2-18-109327/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-109327

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-109327

Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi Christer Rästa vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

383,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TCM Estonia OÜ (registrikood: 12003417;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), esindaja

Evelii Remmelg (e-post: evelii.remmelg@okincure.ee)

Kostja Christer Rästa (isikukood: XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Christer Rästalt TCM Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevus 191,73 eurot ning

21.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 127,57 eurot.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda 17% ulatuses ja kostja kanda 83% ulatuses.

4. Välja mõista Christer Rästalt TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulu summas 232,40

eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte pooltele. Toimetada otsus kostjale kätte avalikult otsuse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3-5).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on TCM Estonia OÜ (edaspidi: hageja) hagi Christer Rästa

(edaspidi: kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

191,73 eurot ning viivise 191,73 eurot. Hagiavalduse kohaselt IPF Digital Estonia OÜ (end

MCB Finance Estonia OÜ, registrikood 11034137) ja kostja vahel on XX.XX.XXXX

sõlmitud Credit24 keskkonnas krediidileping nr XXX, mille alusel kostjale on tehtud

väljamakseid 3000 krooni (191,73 eurot). Laenu tagasimakse kuupäevaks lepiti kokku

XX.XX.XXXX. Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt on krediididandjal õigus maksetega

hilinemisel nõuda viivist 0,5% päevas tasumata võlasummalt. Kostja jättis laenu tagastamata.

Lepingust tulenev nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Tuginedes Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, lähtub hageja viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest

viivisemäärast. Hageja arvestab viivist alates tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast

1.04.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.06.2018 põhinõude ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 12.10.2018. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus

olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu

hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 2 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis

eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute

puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse

määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kohus leiab, et nõude aluseks olev krediidileping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS §

86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr krediidilepingu sõlmimisele eelnenud kuul (jaanuaris 2010)

oli 21,18%. Krediidilepingu kohaselt (tl 35) krediidi kulukuse määr ühe aasta kohta oli

1099,12%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ca 50 korda. Seega

on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ca 50 korda, tuleb

lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest

tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda

hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

Krediidilepingu tühisuse tõttu kuulub kostjale väljastatud laen TsÜS § 84 lg 1 teise lause

kohaselt tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandus kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna nõude aluseks olev

krediidileping on vastuolu tõttu heade kommetega tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alates 1.04.2010 kuni hagiavalduse

esitamiseni 21.06.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 127,57 eurot (viivisearvestus on

tehtud viivisekalkulaatorit (http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Nimetatud viivise

summat ületavas osas, s.o 64,16 euro ulatuses (191,73 eurot - 127,57 eurot) ei ole hagi

õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus juhib hageja tähelepanu, et Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei tulene

võlausaldajale õigust nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses viivisemääras. Riigikohus

leidis, et tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühine. Tühise viivisekokkuleppe asemel tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 17% ulatuses ja kostja kanda 83% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulud 270 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja märgib, et hageja esindajal

on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse

ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ja hagi

kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 tundi, kokku 3 tundi. Hageja ja

hageja esindaja on kokku leppinud ühe töötunni hinnaks 90 eurot. Kohus leiab, et antud hagi

näol oli tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja

mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keeruline ega mahukas, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud

ja vajalik 2 tunni ulatuses. Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega

on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 280 euro ulatuses (100 eurot + 2 x 90 eurot).

Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

232,40 eurot (280 eurot x 0,83)

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik