2-17-17834/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17834

Tsiviilasi

I P hagi Condor Inkasso OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

129 299.40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja I P (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Oksana

Sobko

(Advokaadibüroo

Heringson

GLO,

Maakri

23a,

Tallinn,

e-post:

oksana@heringson.ee); kostja Condor Inkasso OÜ (registrikood

11081243, asukoht Tuulemäe 5, Tallinn);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn,

e-post rainer.kuulme@advokaat.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Condor Inkasso OÜ-lt välja I P kasuks 116 597.40 eurot (ükssada kuusteist tuhat

viissada üheksakümmend seitse eurot ja 40 senti), s.h põhinõue 116 000 eurot ja

14.12.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 458.20 eurot.

3. Mõista kostjalt Condor Inkasso OÜ-lt hageja I P kasuks välja viivis 0,03 % põhinõudelt

(116 000 eurolt) päevas alates 15.12.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2-17-17834

2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista

kostjaltCondor Inkasso OÜ-lt hageja I P kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2580

(kaks tuhat viissada kaheksakümmend) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (2580 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras

edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse

peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. I P esitas 28.11.2017 kohtule hagiavalduse Condor Inkasso OÜ vastu, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõla 116 000 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 597.40 eurot ja täiendava viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.07.2009 krediidilepingu nr xxx, mille alusel andis

hageja kostjale laenu summas 100 000 eurot tähtajaga kuni 22.08.2010. 13.01.2010 sõlmisid

pooled lepingu lisa 1, mille alusel suurendati laenu 16 000 euro võrra ja pikendati laenu

tagastamise tähtaega kuni 21.09.2011. 19.09.2011.a sõlmisid pooled lepingu lisa 2, mille alusel

muudeti intressimäära ja pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 21.09.2013. 19.09.2013.a

sõlmisid pooled lepingu lisa 3, mille alusel pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 21.09.2015.

21.09.2015.a sõlmisid pooled lepingu lisa 4, mille kohaselt on kostja kohustatud tagastama

Lepingu alusel saadud summa täiel määral 21.septembriks 2017. Kostja kohustuseks oli maksta

igakuiselt intresse ja laenusumma tagastada perioodi lõpus või igal ajal enne lõpptähtaega.

19.09.2017.a tuletas hageja kostjale meelde tähtaja saabumisest ning märkis, et ootab laenusummat

koos intressidega hiljemalt 21.09.2017. Kogu lepingu kehtivuse jooksul tasus kostja

nõuetekohaselt intresse laenusumma kasutamise eest ning selles osas ei ole hagejal pretensioone.

Kuid vaatamata tähtaja saabumisele on kostja jätnud põhisumma tagastamata.

Kostja võttis hagejalt kokku 116 000 eurot ja lepingu ning selle lisade tingimuste kohaselt kohustus

tagastama hagejale võetud laenu täies ulatuses perioodi lõpus, so hiljemalt 21.09.2017, mida ta aga

teinud ei ole. Kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavateks. Hageja püüdis

kohtuväliselt kostjaga kokkuleppe leida põhisumma tagastamisest, kuid tulemuseta. Kostja ei ole

siiani tagastanud põhisummat isegi osaliselt.

Lepingu kohaselt on lepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteek kinnistule aadressil xxx

(2009.aastal). Hetkel on tagatisvara selles seisukorras, et ei kata sissenõutavaks muutunud

võlgnevust. Tegemist on amortiseerunud ning täiesti ebalikviidse tagatisvaraga. Kuna kostja ei ole

täitnud vabatahtlikult oma kohustusi ning tagatisvara ei kata sissenõutavaks muutunud nõude

suurust, on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 116 000 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivised 597.40 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud

2-17-17834

lepingu punktile 7, mille kohaselt on hagejal põhisumma õigeaegsel maksmata jätmisel õigus

nõuda viivist 0,03% õigeaegselt maksmata jäänud põhisumma jäägilt päevas.

Seisuga 28.11.2017 on viiviste summa 2 366.40 eurot. Peale lepingu tähtaja möödumist tegi kostja

kaks makset kokku summas 1769 eurot (20.10.2017 makse summas 870 eurot ja 20.11.2017 makse

summas 899 eurot). Makse selgituses ei ole kajastatud, et tegemist on põhisumma tagastamisega,

vaid on märgitud „makse vastavalt lepingule“. Samuti ei ole pooled leppinud kokku, et kostja saab

põhisumma tagastada suvalise graafiku järgi. Seega leiab hageja, et kostja poolsed laekumised

võib lugeda toimunukus sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning seisuga 28.11.2017 on

viiviste summa suuruses 597.40 eurot (2366.40 - 1769). Viivis kompenseerib hagejale kahju, mis

tekib sellest, et kostja ei täida põhisumma tagastamise kohustust tähtaegselt. Kuivõrd viivisel on

kohustust täitma sundiv iseloom, siis pidi kostja jättes põhisumma tähtaegselt tasumata arvestama

sellega, et tekib viivise maksmise kohustus siis, kui ta õigel ajal rahalist kohustust ei täida.

II Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistab, et hageja andis krediidilepingu nr xxx alusel kostjale laenu kokku 116 000

eurot laenu tagastamise tähtajaga 21.09.2017. Kostja möönab, et on hagejale kohaselt tasunud

laenu intresse. Samas on kostja lisaks hagiavalduses toodud summadele (20.10.2017 makse 870

eurot ja 20.11.2017 makse 899 eurot) tasunud hagejale veel 14.12.2017. a 696 eurot. Seega on

kostja eelviidatud perioodil kokku tasunud 2465 eurot. Seega on viiviste võlgnevus tervikuna

tasutud ja ka põhivõlast on tasutud vähemalt 98.60 eurot. Eelnevast tulenevalt on hagejale senini

tagastamata laenu põhisumma 115 901.40 euro ulatuses.

Pooled ei vaidle selle üle, et krediidilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks on

hageja kasuks seatud hüpoteegid järgmisele kinnisvarale:

•

kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx) on seatud hüpoteegid hageja kasuks summas

364 000 krooni (s.o 23 263.84 eurot) ja 1 326 000 krooni (s.o 84 746.85 eurot), kokku

summas 108 010.70 eurot;

•

1071/5504 osale kaasomandist kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx) on seatud

hüpoteek hageja kasuks summas 2 470 000 krooni (s.o 157 861.77 eurot).

Kostja leiab, et enne tema vastu nõude esitamist on hagejal kohustus realiseerida krediidilepingu

tagatiseks olev vara ja tagatise realiseerimisest saadud rahalised vahendid tuleb hageja nõudest

maha arvestada. Krediidilepingu p 17-19 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kostja

ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi, siis realiseeritakse krediidilepingu tagatis.

Krediidilepingu punktis 18 on pooled kokku leppinud, et alles peale seda, kui tagatise

realiseerimisest saadud rahast ei piisa hageja nõude tervikuna rahuldamiseks, saab hageja nõuda

kohustuse täitmist kostja muu vara arvelt. Juhul, kui tagatise realiseerimisest saadud summa ületab

kostja võla summat, on hageja kohustatud tagatise realiseerimisest saadud summa vahe kostjale

üle kandma 3 pangapäeva jooksul alates tagatise realiseerimisest. Seega on hageja nõue esitatud

enneaegselt, sest peale laenu tagatisvara müümist võib selguda, et hagejal ei olegi nõuet kostja

vastu, juhul, kui laenu tagatisvarast saadust piisab hageja nõude tervikuna rahuldamiseks.

Kostjale teadaolevalt on hageja kasuks hüpoteegiga koormatud xxx kaasomandist kinnisasjast

asukohaga xxx käesoleva hetke turuväärtus ligikaudu 200 000 eurot. Kinnistusraamatusse kantud

kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe alusel on nimetatud kinnisasjast kostja ainuvalduses

korterid nr xx ja xxx suurusega kokku 100 m2. Kostja kaasomandiosale M. M kasuks seatud

käsutamise keelumärge on Harju Maakohtu 25.04.2014 kohtuotsusega tühistatud. Hageja kasuks

2-17-17834

hüpoteegiga koormatud kinnistu asukohaga xxx käesoleva hetke turuväärtus on kostjale

teadaolevalt ligikaudu 125 000 eurot. Elamu ei ole amortiseerunud, tegemist on kinnistu asukoha

ja seisukorra tõttu likviidse varaga.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega

jahinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud krediidilepingust tuleneva

põhivõla116 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 597.40 eurot ja täiendava viivise 0,03%

põhivõlalt päevas alates 29.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on põhivõla suuruseks käesoleval ajal 115

901.40 eurot. Samas on hagejal krediidilepingust tulenevalt kohustus realiseerida enne kostja vastu

nõude esitamist laenu tagatisvara.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja laenas kostjale krediidilepingu nr xxx (tl7

– 9) ja selle lisa 1 (tl 14) alusel laenu kokku 116 000 eurot, mille tagastamise tähtajaks oli

krediidilepingu nr 22-07-09 lisa 4 (tl 17) kohaselt 21.09.2017.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on 20.10.2017 tasunud hagejale 870 eurot, 20.11.2017

899 eurot ja 14.12.2017. a 696 eurot.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et krediidilepingu nr xxx täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek

summas 1 565 000 krooni ehk 100 021.73 eurot kinnistule asukohaga xxx ja hüpoteek summas 2

470 000 krooni ehk 157 861.77 eurot kostjale kuuluvale 1071/5504 suurusele mõttelisele

kaasomandiosale kinnisasjast asukohaga xxx.

2-17-17834

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt 2017. a oktoobrist kuni detsembrini

tehtudmakseid tuleb käsitleda põhivõla katteks tehtud maksetena või viivise tasumisena ja seega

ka põhivõla suuruse üle. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli kohustus enne kostja

vastu nõude esitamist realiseerida laenu tagatisvara.

8. Hagiavalduse ja kostja konto väljavõtte (tl 33) kohaselt on kostja oktoobrist kuni

detsembrini2017 teinud hagejale kokku 3 ülekannet selgitusega „makse vastavalt lepingule“.

Krediidilepingu nr xxx lisa 4 p 2 kohaselt (tl 17) kohustus kostja võlgnevuse hagejale täies ulatuses

tagastama 21.09.2017. Krediidilepingu nr xxx punkti 7 kohaselt (tl 7) on hagejal õigus põhisumma

õigeaegsel tagastamata jätmisel nõuda viivist 0,03% õigeaegselt maksmata jäänud põhisumma

jäägilt iga viivitatud päeva eest. Seega oli kostja teadlik, et põhivõla tasumisega viivitamisel tekib

hagejal tema vastu viivisenõue.

Vastavalt VÕS § 88 lg 1 kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast,

esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata,

missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 8

kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et

täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks

põhikohustuse katteks.

Kuivõrd võlgnik ei ole maksekorraldustes välja toonud, millise kohustuse katteks ta ajavahemikul

oktoobrist – detsembrini 2017 hagejale ülekandeid on teinud, siis oli hagejal õigus tulenevalt VÕS

§ 88 lg 8 arvestada tehtud maksed viivisenõude katteks.

Hageja on 23.02.2018 seisukohas (tl 57 – 59) selgitanud, et kuigi hagiavalduse esitamise (s.o

28.11.2017) seisuga moodustas kostja viivisevõlgnevus 2366.40 eurot, siis seisuga 14.12.2017 oli

viiviste summa suurenenud 556.80 euro võrra. Seega ajaks, kui kostjalt laekus 696 eurot, oli

sissenõutavaks muutunud viiviste summa 2 923.20 eurot. Kostja on perioodil 20.10.2017 –

14.12.2017 tasunud hagejale kokku 2465 eurot. Seega ei ole kostja viivisevõlgnevus 14.12.2017

seisuga tervikuna tasutud.

Kuivõrd hageja on kohtule esitatud hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista nii hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka sellise viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub alus hagiavalduses välja toodud viivisenõuet

summas 597.40 eurot käsitleda kui hageja lõplikku viivisenõuet. Kostja pidi teadma, et tulenevalt

poolte vahel sõlmitud krediidilepingu punktist 7 on tal kohustus tasuda hagejale viivist 0,03%

tasumata põhivõla summalt päevas. Seega puudub alus kostja poolt 14.12.2017 tasutud 696 eurot

lugeda täielikult või osaliselt tasutuks põhivõla katteks.

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõla suuruseks 116 000 eurot ja viivisevõla suuruseks seisuga

14.12.2017. a 458.20 eurot (2923.20 – 2465).

8. Kostja on seisukohal, et hagejal oli tulenevalt krediidilepingu nr xxx punktist 17 enne kostja

vastu nõude esitamist kohustus realiseerida laenu tagatisvara.

Kohtu hinnangul ei ole kostja eespool viidatud seisukoht põhjendatud. Kostja väide, et poolte

kokkuleppest tulenevalt ei saa hageja kostjalt nõuda krediidilepingu alusel võlgnevuse tasumist

muu vara arvel enne, kui krediidilepingu tagatisvara on realiseeritud, on paljasõnaline ja

2-17-17834

tõendamata. Vastavalt krediidilepingu nr xxx punktile 17 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui

kostja pikema aja (rohkem kui kuus kuud) jooksul ei täida kohustusi, mis on seotud põhisumma ja

intresside maksmisega mitterahuldavalt, siis on hagejal õigus rahuldada enda vajadusi täiel määral

hüpoteegilise tagatise müümise teel sõltumatute müüjate abil (tl 8). Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et viidatud krediidilepingu punktist ei tulene hageja kohustust realiseerida kostja

võlgnevuse katteks tagatisvara, vaid üksnes õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele

panditud kinnisasja arvel. Seega on hagejal õigus valida, mil viisil ta kostjalt rahaliste kohustuste

täitmist nõuab. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud mõni

teistsuguse sisuga kokkulepe.

Kostja on oma vastuväidetes viidanud VÕS § 149 lg 5, millest lähtuvalt on kostja seisukohal, et

enne kostja vastu nõude esitamist peab hageja realiseerima tagatisvara. Kohus on seisukohal, et

kostja viide VÕS § 149 lg 5 on käesoleval juhul asjakohatu. Nimetatud säte käsitleb käendaja

vastuväiteid, kuid kostja näol on tegemist põhivõlgnikuga, mitte käendajaga.

Hageja on 23.02.2018 vastuses selgitanud, et krediidilepingu nr 22-07-09 täitmise tagamiseks

hüpoteegiga koormatud kinnistu asukohaga xxx, kuulub kolmandale isikule, kes 2009. aastal oli

kostja töötaja ja andis oma nõusoleku endale kuuluvale varale hüpoteegi seadmiseks. Käesoleval

ajal ei ole kinnistu omanik kostjaga ega tema kohustustega seotud.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub kinnistu asukohaga xxx alates 04.03.2009 P R´le.

Äriregistri väljavõtte kohaselt ei ole P R kunagi olnud kostja juhatuse liikmeks ega osanikuks.

Hageja on selgitanud, et kuna P. R ei ole enam kuidagi kostjaga ega kostja kohustustega seotud,

siis ei pea hageja põhjendatuks nõuda, et kolmas isik vastutaks kostja täitmata jäänud kohustuste

eest.

Kostja on oma 05.02.2018 vastuväites märkinud, et hagejal on võimalik oma nõude täitmise

tagamiseks realiseerida ka kostjale kuuluv ja hageja kasuks hüpoteegiga koormatud xxx mõttelist

osa kaasomandist asukohaga xxx. Hageja on 23.02.2018 vastuses selgitanud, et nimetatud kinnistu

näol ei ole tegemist varaga, mida saaks vabalt võõrandada. Kinnistusraamatusse on kantud

keelumärge kostjale kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelamiseks M M kasuks.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt ei ole nimetatud keelumärget kuni käesoleva ajani

kustutatud.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Seega on võla tasumise kohustus kostjal, kes on rikkunud oma krediidilepingust nr

xxx tulenevat kohustust tagastada hagejale laen summas 116 000 eurot. Kuivõrd krediidilepingu

punkti 17 kohaselt on hagejal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja

arvel, siis on hagejal õigus valida, millisel viisil ta kohustuse täitmist nõuab. Krediidilepingust ei

tulene hageja kohustust alustada võlgnevuse sissenõudmist tagatisvara realiseerimisest ja alles

peale seda nõuda võlgnevuse tasumist kostja muu vara arvelt.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja

mõista põhivõlg 116 000 eurot. Kuivõrd kostja on peale hagi esitamist teinud veel ühe makse

viivisenõude katteks, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutnud viivis

seisuga 14.12.2017 summas 458.20 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

täiendav viivis 0,03% põhinõudelt (116 000 eurolt) põhinõudelt päevas alates 15.12.2017 kuni

põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-17-17834

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg

2).

TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

10. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS

§ 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt riigilõivu summas 1500 eurot, ja

lepingulise esindaja kulude summas 1080 eurot väljamõistmist. Hageja palub tulenevalt TsMS §

177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 7,5 tunni ulatuses tunnitasu

määraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja on esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude rahalisele suurusele, leides, et hageja

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud mitte rohkem kui 3,5 tunni ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Samuti peab kohus hageja

lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tundi, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja 05.02.2018

vastusega tutvumiseks ja hageja 23.02.2018 seisukoha koostamiseks ning kostja 14.03.2018

vastusega tutvumiseks ja hageja 09.04.2018 seisukoha koostamiseks, põhjendatuks. Nimetatud

ajakulu vastab kohtu hinnangul tehtud toimingute ja koostatud menetlusdokumentide keerukusele

ja mahule. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 2580 eurot ja

menetluskuludelt (2580 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-17-17834

TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

Kohtunik

Osaliselt muudetud põhjendusi Tallinna RK 11.09.2019 lahendiga.