3-18-628/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-628

Määruse kuupäev

30. november 2018

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebus Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 korralduse nr 11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja vandeadvokaat

Enno Heringson

Kaasatud haldusorgan - Maa-amet, esindaja Toomas Kutti

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-628.

2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle

kandmisega OÜ ADVOKAADIBÜROO EIPRE & PARTNERID arvelduskontole nr

EE372200221039417566.

3. Mõista Narva-Jõesuu linnalt OÜ Vertrag kasuks välja õigusabikulud 1000

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. KOHTU SEISUKOHT

1. 29.03.2018 esitas OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebuse

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 korralduse nr 11 tühistamise nõudes.

2. Halduskohus esitas 06.06.2018 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kohtunõude,

milles märkis mh, et OÜ Vertrag esitas 16.12.1997 avalduse Narva-Jõesuus

Aia tn 48 asuva maa, pindalaga 4873 m2, ostueesõigusega erastamiseks.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr 349 resolutsiooni

punktiga 1 keelduti OÜ-le Vertrag Aia tn 48 asuva maa erastamisest. Kohtute

infosüsteemi kohaselt vaidlustas OÜ Vertrag korralduse nr 349 haldusasjas nr

3-09-578. Tartu Halduskohtu 14.04.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-578

tagastati kaebus läbivaatamatult. Kuna OÜ Vertrag korraldust nr 349

õigeaegselt ei vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on

järgimiseks kohustuslik ning millest tuli järgnevate haldusaktide andmisel

3-18-628

lähtuda. Halduskohus palus linnavalitsusel teatada, kas korralduse nr 349

resolutsiooni punkt 1 on kehtiv ning esitada OÜ Vertrag maa ostueesõigusega

erastamise haldustoimik.

3. Tartu Halduskohus võttis 22. juuni 2018. a määrusega kaebuse menetlusse

ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.

4. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas vastuse kaebusele ja tõendid 30.08.2018,

märkides mh, et korraldus nr 11 on küll õigusvastane, kuid seda mitte

kaebuses esile toodud põhjendustel, ning vastustaja valmistab hetkel juba

ise ette korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist. Maa-amet esitas vastuse

kaebusele ja tõendid kohtu poolt pikendatud tähtajaks 01.10.2018, asudes

vastuses lõppkokkuvõttes seisukohale, et korraldus nr 11 ei ole antud

kooskõlas kehtiva õigusega. Maa-ameti hinnangul tuleb Narva-Jõesuu linnal

üldse keelduda Aia tn 52 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest

ning selle maa ostueesõigusega erastamisest kaebajale, kuna maaüksusel

asub lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti

tunduvalt kahjustav ehitis, mida maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6

lõike 31kohaselt ei käsitata ehitisena MaaRS tähenduses. Seega on maa

ostueesõigusega erastamise vältimatu eeldus täimata, s.t maaüksusel

puudub erastamise õigust võimaldav ehitis MaaRS tähenduses.

5. Halduskohtu 05.10.2018 korraldava määrusega anti Narva-Jõesuu linnale

aega kuni 07.11.2018 esitada kohtule täiendav tõend korralduse nr 11

kehtetuks tunnistamise kohta.

6. Vastustaja esitas 05.11.2018 kohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018

korralduse nr 463 “Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2018 korralduse

nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe määramine ning

ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega

erastamiseks” kehtetuks tunnistamine” ning taotluse menetluse

lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lõike1

punkti 4 alusel.

7. Halduskohtu 13.11.2018 kohtunõudes paluti nii OÜ-l Vertrag kui ka Maa-

ametil esitada seisukoht seoses vastustaja taotlusega menetluse lõpetamise

kohta hiljemalt 15.11.2018.

8. Kaebaja esitas 15.11.2018 ja 23.11.2018 Tartu Halduskohtule seisukohad,

milles annab teada, et taotleb menetluskulude vastustaja kanda jätmise

otsustamist käesolevas menetlusstaadiumis ainult sel juhul, kui kohus

lõpetab menetluse (vt 23.11.2018 vastuse p-i 1.2). Edasi märgib kaebaja, et

tema jaoks on menetlusökonoomika seisukohast vajalik saada kohtu hinnang

vaidlustatud korralduse õiguspärasuse osas, et kaebajal kulgeks katlamaja

juurde maa erastamine ilma vaidluseta ning et kaebaja ei peaks taas

samadel asjaoludel esitava kaebusega kohtusse pöörduma. Kaebaja palub

kohtul menetleda vaidlustatud korraldust edasi ja tuvastada korralduse

õigusvastasus. Menetluse jätkumise korral kuulub menetluskulude küsimus

lahendamisele kohtuotsuses. Kaebaja esitas ka menetluskulude nimekirja

soovides, et vastustaja kannaks asjas tekkinud menetluskulud. Kaebaja palub

vastustajalt välja mõista õigusabikuluna 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ja

3-18-628

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Õigusabikulud palus kaebaja

välja mõista ilma käibemaksuta.

