3-18-1348/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1348 Haldusasi Juri Iljini kaebus Politseija Piirivalveameti 1. juuni 2018. a otsuse nr 1038385053/TE kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. septembri 2018. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Iljini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Juri Iljin Volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON Jätta Juri Iljini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. septembri 2018. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) väljastas 1. juuni 2018. a otsusega nr 1038385053 Juri Iljinile elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga 17. augustist 2017 kuni

17. augustini 2022. Otsuse kohaselt on taotlejal kohustus asuda elamisloa kehtivusaja jooksul Eestisse elama ning kui tingimust tähtajaks ei täideta, võib PPA keelduda elamisluba pikendamast, juhindudes välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p-dest 2 ja 3 ning § 129 lg-test 1 ja 2.

2. J. Iljin esitas 9. juulil 2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse elamisloa kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse nõude muutmiseks või täpsustamiseks ning tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks) tähtaja 10 päeva. Kohtu hinnangul on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend tühistamiskaebus ning kuna PPA otsuse kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamine ei lõpeta selle kehtivust, siis ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõue eesmärgipärane. Kohus märkis, et kui kaebaja jääb tuvastamisnõude juurde, tuleb tal selgitada, miks on tuvastamisnõude menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus rõhutas, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusakti kõrvaltingimuse õigusvastasuses ega ole lubatav üksnes seetõttu, et isik on mööda lasknud tühistamiskaebuse esitamise tähtaja.

4. Kaebaja teatas 21. septembri 2018. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles jääb tuvastamiskaebuse juurde. Kaebaja tugines preventiivsele huvile, sest tal on põhjust arvata, et järgmise elamisloa taotluse lahendamisel PPA asub rikkuma tema õigusi, mille kõrvaldamine või heastamine on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja väitel kõrvaltingimusest tulenevalt võib järeldada, et keelatud on pikaajaline reisimine või töötamine välismaal või ettevõtlusega tegelemine, milline piirang on ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv võrreldes kodaniku võimalustega.

5. Tartu Halduskohus tagastas 24. septembril 2018. a määrusega J. Iljini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Kohus märkis, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusakti õigusvastasuses ega ole lubatav üksnes seetõttu, et isik on mööda lasknud tühistamisnõude kui kõige tõhusama nõude esitamise tähtaja. Õiguste rikkumise kordumisest ei saa rääkida olukorras, kus kaebaja on jätnud õigeaegselt tühistamisnõudega oma väidetavalt rikutud õigused kaitsmata ning õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvaldaks haldusakti kõrvaltingimuses määratletud kohustust ega välistaks selle kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kui kaebaja ei täida vaidlustatud kõrvaltingimust, võidakse talle tulevikus keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest. Samas ei oleks tegemist õiguste korduva rikkumisega, mille kaitseks saaks preventiivse huvi argumendil esitada tuvastamisnõuet. Tähtajalise elamisloa andmine/pikendamine on igakordne kaalutlusotsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24. septembri 2018. a määrus ja saata asi uuesti lahendamiseks Tartu Halduskohtule ning jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses poolte enda kanda. Kaebaja väitel on ta teadlik, et otsuse kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamine ei lõpeta selle kehtivust, kuid ta tugineb tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivsele huvile, sest tal on põhjust arvata, et järgmise elamisloa taotluse lahendamisel PPA asub rikkuma tema õigusi, mille kõrvaldamine või heastamine on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja arvates on kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamine eesmärgipärane ja kõige tõhusam vahend tema õiguste rikkumiste ennetamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et J. Iljini määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kaebaja väidab määruskaebuses, et tuvastamiskaebuse esitamiseks esineb tal preventiivne huvi, kuna tal on põhjust arvata, et järgmise elamisloa taotluse lahendamisel PPA asub rikkuma tema õigusi, mille kõrvaldamine või heastamine on võimatu või ebamõistlikult raske. Analoogse väite esitas kaebaja ka halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduses. Nõustudes halduskohtuga, kordab ringkonnakohus, et tähtajalise elamisloa andmine/pikendamine on igakordne kaalutlusotsus ning kui kaebajale keeldutakse tähtajalise elamisloa pikendamisest põhjusel, et ta ei ole täitnud tähtajalise elamisloa kõrvaltingimust (Eestis elamise kohustus vastavalt VMS § 210² lg-le 1), on tegemist juba uue haldusaktiga, mida saab seadusega sätestatud korras vaidlustada. Muu hulgas saab kaebaja vajadusel väita ja tõendada nii seda, et ta ei ole kõrvaltingimust rikkunud kui ka seda, et kõrvaltingimuse rikkumisega arvestamine tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel on lubamatu ja tingib seega PPA kaalutlusvea, mis võib mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on võimaliku keelduva otsuse tühistamiskaebusega vaidlustamise võimaluse kaudu tagatud kaebajale efektiivne õiguskaitsevahend, mistõttu ennetava tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud Olukorras, kus käesoleval ajal ei ole selge, kas kaebaja üldse rikub talle seatud tingimust, s.h, kas pikaajaline reisimine tingib järelduse, et kaebaja ei ole Eestisse elama asunud ega seegi, kas võimalik rikkumine toob kaasa kaebaja jaoks ebasoodsa haldusakti andmise tulevikus, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jaatada kaebaja preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Riigikohus on selgitanud1, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud haldusorgani jätkuva või korduva õigusvastase tegevuse ärahoidmiseks kaebaja suhtes, kuid sel juhul peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt. Praegusel juhul puudub vastustaja korduv või jätkuv tegevus ning ebaselge on kaebaja väidetud tagajärje saabumine tulevikus. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei soovi haldusakti ega kõrvaltingimuse tühistamist. Kuna kaebaja jättis õigeaegselt tühistamisnõudega oma väidetavalt rikutud õiguse kaitsmata, on halduskohus asjakohaselt märkinud, et õiguste rikkumise kordumisest ei saa käesoleval juhul rääkida.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus PPA 1. juuni 2018. a otsuse kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.

10. Eelnevaid seisukohti arvestades jätab ringkonnakohus J. Iljini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. septembri 2018. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vt RKHK 4. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10.