.10.2018 otsuse nr 198-18/199792 ja

Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti

3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Kihnu Veeteed, volitatud esindaja v.adv Gea

Vendel

Vastustaja (hankija) – Viimsi vald, volitatud esindaja

Gunnar Kender

Kolmas isik – Tuule Liinid OÜ, AS Saaremaa

Laevakompanii, volitatud esindajad v.adv Britta Oltjer ja

v.adv Anneli Aab

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetluse peatamise taotlus läbi vaatamata.

2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-1996.

3. Mõista Viimsi vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1950 eurot

(käibemaksuta).

4. Jätta Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud nende enda

kanda.

5. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot AS Kihnu Veeteed

arvelduskontole nr EE931010220029313014.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus avaldas 02.08.2018 riigihangete registris riigihanke „Vedaja

leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“ (viitenumber 199792).

2. Tähtpäevaks esitasid pakkumuse AS Kihnu Veeteed ning ühispakkujad Tuule Liinid OÜ

ja AS Saaremaa Laevakompanii.

3. Viimsi Vallavalitsus otsustas 04.09.2018 korralduses nr 510 tunnistada vastavaks AS

Kihnu Veeteed ning ühispakkujate Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii

2(5)

pakkumused (punkt 1), tunnistada edukaks ühispakkujate Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa

Laevakompanii pakkumuse (punkt 2) ning kvalifitseerida ühispakkujad Tuule Liinid OÜ ja AS

Saaremaa Laevakompanii, sest pakkujad vastavad hanke tingimustes pakkujatele esitatud

kvalifitseerimistingimustele (punkt 3).

4. AS Kihnu Veeteed esitas 17.09.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti 3 peale.

5. VAKO jättis 16.10.2018 otsusega nr 198-18/199792 vaidlustuse rahuldamata.

6. AS Kihnu Veeteed esitas 21.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 16.10.2018

otsuse nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkti 3

tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse korralduse täitmise peatamiseks ja hankelepingu

sõlmimise keelamiseks kolmanda isikuga kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus tegi 22.10.2018 määruse, millega võttis kaebuse menetlusse,

rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse

ühispakkujad Tuule Liinid OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii.

8. Kohus määras 01.11.2018 istungi toimumise ajaks 13.11.2018.

9. Kaebaja esitas 05.11.2018 menetluskulude taotluse. Kaebaja palus mõista vastustajalt

enda kasuks välja haldusasjas kantud menetluskulud summas 3090 eurot (ilma käibemaksuta).

10. Vastustaja teatas 08.11.2018, et tunnistab kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018

korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme

parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“.

11. Kaebaja esitas 12.11.2018 taotluse menetluse peatamiseks kuni Viimsi Vallavalitsuse

haldusmenetluse lõppemiseni, st hankija poolt riigihankes tehtava uue otsuse jõustumiseni.

12. Viimsi Vallavalitsus tegi 13.11.2018 korralduse nr 650, millega tunnistas Viimsi

Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja

leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva liinile 01.11.2018-31.10.2023“ kehtetuks. Samal päeval

toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et ootab ära 23.11.2018, mil on Viimsi Vallavalitsuse

korralduse vaidlustamise viimane päev, ning teeb määruse menetluse peatamise taotluse osas

pärast 23.11.2018.

13. Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2018 korralduse nr 650 vaidlustamise viimane päev oli

23.11.2018. Kaebaja ega kolmandad isikud korraldust ei vaidlustanud.

14. Kohus tegi kaebajale 26.11.2018 kohtunõude, milles palus teatada kas ta jääb menetluse

peatamise taotluse juurde ja milline on tema seisukoht menetluse jätkamise võimalikkuse osas.

15. Kaebaja

esitas

29.11.2018

kohtule

taotluse

menetluse

lõpetamiseks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palus lisaks 05.11.2018

taotluses märgitule mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot esialgse õiguskaitse

taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja palub

menetluse lõpetamisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

16. Viimsi vald teatas 03.12.2018, et alus haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel on olemas. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus nr 510 on kaotanud kehtivuse,

riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.10.2018 otsus vaidlustusasjas nr 198-18/199792 pole

iseenesest kehtivust kaotanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud

haldusakti mõju tunnistati lõppenuks kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja ei tunnistanud

kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle punkti 3, kuna oli ja on seisukohal, et

korraldus (koos punktiga) 3 oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle

tühistamiseks. Vastustaja tunnistas kehtetuks riigihanke ja seda kaebaja nõudest hoopis

teistsugusel põhjusel. Kaebaja ei soovinud riigihanke kehtetuks tunnistamist, vaid kolmandate

isikute asemel enda kvalifitseerimist.

3(5)

Igasugune seos kaebuse ja riigihanke kehtetuks tunnistamise vahel puudub, enamus kaebaja

poolt lisatud materjale (pankrotimenetlusega seonduv) arvestades kaebuse eset olid

asjassepuutumatud, kuna ei olnud seotud vaidlustatud vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisega

ning kaebaja väide, et nende materjalide lisamine aitas kohtul mõista, et asja läbivaatamine on

vajalik, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on küll pühendanud palju aega AS Saaremaa

Laevakompanii pankrotimenetlusele, kuid pole ühegi tõendiga suutnud näidata vaidlustatud

korralduse punkti 3 õigusvastasust. Nagu märgitud, siis vaidlustatud korralduse punkti 3 pidas

seaduslikuks ja põhjendatuks ka VAKO oma otsuses, jättes kaebaja vaidlustuse rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et ei tohiks täiendavale esindamisele kulutatud aega lugeda

põhjendatuks rohkem kui 5 tundi 30 minutit, mis teeks täiendavate menetluskulude suuruseks

660,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku antud kohtuasjas koos kaebaja 05.11.2018 taotlusele

esitatud summadega arvestades vastustaja vastuväiteid, oleks põhjendatud menetluskulude

suuruseks mitte rohkem, kui 1620.- (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot (960.- + 660.-).

17. Kolmandad isikud teatasid 03.12.2018, et nõustuvad ja ühinevad vastustaja esitatud

seisukohaga. Seonduvalt menetluskuludega rõhutavad kolmandad isikud, et vaidlusalusel juhul

tuleb jätta kõik menetluskulud (sh kolmandate isikute ja vastustaja kulud) täies ulatuses kaebaja

kanda. Seaduse kohaselt kannab menetluskulud kaebusest loobumise korral kaebaja ning oluline

ei ole seejuures asjaolu, millisel põhjusel kaebaja kaebusest loobub ning kaebusest loobumine ei

piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude väljamõistmist.

Kaebusest loobumise tõttu peab kaebaja kolmandate isikute hinnangul hüvitama kolmandale

isikule ka määruskaebemenetlusega seoses kantud kulud täies ulatuses. Alused kolmandate

isikute õigusabikulude vähendamiseks puuduvad ja kolmandad isikud paluvad kulude

väljamõistmist kaebajalt täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kaebaja taotles 29.11.2018 menetlusdokumendis haldusasja menetluse lõpetamist

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse peatamise taotluse osas märkis kaebaja, et alus menetluse

peatamiseks puudub. Seetõttu jätab kohus menetluse peatamise taotluse läbi vaatamata.

19. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud.

20. Nimetatud menetluse lõpetamise alust tuleb tõlgendada selliselt, et menetluse lõpetamine

ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude täpset täitmist vastustaja poolt. Oluline on see, et

sisuliselt oleks kaebuse eesmärk vastustaja tegevuse tõttu saavutatud. Viimsi Vallavalitsus tegi

13.11.2018 korralduse nr 650, millega tunnistas Viimsi Vallavalitsuse 08.05.2018 korraldusega

nr 247 välja kuulutatud riigihanke 199792 „Vedaja leidmine Kelnase-Leppneeme parvlaeva

liinile 01.11.2018-31.10.2023“ kehtetuks. Selle tagajärjel on kaebusega vaidlustatud VAKO

16.10.2018 otsus nr 198-18/199792 ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr 510 punkt

3 kaebaja suhtes oma mõju ammendanud, mis on võrreldav kaebuse rahuldamise olukorraga.

21. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb. Kaebaja on kohtule 29.11.2018 teatanud, et ei pea hetkel vajalikuks jätkata menetlust

haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.

22. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei ole kohtule lubatud esitada kaebust sama nõudega

samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).

23. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

4(5)

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest.

Kohus leiab, et käesoleval juhul oli kaebuses vaidlustatud haldusaktide mõju ammendumine

tingitud kaebuse esitamisest. Iseenesest on õige vastustaja väide, mille kohaselt oli kaebaja

nõudeks tühistada VAKO 16.10.2018 otsus ja Viimsi Vallavalitsuse 04.09.2018 korralduse nr

510 p 3 ning vastustaja ei tunnistanud kehtetuks vallavalitsuse korraldust nr 510 ega ka selle

punkti 3. Samas on just hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tagajärjel ammendunud kaebaja

poolt vaidlustatud haldusaktide ja VAKO otsuse õiguslik mõju. Seega ei ole määrav asjaolu, et

kaebaja ei taotlenud kaebuses hanke kehtetuks tunnistamist. Kohus märgib, et seost kaebuse

esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel ei välista iseenesest see, et vastustaja võib

olla seadusest tulenevalt sunnitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistama st käesolevas

asjas põhjusel, et vaidlusaluse hanke periood oli hanketeates ja hanke alusdokumentides

fikseeritud kindla algus- ja lõppkuupäevaga (01.11.2018-31.10.2023) ning RHS-ist tulenevalt ei

saa hankija sõlmida õiguspäraselt hankelepingut hankedokumentidest erinevatel tingimustel.

