1-09-10278/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-10278

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.novembril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum Sekretär Elen Heidok pokuröri abi Ruti Kilg kaitsja adv. Aivar Kello arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav B.T, IK XXX, elukoht: XXXXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

B.T süüdistatakse selles, et tema, grupis Rainis Jugansoniga, 18.augustil 2008.a. Tartu linnas Kalda tee 1c asuvas kaubanduskeskuses „Eeden” omastas ebaseaduslikult tema valdusesse usaldatud võõrast vara, so sularaha summas 20 000 krooni, mille J.V. oli ehitusmaterjalide ostmiseks

Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas asuvas tema talus teostatavateks müüritöödeks eelnevalt kandnud tema ema A.P. arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Hansapangas ja millise sularaha A.P. , peale nimetatud rahasumma laekumist A.P. arvelduskontole, võttis välja sularahas Tartu linnas Kalda tee 1c asuva kaubanduskeskuses „Eeden“ Hansapanga sularahaautomaadist ja andis Rainis

Jugansonile. Saadud sularahast andis Rainis Juganson E.V. ja S.K. kummalegi 2500 krooni, ülejäänud raha kulutas ta koos Rainis Jugansoniga isiklikuks otstarbeks. Omastamisega tekitasid Rainis Juganson ja B.T kannatanu J.V. varalise kahju summas 20 000 krooni.

Sellega pani B.T toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so omastamise, kui see on toime pandud grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 201 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

KrMS § 202 lg 6 järgi arvestada mõistetava karistuse hulka B.T poolt ajavahemikul

02.märts -11.mai 2009.a. sooritatud 30 üldkasuliku töö tundi, mis KarS § 69 lg 6 järgi ümberarvestatuna võrdub 15 päeva vangistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 15 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus B.T suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.T ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kannatanu J.V. le varalist kahju summas 20 000 krooni, millises summas on J.V. esitanud tsiviilhagi. Süüdistatav B.T on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu J.V. kasuks summas 20

000 krooni solidaarselt Rainis Jugansoniga, kes on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 02.juuni 2009.a. otsusega.

B.T-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et B.T puhul on alust kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on äsja täisealiseks saanud isikuga, kes õpib, omandades põhiharidust ja kes on vanemate ülalpidamisel. Endal tal sissetulek puudub. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine ei oleks B.T isiklikult hetkel võimalik sissetuleku puudumise tõttu ning nende tasumiskohustuse panemine vanematele paneks nad ilmselt põhjendamatult raskendatud majanduslikku olukorda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud B.T vangistust.

KrMS § 202 lg 6 alusel arvestada mõistetava karistuse hulka B.T poolt ajavahemikul

02.märts-11.mai 2009.a. sooritatud kolmkümmend (30) üldkasuliku töö tundi, mis KarS § 69 lg 6 alusel ümberarvestatuna võrdub viieteistkümne (15) päeva vangistusega ja lõplikuks karistuseks mõista üks (1) kuu viisteist (15) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ei B.T pane toime kaheksateist (18) kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. B.T

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. B.T Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

B.T suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 310 alusel, kohaldades VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, välja mõista tsiviilhagi kakskümmend tuhat (20 000) krooni J.V. kasuks solidaarselt ja B.T-lt Rainis Jugansonilt, kes on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 02.juuni 2009.a. kohtuotsusega (kriminaalasi nr. 1-08-167910).

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista

B.T-lt kaitsjatasu üheksasada kuuskümmend (960) krooni riigituludesse. KrmS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik