2-18-100411/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik

Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-100411

Tsiviilasi

A K hagi K K vastu viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

8.64 eurot

hageja A K (registrikood XXX, elukoht XXX); hageja

lepinguline esindaja advokaat Ilja Sipari (e-post:

ilja.sipari@olab.ee);

kostja K K (isikukood XXX, elukoht XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista K K alt välja A K kasuks viivis 8.64 eurot (kaheksa eurot ja 64 senti).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt K

K hageja A K kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 251 (kakssada viiskümmend üks)

eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (251 eurot) tuleb tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva

Kohus

Kohtukoosseis

2-18-100411

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras

edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse

peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. A K esitas 08.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 207.06

euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

01.02.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik K K esitas 13.02.2018 nõudele

vastuväite, mille kohaselt on nõue osaliselt tasutud. Hageja esindaja teatas 13.03.2018 kohtule, et

võlgnik on tasunud nõuet osaliselt summas 200 eurot. Pärnu Maakohtu 16.03.2018

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

19.03.2018 määrusega jättis kohus A K hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetele vastav

hagiavaldus. 02.04.2018 esitas hageja oma nõude kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2017. a juulis suulise laenulepingu, mille alusel andis

hageja kostjale sularahas laenu 200 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.07.2017.

Intressi maksmises pooled kokku ei leppinud. Kostja sai laenusumma 200 eurot oma käsutusse

laenulepingu sõlmimise päeval.

Kokkulepitud tähtajaks, s.o 31.07.2017 kostja laenu ei tagastanud, vaid saatis hagejale 17.08.2017

e-kirja, milles tunnistas võla olemasolu ja palus täiendavat laenu. Vaatamata korduvatele

meeldetuletustele kostja laenu ei tagastanud. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse.

Pärast kohtusse pöördumist tagastas kostja 13.02.2018 laenusumma täies ulatuses hageja

arvelduskontole, märkides maksekorralduse selgitusse „laenu tagastus“. Menetluskulud ja viivise

jättis kostja täies ulatuses tasumata.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib hageja nõuda kostjalt viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks

muutumisest (s.o 01.08.2017) kuni kohase täitmiseni (s.o 13.02.2018). Hageja palub kostjalt välja

mõista viivise 8.64 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 251 eurot.

II Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistab, et võttis hagejalt juulis 2017 laenu 200 eurot ja lubas selle tagastada. Kostja

väidete kohaselt pooled laenu tagastamise tähtajas kokku ei leppinud. 2017. a sügisel selgitas

kostja hagejale, et seoses töökoha vahetusega augustis 2017 on tal majanduslikult raske olukord ja

lubas võla tasuda järgmise aasta alguses. 2018. a alguses pöördus hageja seoses võlgnevusega

Pärnu Maakohtusse ja väitis, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Kostja tagastas laenu

13.02.2018. Pooled ei ole suuliselt ega kirjalikult laenu tagastamise kuupäeva osas kokkulepet

sõlminud. Seega pole hagejal viiviste ja menetluskulude väljamõistmiseks alust.

2-18-100411

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg

1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 järgi

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise laenusumma (200 eurot) tähtaegselt

tasumata jätmisest summas 8.64 eurot.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel kokkulepet laenu

tagastamise tähtaja osas. Kostja lubas hagejale laenu tagastada 2018. a alguses.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja laenas kostjale 2017. a juulis 200 eurot.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tagastas hagejale laenusumma pärast seda, kui hageja

oli esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt laenusumma (200

eurot) ja viivise väljamõistmiseks. Kostja on hagejale pärast makseettepaneku saamist tasunud

13.02.2018 põhivõla 200 eurot, kuid on jätnud tasumata viivise ja hüvitamata hageja

menetluskulud.

7. Kohtu hinnangul ei ole usutavad kostja väited, et poolte vahel puudus kokkulepe laenusumma

(200 eurot) tagastamise kuupäeva osas.

Hageja on kohtule esitanud kostja 17.08.2017 e-kirja (tl 34), millest nähtuvalt on kostja

tunnistanud võlgnevuse olemasolu summas 200 eurot, kuid palunud hagejalt veel laenu 300 euro

ulatuses, lubades võla tagastada peale Horvaatiast naasmist. Seega on kostja juba 2017. a augustis

lubanud võla tagastada.

Kostja on oma 16.05.2018 vastuses (tl 44) märkinud, et ta sai hagejaga 2017. a sügisel kokku ja

selgitas, et seoses töökoha vahetusega augustis 2017 on tal raske majanduslik olukord ja ta lubas

võla tasuda järgmise aasta alguses. Juhul, kui poolte vahel puudus igasugune kokkulepe laenu

tagastamise tähtaja osas, poleks kostjal 2017. a sügisel olnud vajadust hagejale oma raske

majandusliku olukorraga seotud asjaolusid selgitada ega anda lubadust laen 2018. a alguses

tagastada.

2-18-100411

Samuti oli kostja teadlik, et hageja ei nõustunud laenu tagastamisega 2018. a alguseni ootama.

Hageja on kohtule esitanud 07.12.2017 e-kirja (tl 52), millest nähtuvalt on hageja palunud kostjal

laen tagastada enne aasta lõppu. Kostja on oma 23.05.2018 vastuses (tl 58) kinnitanud, et sai

hageja eespool nimetatud e-kirja kätte. Sellest hoolimata ei tagastanud kostja hagejale

laenusummat.

Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest ja kostja vastuväidetes esitatud selgitustest, et kostja on

alates 2017. a augustist andnud hagejale korduvalt lubadusi võlg tagastada. Sellest hoolimata ei

tagastanud kostja hagejale laenu enne, kui hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS §

100 on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine.

Seega on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 8.64 eurot põhjendatud ja nimetatud

summa tuleb kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1

kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg

2).

TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

10. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-18-100411

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt riigilõivu summas 75 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulude summas 156 eurot väljamõistmist. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 1,08 tunni ulatuses tunnitasu

määraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.

Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 251 eurot ja menetluskuludelt (251 eurot)

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta

tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk Kohtunik