2-18-113903/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

3. detsember 2018. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-113903

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi F.K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1636,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 KAPITAL SIA - registrikood 40103645131;

asukoht XXX , xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask – Creditreform Eesti

OÜ; e-post

Kostja: F.K – isikukood XXX; elukoht XXX, xxx;

e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 KAPITAL SIA hagi F.K vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista F.K-lt B2 KAPITAL SIA kasuks välja 1552 ( üks tuhat viissada viiskümmend

kaks) eurot 55 senti kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel sõlmitud laenulimiidi

lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 1199,25 eurot, intress

136,90 eurot, sissenõudmiskulud 55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse

tegemise aja, s.o 03.12.2018 seisuga (kaasa arvatud) 161,40 eurot.

3. Mõista F.K-lt B2 KAPITAL SIA kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt alates 04.12.2018

kuni põhinõude 1199,25 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud F.K kanda

5. Määrata kindlaks F.K poolt B2 KAPITAL SIA-le hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415,

§ 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta

ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas

asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele

määratud tähtajaks ei vasta.

Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 22.10.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse

menetlusse, on kostjale kätte toimetatud tema elukoha aadressil tähtsaadetisega. Kostja on

kohtudokumendid isiklikult kätte saanud 25.10.2018. Tartu Maakohtu 22.10.2018. a määrusega

kohustati kostjat hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse

esitamise tähtpäev oli 26.11.2018. Käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele

vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb Ferratum Bank p.l.c, ja kostja vahel

veebilehel sõlmitud laenulimiidi lepingutest. Kokku on kostja esitanud 11 laenutaotlust, millede

alusel on talle väljastatud laenu kogusummas 1734,11 eurot. Hinnakirja kohaselt tuli laenult

tasuda intressi 0,139% päevas (50,74% aastas) kliendi kasutusse antud laenu saldolt. Laenu tuli

tagastada osamaksetena igakuiselt. Kuna kostja viivitas kolme järjestikuse tagasimaksega, lõpetas

laenuandja kostjaga lepingu 29.03.2017.a. ning 03.04.2017.a loovutati nõue hagejale. Kokku on

kostja jätnud tagastamata laenu 1199,25 eurot.

Hageja taotleb põhivõlgnevuse 1199,25 eurot, intressi 136,90 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 30.03.2017 kuni

hagiavalduse esitamiseni 18.10.2018 seadusjärgses määras 149,31 eurot ja lisanduva viivise

väljamõistmist.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib

määrata võlausaldaja.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

lepingule on kokku lepitud intressi määr 0,139% päevas (50,74% aastas).

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on

saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu lõppemisele järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 30.03.2017-18.10.2018 eest) seadusjärgses

määras 149,31 eurot. Kohus on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise käesoleva

kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning lisab sissenõutavaks muutunud viivisele 12,09 eurot (s.o

perioodil 19.10.2018 – 03.12.2018 kogunenud viivis). Kokku tuleb kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga 161,40 eurot

(149,31 + 12,09).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga

määratud esindaja.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 385 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv

summas 225 eurot, hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud

tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja

kohtule edastamise eest, summas 140 eurot.

Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

Kohus leiab, et hageja märgitud menetluskulud s.h õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus

märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu mõistetakse hageja kasuks välja vaid maksekäsu

kiirmenetluses ja seda TsMS §-s 4842 sätestatud juhtudel. Kohus määrab hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 365 eurot, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ja hageja

lepingulise esindaja kulud hagimenetluses 140 eurot. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt

hageja kasuks menetluskuluna välja 365 eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg

2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik