2-18-8419/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-18-8419/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8419
Tsiviilasi
BB Finance OÜ hagi S M´i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2438.90 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht
Pronksi 19, 10124 Tallinn);
hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ Julianus
Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee);
kostja S M (isikukood xxxx, elukoht xxxx).
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi S M´i suhtes tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud
laenulepingust nr 2101665992 tulenev võlgnevus summas 2328.82 eurot (kaks tuhat kolmsada
kakskümmend kaheksa eurot ja 82 senti), s.h põhinõue 1370.80 eurot, intress 196.40 eurot ja
31.05.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 761.62 eurot.
3. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt
(1370.80 eurolt) alates 01.06.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
4. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja menetluskulu 250 (kakssada
viiskümmend) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 250
eurot) kuulub tasumisele viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest
kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-18-8419
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel
on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja
jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on
õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud
kautsjon
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole:
aktsiaselts
Swedbank
–
EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank –
EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise
avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise
korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse.
TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-18-8419
TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4
kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise
kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus
kirjeldava ja põhjendava osata.
BB Finance OÜ esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule hagi S M´i vastu põhivõla 1370.80 euro,
intressi 196.40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 761.62 euro ja täiendava viivise
väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud
laenulepingust nr 2101665992, mille alusel andis hageja kostjale laenu ja kostja kohustus
laenusumma osamaksetena hagejale tagastama. Kostja ei ole oma kohustust täitnud.
Kohus on kostjale menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud 14.11.2018.
Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Hagiavalduse lahendamine
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg
3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus
tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus
jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
Kohus rahuldab hagi poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 2101665992 tuleneva võlgnevuse
summas 2328.82 eurot, s.h põhinõude 1370.80 euro, intressi 196.40 euro ja sissenõutavaks
muutunud viivise 761.62 euro väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult
põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt
(1370.80 eurot) alates 01.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 2328.82 euro
väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud
kostja kanda.
2-18-8419
Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 250 euro ja hageja õigusabikulude
970 euro, kokku 1220 euro väljamõistmiseks.
Õigusabikulude (970 eurot) osas ei ole kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kas
spetsifikatsioon ja/või arve teenuse osutamise eest, vaatamata kohtu korduvatele taotlustele
esitatud. Ühtlasi puudub ka TsMS § 174 lg 10 kohane hageja kinnitus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt
kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma
teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kuna hageja ei ole kohtule õigusabikulude osas korrektset nimekirja esitanud,
pole kohtul võimalik hinnata kõnealuste kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Sellest
tulenevalt ei pea kohus võimalikuks hageja õigusabikulusid kostjalt välja mõista.
Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud
250 eurot.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi
peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk kohtunik