9. Maa-amet nõustub vastustajaga, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei

tunnistanud korraldust nr 11 kehtetuks mitte kaebuses toodud põhjendustel

(kaebaja nimelt leidis, et korraldus nr 11 on õigusvastane ja tuleb tühistada,

kuna vastustaja poolt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 354

m2 on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega, sest krunt on varasemalt

kindlaks määratud ja selle piiride muutmine ei ole otstarbekas), vaid mh

põhjendustel, et korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6

lõige 3 (1) ega ole kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lõike 3 (1)

kohaldamise osas. Maa-ameti hinnangul puudub alus vastustajalt

menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ja

menetlusosaliste menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt

lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud.

11. Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud 10. jaanuari 2018

korralduse nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe

määramine ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine

ostueesõigusega erastamiseks” on vastustaja 31.10.2018 korraldusega nr 463

kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152

lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.

12. Kaebaja on küll 23.11.2018 taotlenud menetluse jätkamist

vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 152

lg-le 2, kuid halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et

tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Vaidlustatud korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6 lõige 3

(1)) ega ole kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lõike 3 (1) kohaldamise

osas (vt Riigikohtu 26.06.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-579), seetõttu on see

31.10.2018 kehtetuks tunnistatud.

Kirjeldatu alusel ei jätka kohus kaebuse menetlust vaidlustatud korralduse nr

11 õigusvastaseks tunnistamiseks.

Isiku õigust esitada tuvastamiskaebust on seadusega piiratud. Isikul on õigus

halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse

kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-

15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt

tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Halduskohtu hinnangul on

esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik

kaebaja õiguste kaitseks. Kohus osundab mh 1. jaanuarist 2018 kehtima

hakanud HKMS § 45 lg-le 2, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja võib

vaidemenetluses või kohtus vaidlustada korraldust nr 463.

3-18-628

13. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole

menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud.

14. Kaebaja on palunud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. 1.

jaanuaril 2018. a jõustunud HKMS § 109 lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema

reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes

see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kandmise kohustus.

Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohased arved, millist nähtub

kaebaja kohustus tasuda arve esitajale selle kohtumenetlusega seoses

õigusabikulu 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 15 eurot. Kohtu

hinnangul vastab arvel kajastatud õigusabikulu osutatud õigusteenuse

mahule. Õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud.

15. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul,

kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse

esitamisest.

16. Vastustaja ja Maa- amet on seisukohal, et 31.10.2018 korralduses nr

463 on põhjalikult ja arusaadavalt põhjendatud, miks vaidlustatud korraldus

nr 11 kehtetuks tunnistatakse. Korraldust nr 11 ei tunnistatud kehtetuks

mitte kaebuses toodud põhjendustel (et ehitise teenindamiseks vajalikuks

maaks määratud 354 m2on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega), vaid

seetõttu, et maa ostueesõigusega erastamine lagunenud ja kasutusest

väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste

tarbeks ei ole tulenevalt maareformi seaduse § 6 lõikest 3¹ võimalik. Seda

kinnitab ka Riigikohtu 26.06.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-579. Vastustaja ja

Maa-amet on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus

vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks ja menetlusosaliste

menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda.

17. Kohtu hinnangul on selline lähenemine kaebaja rolli liigselt vähendav.

Fakt on, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles

pärast kaebuse menetlusse võtmist. Nende asjaolude pinnalt ei ole kohus

veendunud, et vaidlustatud haldusakti tühistamise tingis ainuüksi korralduse

tühistamine. Oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel võis olla ka

kaebaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Ei saa välistada, et haldusakti

vaidlustamata jättes oleks haldusakti kehtetuks tunnistamine vähemalt

viibinud. Samas nõustub kohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaidlustatud korralduse tühistamises

kohtumenetluse ajal. Eelnevat arvestades ning võttes aluseks ka HKMS § 108

lg-s 11 sätestatut on kohtu hinnangul õiglane mõista vastustajalt välja 50%

kaebaja kantud õigusabikuludest ehk 1000 eurot (2000:2).

18. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui

kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohus

selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu

tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu

tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata

3-18-628

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrust haldusasjas nr 3-

3-1-9-11, p 10 ja 28. jaanuari 2013. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p

11). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga HKMS § 104 lg 5 p

4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)