Legislator Case Law & Legislation
2-18-8419/6 AI generated

2-18-8419/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-8419/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-18-8419/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-8419

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi S M´i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2438.90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi 19, 10124 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ Julianus

Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee);

kostja S M (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi S M´i suhtes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja poolte vahel sõlmitud

laenulepingust nr 2101665992 tulenev võlgnevus summas 2328.82 eurot (kaks tuhat kolmsada

kakskümmend kaheksa eurot ja 82 senti), s.h põhinõue 1370.80 eurot, intress 196.40 eurot ja

31.05.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 761.62 eurot.

3. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt

(1370.80 eurolt) alates 01.06.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt S M´ilt hageja BB Finance OÜ kasuks välja menetluskulu 250 (kakssada

viiskümmend) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 250

eurot) kuulub tasumisele viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-18-8419

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

kautsjon

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole:

aktsiaselts

Swedbank

–

EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank –

EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise

avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise

korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-18-8419

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

BB Finance OÜ esitas 31.05.2018 Harju Maakohtule hagi S M´i vastu põhivõla 1370.80 euro,

intressi 196.40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 761.62 euro ja täiendava viivise

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud

laenulepingust nr 2101665992, mille alusel andis hageja kostjale laenu ja kostja kohustus

laenusumma osamaksetena hagejale tagastama. Kostja ei ole oma kohustust täitnud.

Kohus on kostjale menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud 14.11.2018.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus

jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus rahuldab hagi poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 2101665992 tuleneva võlgnevuse

summas 2328.82 eurot, s.h põhinõude 1370.80 euro, intressi 196.40 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 761.62 euro väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult

põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt

(1370.80 eurot) alates 01.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 2328.82 euro

väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

kostja kanda.

2-18-8419

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 250 euro ja hageja õigusabikulude

970 euro, kokku 1220 euro väljamõistmiseks.

Õigusabikulude (970 eurot) osas ei ole kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kas

spetsifikatsioon ja/või arve teenuse osutamise eest, vaatamata kohtu korduvatele taotlustele

esitatud. Ühtlasi puudub ka TsMS § 174 lg 10 kohane hageja kinnitus. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kuna hageja ei ole kohtule õigusabikulude osas korrektset nimekirja esitanud,

pole kohtul võimalik hinnata kõnealuste kulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Sellest

tulenevalt ei pea kohus võimalikuks hageja õigusabikulusid kostjalt välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud

250 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk kohtunik