Vastustaja kaotas võimaluse sõlmida alates 01.11.2018 hankelepingut ettenähtud tingimustel

põhjusel, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist,

millise taotluse kohus rahuldas. Ka Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2018 korralduses nr 650 on

märgitud, et esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisega enne uue hankeperioodi algust

01.11.2018 kaotas hankija võimaluse sõlmida hankelepingut ettenähtud tingimustel. Seega

poleks ilma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseta riigihanke kehtetuks tunnistamist

toimunud. Kohus on oma 22.10.2018 määruses ka leidnud, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituks. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on HKMS § 108 lg 6

kohaldamise eeldused täidetud.

24. Kaebaja on palunud mõista vastustajalt enda kasuks välja menetluskulud summas 3090

eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811002 alusel, riigilõivu 15 eurot esialgse õiguskaitse

taotluse eest ning esindaja kulud summas 1437,50 eurot (ilma käibemaksuta) arve nr 1811171

alusel. Kohtu hinnangul on esindaja kulud asja mahtu ja keerukust, menetluse pikkust ja

menetluses tehtud toiminguid arvestades põhjendatud vaid osaliselt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arve 1811002

spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 16.10.2018 kuni 05.11.2018 on kaebuse esitajale osutatud

õigusabi mahus 25 tundi ja 45 minutit. Samas kattuvad kaebaja poolt kaebuses esitatud väited

suures osas kaebaja poolt juba vaidlustusmenetluses esitatud väidetega. Kohus leiab, et

arvestades kaebuse mahtu ja eelnevat menetlust VAKO-s on põhjendatud kulutused kaebuse ja

EÕK taotluse koostamisele 6 tundi (st spetsifikatsiooni kohaselt õigusabi perioodil 16.10.2018

kuni 21.10.2018, mis spetsifikatsiooni kohaselt on 14 t ja 20 min). Samuti leiab kohus, et kogu

ulatuses ei ole põhjendatud kaebaja kulutused 30.10.2018 täiendava seisukoha koostamisele,

kohtu 01.11.2018 määrusega tutvumisele ja 05.11.2018 täiendavate seisukohtade koostamisele,

mis arve spetsifikatsiooni kohaselt on 10 tundi. Kohus ei sea iseenesest kahtluse alla nimetatud

toimingute vajalikkust, kuivõrd kaebaja on kajastanud menetluses täiendavalt selgunud

asjaolusid, kuid leiab, et nimetatud toimingute tegemiseks tuleb põhjendatuks lugeda ajakulu 4

tunni ulatuses. Ülejäänud ulatuses on spetsifikatsioonil kajastatud kulutused vajalikud ja

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakululuks arve 1811002

spetsifikatsioonil kajastatud ajakulu 11 tunni ja 25 minuti ulatuses. Arve 1811171

spetsifikatsioonist nähtub, et perioodil 05.11.2018 kuni 28.11.2018 on kaebajale osutatud

õigusabi mahus 11 tundi ja 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et 05.11.2018

menetlusdokumendile koostatud ajakulu on osaliselt kajastatud juba arvel 1811002, alates

09.11.2018 oli menetlusosalistele teada vastustaja kavatsus tunnistada vaidlusalune hange

kehtetuks, 13.11.2018 kohtuistungil arutatud teemade ringi ja istungi kestvust ning asjaolu, et

kaebaja loobus menetluse peatamise taotlusest, on kohus seisukohal, et kulutused on

põhjendatud 5 tunni ulatuses. Kohtu jaoks ei ole ka arusaadav, millisel põhjusel 12.11.2018 ja

13.11.2018 T. Peterson poolt teostatud tööde tunni hind 145 eurot, kui teiste tööde puhul on tunni

5(5)

hind olnud 120 eurot tund. Seega loeb kohus põhjendatud tunni hinnaks 120 eurot tund.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud kulutused õigusabile

haldusasjas 3-18-1996 on 16,25 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatud kuludeks ja mõistab

vastustajalt kaebaja kasuks välja kulutused õigusabile summas (16,25 x 120) 1950 eurot

käibemaksuta.

25. Kolmandad isikud on palunud mõista kaebajalt välja kolmandate isikute kasuks

menetluskulud kokku summas 5478 eurot. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandate

isikute vastaspool on kaebaja, kes ei pea kulusid hüvitama. Seega jäävad Tuule Liinid OÜ ja AS

Saaremaa Laevakompanii menetluskulud nende enda kanda.

26. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tagastab kohus kaebaja tasutud riigilõivu summas 1280 eurot

AS Kihnu Veeteed arvelduskontole nr EE931010220029313014.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm